UMATU KOH X Cu(OH) X 2 Fe(OH)3 X LiOH X Ba(OH)2 X Mg(OH) X 2 6) Võrrandid 7) Indikaatorite värv lahustes. · Metüüloranz happelises keskonnas - punaseks, alus & neutraalne lahus kollakas oranz. · Fenoolftaleiin happes & neut. Lahuses ei muuda värvust, aluses vaarikaspunane. · Lakmus happes punakaslilla, alus sinakaslilla,neut.lahus lilla. · Universaalindikaator happes punane, alus sinine, neut.lahus - kollakas
PLAATINA Põhiandmed • Sümbol – Pt • Aatomi mass – 195.084 • Elektronide ja prootonite arv – 78 • Järjenumber – 78 • Neutronite arv - 117 • Sulamistemperatuur - 1768.3 °C • Keemistemperatuur - 3825 °C • Hind – u 26 eur/g Ajalugu • Sõna plaatina tuleneb hispaania keelsest sõnast platina, mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little silver of the Pinto River.’’ • Selle avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Kus seda leiab? • Lõuna- Aafrika • Venemaa • Kanada • USA • Zimbabwe Kasutus • Ehted • Hambaravi • Elektroonika • Klaas Statistika • Plaatina lahustumine happes • Plaatina vastupidavus
Happes: Aluses: Met.Or-punane, kollane Lakmus-punane, sinine ff-vrvitu, lillakas-roosa Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus-aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. Ca(OH)2-kaltsiumhdroksiid Fe(OH)2-raud(3)hdroksiid Fe(OH)3- raud (3)hdroksiid KOH-kaalium(1)hdroksiid Al(OH)3-alumiinium hdroksiid CuOH-vask(1)hdroksiid NaOH-naatriumhdroksiid happed nt.H2SO3, HNO3 alused nt. Zn(OH)2, Fe(OH)3 oksiidid nt.Li2O, SO3 2KOH+H2SO4--->K2SO4+2H2O Zn(OH)2+H2SO4--->ZnSO4+2H2O
Omadused: Molekulivalem FeO Molaarmass 71,844 g / mol Välimus Mustad kristallid Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol lahustub happes Murdumisnäitaja (n D) 2.23 Keemilised ohud: Aine võib süttida kokkupuutel kuumutamisel üle 200°C õhuga. Aine oksüdeerub kergesti õhu toimel ja absorbeerib süsinikdioksiidi. Esinemine looduses: Raud (II) oksiidi moodustab umbes 9% Maa vahevööst. See võib olla elektri juht, mis võib selgitada miks Maa pöörlemine on häritud. Kuid selles ei ole arvestatud aktsepteeritud mudelite vahevöö omadusi. Seotud ühendid: Raud (III) oksiid Hoiustamine:
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega N...
Leiualad ja tootmine Puhtalt looduses ei leidu Kaevandatakse maakidena koos teiste lantanoididega Leidub bastnäsiidis ja monatsiidis, samuti ka lopariidis ja ksenotiimis. Varusi kõige rohkem Hiinas, Venemaal ja USA-s Toodavad Hiina ja Venemaa Bayan Obo kaevanduses suured bastnäsiidi ja monatsiidi varud Koola poolsaarel Venemaal leidub lopariiti Eraldamine Mitu erinevad meetodit: 1. Kuumutatakse maaki ja leotatakse happes 2. Sadestatakse Ce välja, Edasi viiakse läbi solvent-ekstraktsioon või ioonvahetuskromatograafia ning seejärel saadakse suure euroopiumisisaldusega proov. Proovis olev Eu(III) redutseeritakse Eu(II) vormi kas tsingi, tsink-amalgaamiga või elektrolüüsiga. Kasutusalad Värvitelerite ekraanides Luminofoorlampides Hiinas ja Taiwanis LED tuledes Turvaelementides teemärgistuste tegemisel ja EURO rahatähtedes tuumareaktorite
· vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx soolad) tekivad lahusesse ainult hüdrotiseeritud ioonid. Dissotsiatsiooni väljendatakse võrrandiga. NaCl = Na + Cl. Fe2 (SO4)3 + 3SO4. Samamoodi dissotsiatsieeruvad tugevad alused ja happed. NaOH = Na + OH. Mitme prootonised happed dissotsiatseeruvad mitmes happes. H2SO4 = H + HSO4 (vesiniksulfaatioon) = 2H + SO4. H3PO4 = H + 2HPO4 (divesinikfosfaat) = 3H + PO4.
Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni. Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) Na...
C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5
C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5
massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse lobriks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel. Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse. Nõrgalt radioaktiivset ~ 85 % uraani sisaldavat uraanoksiidi U308 nimetatakse oma khakivärvusest hoolimata ,,kollakoogiks", millisel kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus
aminorühmaga. 96)Valk on looduslik kõrgmolekulaarne aine, mille molekuli koostisse kuulub süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. 97)Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. 98)Fenool ehk hüdroksübenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdrolüülrühmaga. 99)Indikaator on aine, mis muudab oma värvust erinevates keskkondades erinevalt. Fenoolftaleiin jääb happes värvusetuks ja aluses värvub roosakas-punakseks. Metüüloran värvub happes punakaks , aluses jääb kollaseks. Lakmus värvub aluses siniseks ja happes punaseks. 100)Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme lihtainena. On tingitud kristalli struktuuri erinevustest. (näiteks süsinikul grafiit ja teemant;väävlil rombiline, monokliinne ja plastiline väävel; fosforil punane, must ja valge fosfor) 101)Katalüsaator on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad.
vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit. Nimetatakse puitu sisaldavaks paberiks. Puidumassist tehtud paberi miinused (tingitud puitainest, ligniinist): · see kolletub ajaga · pole vastupidav Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi. Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit. Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks. Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu. Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele veel kord kinnitust saada, otsi välja erinevaid pabereid - ajalehepaber, koopiamasina paber,
1) Lagunemisreaktsioon Ca(OH)2 -> CaO + H2O 2NaOH - Na2O + H2O energia neeldub 2) Neutralisatsioonireaktsioon HAPE + ALUS = SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH -> Na2SO4 + H2O 2HCl + 2KOH -> 2KCl + H2O 2HNO3 + Ca(OH)2 -> Ca(NO3)2 + 2H2O Lahuse pH. pH - vesinikioonide sisaldus lahuses Happeline: 7 - neutraalne; 5,6 - nõrk; 3,4 - keskmine; 0,1,2 - tugev Lahuseline: 7 - neutraalne; 8,9 - nõrk; 10, 11, 12 - keskmine; 13, 14 - tugev Universaalindikaator - aine, mis on happes punane, aluses lilla, neutraalses roheline. Vee pH = 7 Vihmavee pH = 5...7 Happeline(pH < 7 , ülekaalus H katioonid ) Neutraalne(pH = 7, H katioonid ja OH anioonid lahuses, võrdselt ) Aluseline(pH > 7, ülekaalus OH anioonid )
aluseline 2. Sool on tekkinud nõrgast alusest ja tugevast happest, sellise soola lahus on happeline 3. Sool on tekkinud tugevast alusest ja tugevast happest, sellise soola vesilahus on neutraalne 4. Sool on tekkinud nõrgast alusest ja nõrgast happest, selline lahus on neutraalne. Hüdraatumine on ioonide seostumine vee molekulidega Entroopia on korratuse mõõt Erinevus naoh ja hcl vahel: aluses vabanevad ioonid, happes tekivad ioonid. Hcl is katkeb vees lahustudes kovalentne side No3 lahustub kõigiga NH3xH2O-nõrk alus, soolas NH4
· Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all õppides. · 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. Ofort on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. Ofortide valmistamisega tegeles ta ka 1640- ndatel ja 1650-ndatel aastatel. · 1630-ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. · 1632. aastal valminud "Doktor Tulpi anatoomialoeng" tõi talle suure kuulsuse, mis tema
Enamik hüdroksiide laguneb kergesti kuumutamisel, va leelised, tekib aluseline oksiid ja vesi. 2Fe(OH)3 =>t Fe2O3 + 3H2O Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool. NaOH + Zn(OH)2 => Na2(Zn(OH)4) 3. Happed: Koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4 Jagunevad: · oksohapped · hapnikuta happed Jaotatakse happed ka 1,2 ja enam prootonilisteks (vesiniku aatomite arvu järgi) Happejäägi iooni laeng võrdub happes olevate vesinike arvuga. 2. nimetused: mittemetalli eestikeelne nimetus, millele lisandub sõna hape. Väävelhape H2SO4 ilma vesinikuta hapetes: HCl vesinikkloriidhape 3. saamisviisid: happeline oksiid + vesi: SO2 + H20 => H2SO3 sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi
NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all. Kasutatakse seebi tootmisel. Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid, tuntud kustutatud lubjana. Kasutatakse ehitusmaterjalina. Happed Happed On liitained, mis koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeanioonist Vesinikiooni laeng on "+", happeaniooni laeng on negatiivne ja arvuliselt võrdne vesinikioonide arvuga happes. _ Näiteks: H Cl+ vesinikkloriidhape ehk soolhape _ H SO 2 + 4 2 väävelhape Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape lämmastikhape HNO3 H2SO4 väävelhape H2SO3 väävlishape H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Tuha analüüs töö nr. 10 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 07.11.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö X Tuha analüüs Töö ülesandeks ja eesmärgiks oli kindlaks teha fosfaat-, kloriid-, sulfaat- , raud(III)- ja kaltsiumiioonide sisaldumine tuhas, lisaks võrrelda keemiliste ühendite lahustumist vees ja happes. Töö käigus tuli esimesena läbi viia tuha eeltöötlus. Kahte keeduklaasi tuli võtta mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50 mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl l...
CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt) !tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks VI -II I -II I VI -II SO3 + H2O H2SO4 2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste) ja vesi VI -II I -II I I VI -II I -II SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O 3. reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool (sellise happe sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste) IV -II II -II II IV -II CO2 + CaO CaCO3
aromaatsed ühendid Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist Värvuselt värvitust kuni mustani, enamasti pruunikas Kütuse ja keemiatööstuse tooraine. Hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad Esmakasutamine omistatakse sumeritele Tuumakütus (uraanimaak) Levinuim tuumakütuse allikas Tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks, eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse Põhiosa maagi radioaktiivsusest jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse - tuleb takistada pääsu keskkonda Suurimad tootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan. Taastuv energiaressurss Energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult Toodetakse keskkonnasäästlikult Otsene päikeseenergia
ehitusdetailidena. Plastmasside omadused ja kasutamine · Plastmassid on omadustelt elastsed ja taluvad pargunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi. · Kõrgendatud temperatuuridel plastmasside tugevus väheneb. · Plastmassidel on üldiselt madal temperatuuri-, kuuma- ja külmakindlus, nad vananevad suhteliselt kiiresti (määratakse pehmenemiskoefitsient). · Samas aga võivad olla ka väga püsivad kõige kontsentreeritumas happes, näiteks teflon. Erinevatel plastmassidel on võimalik saavutada aga eelpoolnimetatud omaduste eriti head taset ja parandada lisandite lisamisega nende omadusi: · optilisi omadusi · sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi · adhesioonivõimet · vastupanu keemilistele mõjudele · töödeldavust · tulekindlust Puudused: · suur plastne voolavus e roomavus, seda eriti termoplastidel (termoplastid on
Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg Maastikumaal: Jacob van Ruisdael: Soo, Juudi kalmistu. Rembrandt: Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka tellijaskonna; autoportreed ja graafika; ei näita kunagi välja halvustamist suhtumist. Autoportree Saskiaga põlvedel; Flora; Danae; Püha perekond. oforttehnika plaati söövitatakse happes (,Kolm ristilöödut') Tuntuim grupiportree: Öine vahtkond ,Kadunud poja tagasitulek' sügavus, Vana Testamendi põhjal, andestamise idee.
(kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks. · Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks
-) valem: c = n/V; tähis [1M]; c = molaarne konsentratsioon e. molaarsus. Soolade hüdrolüüs * pH iseloomusab vesinikioonide sisaldust lahuses (pH = - log C) * Neutraalses lahuses pH = 7 (tugev/nõrk alus + tugev/nõrk hape) * Happelist keskkonda pH < 7 põhjustab vesinikioonide rohkus. (nõrk alus + tugev hape) * Aluselist keskkonda pH > 7 põhjustab hüdroksiidide rohkus. (tugev alus + nõrk hape) * Indikaatorid: -) Lakmus - Happes punane, neutraalses lilla ja aluseslises sinine. -) Metüül-oranz Happes punane, muidu oranz. -) Fenool-ftaleiin Aluses roosa, muidu värvuseta. * Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond. * Tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 * Nõrgad happed: H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Keemiline tasakaal * Pöördamatud reaktsioonid kulgevad ühes suunas ja lõpuni.
