Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest. (0)

Kanji
ሼ m¨arkide morfoloogilisi  seletusi .
V˜
ordlev anal¨
u¨
us m¨
argis˜
onastike kanji et¨
umoloogiatest.
Indrek Pehk
2000 m¨
arts
diplomit¨
o¨
o
Helsingi ¨
Ulikooli Humanitaarteaduskond
Aasia  ja Aafrika keelte ja kultuuride  osakond
Sisukord
Eess ˜
ona
7
I
P˜
ohim˜
oisteid
9
1.1
Kanji m¨
arkide  makrostruktuur  . . . . . . . . . . . . . . . .
9
1.1.1
Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
1.1.2
M¨
arkide ajalugu
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
Luukiri ඵᢥ bokumon
. . . . . . . . . . . . . . . . 16
Pronkskiri ㊄ᢥ kinmon
. . . . . . . . . . . . . . . 17
Umarkiri ►ᦠ tensho . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
Uuskiri ੹ᢥ kinbun . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20
Kanji t¨
anap¨
aeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21
1.1.3
Kanji m¨
arkide foneetikast . . . . . . . . . . . . . . 23
1.1.4
Kokkuv˜
otvalt makrostruktuurist . . . . . . . . . . . 26
1.2
M¨
arkide  mikrostruktuur ,
kuus klassi ౐ᦠ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
II
M¨
argiteooria ja kanji
30
2.1
Milleks m¨
argiteooria? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30
2.2
Peirce  kolmem˜
o˜
otmeline m¨
argiruum . . . . . . . . . . . . . 31
2.2.1
Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest . . . . . . . 35
2.3
Kokkuv˜
otteks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
III
Kanji m¨
arkide seletusi
39
3.1
Kanji leksikograafiline  problemaatika  . . . . . . . . . . . . 39
3.2
Mittes ¨
ustemaatiline l¨
ahenemine  . . . . . . . . . . . . . . . 44
3.3
S¨
ustemaatiline l¨
ahenemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52
3.3.1
‘Pleekinud kolbad’, ‘k¨
u¨
uned’, ‘t˜
orud’ ⊕ . . . . . . . 52
3
3.3.2
‘ Muusika ’ ᭉ ja ‘m˜
onutunne’ ᮔ . . . . . . . . . . . 55
3.3.3
Element ⊕ muid m¨
arke
. . . . . . . . . . . . . . . 60
3.4
Kanji seletuste kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63
3.5
V˜
oimalusi m¨
argis˜
onastike loomisel . . . . . . . . . . . . . . 68
L˜
opps˜
ona
83
Viited.
84
Lisa A: S˜
onaraamatute omadused makrotasandil
89
Lisa B: S˜
onaraamatute omadused  mikrotasandil
90
Lisa C: Vana-Hiina keele alg- ja l˜
opph¨
a¨
alikute foneetilised
tabelid
91
Lisa D: S. Shirakawa esitatud et¨
umoloogilised m¨
argigrupid 92
Lisa E: S. Shirakawa kanji morfoloogili seletusi
97
Nihongo Shoho k¨
asitletud m¨
argid . . . . . . . . . . . . . 98
Muid ¨
uldkasutatavaid m¨
arke vastavalt joonte arvule . . . . 161
T¨
anap¨
aeval v¨
ahekasutatavaid m¨
arke . . . . . . . . . . . . . 182
4
Morphological Explanations of the  Chinese   Characters .
A  Comparative   Study  of Kanji Dictionaries.
ma thesis
2000  Helsinki   University
Department  of Asian and African Languages and  Cultures
Abstract
The  current  paper is a comparative  study  on the morphological
explanations of the Chinese characters as explained in eight  character
dictionaries and textbooks.
C. S. Peirce  sign  systems theory is used
for describing the morphological space of the Chinese characters.
A
hypothesis about the possibilities offered by reliable character  morphology
for explanation of the lexical multivalency of Chinese characters is
proposed. Also  criteria  for judging the  quality  of  available  morphological
explanations is  provided  and their shortcomings are being outlined.
Finally , as a practical implematation of the  above -presented theoretical
considerations, a XML database structure with one sample  entry  for
building  character database is provided.
5
Eess˜
ona
K¨
aesolevas t¨
o¨
os uurin hiina  kirjam ¨
arkide morfoloogiat ning selgitan selle
kasutusv˜
oimalusi leksikograafilises kontekstis. T¨
o¨
os  kasutan  C. S. Peirce
m¨
argiteooriat ning mitmeid inglise ja jaapani keelseid m¨
argis˜
onastikke.
Eesm¨
ark on suhteliselt pragmaatiline, p¨
u¨
ue luua mingit korda eri m¨
argi -
s˜
onastike vastuolulistes seletustes ning esitada m¨
argis˜
onastikule kohane
andmebaasi struktuur.
Hiina kirjam¨
arkide  kujunemislugu  on ilmselgelt seotud t¨
anap¨
aeval Hii-
nas,  Jaapanis  ja Taiwanis kasutusel olevate kirjas¨
usteemidega. Tahaksin
r˜
ohutada muistse Hiina m¨
argis¨
usteemi globaalset unikaalsust, hiina kirja-
m¨
argid on ainus kirjas¨
usteem, mis on l¨
abi aastatuhandete vastu pidanud
muudatustele inim¨
uhiskonnas ning mida 20. sajandi l˜
opuski veel j¨
atkuvalt
kasutab ¨
ule miljardi inimese. Kanji m¨
arkidega samal perioodil v¨
alja ku-
junenud egiptuse ( tekkeaeg  u. 3000 a. e.m.a.) ja sumeri (u. 3000 a.
e.m.a.) ning hilisem  maajade  (4. saj.) kirjas¨
usteem pakuvad erinevalt
hiina m¨
arkidest paraku huvi ¨
uksnes muinasajaloolastele. Maailmaaja-
loolises perspektiivis on kanji m¨
arkidel seega ainulaadne koht. M¨
arkide
aastatuhandete pikkust muutust ja arengut v˜
oiks laiemalt vaadata kui
muinas¨
uhiskonna v¨
a¨
artustest v¨
alja kasvanud t¨
ahenduspuud, mida pole
palju nimetada selle ilmaosa  kultuuriks .
Kuna k¨
aesoleva t¨
o¨
o p˜
ohiteemaks on kanji m¨
argid, siis olen neid oma
tekstis julgelt kasutanud paralleelselt eesti- v˜
oi inglisekeelse terminoloo-
giaga vastavalt j¨
argmistele skeemidele:
(3) on∨ kun ∨ pinyin-h¨
a¨
aldus
(1) eestikeelne termin (2) kanji m¨
ark v˜
oi s˜
ona ((4)inglise keelne termin);
(1) eestikeelne termin (2) kanji m¨
ark v˜
oi s˜
ona ((3) on ∨ kun ∨ pinyin-
h¨
a¨
aldus ),
termini sagedasel esinemisel, v˜
oivad vastavalt osad (4), (3) ja (2) olla
ka ¨
ara j¨
aetud . Joonistel ja tabelistes olen kompaktsuse huvides sageli
7
piirdunud ¨
uksnes kanji m¨
arkidega, selgitav tekst peaks aga olema piisav,
et ka hiina kirjas¨
usteemi mitte tundev lugeja suudaks m˜
ottek¨
aiku j¨
algida.
T¨
o¨
os korduvalt esinevad jaapani  keelsed  terminid on transkribreeritud
vastavalt Hepburni s¨
usteemile (nt. kanji ), algse kirjapildi  kasutamisel  on
jaapani keelne on v˜
oi kun h¨
a¨
aldus kirjutatud  kana  silpt¨
ahestikku kasuta-
ࠞࡦࠫ࡮߆ࠎߓ
des (nt. ṽሼ). Ajalooliste terminite ja p¨
arisnimede puhul olen kasutanud
ߴ޿߅ࠎ
ka pinyin
㖸 transkriptsiooni, foneetilistes tabelites ipa (International
186
Phonetic  Alphabet ) m¨
arke. M¨
argi kohale kirjutatud number ☆  viitab  t¨
o¨
o
lisas  toodud morfoloogilise  seletuse   lehek ¨
uljele.
Eesti keeles on  senini  hiina kirjas¨
usteemi k¨
asitlenud k˜
oige  p˜
ohjalikumalt
M. L¨
a¨
anemets [LM 89], viidata v˜
oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur-
mekunna kirjutistele [NK 57, lk.44–50] ning ents¨
uklopeedilistele ¨
uldartik-
litele [ENE 88, lk.403–4], [EE 34, lk.884–5]. Enamasti on kasutatud hiina
ߕ߆ߊ߽ߓ
kirjam¨
arkide kanji suhtes m˜
oistet  hierogl ¨
u¨
uf ࿑↹ᢥሼ, mida k¨
aesolevas
t¨
o¨
os olen v¨
altinud,  pakkudes  asemele hiina (kirja)m¨
arki  v˜
oi jaapani keelse
laenuna kanji (kandˇ
zi).
T¨
o¨
o koosneb kolmest osast. Esimeses osas  vaatan  kanji m¨
arkide oma-
dusi, nii terviktasandil kui ka morfoloogiliselt. Teises osas toon sisse Peirce
kolmeastmelise m¨
argiteooria ning rakendan seda kanji morfoloogiliste
m¨
argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v˜
ordlen eri allikate m¨
argi-
morfoloogiaid ning  esitan  omapoolse struktuuri m¨
argis˜
onastiku kande
kirjeldamiseks. T¨
o¨
o oluliseks osaks on ka lisad, millest mahukaim esi-
tab 522 m¨
argi morfoloogilised  seletused  vastavalt S. Shirakawa
Jit¯
o .
˜
Oigustatud on k¨
usimus niiv˜
ord  mahuka  lisa otstarbekuse kohta. P˜
ohjen-
duseks v˜
oin ¨
oelda, et aktiivne t¨
o¨
o
Jit¯
o kallal on olnud ¨
uheks p˜
ohiliseks
k¨
aesoleva t¨
o¨
o ¨
argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka
jaapani keelt mittevaldavale huviliste  ringile  v˜
oimalust piiluda Shirakawa
kirjeldatud muinasm¨
arkide maailma.
8
I P˜
ohim˜
oisteid
J¨
argneva p˜
ohim˜
oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse. M¨
arkide
makrostruktuuri all  vaatlen  kanjim¨
argi kui terviku omadusi: m¨
argi kuju,
h¨
a¨
aldust, ajalugu. Mikrostruktuuri all k¨
asitlen kanji seesmist ¨
ulesehitust.
1.1
Kanji m¨
arkide makrostruktuur
Kanji m¨
arkidele on iseloomulikud kolm p˜
ohiomadust:
1. m¨
argi kuju
2. m¨
argi h¨
a¨
aldus
3. m¨
argi kasutusviis
I-le panevad punkti loomulikult m¨
argi t¨
ahendused. Diakroonilise l¨
ahene-
mise  t˜
ottu ei pea ma siin v˜
oimalikuks vaadelda t¨
ahendusi p˜
ohiomadusena,
vaid pigem kui kolme v˜
otmeelemendi: kuju, h¨
a¨
alduse ja kasutuse
koosm ˜
oju.1 Antud k¨
asitlusega tahan r˜
ohutada seda, et m¨
argi t¨
ahendus on
toodud neljast tegurist k˜
oige enam muutuv ning k˜
oige mitmetahulisem.
M¨
argi kuju, h¨
a¨
aldus ja kasutusviis annavad k˜
oik samaaegselt omapoolse
panuse m¨
argi t¨
ahendusele. L¨
ahtun ka sellest, et ei eksisteeri mingeid ¨
uldisi
reegleid kirjeldamaks, kuidas kolm p˜
ohikomponenti just teatud m¨
argi
t¨
ahenduse kehtestamisel osalevad, kogu protsess on ajaliselt muutuv ning
ilma ajalooliste teadmisteta konkreetse m¨
argi kohta, ei ole v˜
oimalik seda
ka kirjeldada.
1[Kanji1000, p.21] toob samuti esile nimetatud neli kanji p˜ohiomadust. Kuna
aga [Kanji1000] kasutab s¨
unkroonilist k¨
asitlusviisi, on v˜
oimalik normeerimise kaudu
vaadelda m¨
argi t¨
ahendust kui autonoomset omadust.
9
T¨
ahenduste  paljusus  on ajaloolise arengu loomulik tulemus, see ei
t¨
ahenda aga ilmtingimata seda, et igal m¨
argil peab olema rohkem kui
uks t¨
ahendus. Paljudel keerulistel ning harva kasutatavatel m¨
arkidel
on t˜
oepoolest vaid ¨
uks nn. s˜
onaraamatu t¨
ahendus, kuid isegi sellisel
juhul, ei tohiks seda t¨
ahendust vaadelda kui ¨
uht ja ainumat, vaid kui
k˜
oige t˜
oen¨
aolisemat. ¨
Uldiselt j¨
algitavaks  seadusp ¨
arasuseks on see, et mida
vanema ja laiema kasutusalaga on m¨
ark, seda hajusamateks osutuvad
selle t¨
ahendused. Arvestades  eelpool  ¨
oeldut ning diakroonset l¨
ahenemist,
k¨
asitlen j¨
argnevalt t¨
ahenduste paljusust kui reeglit ja ainsust kui  erandit .
M¨
arkide makrotasandi omadused olen  esitanud  kokkuv˜
otvalt joonisel
1.1. Joonisel oleva kolmnurga keskel on kanji m¨
ark kui tervik, selle
t¨
ahendused moodustavad m¨
argi semantilise ruumi—joonisel kolmnurga
pind. M¨
argi semantilise ruumi piirid on m¨
a¨
aratud m¨
argi kolme p˜
ohi-
omadusega : h¨
a¨
aldus (¨
ulal), kuju (vasakul) ja kasutamine (paremal).
ߓ߅ࠎ
Ulemine kolmnurga tipp, joonisel t¨
ahistatud kui ‘m¨
argi heli’ ሼ㖸, kujutab
ߓߌ޿
m¨
argi h¨
a¨
aldust, vasak tipp m¨
argi kuju ሼᒻ ning parem tipp m¨
argi
ߓߍࠎ
kasutusviisi ሼḮ.
න⺆ኅᣖ
㖸
ሼ
ᒻ
Ḯ
ㇱ㚂
ሼ೉
Joonis 1.1: Kanji m¨
argi semantiline ruum ning seda m¨
a¨
aravad h¨
a¨
aldus
㖸, kuju ᒻ ja kasutus Ḯ.
