H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega. SiO2 5. Leia loetelust happed ja lihtained. CuOH, H3BO3, HNO3, NaCl, ZnSO4, O2, BaS, H2SO4, HCl, HCOOH, Fe, CaO, H2O, H3PO4, H2S, NO, Co. Happed: H3BO, HNO3, H2SO4, HCl, HCOOH, H3PO4, H2S Lihtained: O2, Fe, Co 6. Kirjuta välja eelmise ülesande hapete anioonid koos laenguga (näiteks SiO4 4-). Anioonid on … BO-3 NO3- SO4-2 Cl- CO2-2 PO4-3 S-2
-3 (PO4)-3 phosphate (AsO4)-3 arsenate (PO3)-3 phosphite ACIDS (aq) H2SO4 sulfuric HNO3 nitric H2SO3 sulfurous HNO2 nitrous H2CO3 carbonic HC2H3O2 acetic H3PO4 phosphoric H3BO3 boric H3PO3 phosphorous H2C2O4 oxalic HClO4 perchloric HCl hydrochloric HClO3 chloric HBr hydrobromic HClO2 chlorous HF hydrofluoric HClO hypochlorous HI hydroiodic
tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid;
- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri Biotoime: boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel, raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele. Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide
PERIOODI NR 2 3 4 5 6 NB! Tabelis toodud levinumate vormide konstandid Aatomi ehitus 13. rühmas hakkab parajasti täituma p-orbitaal selles rühmas kõikide elementide väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np1 kus n perioodi nr. B Tl: aatomiraadiused suurenevad metallil. omadused kasvavad B – mittemetall hape: H3BO3 (boorhape) - on veel mitmeid teisi Ülejäänud 13. rühma elemendid hüdroksiidid Me(OH)3 Oksiidi valem (põhiline) kõikidel E2O3 Niisiis, oksiidide reageerimisel veega tekivad saadused, mille happelisus-aluselisus sõltub elemendi metallilisuse määrast: metallilisuse suurenemine H3BO3 Al(OH)3 Ga(OH)3 In(OH)3 Tl(OH)3
(Zn, Al ) : -(HNO3,H2SO4) 28.KATO , -(HCl,H2S,HCN) . 0 , (HCl,HNO3,CH3COOH) (Sn, Ni, Cu ). 2x-(H2SO4, H2S,H2CO3) ( ) 3-(H3BO3,H3PO4) A: Fe 0 -2e = Fe 2+ 4-(H4SiO4) K: O2 + 4e + 4H- = 2H2O . : 1) . SO3+H2OH2SO4 2) . Cl2+H22HCl
(nõrgad tuuled, palju sademeid), kõrgematel laiuskraadidel soolsus tõuseb, max 25 laiuskraadil (tugevad tuuled, vähe sademeid), edasi soolsus langeb (sademed ületavad aurumise). · 11 peamist koostisosa, mille suhe jääb praktilislet konstantseks igal laiuskraadil ( mood 99,9% üldisest lahustunud tahkest ainest) Positiivsed ioonid: Na(+); Mg(2+); Ca(2+); K(+); Sr(2+) Negatiivsed ioonid: Cl(-); SO4(2-); HCO3(-); Br(-); F(-); Boor kujul H3BO3 · Üle 4000 m sügavusel soolsuse kõikumine väike: 34,6..34,9 promilli · Üle 2000m sügavusel temp u 4 °C · Kui vesi ookeanis saavutab oma max tiheduse, akumuleerub ta ookeanide põhjakihtidesse ja jääb sinna määramata ajaks · Vee soolsuse mõõduks tema kloriidioonide sisaldus Soolsus= 1,805 Kloriidisisaldus + 0,03 Täpsem määramine keemiliste tiitrimismeetoditega. · Suur hulk elemente, mida saab määrata kontsentratsiooniühikuga ppm (väike
kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite
H2S, H2CO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 H4SiO4, HF HNO3 6 2. Hapnikhapete tugevus: HxEOy Nõrk hape Keskmine hape Tugev hape Ülitugev hape x=y x=y+1 x=y+2 x=y+3 H4SiO4, HNO3, H2SO4 HMnO4, HClO4 H2SO3, HNO2, H3PO4 H3BO3 Keemilised omadused a) hape + metall = SOOL + VESI arvesta metallide pingerida toimuvad (H2) Cu Ag Hg Pt Au ei toimu 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 HCl + Cu arvesta hapet HNO3 lahj., konts. + metall = SOOL + (ei teki kunagi vesinikku H2) NO, NO2, N2O, NH3, N2, H2SO4 konts. + metall (ei teki kunagi vesinikku), vaid H2S, SO2, S. Tekkivad ained on tabelis: Aktiivne metall Väheaktiivne metall Pt, Au
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid
Kasutatakse laboratoorse Potaspõldpagu Kaoliniit klaasina (PYREX). Räni On olemas 3 tüüpi põldpagu: Potas (K2O · Al2O3 · SiO2) Sooda (Na2O · Al2O3 · 6 SiO2) Lubi (CaO· Al2O3 · 6 SiO2) Peale põhiliste tooraine komponentide lisatakse keraamikatoodetele sageli teisi mineraale, soolasid, oksiide, et alandada sulamistemperatuuri: Booraks (Na2B4O7 ·10 H2O) Boorhape (H3BO3) Kaltsineeritud sooda (Na2CO3) Naatriumnitraat (NaNO3) Kõige tavalisemad tulekindlate materjalide komponendid on: Alumiiniumoksiid (Al 2O3), Kromiit (FeO · Cr 2O3), Magnesiit (MgCO3), Lubjakivi (CaCO 3), Titaan dioksiid (TiO2) Peenkeraamika toodete valmistamine Tooraineks on eriti puhtad savid (kaoliniidid), mida segatakse temperatuuri alandajatega (flux'idega) ja kuumutatakse ahjus mõõduka temperatuurini (1200-1500 ° C).