äädikhappe abil. Tee pilt tulemusest. Pilte kasuta MSWord faili loomisel. Pildi alla kirjuta võrrandid, kuidas katlakivi võis tekkida ning miks ja kuidas katlakivist vabaneti. Leia internetist informatsiooni, miks on katlakivi mõnikord valge, kuid mõnikord pruun. Vastus lisa kodusele ülesandele ning saada õpetajale. (inglise keeles on katlakivi: limescale). Vesiniksoola olemus Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonilistest hapetest. Sellisel juhul ei ole kõik happes olevad vesinikud asendatud metalli katiooniga. NT: MgCO3 lihtsool (magneesiumkarbonaat) Mg(HCO3)2 vesiniksool (magneesiumvesinikkarbonaat) Kirjuta valem: Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCO3 Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK
· Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus.
d) Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin lahj. KMnO4 lahust. Lahuse violetne värvus kadus toatemperatuuril. See viitas tugevate redutseerivate omadustega anioonide leidumisele lahuses. e) Anioonide rühmade määramine Anioonide rühmade määramiseks uurisin sademe teket AgNO3-ga ja BaCl2-ga ning sademe lahustumist happes. I rühma anioonide kindlaks tegemiseks lisasin HNO3-ga hapestatud lahusele AgNO3. Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon. (Hilisema analüüsi käigus selgus, et lahuses leidus siiski üks I rühma anioon). II ja III rühma anioonide määramiseks lisasin lahusele BaCl 2, mis andis sademe. HCl toimel
parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju CO 2. Hapetega plii reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola (Pb asub pingereas vahetult enne vesinikku). Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad pliiühendid on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained. Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2
järgnev reaktsioon: 3P + 5HNO3 + 2H2O > 3H3PO4 + 5NO · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioon: P4 + 6CO2= P4O6 + 6CO Veel reaktsioone Mg3P2 + 6HCl > 3MgCl2 + 2PH3 ; 4P + 3NaOH + 3H2O > PH3 + 3NaH2PO2 ; PH4I + KOH> KI + PH3 + H2O FOSFORHAPPED Fosforil on rohkem anograanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Keeruliseks teeb fosforhapete liigituse asjaolu, et ühes happes võib fosfor esineda mitmes oksüdatsiooniastmes (I-V). Puhtal kristalsel kujul on eraldatud ühe- kuni kuueprootonilisi fosforhappeid. H3PO4 (orto)fosforhape H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape Kasutusalad: FOSFORVÄETISED
on kontsentratsioon lähteainetel, seda kiirem on reaktsioon ehk seda vähem kulub aega, et kriiditükk ära reageeriks, sest seda sagedasemad on lähteainete osaketse vahelised kokkupõrked, mis viivad keemilise reaktsioonini. Järeldus ja analüüs: ° Antud katse näitab, et mida suurem on happe molaarne kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. Põhjus seisneb selles, et kontsentreeritumas happes on rohkem osakesi, mis ainega põrkuda ja seega reageerida võivad. Mida rohkem põrkeid toimub, seda kiiremini ka reaktsioon toimub. ° Katsete kiirust mõjutas ka see, et meie rühmal oli kolm suurt kriiditükki. Teistel rühmasel, kes kasutasid pulbrit või purustatud kriiti kulges katse hulga kiiremini. Sellest järeldus, et Reatsiooni kiirus sõltub kokkupuutepinna suurusest.
riistade valmistamisel. 3) Raud (III) oksiidi kuumutamisel teise metalli oksiididega või karbonaatidega saame materjale, mida nimetatakse ferraatideks. ZnO + Fe2O3 Zn(FeO2)2 4) Osaline vähendamine vesinikuga 400 °C juures kasutatakse, et saada magnetiidi (nii Fe(III) kui ka Fe(II) sisaldav musta värvusega magnetiline materjal). 3 Fe2O3 + H2 2 Fe3O4 + H2O Raud (III) oksiid on vees küll lahustumatu, kuid tugevas happes lahustub see kergesti (näiteks vesinikkloriid või väävelhappe). See lahustub hästi ka kelaadimoodustajate lahustes (näiteks etüleendiamiintetraäädikhape või oblikhape). 2. Fe3O4 - Raud (II,III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - magnetiit, must raua oksiid, lodestone (ing.k) Leidumine looduses - on maakmineraal magnetiit, leidub inimese veres Omadused - sisaldab nii Fe2+ kui ka Fe3+ ioone, laborites kasutusel enamasti musta
Samamoodi saab hakkama ka teiste värskete vedelate plekkidega. Aga plekkide eemaldajat valides ei tohi muidugi unustada,et erinevad kangad nõuavad erinevaid puhastamisviise. On vaja arvestada kiu keemilisi püsivusomadusi, selle vastupidavust happele, leelistele või muude keemiliste ainete toimele. Jäta meelde, et: Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Atsetaat muutub happes sültjaks. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele.