Kolmnurga iga tipu juures on esitatud vastava omaduse kohased
s¨
ustematiseerimismeetodid. M¨
argi kuju juures vasakul nn. m¨
argi v˜
oti
߱ߒࠀ
ߚࠎߏ߆ߙߊ
ㇱ㚂, m¨
argi h¨
a¨
alduse juures ¨
ulal homofoonilised m¨
argir¨
uhmad න⺆ኅᣖ
10
ߓࠇߟ
ning kasutuse juures paremal m¨
argipered ሼ೉. Toodud m˜
oistete juurde
tulen  pikemalt  tagasi t¨
o¨
o l˜
opuosas.
J¨
argnevalt vaatleksin pikemalt eraldi kanjim¨
argi kolme makrostruktuu-
ri komponenti: kuju,  kasutust  ning l˜
opuks h¨
a¨
aldust.
1.1.1
Kanji erinevad kujud
shotai
M¨
argi kuju ᦠ૕ v˜
oib kasutada kolmel tasandil: konkreetse m¨
argi
iseloomustamiseks, t¨
upograafilise kuju (fondi) ning m¨
argi ajaloolise kuju
ja  kuuluvuse  kirjeldamiseks
ߓߚ޿
ߓߌ޿
Konkreetse m¨
argikuju ሼ૕ puhul, (kasutatakse ka v¨
aljendeid ሼᒻ,
ߓࠃ߁
ߒࠂ߰߁
ሼ᭽, ᦠ㘑) on m¨
a¨
aravaks m¨
argi joonte  paigutus  ja arv, mille korrektset
ߒࠂ߁ߚ޿
ߖ޿ߓ
vormi nimetatakse ᱜ૕ v˜
oi ᱜሼ.2 M¨
argi veidi muutunud ‘ebaregulaarne’
޿ߓ
޿ߚ޿ߓ
kuju on ⇣ሼ ehk ⇣૕ሼ, mida v˜
oib liigitada joonte arvu muutumise j¨
argi:
ߙ߁߇ߓ
1. Lisatud joontega m¨
ark Ⴧ↹ሼ ♻→♽
ߒࠂ߁߇ߓ
2. V¨
ahendatud joontega m¨
ark ⋭↹ሼ Nt. ⸒→
ࠅ߾ߊߓ
ߒࠂ߁ߓ
߆ࠎߓ
3. L¨
uhendatud m¨
ark ⇛ሼ, ⋭ሼ, ◲ሼ. M¨
argi kuju on oluliselt
lihtsustatud nt. ⷗→ , ⸒→
Tekkelooliselt saab ebaregulaarsed m¨
argikujud ⇣૕ሼ jaotada j¨
argmistesse
alar ¨
uhmadesse:
ߟ߁ߓ
ߙߊߓ
ߙߊߚ޿
1. Mugandatud m¨
ark ㅢሼ, (ଶሼ), ଶ૕. M¨
argi kirjutamist on tehtud
lihtsamaks ja k¨
aep¨
arasemaks, tavaliselt m˜
oned jooned ¨
ara j¨
aetud
ߜࠀ߁
186
ଶ૕
ଶ૕
v˜
oi ¨
uhendatud.
mugandatud kuju on ☆. ⪺ → ⌕, ⡺ → ባ,
ଶ૕
ଶ૕
ଶ૕
ଶ૕
ଶ૕
ᦩ → ળ, ή → ᣠ, ⥟→ᣥ, ຠ→
→㑆 jne. Seda, kuidas
konkreetset m¨
arki ajalooliselt on lihtsustatud, ei saa reeglina teistele
m¨
arkidele ¨
ule kanda. N¨
aiteks seosest
→㑆 oleks vale j¨areldada
103ଶ૕103
߇ߊ
߅߁
seose ᦬→ᣣ kehtivust. Teada on, et ቑ → ቇ, aga seos 㣖 → 㡡
߇ߊ࡮߁ߘ
ei pea paika, kuna ‘¨
o¨
obiku’ 㡡  algm ¨
argiks on hoopis 㢩, 㣖 m¨
argib
leevikest3.
2‘ ˜
Oige kuju’ ᱜ૕ pole staatiline vaid pigem d¨
unaamiline  parameeter , eri  ajastutel
on m¨
arkidel  kehtinud  erinevad normatiivsed ‘korrektsed kujud’.
3Liiginimede t˜olkimine on  tinglik , 㢩 Cettia diphone parim eestikeelne  vaste  oleks
v˜
osalind, 㣖 Pyrrhula pyrrhula t¨
apne vaste aga harilik leevikene.
11
ߏߓ
߆ߓ
߆ߓ
2.  Vigane  m¨
ark ⺋ሼ, ⸦ሼ, ⻺ሼ. M¨
argi kopeerimisel on kasutusse
tulnud kirjutajate lohakuse t˜
ottu algsest erinev kuju. Sageli
arvatakse, et vigase m¨
argi ⺋ሼ asemel on tegu l¨
uhendatud
m¨
argiga ⇛ሼ. Vigase m¨
argi defineerimine s˜
oltub taas ajastust ja
uldkehtivatest m¨
argikujudest. N¨
aiteid on toodud lk.92, kus sulgudes
on esitatud t¨
anap¨
aeva Jaapanis ˜
oigeks peetav m¨
argikuju,  sulgude
ees ajalooliselt ˜
oige4 kuju. Vt. ka lk.22.
ߴߟߓ
3.  Erikuju  ೎ሼ. Mingitel p˜
ohjustel on algse m¨
argi t¨
ahendus  kantud  ¨
ule
t¨
aiesti erinevale m¨
argile v˜
oi on paralleelselt kasutusel mitu t¨
apselt
೎ሼ
೎ሼ
೎ሼ
sama t¨
ahendusega erikujulist m¨
arki. ⪇→⧎, ㊁ Њ
ቲ Њ
೎ሼ
೎ሼ
ᑯ Њ
, ⇌ Њ ⇗.
ߎߓ
4. Vana m¨
ark ฎሼ. Tavaliselt ާ⺑ᢥި
5
esitatud vanakirja6 kujul
ฎሼ ߟࠆ߉
p˜
ohinev tr¨
ukikuju. ೶ → ഔ
M¨
argi erinevate stiliseeritud kujude arv v˜
oib  ulatuda  isegi sajani nagu
n¨
aiteks talismanides kasutatavate ˜
onnega seotud m¨
arkide ᄈ (ኼ) ja (⑔)
puhul.7
Toodud kujujaotuste illustratsioonina toon tabeli, kus ilmneb ka liigitu-
se s˜
oltuvus allikast. Kokkuv˜
otvalt v˜
oiks ¨
oelda, et kanji m¨
arkide erinevate
kujude taksonoomias puudub diakrooniliselt vaadeldes ¨
uhem˜
ottelisus ja
selgus. Eri ajastuil ning eri geograafilistes piirkondades on kanji m¨
arke eri-
nevalt normeeritud ning see protsess j¨
atkub ka tulevikus.  Kahtlemata  on
v˜
oimalik siin teatud s¨
ustematiseerimine ja  taksonoomiline  ¨
uhtlustamine,
kuid edu saavutamise  eelduseks  on m¨
arkide mikrostruktuuri e.  morfoloo -
gia s¨
ustemaatiline esitus.
T¨
upograafilistest kujudest v˜
oiks ¨
ara m¨
arkida sellised terminid nagu
ߓࠂ߁ࠃ߁߆ࠎߓ
߈ࠀ߁ߓߚ޿
jaapani ¨
uldkasutatav kanji Ᏹ↪ṽሼ, vana m¨
ark ᣥሼ૕8, k¨
asikirjaline
߭ߟࠃߚ޿
߆ߟߓߚ޿
m¨
argikuju ╩ਈ૕, m¨
argifondi kuju ᵴሼ૕9.
4Pean siin silmas  Tang  ajastu riigiametniku eksamiteks ⑼᜼ fikseeritud tr¨ukikirja
ᭃᦠ m¨
argikuju.
5Vt. lk. 15
6Vt. lk.14
7ޡ⃻ઍߩᦠߣᢥሼޢ(ᩉේᦠᐫ) ja ޡኼሼ㓸ޢ(ਛ࿖๺ᐔ಴ ␠).
8Eespool toodud vana m¨argi m˜ oiste  on laiem, siin viitav ‘vana m¨ark’ enne ii
Maailmas˜
oda ¨
uldlevinud m¨
argikujule. Vt. ka lk.92.
9K¨aesolev t¨o¨o kasutab jaapani fondil kahte kuju: tekstis minch¯o ᣿ᦺ૕ ja
pealkirjades ning rasvases tr¨
ukis  gooti  ࠧࠪ࠶ࠢ૕ fonti.
12
Korrektne
Vana
Mugandatud
Eri-
m¨
argikuju
m¨
ark
m¨
ark
kuju
ᱜሼ ᧄሼ
ฎሼ
ଶሼ
೎૕
(ᣥሼ૕)
ㅢሼ
ද
ฟ
޿ࠊ߅ ޿ࠊ
Ꮅ
Ꭿ ጤ
ᢁ
ല
ሥ
ᆷ
Ḱ10
ಙ ಎ
⌕11
▰ ⪺
ഒ
ഔ
೶ ഖ
12
᥉
ᴎ
ᴚ
␱
⒁
㦠
⑺ ⓐ
⽩
⊚
⊠
⊤
Kirjas¨
usteemi diakroonilise k¨
asitluse teeb keeruliseks see, et kaasaegse-
tel vektoriseeritud t¨
upograafilistel kujudel puudub kahjuks ¨
uks-¨
uhele seos
ajalooliste m¨
argikujudega, mist˜
ottu pole senini ka ¨
uhtset s¨
usteemi vana-
de kirjutiste tekstikujuliseks digitaliseerimiseks. Ajalooliste m¨
argikujude
kasutusv˜
oimaluse eest v˜
olgneb k¨
aesolev t¨
o¨
o suured t¨
anud Mojiky¯
o ᢥሼ
㏜ fondikogumile.13
10[ṽሼḮ 94] ei k¨asitle ಙ ja ಎ sama m¨argina.
11[ṽሼḮ 94] ei k¨asitle sama m¨argina.
12[⊕Ꮉ 94] osutab, et m¨argi algse kuju m¨a¨aramine on  lahtine , [ᣂሼḮ 85] pakub
kui algse kuju.
13Paeguseks enam kui 90 tuhande m¨argi vektorfonte pakkuva ᢥሼ㏜ projekti
kodulehek¨
ulg  http://www.mojikyo.gr.jp/ .
13
1.1.2
M¨
arkide ajalugu
R.  Imai  [੹੗ 72] ja S. Mizugami [᳓਄ 84] p˜
ohjal v˜
oiks m¨
arkide
ajaloolised kujud jagada j¨
argmiselt:
ߎ߱ࠎ
Vanakiri ฎᢥ Luukiri, pronkskiri, suur ¨
umarkiri, v¨
aike ¨
umarkiri;
߈ࠎ߱ࠎ
Uuskiri ੹ᢥ Orjakiri,  standardkiri , kursiivkiri,  kiirkiri .
Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [੹੗ 72, lk.52] kasutab n¨
aiteks
vanakirja t¨
ahenduses ka ¨
umarkirja. Uuskiri ੹ᢥ t¨
ahendab siin Qin ⒌
(221–205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨
arke14, vanakiri ฎ
ᢥ15 aga k˜
oiki sellele  eelnenud  m¨
argikujusid.
Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨
uhi¨
ulevaade m¨
argi-
kujude uurimise allikatest.
Muistsete m¨
arkide uurimise k˜
oige olulisemaks l¨
ahteks on 20. sajandil
nii Taiwanis kui ka Mandri-Hiinas v¨
alja antud luukirja kataloogid ja
monograafiad. Kataloogitud luukirja m¨
arkide arv ulatub isegi 4692
m¨
argini16, kuid luukirja  uurimises  on veel palju lahtisi otsi. Kirjutiste
l¨
uhidus ja katkendlikkus pole v˜
oimaldanud m¨
a¨
arata harvemini esinevate
m¨
arkide t¨
ahendusi.
Pronkskirja allikateks on arheoloogilised anumaleiud luukirjaga samas-
se perioodi kuuluvatest  haudadest . Yin Გ l˜
opuperioodi ja L¨
a¨
ane- ning
Ida- Zhou  ๟  aegsed   leiud  on juba ¨
usna pikkade kirjutistega.  Leidude
arv sellest perioodist ulatub 4831 n˜
ouni, samuti on rohkeid v¨
a¨
artuslikke
߈ࠎ߽ࠎ߳ࠎ
leide  hilisematest perioodidest. 1959. a. v¨
alja antud J¯ınw`
enbi¯
anޡ㊄ᢥ✬ޢ
sisaldab 1894 seletatud m¨
arki ning lisades 1199 veel seletamata m¨
arki.
V˜
orreldes luukirjaga oleks m¨
arkide arv nagu kahanenud, aga arvestada
tuleb suurt hulka luukirja seletamata ja varieeruvaid m¨
arke.
14Piiri t˜ombamine vana ja uue kirja vahele on tinglik. V¨aikese ¨umarkirja ዊ► v˜oiks
h¨
asti  liigitada ka uuskirja hulka, kuna koos  totalitaarse  Qin ⒌ riigi s¨
unniga on v¨
aikse
umarkirja kasutuselev˜
ott kanji m¨
arkide profaneerumise l˜
oplikuks murdepunktiks.
15Termin ฎᢥ omab mitmeid t¨ahendusi. Lisaks toodule, m¨argib n¨aiteks ާ⺑ᢥި
ฎᢥ t¨
ahenduses Ida-Zhou ᧲๟ ning hilisemas Kevadete-S¨
ugiste ᤐ⑺࡮ᚢ࿖ Kuues
Kuningriigis ౐࿖ ᢧ (࠮ࠗ)࡮ᬩ (࠰)࡮ῆ (ࠛࡦ)࡮㖧 (ࠞࡦ)࡮⿬ (࠴࡚࠙)࡮㝵 (ࠡ) kasutusel
olnud m¨
argikujusid, mis  erinesid  L¨
a¨
ane-Zhou ⷏๟ ning hilisema Qin ⒌ ala m¨
arkidest
tunduvalt.
