Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
Omadused: 1.terava lõhnaga 2.värvuseta 3.mürgine gaas 4. vees lahustub hästi SO2 + H2O = H2SO3 Kasutamine: 1.väävelhappe tootmine 2. keldrite, ladude desinfitseerimine (hävitab mikroorganisme) 3.pleegitaja paberi- ja tekstiilitööstuses. Väävelhappe tootmise kolm etappi I etapp- Vääveldioksiidi saamine Püriidi särdamisel II etapp - Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 vajalik katalüsaatori olemasolu III etapp- Väävelhappe saamine. Ooleum lahjendamisel veega saadakse vajaliku kangusega väävelhape. Väävelhappe Füüsikalised omadused:Värvuseta, lõhnata, siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe.
Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis: I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2 Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest. II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu. IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 ·10H2O on glaubrisool, kasutatakse meditsiinis; CaSO4·2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis MgSO4·5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina. Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul
) Tegemist on tasakaalu reaktsiooniga, mis kulgeb mõlemat pidi, reaktsiooni kiirendamiseks Must fosfor ja SO3 saamise suurendamiseks kasutatakse katalüsaatorit ja kõrgendatud rõhku. Keemilised omadused: III Etapp väävelhappe saamine. Väävelhapet saadakse absortsiooni tornis. SO3+H2OH2SO4 o Tüüpiline mittemetall Lõpp-produkt kontsentreeritud H2SO4 või ooleum- SO3 lahus väävelhappes. N2 Lämmastik o Reageerib hapnikuga ehk põleb Füüsikalised omadused : Värvitu; Maitsetu; Õhuga sama raske; Vees lahustumatu; Keemis o 4P+5=2 P4010 temp -196C; Aurustumisel võtab palju energiat
SO3, H2SO4. Молекулы SO3 существуют в газообразном виде. 3.6 Производство серной кислоты 1. Получение SO2: 4FeS2 + 11O2 −→ 8SO2 + 2Fe2O3 2. Окисление SO2 при наличии платинового катализатора: 2SO2 + O2 → 2SO3 3. SO3 растворяют в концентрированной серной кислоте. Полученный раствор называется олеумом (ooleum). 4. При разбавлении олеума водой получают серную кислоту. *Напрямую разбавлять нельзя, потому что при реакции SO3 с водой выделяется ольшое количество энергии, серная кислота кипит и улетучивается. 6 4. Азот и фосфор Типичные степени окисления:
· Väävelhape on värvusetu, korrosiivne, õlijas vedelik, mis keeb 300 °C juures. · Väävelhape on: tugev Brønstedi hape esimese astme dissotsiatsioon praktiliselt täielik, pKa = 2; väga tugev dehüdraativ aine, kuna moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid; · konts H2SO4 söestab dehüdraativa toime tõttu paljusid orgaanilisi aineid, nt sahharoosi: C12H22O11(s) 12C(s) + 11H2O(l) tugev oksüdeerija. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? Ooleum on õlijas vedelik (SO3 lahus H2SO4-s), mida kasutatakse väävelhappe saamiseks veega lahjendades. 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. Leidub naftas ja maagaasis. · Divesiniksulfiidi H2S saadakse kas elementide otsesel reaktsioonil 600 °C juures või sulfiidiooni protoneerimisel happe toimel: FeS(s) + 2HCl(aq) FeCl2(aq) + H2S(g) · Divesiniksulfiid lahustub vees, kus hapniku toimel oksüdeerub aeglaselt väävliks.
· 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend. (enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium, kaltsium, laboratoorium jne. · io: juunior, leegion, tsempion, skorpion, staadion, pension, seenior jne. · ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian, tüümian. · ie: reekviem · eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum, petrooleum · eo: kameeleon, nukleon, panteon · ea: liineal, ookean · ua: donzuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar · au: karaul ·üo: barüon VORMISTIKUST · ains part: 4-silbiline lõputa, 3-silbiline t-lõpuline · ains illat: -sse või lõputa · mitmus: 4-silbiline de, 3-silbiline te · mitm part: 4-silbiline lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt
500* Reaktsioonil vabanevat soojust kasutatakse lähtegaaside (SO2, õhk) eelsoojendamiseks. c) Vees lahustub vääveltrioksiid aeglaselt ja reaktsioon on väga ekotermiline, seepärast lahustatakse SO3 väävelhappes. Protsess viiakse läbi piserdusabsorberis, kuhu ülalt piseradakse väävelhapet ja alt juhitakse SO3. Esialgu reageerib SO3 väävelhappes sisalduva veega ning moodustab 100%-lise väävelhappe. SO3 edasisel lahustumisel selles saadakse ooleum--SO3 lahus väävelhappes. Peamiseks ühendiks ooleumis on diväävehape: SO3+H2SO4=H2S2O7 10. Väävelhappe omadused. Kontsentreeritud väävelhape (95-98% H2SO4) on värvuseta õlikas vedelik, tihedusega 1840kg/m3 (keemispunkt 338*). Väävelhappe lahustumisel vees eraldub palju soojust (hüdratsioonisoojus), seepärast ei tohi vett valada happesse. Vesi võib soojeneda keemiseni ja väävelhape paiskub anumast välja. Väävelhappe lahjendamiseks tuleb hapet valada vette
CaSO4*2H2O (kips, ehitustegevus), BaSO4 (röntgenoskoopias kontrastaine) rasklahustuv sool, mille teket kasut sulfaatiooni tuvastamiseks: Ba2+ + SO42- BaSO4. Reaktiividena ja tehnikas kasut vaskvitrioli (CuSO4*5H2O), raudvitrioli (FeSO4*7H2O) jne. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. ???? Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? See on õlitaoline SO3 lahus väävelhappes, mis saadakse katalüütiliselt toodetud SO3me absorbeerimisel väävelhappesse. Seda kasut väävelhappe saamiseks??? 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. H2S divesiniksulfiid e monosulfaan on värvuseta, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas, mis põhjustab sissehingamisel silmapilkset surma; tekib lihtainetest, laboris FeS reageerimisel HCl-ga. Lahustumisel vees mood nõrga happe-
hapnikuga olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3 (teised vt. eespool, p. 3.21.3) tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel (peamiselt tekib SO2, vähesel määral ka SO3) SO2 (vääveldioksiid) – varem “väävlisgaas” värvitu, terava lõhnaga mürgine gaas SO2 vahendusel saadakse tööstuses väävelhapet (väga oluline tööstusprodukt): S → SO2 → SO3 → H2SO4 tegel. tööstuses absorbeeritakse SO3 konts. väävelhappega → “ooleum” (SO3 + H2SO4) SO2-s side O S O ei ole lineaarne SO2 on väga püsiv ühend (dissotsieerub alles 2800ºC juures) Lahustub hästi vees (11,5 g 100 g vees 20ºC juures) SO2 on üks olulisemaid ja kahjulikumaid loodusreostuse allikaid: tekib tohututes kogustes, eriti S-sisald. kütuste (kivisüsi jt.) põlemisel → happevihmad SO3 (vääveltrioksiid) värvitu, äärmiselt sööbiv vedelik keem-temp 44,7ºC sul-temp 16,8ºC tahkes olekus tsüklilised molekulid (SO3)3
annaabi.ee 