Levinuim tuumakütuse allikas on uraanimaak. Uraani leidub maakoores kõikjal - kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või tänapäeval järjest rohkem kasutatavates allmaakaevandustest. Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel. Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse. Nõrgalt radioaktiivset ~ 85% uraani sisaldavat uraanoksiidi U308 nimetatakse ,,kollakoogiks", millisel kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda.
pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jne.). pöördealaks. Soolad kui tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud: Tabel. Mõnede indikaatorite värvused happes ja aluses NaNO3 Na+ + NO3 Värvus Värvus Pöördeala, Indikaator happes aluses pH Na+ + H2O ei reageeri NO3 + H2O ei reageeri
Dilämmastikoksiid N2O · Neutraalne oksiid · Nõrga meeldiva lõhnaga · Väiksemate koguste sissehingamisel tekitab elevust (naerugaas) · Suuremates kogustes võib tekitada narkoosi Lämmastikhape HNO3 · Tugev hape · Tugev oksüdeerija · Värvuseta · Terava lõhnaga · "suitsev" vedelik · Metallidega reageerides vesinikku ei eraldu · Suujendamisel või valguse toimel ta laguneb, seejuures eralduv NO2 lahustub happes andes sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2
lämmastikhape HNO3 fosforhape H3PO4 divesiniksulfiidhape H2S vesinikbromiidhape HBr vesinikbromiidhape HI ränihape H2SiO3 vesinikflouriidhape HF · hapnikuta happed: HCl, HBr, H2S. · hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4. · üheprootonilised: HCl, HBr, HNO. · mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S. · tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3. · nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH. INDIKAATORID HAPPES LAHUSES NEUTRAALSES Lakmus punane sinine lilla Metüülorants punane orants orants Universaalindikaator punane sinine kollale Fenoolftalein punane III REAKTSIOONIVÕRRANDID 1) metall + hape = sool + vesinik 2Al + 2H3PO4 = 2AlPO4 + 3H2 2) alus + hape = sool + vesi
meetodi abil. Meetodi saagis võib olla märkimisväärselt erinev madalate ja kõrgete analüüdi sisalduste juures. Seetõttu on juhul, kui meetodit kasutatakse erinevate analüüdi sisalduste juures, vaja määrata saagis eraldi madala ja kõrge kontsentratsiooni juures 24 5. Eksperimentaalne osa 5.1 Cu ja Zn sisalduse määramine Leek-AAS meetodil Proovidest(v.a vesi) saab määrata metallide sisaldust proovi happes lahustuvast osast tema mineraliseerimise teel hapetega, Reaktiivid Proovide eeltöötlemisel ja kalibreerimisel kasutatakse analüüsipuhtaid reaktiive. 1. Lämmastikhape 65% "suprapur" Merck; 2. Vesinikperoksiid 36-38% "for trace metal analsis", Baker; 3. Cu ja Zn standardlahus 1000mg/l- (Cu,Zn Atomic Spectroscopy Standard Solution); 4. sertifitseeritud referents materjalid- Quality Control Standard QCS-26-High Purity Standards; 5
Seemnes suur kasvu pärssivate hormoonide sisaldus Seemneid leotatakse vees, korduvalt vett vahetades Morfoloogilised piirangud Seemnekest on paks ja tihe ning ei lase läbi hapnikku ja vett. Skarifitseerimine – seemnekestade vigastamine. Mehhaaniline töötlemine - hõõrumine liivapaberiga, seemnekestadesse mõrade või sisselõigete tegemine. Keemiline töötlemine – leotamine happes, piirituses vm. lahuses. Termiline töötlemine (hetkeks keeva ja seejärel külma vette) Keskkonna piirangud Kuivus Sobivate niiskusolude loomine – külvamine niiskesse mulda, substraati Ebasobiv temperatuur sobiva temperatuuri tekitamine idanemiskeskkonnas Ebasobivad valgustingimussed Valgusidanevatele seemnetele valguse võimaldamine Taimede stress Abiootilised stressifaktorid a) Temperatuur