161965. a. Hiina Rahvavabariigis v¨alja antud Ji˘agu W`enbi¯an ޡ↲㛽ᢥ✬ޢ sisaldab
p˜
ohinimestikus 1723, lisades 2949 m¨
arki.
14
Vanimaks kirjam¨
arke seletavaks s˜
onaraamatuks on  Hilis -Hani ajal X˘
u
߈ࠂߒࠎ
ߖߟ߽ࠎ߆޿ߓ
Sh`
eni ⸵ᘕ koostatud 15 k¨
oiteline Shu¯
owen Jiez`ıާ⺑ᢥ⸃ሼި(edaspidi
l¨
uh. ާ⺑ᢥި
ާ⺑ᢥިkirjeldab kokku 9353 m¨
arki, seejuures u. 210
m¨
arki koos suure ¨
umarkirja ►ᦠ  kujudega . ާ⺑ᢥިiga seletuse p¨
aises
on ¨
ara toodud vastava m¨
argi v¨
aikse ¨
umarkirja ዊ► kuju,  seej ¨
arel on
seletused orjakirjas 㓮ᦠ૕ ning m¨
argi  erikujud  ೎૕ ¨
umarkirjas ning
zhoukirja ☆ᢥ m¨
ark. Arvestada tuleb asjaoluga, et kuni tr¨
ukikunsti le-
vimiseni  Song  ቡ (960– 1279  m.a.j.) ajastul, kopeeriti teost k¨
asitsi ning
m¨
arkide kujud on aastasadade jooksul algsetega v˜
orreldes kindlasti kui-
giv˜
ord muutunud. ާ⺑ᢥިon kanji m¨
argis¨
usteemiga p˜
ohjalikuma tutvuse
tegemisel teos, millest ei saa ¨
ule ega ¨
umber. ާ⺑ᢥިv˜
otab kasutusele
߱ߒࠀ
m¨
arkide j¨
arjestamisel 540 v˜
otmem¨
arki (radical ) ㇱ㚂, mis osaliselt kat-
tuvad t¨
anap¨
aevasteski s˜
onastikes kasutatavate m¨
argiv˜
otmetega. Suurem
osa kirjeldatud m¨
arke on liigitatud suhteliselt v¨
aheste17 v˜
otmete alla ning
v˜
otmej¨
argne otsimiss¨
usteem seega ebaefektiivne. V˜
otmes¨
usteemi komplit-
seerib  sagedane  mitme v˜
oimaliku v˜
otmem¨
argi ¨
uheaegne esinemine otsita-
vates m¨
arkides. Nagu S. Shirakawa [⊕Ꮉ 00] m¨
argib, onާ⺑ᢥިautoriteet
m¨
argimorfoloogiate koostamisel, senini Mandri-Hiinas k˜
oigutamatu.
ߥࠎ߷ߊߜࠂ߁
P˜
ohja–L˜
ouna D¨
unastiate ධർᦺ ajal 519–81 anti v¨
alja 30-k¨
oiteline
߉ࠂߊ߳ࠎ
s˜
onastik Y`
upi¯
an ޡ₹▻ޢ, milles kirjeldati 16917 tr¨
ukikirja ᭃᦠ kujus
m¨
arki, kokku 1.8 korda rohkem kui ާ⺑ᢥި
. ޡ₹▻ޢ kasutab 542
v˜
otmem¨
arki, s˜
onastiku originaal on Hiinas kaduma l¨
ainud , Jaapanis
osaliselt s¨
ailinud.
ߒࠎ
T¨
anap¨
aevaseks s˜
onaraamatuks v˜
oib pidada 1716.a. Q¯ıng ᷡ keisri K¯
ang
ߎ߁߈
ߎ߁߈ߓߡࠎ
X¯ı ᐽᾨ k¨
asul valminud K¯
ang X¯ı Z`ıdi˘
anޡᐽᾨሼౖޢ. S˜
onaraamatus
on toodud u. 47  tuhat  m¨
arki, kasutatakse 204 v˜
otit, mis on saanud
standardiks ka enamustele hilisematele s˜
onastikele. M¨
arkide suur arv
tuleneb erikujude ೎ሼ૕, millest  eespool  ka  juttu  oli, rohkusest. ޡᐽᾨ
ሼౖޢ v˜
oetakse sageli aluseks m¨
argi korrektse vormi ᱜሼ ning vastavate
variatsioonide m¨
a¨
aramisel.
Kaasaegse Jaapani k˜
oige p˜
ohjalikum ja suurem m¨
argis˜
onastik on Tetsu-
ji Morohashi ⻉ᯅ ンᰴ (1883–1982) toimetatud Daikanwa  Jiten  [⻉ᯅ 74],
kus kirjeldatakse 49964 m¨
arki.
17Suure m¨arkide arvuga paistavad n¨aiteks silma rohu ⨲, puu ᧁ, vee ᳓, naise ᅚ,
niidi ♻, putuka ⯻, metalli ㊄ jt. m¨
argiv˜
otmed.
15
Luukiri ඵᢥ bokumon
ߎ߁ߎߟ߱ࠎ
޿ࠎ߈ࠂ߽ߓ
Luukirja kohta kasutatakse termineid ↲㛽ᢥ (Გ჋ᢥሼ), samuti ka
߷ߊ߽ࠎ
ඵᢥ, (tortoise- shell  writing). Luukirja nimetus tuleb sellest, et m¨
argid
graveeriti ennustamisel kasutatavatesse kilpkonna kilpidesse v˜
oi looma-
ning inimkontidesse. M¨
arkide funktsioon oli ennustatu ¨
ulest¨
ahendamine .
K˜
oige muistsemad m¨
argid on dateeritud kuni 3300 aastat vanadeks,
޿ࠎߛ޿
p¨
arinedes Yin ajastu Გઍ l˜
opust [᳓਄ 84, lk.6], kui kirjas¨
usteem oli
juba ¨
usnagi v¨
alja kujunenud ning kasutusel 400–500 m¨
arki. M¨
arkide
tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨
argatavalt varasemasse aega, arvatakse,
et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a.
Yin Გ perioodil kirjutati m¨
arke
ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p˜
ohiline osa
leidudest p¨
arineb siiski luut¨
ukkidelt.
Luukirja m¨
arkidest enamus on suhteliselt lihtsa kujuga piltm¨
argid
ehk piktograafid18. Siiski pole k˜
oiki luum¨
arke veel osatud l˜
opuni lahti
seletada, kuna luukirjutised on  olemuselt  v¨
aga lakoonilised ning mitmeti
t˜
olgendatavad.
Eri perioodide luukirjutisi v˜
orreldes on selge, et kiri oli pidevas
muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨
argid muutusid
v¨
aiksemateks ja detailsemateks. L˜
opuperioodi luukiri on juba ¨
usna
ߡࠎ߽ࠎ
sarnane suurele ¨
umarkirjale ►ᢥ.
M¨
arkide  morfoloogia  seisukoalt on luukirja t¨
ahtsust raske alahinnata.
Tabelis 1.1.2 on esitatud rida m¨
arke, mis luukirja kujul on ¨
uheselt seotud
inimese kujutisega. Nagu Shirakawa m¨
argib [⊕Ꮉ 00], ei esine luukirjas
n¨
ahtav  induktiivne  m¨
argituletus teistes muistsetes kirjas¨
usteemides.
Praeguses m¨
argikujus on kunagine ¨
uhtne vorm selgelt transformeerunud
eri kujudesse, mida on juba v¨
aga raske ‘inimese’ ੱ kaasaegse m¨
argikujuga
seostada . Ei tohi unustada fakti, et autoriteetse ާ⺑ᢥިkoostajatele
polnud erinevalt pronkskirjast luukirja m¨
argikujud teada.
Luum¨
arkide n¨
aidiseid v˜
oib leida osade t¨
o¨
o lisas toodud m¨
arkide juurest:
118
105
98
153
172
⸒࡮⷗࡮ጊ࡮᣿࡮ᤄ, jt.
18M˜oiste seletus vt. lk.26.
16
luukirja kuju
t¨
anap¨
aevane kuju
eestikeelne l¨
ahivaste
seletuse lk.
ੱ
inimene
98
੺
vahel hoidma
162
ర
algus
120
ජ
tuhat
102
෸ (
kaasaarvama
162
ᐕ
aasta
104
የ
saba
170
ఱ
vanem vend
121
㐳
pikk
121
ർ
p˜
ohjasuund
107
Tabel 1.2: T¨
anap¨
aevaste ja luukirja m¨
argikujude v˜
ordlus. Luukirjas
sarnased m¨
argid on kaotanud oma algse sarnasuse.
Pronkskiri ㊄ᢥ kinmon
߈ࠎ߽ࠎ
ߒࠂ߁ߡ޿߽ߓ
ߒࠂ߁ߡ޿ߓ ߒࠂ߁ߡ޿߱ࠎ
Pronkskiri ㊄ᢥ ka ㏹㥊ᢥሼ19, ㏹㥊ሼ, ㏹㥊ᢥ on Yin Გ ja Zhou ๟
ߖ޿ߤ߁߈
ajastute pronks 㕍㌃ེ anumatelt ja esemetelt leitud kiri. Pronkskiri
eksisteeris paralleelselt luukirjaga ඵᢥ. T¨
ahed  kanti  n˜
oudele kahte viisi,
ߜࠀ߁ߙ߁
޿߇ߚ
࠴࡚࠙ࡠ࡮࠴࡚࠙࡞
kas otse l¨
abi valu ㍌ㅧ (㍌ဳ) v˜
oi siis hiljem pinnale graveerides ᓂ㏞ 㧩
㔂㏞.
Oma kuju poolest meenutavad pronkskirja anumad L´
ongsh¯
an  kultuu -
ࠅࠀ߁ߑࠎ߱ࠎ߆
ߎߊߣ߁
rile ┥ጊᢥൻ  omaseid  savin˜
ousid 㤥㒻. Pronkskirja kandvate anumate
ߒࠂߞ߈
ߒࠀ߈
kasutusvaldkond on olnud lai h˜
olmates s¨
o¨
ogin˜
ousid 㘩ེ, peekreid ㈬ེ,
߆ࠎߖࠎ߈
߇ߞ߈
߱߈
ߩ߁߈
pesun˜
ousid ⋛ᵞེ, pille ᭉེ,  relvi  ᱞེ, p˜
olluharimisriistu ㄘེ, m˜
o˜
odu-
ߤࠅࠂ߁ߎ߁
ߒ߾߫ߋ
ߖࠎߵ޿
߆߇ߺ
ja kaalukausse ᐲ㊂ⴧ, vankriehteid ゞ㚍ౕ, m¨
unte ㌛ᑷ, peegleid ㏜,
ߙ߁ߙ߁
޿ࠎߓ
߰ߖߟ
kujusid ㅧ௝, valitseja pitsateid ශⅩ, leppelaudasid ╓▵ jne. Pronksanu-
mad  kadusid  p¨
arast raua kasutuselev˜
ottu Qin ⒌ ja Han ṽ ajastutel.
Yin Გ ja L¨
a¨
ane-Zhou ⷏๟ muistsed pronksn˜
oud on  ainulaadsed  kuna,
peale t˜
orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste
ja mustrite, kannavad anumad  enesel  ka kirjam¨
arke. Kirjam¨
arkide
kandmist n˜
oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨
aheldatud [᳓਄ 84,
lk.254]. N˜
oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja
19Eriti rohked on pronkskirja leitud just  muusika  kelladelt ㏹ (zh¯ong) ja kahe sanga,
3–4 jalaga 㥊 (d˘ıng) n˜
oudelt.
17
andamid jumalustele, matmisrituaalid, lepperituaalid jne. Pronkskirja
tekstide sisu jaguneb anuma valmistamise  selgituseks  ja n˜
ou valmistaja
v˜
oi omaniku perenimeks.
Kirjaga  pronksn˜
oudel on palju s¨
ugavam t¨
ahendus kui lihtsalt muistsetel
anumatel. Pronksn˜
oud olid sakraalseks meediaks. Eriti varasemal Yin Გ
perioodil oli tegu v¨
aga valitud kuninga- ja ¨
ulikuperede rituaalanumatega.
Hiljem  rituaalid  levisid ¨
ulikkonnalt allapoole,  saades   usulis -poliitiliseks
vahendiks , millega  valitsejad  oma v˜
oimu teostasid [᳓਄ 84, lk.254].
Varasematel Yin Გ ja L¨
a¨
ane-Zhou ⷏๟  perioodidel  kasutati p˜
ohiliselt
޿߆ࠎ
valu k¨
aigus kaunistuste pealekandmist 㐎᱅, kujutis ulatub sellisel juhul
n˜
ou pinnast k˜
orgemale. Hiljem Ida-Zhou ᧲๟ ja Kevaded–S¨
ugised ᤐ⑺
ߎߊ߆ࠎ
ᤨઍ perioodidel, kasutati rohkem graveerimist ೞ᱅. Ida-Zhou kiri oli
ߓ߇߭߸߁
veel paksu  joonega  ሼ↹⢈⽃, Kevaded–S¨
ugised kiri juba peene joonega
ߓ߇ߘ߁ߐߊ
޿߆ࠎ
ߎߊߣ߁
ሼ↹∳೥. Valukiri ㍌᱅ on tugeva, j˜
oulise joonega, graveering ೞಷ
rohkem piiratud ja n˜
orgem. Yin Გ perioodi pronksn˜
ousid nimetatakse
ߒࠂ߁߈
߆߈
ka ໡ེ, veel varasemad Xia ᄐ aegsed anumaid ᄐེ.
Pildi v˜
oi mustriga ¨
aravahetamiseni sarnane pronkskiri muutus l¨
abi
sajandite ¨
uha sarnasemaks t¨
anap¨
aevasele kanji kirjale. Pronkskirja eri
arenguetappidel hakatakse j¨
argima m¨
arkide vertikaalset ja horisontaalset
reastatust, piltm¨
arke kasutatakse foneetiliste laenudena. Kasutusala
laienedes ja kirjutiste pikkuse kasvades kiri divergeerub, paikkondlikud
erip¨
arad avaldavad ennast ka kirjakujus. V˜
oetakse kasutusele salam¨
argid
߈ߓ
ߖࠎ߱ࠎ
ᄸሼ࡮⟴ᢥ, mis on tahtlikult arusaamatuks moonutatud ning k˜
orvalistele
isikutele m˜
oistmatud. Salam¨
arkide puhul on ilmselt tegu selliste soovide
v˜
oi managa, millest keegi ei tohtinud teada saada, vastasel juhul  mana
ߓࠀߘ
๡⹓ luhtuks v˜
oi p¨
o¨
orduks koguni kirjutaja enese vastu. Muinasriikide
vahelises s˜
ojapidamiseks oli vaenuv¨
aele ˜
onnetuste manamine oluliseks
toeks otsesele s˜
ojalisele taplusele. Vaenlase ¨
aras ˜
onamine ja kurja kaela
manamine oli muistses s˜
ojapidamises strateegilise t¨
ahtsusega.