Nüüdisajal kasut ulatuslikult ioniite (Na või H kationiiti), mis vahetavad ioone (Na+, H+) lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg ioonidega, andes rasklahustuvaid ühendeid. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist
Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega kontsentratsiooniga. Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks. NaOH, KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3. 3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7, KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt. Taandajad on Na2S2O4, SO2 jt. (kasutatakse pleegitamisel ja värvimisel. * mineraalse päritoluga kiud (asbest) B. Tehiskiud: (saadakse looduslike kiudude töötlemisel)
· Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, mis baseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada) · Halogeniidid tähtsaim on BF3, B2O3 + 3CaF2 + 3H2SO4 = 2BF3 + 3CaSO4 + 3H2O BCl3, B2O3 + 3C + 3Cl2 = 2BCl3 + 3CO
soojusenergial. Survevesireaktorites PWR koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14 x 14 kuni 17 x 17 kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW (elektrilise väljundvõimsusega 900...1600 MW) on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse rektorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe H3BO3 lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 oC. Aurugeneraatoris võimaldab selliste parameetritega soojuskandja tekitada enamikel juhtudel auru rõhuga ligikaudu 6 MPa ja temperatuuriga 275 oC. Auru parameetrid on seega tunduvalt madalamad
pooljuhi või dielektrikuna . Halog e niidid:Tähtsa m a d BF 3 (trifluoriid) ja BCl 3 (trikloriid), Värvitud, läm m atava lõhnag a gaa sid, suitseva d niiske s õhus, Lahustuvad vee . Boorhap s e H3BO3 (ortobo orh a p e ) värvitud, soo m u s j a d kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrg el rõhul muutub). HBO 2 (m etab o orh a p e ) tahken a esin e b polüm e e r s e molekulina (HBO 2 ) n; H 3 BO 3 (ortobo orh a p e ) sooli ei moo d u sta ; H 2 B 4 O 7 (tetrabo orh a p e ) . Naatriumtetrabora atd e k a h ü dra at Na2B 4 O 7 10H 2 O (boorak s ) ; värvitu, vee s lahustuv (2,5%, 25ºC )
ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi taimede noores eas (nt teraviljade võrsumise või loomise faasis, kaheidulehelistel köögiviljadel 3...4 lehe faasis, kartulil mugulate moodustamise alguses jne). Väetiste otstarbekale kasutamisele aitab alati kaasa pakendil olevate väetamisjuhiste kasutamine! Mille poolest erineb monoväetiste kasutamine kompleksväetiste kasutamisest?
Raskesti joodetavad nt kõrgelt legeeritud terased, eriti alumiinium. Võimalik joota Al teatud rasvhapete segude abil või puhastades leeliselahusega, kohe järgneb elavhõbedaga, et Al-Hg sulam õhuke. Kõvajoodistega jootes peab kasutama puhastamisel räbusteid suhteliselt kergesti sulavad soolad jt hendid, mis moodustavad metallioksiididega kompleksühendeid. Sagenamini Na2B4O7(veel ka fluoriidid, fosfaadid,H3BO3, B2O3). Tekkinud lahustuvad sulas booraksis või kerkivad räbuna sula joodise pinnale ning ei takista jootmist. A2 B23 O42 Pilet 14. Lubi on üks vanimaid pöördumatult kõvastuvaid sideaineid. Lubja tüüpi sideaineid nim õhk- või mitte hüdraulilisteks sideaineteks, mis kõvastuvad enamasti kuivalt. Lubja tootmise lähteaineteks sobivad kõik kivimid, mille põhikomponediks on CaCO3. Tähtsaim lubjakivi, mida kuumutatakse ahjus temp-l 1000 või veidi kõrgemal. CaCO3=CaO+CO2
annaabi.ee 