Sisaldab ka metalli aatomeid. Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust. Deprotoneeritud ligant on tugeva komplekeeritud ühendi moodustaja. Kelaatkompleksid Humiinained- raskesti lahustuvad taimsed laguproduktid Polüelektrolüüdid- palju funktsionaalseid rühmi küljes. Humiinained jaotatakse vees ja happes lahustumise järgi. Sünteetilised kompleksi moodustajad Nitriotriatsetaat NTA EDTA Igasugused polüfosfaadid Neid kasutatakse pesuainete koostises Kare vesi Ca2+ ja Mg2+ Metallid keskkonnas: Mürgised raskmetallid Cd, Pb, Hg, As, Ba, Be Metallide toksilisus sõltub · Kogusest, kontsentratsioonist · Ühendi lahustuvusest, lahustuvad ühendid üldiselt mürgisemad BaCl2 toksiline, BaSO4 kahjutu
4P + 3NaOH + 3H2O _ PH3 + 3NaH2PO2 PH4I + KOH _ KI + PH3 + H2O P2H4 difosfaan. On hüdrasiini N2H4 analoog, kuid tal puuduvad aluselised omadused ja ei reageeri hapetega. P2H4 on värvusetu, lenduv, õhus spontaanselt isesüttiv vedelik, mis kuumutamisel või valguse toimel laguneb. Difosfaan on tugev redutseerija. FOSFORHAPPED Fosforil on rohkem anograanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Keeruliseks teeb fosforhapete liigituse asjaolu, et ühes happes võib fosfor esineda mitmes oksüdatsiooniastmes (I-V). Puhtal kristalsel kujul on eraldatud ühe- kuni kuueprootonilisi fosforhappeid. H3PO4 (orto)fosforhape. Ortofosforhape on kõikidest fosfori hapetest praktilisest seisukohast tähtsaim. Esmakordselt sai fosforhapet 17.sajandi lõpul inglise keemik Robert Boyle. Fosforhape on valge kristalne aine, sulamistemperatuuriga 42,5 °C,keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees.
4P + 3NaOH + 3H2O PH3 + 3NaH2PO2 PH4I + KOH KI + PH3 + H2O P2H4 difosfaan On hüdrasiini N2H4 analoog, kuid tal puuduvad aluselised omadused ja ei reageeri hapetega. P2H4 on värvusetu, lenduv, õhus spontaanselt isesüttiv vedelik, mis kuumutamisel või valguse toimel laguneb. Difosfaan on tugev redutseerija. FOSFORHAPPED Fosforil on rohkem anograanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Keeruliseks teeb fosforhapete liigituse asjaolu, et ühes happes võib fosfor esineda mitmes oksüdatsiooniastmes (I-V). Puhtal kristalsel kujul on eraldatud ühe- kuni kuueprootonilisi fosforhappeid. H3PO4 (orto)fosforhape Ortofosforhape on kõikidest fosfori hapetest praktilisest seisukohast tähtsaim. Esmakordselt sai fosforhapet 17. sajandi lõpul inglise keemik Robert Boyle. Fosforhape on valge kristalne aine, sulamistemperatuuriga 42,5 °C, keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees. Kontsentreeritud fosforhape võib olla ligi 85 %-line ja
aasta sügisest 1922. aasta algusest pärineb hulk lehti kuivnõelas ja ofordis. Võrreldes linoollõigetega, milles grotesksuseni teravdatud ilmekus, rahutu, sageli murtud vormikõne ja pateetiline valguskiirgus on ekspressionistliku iseloomuga, kujutavad sügavtrükilehed endast enamasti realistlikke portree- või figuurietüüde, tehnilisi katsetusi. 1 Ofort - sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus, söövitatakse happes metalli, kaetakse plaat värviga ning trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878-1925) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. 3 Dresden oli linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn. 4 Albrecht Dürer (1471-1528) esimene ja kuulsaim saksa renessansi suurmeister, kelle loomingu parema osa moodustavad joonistused ja graafilised tööd. 5 Ado Vabbe (18921961) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
elektritootmist tuumajaamas. Tsükli algus koosneb uraani kaevandamisest ja eraldamisest, konversioonist, rikastamisest, rekonversioonist ja tuumkütuse valmistamisest. 1 1. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse lobriks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel. Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse. 2. Konversioonitehases muundatakse „kollakook“ algul uraandioksiidiks UO2 ja seejärel gaasiliseks uraanheksafluoriidiks UF6. Uraandioksiid on raskeveereaktorite rikastamata tuumkütuse valmistamiseks otseselt kasutatav. Kergeveereaktorite kütuse
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