Pronksn˜
oudele kantud loitsude ja mana t˜
ottu, olen k¨
aesoleva t¨
o¨
o lisas
ߐ޿
kasutanud rituaalanuma
㧔ญ㧕 vastena  terminit   loitsu - v˜
oi manan˜
ou.
Erinevalt luukirjast ඵᢥ pole pronkskirja kunagi ‘¨
ara  kaotatud ’
ning juba ާ⺑ᢥި kasutab oma seletustes viiteid pronkskirjutistele.
߈ࠎߖ߈
Iidsetest  aegadest  on pronkskiri olnud iseseisvaks  uurimisalaks  ㊄⍹ߩ
߇ߊ
ቇ.
20. sajand on arheoloogiliste kaevamistega  toonud   siingi  esile palju
18
߈ࠎ߱ࠎ߇ߊ
uut materjali ning pronkskirja  uurimine  ㊄ᢥቇ on t¨
anap¨
aeva Hiinaski
uheteistk¨
umne alamharuga t˜
osine teadusdistsipliin. Luukirja uurimine
paigutub pronkskirja uurimise alla.
¨
Umarkiri ►ᦠ tensho
Umarkiri, ka pitsatkiri ►ᦠ (seal character ) jaguneb omakorda kaheks,
ߛ޿ߡࠎ
vanemaks  e. suureks ¨
umarkirjaks ᄢ► ning hilisemaks e. v¨
aikseks
ߒࠂ߁ߡࠎ
ߜࠀ߁ߒࠂ
umarkirjaks ዊ►. Suurt ¨
umarkirja nimetatakse ka zh`
ou kirjaks ☆ᦠ,
ߜࠀ߁߱ࠎ ߎߜࠀ߁
☆ᢥ, ฎ☆.
ߡࠎ
► m¨
argi olen t˜
olkinud t¨
ahendusse ‘¨
umar’, kuna  vanadest  kirjadest on
just ¨
umarkiri k˜
oige ¨
umarama ja dekoratiivsema kujuga. On leidusid, kus
umarkirjast on alles j¨
a¨
anud vaid stiliseeritud muster.ާ⺑ᢥިseletab m¨
arki
޿ࠎߒࠂ
► kui kirjapintsliga joonte t˜
ombamist ᒁᦠ. Mizugami [᳓਄ 84, lk.290]
ja Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.632] annavad m¨
argi¨
uhendi ᒁᦠ t¨
ahenduseks
‘suunal ¨
ulalt alla ¨
uhtlase paksusega joonte t˜
ombamine’.
ߜࠀ߁߱ࠎ
Vana ¨
umarkiri ᄢ► p˜
ohines zhou ☆ᢥ (Large-seal script ) kirjakujul,
mille  tekkest  on mitmeid legende. ¨
Uldlevinud on arvamus, nagu tuleks
ߒࠀ߁
m¨
arkide nimi Zhou ๟ d¨
unastia aegse kroonikakirjutaja Taishi Zhou
ߚ޿ߒߜࠀ߁
ᄥผ
(ᄥผ☆) j¨
argi, aga nagu Mizugami [᳓਄ 84, lk.291] ja Shirakawa
186
[⊕Ꮉ 94, lk.596] osutavad pole ☆ m¨
ark siiski mitte isikunime t¨
ahenduses,
ߜࠀ߁
vaid ‘lugema’ ⼛ (⺒) v˜
oi ka ‘jutti vedama’ ᛽ t¨
ahendusega.
Vana ¨
umarkirjam¨
argid ►ᦠ on hilisematest pronks- ㊄ᢥ ja v¨
aikse
umarkirja ዊ► m¨
arkidest  keerulisemad , joonte arv on suurem, need on
k¨
a¨
anulisemad, m¨
argid on v¨
aga toretsevad ja dekoratiivsed. Zhou kirja
☆ᢥ geograafiline kasutuspiirkond ¨
uhtis luu- ja pronkskirja tekkealaga,
seet˜
ottu on zhou kiri vanadele m¨
arkidele l¨
ahemal kui S˜
odivate Riikide
ajal ida poolsetel aladel kasutusse v˜
oetud m¨
argid.
P¨
arast 221. a. e.m.a. toimunud riigi ¨
uhendamist Qin ⒌ alla andis
ߒߎ߁ߡ޿
Shi Huangdi ᆎ⊞Ꮲ lisaks muudele tugevat keskv˜
oimu peale suruvatele
ettev˜
otmisetele, k¨
asu ka kirjam¨
argid ¨
uhtlustada. ¨
Ulesanne t¨
aideti v¨
aikse
࡝ࠪ
umarkirja loomisega L˘ıs¯ı ᧘ᣁ juhtimisel. Uued m¨
argid graveeriti kivides-
ߒࠎ߭
se ⒌⎼ ning viidi ¨
ule ¨
uhendatud maa seitsmesse kohta laiali.
H˜
olbustamaks kirjutajate t¨
o¨
od ning ¨
uhendatud territooriumite  valit -
semist lihtsustati ja ratsionaliseeriti uue ¨
umarkirjaga suure ¨
umarkirja
19
m¨
argikujusid. Qin ⒌ legaliste on kritiseeritud vanade traditsioonide ¨
umber-
voolimisel kasutatud r¨
aigete v˜
otete p¨
arast. Kirjas¨
usteemi standardiseeri-
misega kinnistas Qin algselt sakraalsetele ja rituaalikesksetele m¨
arkidele
profaneeritud t¨
ahenduse.
V¨
aikse ¨
umarkirja ዊ► m¨
argid on t¨
anap¨
aevalgi laialdaselt kasutusel,
ߡࠎߎߊ
eelk˜
oige pitsatites ►ೞ, siit nende ¨
uldlevinud nimetamine pitsatkirjaks.
Standardiseeritud  ¨
umarkirjam¨
arkide teke t¨
ahendas ka kalligraafia s¨
undi —
tekkis teadlik soov m¨
arke kaunilt, k˜
oigi reeglite kohaselt, kirjutada.
Vanakirja puhul oli primaarseks m¨
arkide  sakraalne  sisu, mitte niiv˜
ord
kirjutise vorm.
Totalitaarse Qin valitsuskestvus j¨
ai paraku l¨
uhikeseks ning uus ¨
umarkiri
kaotas kiiresti oma positsiooni p¨
arast d¨
unastia varisemist, Han-valitsus
ṽ peatas m¨
arkide kasutamise koheselt ning j¨
argmiseks levinuimaks kirja-
ࠇ޿ߒࠂ
kujuks t˜
ousis orjakiri 㓮ᦠ. Orjakiri on v˜
orreldes uue ¨
umarkirjaga veelgi
enam lihtsustatud, pitsliga raskelt kirjutatavaid ¨
umarnurki on j¨
atkuvalt
v¨
ahendatud.
Uuskiri ੹ᢥ kinbun
߆ࠎࠇ޿
ߪߟ߲ࠎ
Orjakirjaga 㓮ᦠ, ṽ㓮, ౎ಽ (scribes’ style) sarnast kirja on leitud
juba S˜
odivate Riikide rahadelt [᳓਄ 84, lk.309], mis toetab vanakirjaga
paralleelse tekke h¨
upoteesi.
181
Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.899–900] seletab m¨
arki 㓮 kui kurjategijast
orjade t¨
atoveeringut, kirjakuju esimesed n¨
aited on leitud juba 4.saj.
e.m.a. K¨
asitlus orjakirjast kui Qin ⒌ ajal alamklassi tarvis lihtsustatud
m¨
arkidest, ei vasta ilmselt t˜
oele. L¨
ahtudes Shirakawa seletusest, olen,
erinevalt inglise keelsest ‘kirjutaja stiil’ terminist, kasutanud 㓮ᦠ
eestikeelse vastena orjakirja.
Orjakirja peetakse p¨
o¨
ordepunktiks vanakirja muutumisel t¨
anap¨
aevaseks
[᳓਄ 84, lk.307]. Orjakirja hiilgeaeg oli k¨
ull  hiline  Han, aga kirjakuju
leiab dekoratiivkirjana rohket kasutust veel t¨
anap¨
aevalgi. Orjakirja 㓮ᦠ
߭ߌߟ
rohked n¨
aidiseid on s¨
ailinud kivi graveeringutena ⎼⏇, samuti bambusest
߽ߞ߆ࠎ
߆ࠎ߈ࠂ߁
ja puust kirilaudadel ᧁ◲, Han pronks- ja metallivalul ṽ㏜, piltidel, ni-
kerdistel, rahadel ja mujal. Kirja levikul sai oluliseks h¨
uppelauaks paberi
20
leiutamine ajaarvamise alguses.20
Han ajastul arenesid v¨
alja ka teised uuskirja m¨
argikujud: tr¨
uki- v˜
oi
߆޿ߒࠂ
߉ࠂ߁ߒࠂ
standardkiri ᭃᦠ (printed style), kursiivkiri ⴕᦠ (semicursive style)
ߘ߁ߒࠂ
ja kiirkiri ⨲ᦠ (cursive style). Uuskirjade tekkimist on raske ajaliselt
j¨
arjestada, kuna see toimus suhteliselt samaaegse arengu tulemusena.
ߒࠂ߁ߘ߁
Kiirkirja ⨲ᦠ (┨⨲) v˜
oiks pidada kolmest k˜
oige vanemaks. Kiirkiri
hakkas v¨
alja kujunema juba samaaegselt ¨
umarkirjaga ►ᦠ v˜
oimaldamaks
kiiret m¨
arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri ⴕᦠ kujunes v¨
alja
j¨
argmisena, vanimad n¨
aited on orjakirja 㓮ᦠ p˜
oimitud kirjutajatepoolsed
vahem¨
arkused. K˜
oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨
ukikiri
ߒࠎߒࠂ
ߖ޿ߒࠂ
ࠇ޿߆޿
߈ࠎࠇ޿
ᭃᦠ (⌀ᦠ, ᱜᦠ, 㓮ᭃ, ੹㓮), mis kolmest nimetatust hiliseim. L˜
oplikult
iseseisvatena olid kirjakujud v¨
alja arenenud  kolmandaks   sajandiks  Kolme
ߐࠎߎߊ
Riigi ਃ࿖ ajal, W`ei 㝵 j¨
argseks perioodiks.
Kanji t¨
anap¨
aeval
Pika arenguloo ja divergeeruva kasutamise tulemusena hinnatakse
kanji m¨
arkide koguarvu t¨
anap¨
aeval ¨
ule 50 tuhandele. M¨
arkide tohutu
arv tuleneb sajandite jooksul ladestunud erinevatest m¨
argikujudest
޿ߚ޿ߓ
⇣૕ሼ. 50 tuhande m¨
argi kasutamine pole m˜
oeldav ¨
uheski  kirjat ¨
ukis
v.a. m¨
argis˜
onastik ning korra ja loetavuse tagamiseks on ¨
uldkasutatavas
tr¨
ukis˜
onas kasutusel olevate m¨
arkide arv k¨
aesoleval sajandil  rangelt
normeeritud.21
1952.a. alustas Hiina Rahvavabariik kirjaoskamatusega v˜
oitlemiseks kir-
jas¨
usteemi reformimist. 1964.a. avaldati 2236 m¨
argi lihtsustatud kujud
߆ࠎ߆ߓ
◲ൻሼ, mida on sellest alates standardm¨
arkidena Mandri-Hiinas kasu-
tatud. Mizukami [᳓਄ 84, lk.392]  arvab , et Mandri-Hiina lihtsustatud
m¨
argikujude ◲ൻሼ pidamine iseseisvaks kirjakujuks pole ˜
oige, kuna tege-
likult on paljuski eri ajastute ebaregulaarsete- ⇣૕ሼ ja mugandm¨
arkide
ଶሼ ning samuti kiir- ja kursiivkirja ⨲ᦠ࡮ⴕᦠ m¨
argikujude laena-
20Paberi leiutamisaastaks peetakse Han valitsemisperioodi langevat 105.a. m.a.j.,
leiutajaks nimetatakse C`
ai L´
uni ⬰୶ (ߐ޿ࠅࠎ), aga on t˜
oendeid ka  varasemast  paberi
kasutamisest.
21Nagu Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.18] n¨aitab, k˜oigub ka hiina vanas kirjanduses
tegelikult kasutatud m¨
arkide arv kolme tuhande ¨
umber. Loomulikult erinevad need
kolmtuhat m¨
arki vastavalt tekstile ning ajastule. Sama hinnangu annab ka Boltz
[Boltz 96].
21
misega. Aastal 1977 algas kommunistliku Hiina keelereformi teine j¨
ark,
eesm¨
argina rakendada j¨
argmised  4500  lihtsustatud m¨
arki, v˜
orreldes esi-
mese reformiga pole asjade kulg enam nii edukaks osutunud.
ߣ߁ࠃ߁߆ࠎߓ
Jaapanis avaldati 1946. a. 1850 nn. kasutussoovitusega m¨
arki ᒰ↪ṽሼ,
30 aastat hiljem 1981. a. oktoobris uus, ¨
uldkasutatavate m¨
arkide
ߓࠂ߁ࠃ߁߆ࠎߓ
Ᏹ↪ṽሼ nimekiri. Arvata v˜
oib, et ega seegi nimestik  viimaseks  ei j¨
a¨
a.
Elektroonses meedias piirdub ¨
uldkasutatavate m¨
arkide arv JIS ( Japanese
Industrial Standard) koodis esitatutega, kokku 6802 m¨
arki— arvult  julgelt
paar korda rohkem kui normide kohaselt ¨
uldse vaja v˜
oiks minna.
Mandri-Hiina ja  Taiwan  kasutavad  omaette  m¨
argikodeeringuid, kolme eri
kodeeringut on p¨
u¨
utud ¨
uhtlustada Unicode (UTF-8) kodeeringuga, kuid
seegi l¨
ahenemine on problemaatiline [⥓ୖ 95]. M¨
argiarvu normeeritus
on t˜
osiseks probleemiks n¨
aiteks elektroonsete s˜
onaraamatute puhul, kus
kunagi kasutusel olnud kirjapildi nt. tr¨
ukikirja ᭃᦠ tekstiline esitamine
on t¨
ulikas v˜
oi v˜
oimatugi. Kirjakeele normeeritus on digitaliseeruva meedia
eeldusi, erinevalt t¨
ahestikulisest kirjast, pole see kanji m¨
argis¨
usteemi
puhul just lihtne ¨
ulesanne ning liialdatud oleks v¨
aita et see tee oleks
sajandivahetuseks l˜
opuni k¨
aidud.22
Kvantiteedi  piirangutest olulisemakski tuleks pidada normeerimise
kvaliteedilist k¨
ulge. Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.14] osutab jaapani soovitusliku
kanji Ᏹ↪ṽሼ kehtestatud m¨
argikujude suvalisusele. Tang ໊ d¨
unastia
߆߈ࠂ
(608–917 m.a.j.) ametnikueksamitel ⑼᜼ olid tr¨
ukikirjal ᭃᦠ p˜
ohinevad
ߖ޿ߓ
korrektsed m¨
argikujud ᱜሼ fikseeritud, paraku pole ޓ Maailmas˜
oja
j¨
argsed standardm¨
argitabelite koostajad  sajandeid  kehtinud reegleid
millekski pidanud.
103
• Kehtestatud on vale m¨argikuju. ‘Kuu’ ᦬ ˜oige kuju on Tang
d¨
unastiast alates olnud
, kus horisontaalsed kaks t˜
ommet ei
ulatu joonest jooneni, ¨
uldkasutatav kanji Ᏹ↪ṽሼ kehtestas ilma
mingi p˜
ohjenduseta m¨
argikujuks ᦬. Sama on olukord ka m¨
argiga
151
‘sisemus’ ౝ, mille ajalooliselt korrektne kuju
n¨
aitab otsest seos
103
98
m¨
argiga ‘ sisenema ’ ౉, mitte ‘inimene’ ੱ nagu kehtiv  standardkuju
laseb  oletada.
22Illustreeriva paralleelina v˜oiks tuua viimastel aastatel eesti perioodikas ‘sh’ ja
‘zh’-ga asendunud ‘ˇ
s’ ja ‘ˇ
z’ t¨
ahed, kuna nende esitamine digitaalses meedias pole
unifitseeritud. Kanji puhul on ainu¨
uksi probleemi tehniline ulatus tuhat  suurusj ¨
arku
s¨
ugavam.
22
• Kehtestatud m¨argikujud pole j¨arjepidevad: kord kasutatakse ¨uht,
118
kord teist kuju, tulemusena kasvav segadus. ⸒ on j¨
aetud tr¨
ukikirja
119
144
ᭃᦠ kujusse, sama m¨
arki endas sisaldavad ㄆ (
)࡮㖸(
)࡮ᗧ(
127
130
)࡮ᣂ࡮ⷫ(
) on aga millegip¨
arast saanud tr¨
ukikirjast erineva kuju.
Asudes  v¨
alismaalasena kanji m¨
arke ˜
oppima, kummastab sarnaste, kuid
m¨
argi t¨
ahendusega mittehaakuvate elementide  rohkus . P¨
usides kinni
uksnes s˜
ojaj¨
argsetes m¨
argikujudes, on v˜
oimatu mingit s¨
usteemi luua.
Poleks liialdatud v¨
aita, et kirjareformid nii Hiinas kui ka Jaapanis on
korra loomise asemel pigem  segadust  k¨
ulvanud.
Ajaloolistele m¨
argikujudele p¨
uhendatud lehek¨
uljed v˜
oivad k¨
aesoleva
t¨
o¨
o mahtu arvestades tunduda tarbetult mahukatena, aga tahaksin
siinkohal osutada j¨
argmist:
• R¨a¨akides kanji m¨arkidest veidigi s¨ugavamalt, ei saa ja ei tohi
piirduda vaid 20. sajandi l˜
opuperioodi normeeritud m¨
argikujudega;
• Kanji m¨arkide hulk ja ajalugu n¨aitab ¨uheselt, et nende t¨ahendus
on alati olnud suhteline, kanji pole kunagi edukalt kasutatud uni-
versaalsete ideogrammide v˜
oi metakeelse(-foneetilise) meediana23;
• Nagu iga kirjas¨usteemi arengus on kanji ajaloos kui protsessis kaks
vastaspidist j˜
oudu: hajutav ja korrastav. 20. sajand on toiminud
p˜
ohiosas normeerivalt ja ‘korrastavalt’, kuid oleks vale arvata, et
uksnes samasuunaline liikumine j¨
atkub ka edaspidi.24
1.1.3
Kanji m¨
arkide foneetikast
ߚࠎ߅ࠎߖߟߏ
Hiina keel on silpkeel න㖸▵⺆ (monosyllabic), kus  silbid  on iseseisvaiks
t¨
ahenduse kandjaiks.25 Homofoonide rohkuse t˜
ottu on silpkeele alfabeeti-
line kirjutamine, erinevalt mitmesilbilistest keeltest, ¨
usna v˜
oimatu. Igale
߅ࠎߖߟ
ߓ߅ࠎ
hiina kirjas¨
usteemi m¨
argile vastab lisaks silbile 㖸▵, h¨
a¨
aldus ሼ㖸, ja
23Vt. [Harbs 89], [ Hansen  89] ja [ Unger  90] arutlusi hiina kirjas¨usteemi olemusest.
24[૒⮮ 99] v¨aidab jaapani noorte seas ligi kolmekordset huvi kasvu kanji tasemeek-
samite vastu viimase paari aasta jooksul.
25Kaasaegses keeles on siiski k˜oige suurema esinemissagedusega kahesilbilised s˜onad.
Uhesilbilisus on iseloomulik eelk˜
oige Vana-Hiina keelele, mille kirjutamiseks kanji
m¨
argis¨
usteem ka tekkis. Vt. ka [Boltz 99, lk. 91].
23
ߖ޿ߜࠂ߁
toon ჿ⺞. Hiina kirjas¨
usteemi on nimetatud morfos¨
ullaabiliseks morp-
hosyllabic [Boltz 96], [Coulmas 89].
ߖ޿߷
޿ࠎ߷
Silbi algh¨
a¨
alikut nimetatakse ჿᲣ, sellele j¨
argnevaid h¨
a¨
alikuid 㖿Უ.
ߜࠀ߁
Sama algh¨
a¨
alikuga ჿᲣ m¨
argigruppi nimetatakse ⚌, n¨
aiteks h¨
a¨
alikuga
‘k’ algavasse algh¨
a¨
alikr¨
uhma ⚌ kuulub ¨
ule neljasaja m¨
argi. Igal alg-
ߌࠎ߷
h¨
a¨
alikr¨
uhmal on oma t¨
u¨
upm¨
ark, ‘kh’ puhul on see ⷗ ning termin ⷗Უ
t¨
ahistab k˜
oiki m¨
arke, mille algh¨
a¨
alik on sama kui ⷗. Algh¨
a¨
alikute
s¨
ustematiseerimine toimus Hiinas tiibeti keele m˜
ojul tuhat aastat tagasi
Tangi ໊ l˜
opus  ja  Songi  ቡ alguses. Sellest ajast on teada 36 hiina
ߓ߷
keele algh¨
a¨
alikum¨
arki ሼᲣ, mis on toodud ¨
ara lisas lk.91. Muistsed
ߎߜࠀ߁
algh¨
a¨
alikuid ฎ⚌ olid muidugi erinevad kui Tangi l˜
opus.
޿ࠎ
Silbi l˜
opuosa nimetatakse 㖿, t¨
anap¨
aeva hiina keeles on kasutusel 107
ߎ޿ࠎ
l˜
opph¨
a¨
alikut, vanu l˜
opph¨
a¨
alikuid ฎ㖿 oli kolm korda v¨
ahem, kolmek¨
um-
ne  ringis . Vanad l˜
opph¨
a¨
alikud  jaotusid  omakorda kolme r¨
uhma: t¨
aish¨
a¨
ali-
޿ࠎߖ޿
ߦࠀ߁ߖ޿
kutega l˜
oppevad 㒶ჿ,  sulgh ¨
a¨
alikutega k, t, p(f) l˜
oppevad ౉ჿ ning na-
ࠃ߁ߖ޿
saalidega ng, n, m l˜
oppevad 㓁ჿ. Vanad l˜
opph¨
a¨
alikud on esitatud tabelis
lk.91.  Sulg - ౉ჿ ja t¨
aisl˜
opph¨
a¨
alikute 㒶ჿ omavahelist asendumist nime-
޿ࠎߦࠀ߁ߚ޿ߡࠎ
tatakse 㒶౉ኻォ, sama asi t¨
ais- 㒶ჿ ja  nasaal - 㓁ჿ l˜
opph¨
a¨
alikur¨
uhmade
޿ࠎࠃ߁ߚ޿ߡࠎ
vahel on 㒶㓁ኻォ ning t¨
ais- 㓁ჿ ja sulg- ౉ჿ h¨
a¨
alikur¨
uhmade asendu-
ࠃ߁ߦࠀ߁ߚ޿ߡࠎ
߷߁ߡࠎ
mine on 㓁౉ኻォ. L˜
opph¨
a¨
alikute r¨
uhmasisene  asendumine  on ᣋォ ning
ߏ߁޿ࠎ
homofooniliste l˜
opph¨
a¨
alikutega silpe nimetatakse ว㖿.
Juhul kui kahesilbilise s˜
ona m˜
olemate silpide algh¨
a¨
alikud on samad,
ߘ߁ߖ޿
ߓࠂ߁޿ࠎ
kasutatakse terminit ෺ჿ,  samade  l˜
opph¨
a¨
alikute puhul ⇥㖿.
Nii nagu m¨
argi kuju, on ka h¨
a¨
aldused ajas ning paikkonniti tugevalt
muutunud ning vanade h¨
a¨
alduste v¨
aljaselgitamine v˜
oib osutuda ¨
usna
h¨
upoteetiliseks. Vana-Hiina keele foneetikale pani aluse B. Karlgren, tema
teooriat on edasi arendanud A. T¯
od¯
o [⮮ၴ 75]. Hiina keelest jaapani
keelde kandunud laenude kaudu on s¨
ailinud praegu kasutusel olevatest
kanji h¨
a¨
aldustest vanimad.
Kanji laenud on m˜
ojutanud foneetiliselt k˜
oikide piirkonna riikide kee-
li, mugandudes muidugi iga keele oma struktuuriga. Nii v˜
oib eristada
ߦ߶ࠎ߆ࠎߓ߅ࠎ
ߜࠂ߁ߖࠎ߆ࠎߓ߅ࠎ
m¨
arkide jaapanip¨
arast- ᣣᧄṽሼ㖸, koreap¨
arast- ᦺ㞲ṽሼ㖸 ning viet-
ߜࠂ߁ߥࠎ߆ࠎߓ߅ࠎ
namip¨
arast h¨
a¨
aldust ⿥ධṽሼ㖸26.
26Vietnami keele kirjutamiseks spetsiaalselt loodud ¨ule  tuhandet  m¨arki nimetatakse
ሼ໿ (ߓߥࠎ).
24
Kanji m¨
arkide h¨
a¨
aldused jaapani keeles jaotuvad kaheks: hiinap¨
araseks
߅ࠎࠃ
ߊࠎࠃ
㖸⺒ߺ on-h¨
a¨
aldus (kokku 409–410) ja jaapanip¨
araseks ⸠⺒ߺ kun-
h¨
a¨
aldus. 㖸⺒ߺ on foneetilised laenud hiina keelest, ⸠⺒ߺ aga Jaapani
omakeelsed ᄢ๺⸒⪲ yamatokotoba t¨
ahenduslikud vasted m¨
arkidele.
Vastavalt foneetilise laenu ajastule, jaotuvad hiinap¨
arased h¨
a¨
aldused
j¨
argmiselt:
ߏ߅ࠎ
๓㖸 Wup¨
arane h¨
a¨
aldus—on k˜
oige vanem  laen , v˜
oeti ¨
ule 7–8. saj. koos
budistlike suutratega L˜
ouna Hiinast Wu ๓  piirkonnast . Esimeste
߉ࠂ߁ࠇߟ
ߺࠂ߁ߨࠎ
߅߁ߓ
߳޿ࠊ
ߣ߁߈ࠂ߁
laenudena pole eriti s¨
usteemsed. Nt. ⴕ೉ޔ᣿ᐕޔ₺ሶޔᐔ๺ޔ᧲੩.
߆ࠎ߅ࠎ
ߖ޿߅ࠎ
ṽ㖸࡮ᱜ㖸 Hanp¨
arane h¨
a¨
aldus—on k˜
oige levinum hiinap¨
arastest h¨
a¨
aldus-
ߣ߁
test, v˜
oeti Hiinast ¨
ule 9–10. saj. varajase Tang ໊ d¨
unastia ajal.
Laenud t˜
oid enestega kaasa Hiinas ˜
oppimas olnud mungad ning need
ߎ߁ߤ߁
߼޿ߍߟ
ߒߡ޿
߆ࠄߊ
ߌ޿ߓࠂ߁
on s¨
ustemaatilised. Nt. ⴕേޔ᣿᦬ޔሶᒉޔ๺ᭉޔ੩ၔ.
ߣ߁߅ࠎ
໊㖸 Tangp¨
arane h¨
a¨
aldus—on k˜
oige  hilisemad  laenud, 14–15. saj. kuni
ߘ߁
޽ࠎߋ߁
ߺࠎߜࠂ߁
Edo ajastuni, mil Hiinas oli Song ቡ d¨
unastia. Nt. ⴕችޔ᣿ᦺޔ
޿ߔ
߅ߒࠂ߁
ߥࠎ߈ࠎ
᫹ሶޔ๺ዏޔධ੩.
߆ࠎࠃ߁߅ࠎ
ᘠ↪㖸  Suup ¨
arane h¨
a¨
aldus—laenud, mis on muutunud suup¨
arasemaks
࡝࠷
jaapanlastele ning ¨
uldiselt tunnustatud nt. ┙, v˜
oeti ¨
ule alates 17.
ࠪࡦ࡮ࡂࡦ ࡒࡦ
࠭
ࡎ࠙࡮ࡂࠗ ࠴ࡦ
sajandist. Nt. ⴕޔ᣿ޔሶޔ๺ޔ੩.
Vaadeldes l¨
abi aja m¨
arki ‘minema’ ⴕ saame selle h¨
a¨
alduse muutumise
๓
ṽ
໊
ᘠ
߉ࠂ߁→ߎ߁→޽ࠎ→ߒࠎ㧛ߪࠎ, t¨
anap¨
aeva hiina keeles h¨
a¨
aldub m¨
ark
x´ıng࡮x`ıng 㧛 h´
ang.
Teades, et pilth¨
a¨
alduslikud m¨
argid ᒻჿᢥሼ on k˜
oige sagedasemad, on
raske alahinnata foneetilise metoodika t¨
ahtsust m¨
arkide vormi˜
opetuses,
kuid oluline on meeles pidada, et  vanimate  rekonstrueeritavate h¨
a¨
alduste
ja kanji luukirja kujude vahel haigutab ligi tuhandeaastane t¨
uhimik. See
kuidas luukirja tema kirjutajad lugesid, on selgusetu.
25
1.1.4
Kokkuv˜
otvalt makrostruktuurist
Eelnenud k¨
asitlusega olen n¨
aidanud seda, et kanji m¨
arke v˜
oib makro-
struktuuri tasandil pidada kolmevalentseteks: kuju, kasutus ja h¨
a¨
aldus.
K¨
asitledes m¨
arke diakroonselt,  selgub  et ¨
ukski kolmest  komponendist  pole
p¨
usiva v¨
a¨
artusega.
1. Kuju  varieerub  l¨
abi eri ajastute, luukirja ja t¨
anap¨
aeva m¨
argid pole
ilma eriteadmisteta ¨
uhildatavad.
2. Kasutus on muutunud sakraalm¨
arkidest kuni t¨
anap¨
aevaselt toimiva
uhiskonna vajadustele vastava suhtlusmeediani.
3. H¨
a¨
aldus varieerub ajaliselt ning vastavalt kasutusregioonile.
Sellise t˜
odemuse peale v˜
oiks skeptiliselt k¨
usida, kudas on sellise kirja-
s¨
usteemi abil ¨
uldse v˜
oimalik midagi adekvaatselt edasi anda. Vaadeldes
makrotasandi kolme p˜
ohiomadust teineteisest s˜
oltumatult v˜
oikski t˜
odeda,
et see pole v˜
oimalik. Kuna on siiski teada, et m¨
argis¨
usteem tegelikkuses
on aastatuhandeid toiminud, siis on ilmne, et toodud kolm komponenti
muutuvad s¨
ailitades siiski teatud s¨
unkroonsuse ning m¨
argi t¨
ahendustel
eksisteerib teatud ajaline invariantsus, s.t. p˜
ohim˜
otteliselt peaks olema
v˜
oimalik m˜
oista ka aastatuhandete tagust m¨
argikeelt. Peale m¨
arkidest
s˜
oltumatult toimiva v¨
alise  s¨
unkroniseeriva mehhanismi (s.t. normeerimine
nt. keelereformide ja s˜
onaraamatutega) eksisteerib kanjil ka oma sisemine
s¨
unkroniseeriv  mehhanism , mille k¨
asitluse juurde j¨
argnevas tuleksingi.
1.2
M¨
arkide mikrostruktuur,
kuus klassi ౐ᦠ
Mikrostruktuuri all m˜
oistan m¨
argi sisemist ehitust, m¨
argi deduktiivset
struktuuri. Mikrostruktuur on s˜
oltumatu m¨
argi  kujust , selle invariantsus
tagabki eri m¨
argikujude ¨
uhtsuse.
ࠅߊߒࠂ
Kanji m¨
arkide vormi˜
opetuslik jaotus kuude liiki ౐ᦠ p¨
arineb algselt
ާ⺑ᢥި
, k¨
aesolevas t¨
o¨
os kasutatu p˜
ohineb Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.6] toodul.
Toodud taksonoomia on kanji k¨
asitluse ¨
uheks  kohustuslikuks  osaks, vt.
ka [LM 89], [Coulmas 89], [Boltz 96], [ Wilkinson  98] jt.
26
ߒࠂ߁ߌ޿߽ߓ
Piltm¨
argid ⽎ᒻᢥሼ Piktograafid v. piktogrammid (pictographs). Ta-
103
103
valiselt k˜
oige lihtsamad m¨
argid nagu ‘p¨
aike, p¨
aev’ ᣣ, ‘kuu’ ᦬,
104
‘tuli’ Ἣ jne., kuid piltm¨
argid v˜
oivad olla ka k¨
ullalt keerulised nagu
ࠠ
‘ inimn ¨
ao ja ahvikehaga jumal’
. Viimase m¨
argi puhul v˜
oiks arvata
139
113
selle ka  koosnevat  komponentidest ‘ kael ’ 㚂, ‘seisma j¨
a¨
ama’ ᱛ, ‘ma-
ࠪ
ࠬࠗ
du’ Ꮘ, ‘takistus ( tagurpidi  ᱛ)’ ᄍ, aga ometigi on tegu tervikliku
pildiga . On juhtumeid, kus eri allikate k¨
asitlus ei ¨
uhti. N¨
aiteks
185
[⊕Ꮉ 94] k¨
asitleb ⊠(⊤) piltm¨
argina, [ṽሼḮ 94] ja [ᣂሼḮ 85] pilt-
m˜
oistelisena.
Piltm¨
arkide koguarv on v¨
aidetavalt viiesaja ringis ning neid on
omakorda v˜
oimalik jaotada t¨
ahendusalade j¨
argi nagu taevakehad,
atmosf¨
a¨
ar,  maapind ,  inimkeha , jne. [₺ብḮ 93].
ߒߓ߽ߓ
Osutavad m¨
argid ᜰ੐ᢥሼ Osutavad ideograafid, ( simple  ideographs).
98
98
99
Suhteliselt piiratud arv m¨
arke, nt. ‘¨
ulal’ ਄, ‘all’ ਅ, ‘¨
uks’ ৻,
99
‘kaks’ ੑ jne.. M¨
argid kujutavad  abstraktselt  suhteid. M¨
argi
߃߈
‘k¨
ulg’ ੦ liigitab enamus s˜
onastikke ާ⺑ᢥި j¨
argi osutavaks,
101
[⊕Ꮉ 94] aga piltm¨
argiks, kuna ‘suur inimene’ ᄢ, kelle k¨
ulgedele
on t˜
ommatud lisakriipsud
on Shirakawa s˜
onul  osutava m¨
argina
klassifitseerimiseks liiga konkreetne kujutis.
100
[ṽሼḮ 94] m¨
argib m¨
arki ‘viis’ ੖ kui osutavat, Shirakawa peab
߆ߒ߾ߊ
m¨
arki foneetiliseks laenuks ઒୫ ja T¯
od¯
o toimetatud m¨
argis˜
onastik
[ᣂሼḮ 85] esitleb seda kui piltm¨
arki. Osutavaid m¨
arke loetakse
kokku veidi ¨
ule saja.27
߆޿޿߽ߓ
Piltm˜
oistelised m¨
argid ળᗧᢥሼ Ideograafid v. ideogrammid, (com-
pound ideographs). M¨
argi elemendid on omavahel t¨
ahenduslikult
seotud pilt- v˜
oi osutavad m¨
argid. Elementi, mis kannab endas m˜
ole-
mat, nii foneetilist kui ka t¨
ahenduslikku v˜
otit nimetatakse h¨
a¨
aldus-
߃߈ߖ޿
178
t¨
ahenduslikuks ੦ჿ. Nt. piltm˜
oisteline ‘pidus¨
o¨
oming-jooming’ ኃ
ߴࠎ
koosneb p¨
uhamu katusest ቗, mida iseseiva m¨
argina ei kasutata, ja
߃ࠎ
޿߰
, mis on nii h¨
a¨
aldus- kui ka t¨
ahendusv˜
otmeks ᗧ╓, vastates seega
siin h¨
a¨
aldust¨
ahenduslikkuse ੦ჿ m¨
a¨
aratlusele.
27K¨aesoleva t¨o¨o lisas toodud m¨arkidest on osutavad ਄ (lk. 98), ਅ (lk. 98), ৻ (lk.
99), ੑ (lk. 99), ਃ (lk. 99), ྾ (lk. 99), ౎ (lk. 100), ච (lk. 101), ᧄ (lk. 101), ⊖ (lk. 102).
27
ߌ޿ߖ޿߽ߓ
Pilth¨
a¨
alduslikud m¨
argid ᒻჿᢥሼ Foneetilised ideograafid, ideofono-
grammid  (phonetic-ideographic characters), moodustavad ¨
ule 90%
k˜
oikidest kanji m¨
arkidest. ¨
Uks m¨
argi elementidest on h¨
a¨
aldus-
n¨
aituri (ka h¨
a¨
aldusosuti, foneetiline v˜
oti) rollis,  andes  vihje m¨
argi
h¨
a¨
aldamiseks. Erinevalt pilth¨
a¨
alduslikust ᒻჿ m¨
argist, pole selgelt
piltm˜
oistelise ળᗧ m¨
argi korral m¨
argi h¨
a¨
aldus seotud tema
komponentide h¨
a¨
aldusega. Paraku v˜
oib olla ka nii, et h¨
a¨
aldusn¨
aitur
߅ࠎ߲
㖸╓ on samaaegselt ka t¨
ahendusv˜
otmeks, kattudes nii piltm˜
oistelise
߃߈ߖ޿
m¨
argi juures k¨
asitletud ੦ჿ m˜
oistega. N¨
aiteks luitunud v¨
arvi
ߎ߁
m¨
arkivad Ⓜ࡮ ࡮᭮ puhul langevad h¨
a¨
aldusn¨
aitur 㜞 ja t¨
ahendusv˜
oti
ᗧ╓ kokku. Luu- ja pronkskirjas esinevad pilth¨
a¨
alduslikud m¨
argid
on suures osas p¨
arisnimed ning loomade, lindude nimed, kus
h¨
a¨
aldusn¨
aiturit on kasutatud  algt ¨
ahendusliku seoseta. Vanakirjas
pole siiski pilth¨
a¨
alduslike m¨
arkide osakaal kuigi suur.
Kuna h¨
a¨
aldust¨
ahenduslikkus ੦ჿ esineb nii pilth¨
a¨
alduslike kui ka
piltm˜
oisteliste m¨
arkide puhul, on selge, et vahetegemine saab piir-
juhtudel olla vaid ¨
usna tinglik, tuginedes sageli rohkem traditsioo-
nile kui sisulisele anal¨
u¨
usile.
ߡࠎߜࠀ߁߽ߓ
Tuletatud  m¨
argid ォᵈᢥሼ (derivative characters) Saamaks ¨
ule v˜
otme-
s¨
usteemi ㇱ㚂28 piirangutest, v˜
oib m¨
argid grupeerida ka h¨
a¨
aldus-
߽ߓߌ޿ࠇߟ
n¨
aituri j¨
argi ning anal¨
u¨
usida nii saadud tuletuslikku m¨
argipesa ᢥሼ♽೉.
ߒࠎࠇ޿
߆ߊ
N¨
aiteks ‘vaimolendi ␹㔤 laskumine’ ฦ nn. tuletism¨
argid: ‘sees-
߆ߊ
߆ߊ
tumine (minema– tulema )’
, ‘˜
oigeks s¨
attimine’ ᩰ29, ‘valmisolek
߆ߊ
߈߾ߊ
seestumiseks’ ᕳ(
), ‘p¨
uhakojas olev seestunud isik’ ቴ. V˜
otme ㇱ㚂
ㇱ㚂
j¨
argselt kuuluvad k˜
oik toodud m¨
argid eri kategooriatesse: ฦ → ญ,
ㇱ㚂 ߡ߈
ㇱ㚂
ㇱ㚂
ㇱ㚂 ߴࠎ
→ ᓉ, ᩰ → ᧁ, ᕳ → ᔃ, ቴ → ቗.
߱ߒࠀ
Pole vale v¨
aita, et see, mis m¨
arkide grupeerimisel v˜
otmete ㇱ㚂 alla
kaotsi l¨
aheb,  taastub  tuletuslike m¨
argigruppide  uurimisel .
߆ߒ߾߽ߓ
Foneetilised laenud ઒୫ᢥሼ (phonetic loans)—algselt midagi muud
t¨
ahendanud m¨
argi t¨
ahendus kantakse ¨
ule selle homofoonile v˜
oi vas-
tupidi, ilma m¨
argita m˜
oistet hakatakse t¨
ahistama sobiva homofo-
neetilise kanjiga. Abis˜
onad,  ases ˜
onad, ajaarvamisega seotud m¨
argid
28Vt. lk.15.
29 Daikanwa Jiten [⻉ᯅ 74] annab m¨argile koguni 39 eri t¨ahendust.
28
179
on  enamuses  foneetilised laenud. Nt. ‘mina’ ᚒ, ‘ eitus ’ ή(߻), ‘kin-
nitav l˜
opupartikkel’ ਽ on algselt t¨
ahendanud vastavalt ‘saetaolist
ߩߎ߉ࠅ
߹޿
l˜
oikeriiste’ ㍍, ‘tantsu’ ⥰ ja ‘veekogu’
Nagu n¨
aeme, jaotusskeemi tinglikuse ja k¨
usitavuste t˜
ottu just pilt-
ja osutavate ning pilth¨
a¨
alduslike ja piltm˜
oisteliste m¨
arkide klassifitseeri-
misel, ei tarvitse samade m¨
arkide liigitus eri  allikates   sugugi  alati kokku
161
langeda. N¨
aiteks lk.45 pikemalt k¨
asitletav ਭ, mille Shirakawa [⊕Ꮉ 94,
lk.179] liigitab piltm¨
argiks ⽎ᒻ, [ṽሼḮ 94] s˜
onastik piltm˜
oisteliseks ળ
ᗧ ning [ᣂሼḮ 85, lk.24] s˜
onastik omakorda osutavaks ᜰ੐.
Viimast kahte jaotust: tuletatud m¨
argid ja foneetilied laenud, polekski
ehk p¨
aris ˜
oige m¨
argi mikrostruktuuri all k¨
asitleda, kuna tegu on jaotusega
kasutamise (markostruktuurne omadus) j¨
argi. Kuna aga kuus klassi ౐ᦠ
moodustab omaette m˜
oistelise terviku, ei pidanud ma vajalikuks  asuda
seda siinkohal l˜
ohkuma. Samuti v˜
oivad  laenm ¨
argid osaleda omakorda
uutes m¨
arkides morfeemidena.
‘Kuue klassi’ ౐ᦠᴺ alusel m¨
arkide kuju ja struktuuri uurimist
ߓߌ޿߇ߊ
nimetatakse m¨
argi morfoloogiaks (vormi˜
opetuseks) ሼᒻቇ, mille ¨
uheks
ߓߍࠎ
osaks on m¨
argi t¨
ahenduse kujunemislugu (edaspidi et¨
umoloogia) ሼḮ.
Tundmata m¨
argi et¨
umoloogiat, ei saa ka midagi otsustada m¨
argi kuju
klassifikatsiooni suhtes. M¨
argi et¨
umoloogia ja s˜
ona et¨
umoloogia vahel
otseste paralleelide t˜
ombamine pole siiski ˜
oigustatud: esimene katab
teatavasti paremal juhul m¨
o¨
odaniku 3 tuhandet aastat, teine paraku
k¨
umneid tuhandeid.
Eelmise osa l˜
opus v¨
aitsin, et kanji mikrostruktuur annab m¨
argis¨
usteemile
sisemise s¨
unkroniseeriva mehhanismi. Arvestades, et mittereduktiivseid
pilt- ja osutavaid m¨
arke on kokku 500–600, siis peaks loogiliselt ole-
ma v˜
oimalik k˜
oik ¨
ulej¨
a¨
anud 50–60 tuhat m¨
arki redutseerida vastavateks
algm¨
arkideks. Esimene m¨
argis˜
onastik ާ⺑ᢥިon ¨
uhtlasi ka esimeseks
vastavaks ¨
urituseks, paraku eeldab see ettev˜
otmine palju enamate and-
mete  olemasolu kui u. 2000 aastat tagasi X˘
u Sh`
enil ⸵ᘕ kasutada oli.
P˜
ohjus on siin lihtne, m¨
argis¨
usteemi on aastatuhandeid kujundanud mit-
te niiv˜
ord loogikast, kuiv˜
ord kasutusmugavus ning v¨
a¨
artushinnangud.
Loogika  seisukohalt on see muidugi t¨
anamatu, kuid samas leiame siit
enneolematult huvitava diakroonselt toimiva keskkonna nende ‘loogika
m¨
urana’ toimivate v¨
a¨
artushinnangute j¨
algimiseks.
29
II M¨
argiteooria ja kanji
Eelnevalt oli juttu kanji m¨
arkide omadustest nii makro- kui mikrotasan-
dil. J¨
argnevas osas prooviksin vaadelda, mida semiootiline m¨
argiteooria
v˜
oiks siin omalt poolt lisada ning kas oleks v˜
oimalik vastavat teoreetilist
baasi juba teadaolevate kanji m¨
argis¨
usteemi m˜
oistetega ¨
uhendada.
J¨
argnevas tuginen C. S. Peirce (1839–1914) m¨
argiteooriale ning selle
edasiarendustele. Kahtlemata oleks huvitav antud kontekstis vaadelda ka
teiste m¨
argiteooriate (Saussure) v˜
oimalikke rakendusi, kahjuks v¨
aljuks
see aga k¨
aesoleva t¨
o¨
o raamidest.
2.1
Milleks m¨
argiteooria?
[BG 79, p.257] osutab, et m¨
arke v˜
oib uurida kolmel eesm¨
argil:
1. selgitamaks, kas m¨
arkidel on mingit t¨
ahendust;
2. selgitamaks m¨
arkide t˜
oesuse tingimusi ja loogikat;
3. selgitamaks m¨
arkide t¨
ahenduse ¨
ulekandumist teistele m¨
arkidele.
K¨
aesoleva t¨
o¨
o kontekstis, pakub huvi kolmas eesm¨
ark: kuidas kanji t¨
ahen-
dused on kandunud ¨
ule teistele (kanji) m¨
arkidele, s.t. m¨
argis¨
usteemi sise-
mine d¨
unaamika. Loomulikult on kanji m¨
argis¨
usteemi puhul teostatavad
ka kaks esimest uurimissuunda: esimene suund on eelk˜
oige ajaloolaste
ja arheoloogide p¨
arusmaa, teine tekstit˜
olgenduse probleemiks (nt. kas ja
miks m¨
argikasutus on erinevates tekstides erinev), kolmas seotud m¨
argi
morfoloogia v˜
oi tekstianal¨
u¨
usiga.
M¨
argiteooria seisukohalt v˜
oiks k¨
aesoleva t¨
o¨
o probleemi p¨
ustitada  niisiis
j¨
argmiselt: kuidas on kanji m¨
arkide t¨
ahendused omavahel seotud, kas
leidub siin mingeid seadusp¨
arasusi e. seosmehhanisme.
30
Lehek¨
uljel 26 kirjeldatud kanji kuuejaotuslik taksonoomia on ¨
uks v˜
oima-
likke m¨
arkidevaheliste seosmehhanismide kirjeldusi. Enne nimetatud ‘kuue
m¨
argiklassi’ anal¨
u¨
usi, oleks kohane veidi l¨
ahemalt k¨
asitleda Peirce m¨
argiteooriat.
Kas pole siit mitte v˜
oimalik leida ‘kuue m¨
argiklassi’ edasiseks s¨
ustematiseerimiseks
piisavat argumentatsiooni?
2.2
Peirce kolmem˜
o˜
otmeline m¨
argiruum
C. S. Peirce m¨
argiteooria on piisavalt laiade rakendusv˜
oimalustega s¨
us-
teem, nagu [Merell 97] oma p˜
ohjalikus teemaarenduses osutab. Peirce
m¨
argitriaadid v˜
oimaldavad kirjeldada mitte ¨
uksnes suvalist m¨
argis¨
usteemi
vaid ka semiootilise protsessi (semiosis) d¨
unaamikat.
Peirce j¨
argi on m¨
ark eelk˜
oige kui suhe, suhe mis toimib kandja (X),
objekti (Y) ja subjekti (Z) vahel. ¨
Ulaltoodud m¨
arkide uurimissuunad
tegelevad niisiis vastavalt X–Y, Y–Z ja X–Z teljeliste suhete anal¨
u¨
usiga.
objekt
Y
m¨
ark
X
Z
kandja
subjekt
Joonis 2.2: Peirce m¨
argisuhte kolm komponenti.
[Merell 97] toob paralleelid Peirce kolmem˜
o˜
otmelise m¨
argiruumi ja
Riemani geomeetria vahel30. Vaadeldes Peirce m¨
arki kui 3-m˜
o˜
otmelist
olekuvektorit K(X, Y, Z), mille koordinaatidel on v˜oimalikud kolm
diskreetset v¨
a¨
artust 1, 2, 3 ning, mis paiknedes mittelineaarses ruumis on
30[Merell 97] k¨asitlusviis on piisavalt intrigeeriv ja k¨usimusi ¨aratav, paraku ei pea
ma siinkohal sobilikuks Peirce ja Riemani relativistliku geomeetria l¨
ahemat  vaatlemist .
31
ajaliselt muutuv31 K(t), on kohane selle k¨asitlemine tensorina, mis ¨uhtlasi
esitab k˜
oik m¨
argi K(t) v˜oimalikud  olekud :
K111 K112 K122 K222
K211 K311 K123 K223
K221 K321 K331 K233
K222 K322 K332 K333
Kehtivad j¨
argmised s¨
ummeetria tingimused:
K121 = K212
K221 = K122
K321 = K123
K322 = K223
K332 = K233
Niisiis, arvestades kuut s¨
ummeetrilist olekut saame kokku 10 erinevat
v˜
oimalikku m¨
argiliiki.
1. K111, kus kandja on ikooniline v˜oi asi ise, objekt on f¨u¨usiline,
t˜
olgendamine toimub senso-motoorselt, l¨
abi otseste aistingute.
2. K121, kus kandja on ikooniline, objekt kannab endas viidet, t˜olgen-
damine  on endiselt aistinguline.
3. K221, kus nii kandja ja objekt  viitavad  millelegi muule, subjekt
toimib endiselt aistinguliselt.
4. K222, kus nii kandja, objekt kui subjekt  toimivad  viiteliselt.
5. K311, kus kandja on s¨umbol, objekt on f¨u¨usiline ja subjekt toimib
sensoorselt.
6. K321, kus kandja on s¨umbol, objekt osutav, t˜olgendamine toimub
kehaliselt .
7. K322, kus kandja on s¨umbol, objekt ja t˜olgendaja on osutavad;
31Siin on sobilik meelde tuletada k¨aesoleva t¨o¨o p¨u¨uet diakroonsusele, mis sisuliselt
t¨
ahendabki ajamuutuja sissetoomise vajadust.
32
8. K331, kus nii kandja kui ka objekt toimivad s¨umbolitena, t˜olgen-
damine sensoorselt.
9. K332, kus nii kandja kui ka objekt on s¨umbolid, t˜olgendaja aga
osutav.
10. K333, kus k˜oik kolm m¨argikomponenti toimivad s¨umboltasandil.
Toodud m¨
arkidest 1.,2. ja 5. toimivad ikoonidena; 3., 4., 6. ja 7. osutavate
m¨
arkidena, 8., 9. ja 10. aga s¨
umbolitena.  Tuues  sisse sellise komplekse
m¨
argis¨
usteemi teoreetilise k¨
asitluse, oleks ka kohane k¨
usida, kuiv˜
ord
sellest k˜
oigest v˜
oiks kasu t˜
ousta kanji m¨
argis¨
usteemi vaatlemisel?
K˜
oigepealt tuleb r˜
ohutada m¨
argiolekute omavahelist s˜
oltuvust, nimelt
olekute  j¨
arjestatuse  printsiipi  (Joonis 2.3). Kui pole eelnevalt eksistee-
rinud n¨
aiteks olekut K111, pole v˜oimalik ka oleku K333 tekkimine. Ole-
tagem n¨
aitena, et on t˜
olgendaja, kes ei taju n¨
aiteks piisava t¨
apsusega
toidu soolasuse astet (m¨
ark K111). Selline t˜olgendaja ei saa ilmselt kuna-
gi oma maitsmisaistingutele tuginedes v¨
aita, nagu oleks  kokk  armunud
(K333), kuna talle  tunduvad  k˜oik s¨o¨ogid pidavalt liiga magedad ning ta
on  harjunud  juba enne maitsmist sinna ise  sobivas  koguses soola lisama.
Oletagem, et t˜
olgendaja on samas aga piisavalt tundlik  pipra , karri vm.
maitseainete suhtes ning sattudes s¨
o¨
oma vastavalt ¨
ulemaitsestatud  rooga ,
v˜
oib meie t˜
olgendaja siiski endamisi m˜
oelda koka armumisest, kuna har-
jumusp¨
aratu maitse osutab koka kummalisele k¨
aitumisele. T˜
olgendaja
meelest hakkab v¨
aide  koka armumisest seega s¨
umboliseerima hoopis toidu
liigset piprasust, mitte soolasust nagu (oletagem et!) oli selle algt¨
ahendus.
Niisiis, j˜
ouame mitte just erilist optimismi p˜
ohjustavale k¨
usimusele: mis
annab aluse arvamaks et t˜
olgendajal ajahetkel t1 on samad  sensoorsed
baaskogemused, kui on olnud (teisel) t˜
olgendajal ajahetkel t0 m¨argi K333
loomishetkel?32 Tagatiseks on muidugi m¨
argis¨
usteem ise, tema ¨
ulesehituse
loogika ¨
uhelt poolt ning kasutuskontekst  teisalt . Rangelt v˜
ottes pole sen-
soorselt konstantne tunnetus v˜
oimalik ka ¨
uhe ja sama t˜
olgendaja pu-
hul eri ajahetkedel (kaks korda ei saa  samasse  j˜
okke astuda) ning seega
v˜
oib v¨
aita, et pidev fluktuatsioon on  igasse  m¨
argis¨
usteemi olemuslikult
sisse kirjutatud. V¨
altides siin pikemat arutelu m¨
argis¨
usteemi kognitiivse
d¨
unaamika ¨
ule, p¨
o¨
orduksin tagasi kanji m¨
arkide juurde.
32Sama k¨usimuse juurde j˜oudsin ka lk. 26.
33
K111
K211
K311
K221
K321
K331
K222
K322
K332
K333
Joonis 2.3: Peirce m¨
argiolekute vastastikune d¨
unaamika.
Millised m¨
argiliigid toodud k¨
umnest oleksid k¨
aesoleva t¨
o¨
o kontekstis
huvi pakkuvad? Kuna k¨
asitlen v¨
aljakujunenud m¨
argis¨
usteemi, siis saab
sobivaks  kandja v¨
a¨
artuseks olla ¨
uksnes s¨
umboolsust noteeriv 3, seega
j¨
a¨
avad s˜
oelale m¨
argid K311, K321, K322, K331, K332, K333. Teisalt, pakub
t˜
olgendamise dimensioonis eelk˜
oige huvi m¨
arkide  esmasus , nende kuju,
morfoloogia, mitte s¨
untaks ega  semantika . Seega on ainukeseks t˜
olgendaja
olekuv ¨
a¨
artuseks 1, mis j¨
atab tehtud valikust j¨
argi kolm m¨
argit¨
u¨
upi: K311,
K321, K331.
Niisiis v˜
oiks Peirce m¨
argiteooria valguses p¨
ustitada k¨
aesoleva t¨
o¨
o
eesm¨
argi j¨
argmiselt: uurides kanji m¨
arkide morfoloogilisi olekuid
K311 ∨ K321 ∨ K331,
leida v˜
oimalusi m¨
argi enese seletamiseks ning seostamiseks teiste kanji
m¨
argiolekutega.
Siinkohal on oluline t˜
ommata joon kanji m¨
argi kui terviku ning tema
morfoloogilise anal¨
u¨
usi vahele. M¨
ark kui tervik on alati K331 ∨K332 ∨K333
olekus, olles mingi s˜
ona s¨
umboliks. R¨
a¨
akides edaspidi m¨
argi olekust pean
ma silmas tema morfoloogilist e. vormilist olekut. Olles oma kujult k¨
ull
piltm¨
ark, toimib kanji m¨
ark ikkagi keeleliselt mitmevalentse s¨
umbolina.
101
N¨
aiteks ሶ on k¨
ull last kujutav piltm¨
ark, t¨
ahendused aga varieeruvad
millestki v¨
aiksest (muna,  kalamari ) kuni kuningapoja v˜
oi k˜
orgseisuseni
ning on ¨
upris m˜
ottetu v¨
aita nagu m¨
ark tegelikult kujutaks ¨
uldse midagi
konkreetset s.t. toimiks piltm¨
argina. ¨
Oeldes, et ሶ on piltm¨
ark, me
tegelikult m˜
otlemegi siin ¨
uksnes selle m¨
argi  kujut ¨
u¨
upi.
34
2.2.1
Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest
J¨
argnevalt p¨
u¨
uaksin leida kolme kanji vormoleku ja ‘kuue klassi’
omavahelisi vastavusi.  Esmalt  p¨
u¨
uan veidi ‘korrastada’ lk. 26 toodud
liigitust . Olgu meil valimik m¨
arke K
33
1 · · · Kk
Kuus klassi  kirjeldavad  tegelikult kahe m¨
argi Kx, Ky vahelisi suhteid
L(Kx, Ky), {x, y} ∈ {1 · · · k}. Neid suhteid v˜oiks iseloomustada j¨argmiselt.
Piltm¨
argid Lg(Kx, Ky), x = y, m¨arki saab reduktiivselt siduda vaid
iseenesega, kehtib kujuline esmasus, m¨
argi algkujul puuduvad osad,
mille  eemaldamisel  m¨
ark s¨
ailitaks veel mingi t¨
ahenduse.
Osutavad m¨
argid Li(Kx, Ky), ((x = y) ∨ (x = y)), m¨arki saab
reduktiivselt siduda mitte rohkem kui ¨
uhe teise m¨
argiga. Kehtib
kujuline esmasus
Piltm˜
oistelised m¨
argid Lc(Kx, Ky ), ((x = y
z
z) ∧ (z = 1 · · · n, (n =
2))), m¨
arki saab reduktiivselt siduda kahe teise m¨
argiga. M¨
ark
sisaldab kujuliselt mingit teist m¨
arki.
Pilth¨
a¨
alduslikud m¨
argid Lp(Kx, Ky ), ((x = y
z
z) ∧ (z = 1 · · · n, (n =
2))), m¨
arki saab reduktiivselt siduda kahe teise m¨
argiga,  kusjuures
uhe m¨
argiga peab olema t˜
oestatav  homofoonia .
Tuletatud m¨
argid Ld(Kx, Ky ), ((x = y
z
z) ∧ (z = 1 · · · n, (n > 2))),
m¨
arki saab deduktiivselt siduda enam kui kahe teise m¨
argiga,
kusjuures  m¨
arkide vahel peab olema t˜
oestatav s¨
unon¨
u¨
umia v˜
oi
homofoonia. Kehtib kujuline s¨
umboolsus.
Foneetilised laenud (Lls(Kx, Ky ), ((x = y
z
z) ∧ (z = 1 · · · n, (n =
2)))) ∧ (Llm(Kx, Ky ), ((x = y
z
z) ∧ (z = 1 · · · n, (n ≥ 2)))), kus
Lls m¨a¨ arab  m¨argi kuju doonoriks oleva m¨argi ning Llm doonoriks
oleva t¨
ahenduse, kusjuures viimasel juhul peab olema t˜
oestatav
homofoonia.
33Kx m¨argib siin valimi suvalist m¨arki (x ∈ {1 · · · k}), mitte olekut (K311 jne.),
m¨
argi v˜
oi morfoloogilise oleku puhul on tegemist alati kolmekohalise indeksiga, m¨
argi
kui terviku puhul aga ¨
uhekohalisega. K1 ja Kk on vastavalt valimi esimene ja viimane
m¨
ark.
35
Vaadeldes kuute r¨
uhma v˜
oib t¨
aheldada j¨
argmisi seadusp¨
arasusi. Pilt-
m¨
arkide ja osutavate m¨
arkide puhul rangelt v˜
oimalik mitte rohkem
kui ¨
uks reduktiivne suhe. Tegemist on seega Peirce m˜
oistes K311
m¨
argiolekuga. Muidugi v˜
oiks siin vaielda, et kui osutavad m¨
argid pole
osutavad, siis millised m¨
argi ¨
uldse on osutavad. Osutavad m¨
argid on
k¨
ull semantilises m˜
ottes K333 osutavad, v¨aljendades teatud ruumilisi vm.
suhteid, kuid morfoloogiliselt oleks ˜
oigem neid siiski ikooniliseks pidada,
kuna ‘osutavas funktsioonis’  oleval  kriipsul v˜
oi t¨
apil pole  iseseisvat
t¨
ahendust ning teda ei saa seega vastandada autonoomselt eksisteeriva
piltm¨
argiga. K321 m¨argiolek eeldab aga kahe loogiliselt samatasemelise
komponendi olemasolu.
Piltm˜
oisteliste ja -h¨
a¨
alduslike m¨
arkide puhul kehtib kummalgi juhul
kaks reduktiivset suhet, tegemist on seega Peirce m˜
oistes K321 olekus
߃߈ߖ޿
m¨
argiga. Nagu lk.27 k¨
asitletud h¨
a¨
aldust¨
ahenduslikkus ੦ჿ n¨
aitab,
pole nende kahe m¨
argiliigi jaotus sageli ¨
uheselt m¨
a¨
aratav, mis toetab
m˜
olema k¨
asitlemist ¨
uhe olekuna. K321 oleku korral on kanji m¨argis
kaks v˜
ordv¨
a¨
arset komponenti, mis osutavad m¨
argi h¨
a¨
aldusele ja/v˜
oi
t¨
ahendusele.
Ulej¨
a¨
anud kaks jaotust ei ¨
utle erinevalt eelnenutest midagi m¨
argi kuju
kohta. Tuletatud m¨
argir¨
uhm p˜
ohineb m¨
arkide grupeerimisel vastavalt Lc
ja Lp seostele ning kuna Ld on v˜oimalik alati viimasteks redutseerida,
loobun selle suhte edasisest k¨
asitlusest. Lls ja Llm pakuvad aga
s¨
umboltasandil toimivaid  seoseid  ning vastavad seega K331 olekule.
[Wilkinson 98, lk. 402–4] on esitanud kuue klassi vastavuse kolmele
m¨
argit¨
u¨
ubile m˜
onev˜
orra erinevalt.
Esimene t¨
u¨
up xingyizi ᒻ⟵ሼ kuuluvad osutavad-, pilt- ja piltm˜
ois-
telised  m¨
argid.
Teine t¨
u¨
up yinyizi 㖸⟵ሼ foneetilised laenud, mis toimivad p¨
aris-
nimede t¨
ahistusena v˜
oi grammatilises funktsioonis.
Kolmas t¨
u¨
up xingshengzi ᒻ⡪ሼ h˜
olmab pilth¨
a¨
alduslikke m¨
arke.
Wilkinsoni jaotusskeem ei p˜
ohine kanji morfoloogial vaid pigem m¨
arkide
funktsionaalsusel ning sobib esitama kanji ajaloolist arengut, kirjeldades
m¨
argiruumi, mitte aga selle morfoloogiat. Nagu n¨
agime (lk.27), pole mor-
foloogiliselt sageli piltm˜
oistelise ja pilth¨
a¨
aldusliku m¨
argit¨
u¨
ubi m¨
a¨
aramine
36
selge ning seega puudub p˜
ohjus k¨
asitleda neid kahe eraldiseisva klas-
sina. Wilkinsoni  esitust  v˜
oib pidada m¨
argi evolutsiooni fonetisatsiooni
kirjeldavaks34, neljanda  astmena  sobiks sellesse skeemi juba puhtfonee-
tiline m¨
argis¨
usteem. Lehek¨
uljel 10 toodud skeem sobib h¨
asti Wilkin-
soni  skeemi illustratsiooniks. Kolmnurga alus kujutab Wilkinsoni esi-
mest m¨
argit¨
u¨
upi, parempoolne k¨
ulg teist m¨
argit¨
u¨
upi, vasakpoolne aga
kolmandat m¨
argit¨
u¨
upi. Leksikograafilises kontekstis ma ei n¨
ae sellisele
mudelile aga rakendusv˜
oimalusi, kuna kanji m¨
ark v˜
oib Wilkinsoni jaotuse
j¨
argi esineda k˜
oigis  kolmes  funktsioonis ning seega pole selline jaotus
taksonoomiliselt m˜
ottekas.
2.3
Kokkuv˜
otteks
Kasutades C.S.Peirce m¨
argiteooriat taandasin eelnevas peat¨
ukis esita-
tud kuueosalise kanji mikrotasandi taksonoomia kolmele p˜
ohikomponen-
dile :
1. ikoonilised seosed;
2. osutavad seosed;
3. s¨
umboolsed seosed.
V˜
ottes ¨
ulesandeks m¨
arkide mikrostruktuuri kirjeldamise, tuleb arvestada
k˜
oigi kolme toodud v˜
oimalusega. Siit saame universaalse kriteeriumi
m¨
argis˜
onastike mikrotasandiliseks hindamiseks.
Lisaks morfoloogiliste seoste olemasolu kriteeriumile ja toodud  takso -
noomiale v˜
oib esitada veel kaks lisakriteeriumit:
1. seoste  koosk ˜
olalisus;
2. seoste argumenteeritus.
Kasutades Peirce k¨
umnest m¨
argiolekust kolme m¨
argi morfoloogilise ole-
ku kirjeldamiseks, k¨
usin seega, kas ja kuidas korreleeruvad need m¨
argi-
ruumiga ning kas ehk oleks v˜
oimalik mehhanismi (juhul kui see eksistee-
rib) ¨
ara kasutada leksikograafiliselt. Siin tahan veel kord r˜
ohutada vahet
34Vt. ka [Boltz 99, lk.110]
37
m¨
argiruumi ja m¨
argi morfoloogilise ruumi vahel. Kasutades lk.10 toodud
skeemi, v˜
oib ¨
oelda et kahe ruumi graafiline ja foneetiline  telg  peaksid
uldiselt kokku langema, kasutustelg aga lahknema. M¨
argiruumi kasutus-
telg on praktiliselt piiramatu, h˜
olmates k˜
oiki s˜
onu, mille t¨
ahistamiseks
m¨
arki on kasutatud v˜
oi kasutatakse. Morfoloogilise ruumi kasutustelg
on aga  kvalitatiivselt  piiratud kuue klassi poolt kirjeldatud v¨
a¨
artustega
v˜
oi ¨
uldisemalt K311 ∨ K321 ∨ K331 olekutega, kvantitatiivselt aga kan-
ji m¨
argis¨
usteemi kuuluvate maksimaalselt 60 tuhande m¨
argiga. Kuna
m¨
argiruumi ja m¨
argi morfoloogilise ruumi kaks telge ¨
uhtivad, v˜
oib  morfo -
loogilist ruumi pidada m¨
argiruumi determineeritud alamruumiks. H¨
upotees
oleks selline: juhul kui  morfoloogiline  alamruum osaleb semiosises, peab
selle determineeritus avalduma protsessi tulemuses ning v˜
oimaldama selle
anal¨
u¨
usi.
38
III Kanji m¨
arkide seletusi
Senisest suhteliselt teoreetilisest  arutelust  tahaksin k¨
aesolevas osas tulla
rakenduslikule poolele, k¨
usides, kuidas on v˜
oimalik eelpool saadud
tulemusi kasutada m¨
argis˜
onastike v˜
ordlusel ning kas sellest tulenevad ka
mingid juhised senistest t¨
aiuslikemate m¨
argis˜
onastike  koostamiseks . Laias
laastus jagunebki k¨
aesolev osa kaheks: juba olemasolevate m¨
argis˜
onastike
ja -seletuste anal¨
u¨
usiks ning t¨
aiuslikuma metoodika otsinguks.
Esmalt vaatlen kolme n¨
aidism¨
argi leksikograafilisi seletusi. P¨
u¨
uan
selgitada morfoloogia v˜
oimalusi n¨
aidism¨
arkide t¨
ahenduste anal¨
u¨
usis.
Teise sammuna  asun  erinevate m¨
argiseletuste k˜
orvutamisele vaadeldes
p˜
ohiliselt piltm¨
arkide mittes¨
ustemaatilisi seletusi. Tahan n¨
aidata m¨
argi
morfoloogilise k¨
asitluse subjektiivsust ja problemaatikat, mis ilmneb juba
oma ehituselt lihtsamategi m¨
arkide puhul.
Kolmandana proovin hinnata m¨
argiseletuste s¨
usteemsuse argumentee-
ritust. Teen seda uurides erinevate s¨
usteemsete seletuste vastuolusid ja
k¨
usitavusi ning p¨
u¨
uan leida  nendest  koosk˜
olaliseima.
3.1
Kanji leksikograafiline problemaatika
Kakskeelsed s˜
onastikud ei paku reeglina informatsiooni m¨
argi morfoloo-
giast  ning v˜
oiks k¨
usida, kuiv˜
ord oluliseks seda t¨
anap¨
aevase m¨
argikasutuse
seisukohalt ¨
uldse pidada saab. Osalise vastusena v˜
oiks k¨
asitleda t˜
oika,
et ¨
ukskeelsed s˜
onastikud, mida on p˜
ohjust pidada t¨
apsemaiks ja p˜
ohja-
likemaks, siiski reeglina toovad m¨
arkide kohta nende kuju lahtiseletuse.
Muidugi v˜
oib teisalt v¨
aita, et tegemist on lihtsalt kanji m¨
argis˜
onastike
traditsiooniga, millest konservatiivselt kinni peetakse. Seda et m¨
argi mor-
foloogiat ¨
uldse oluliseks ei peeta, ei saa aga ometigi v¨
aita, ka inglise keeles
39
on teemat piisavalt k¨
asitletud ([Wieger 40], [Vaccari 50], [Henshall 88],
[₺ብḮ 93]), pigem tundub, et probleem on kakskeelse m¨
argis˜
onastiku
tegijate seisukohalt selles, et erinevate l¨
ahteallikate seletused lahknevad
ning puudub toimetajapoolsele traditsioonile p˜
ohinev seisukoht. Kaks-
keelseid m¨
argis˜
onastikke eksisteerib veel piisavalt v¨
ahe ning morfoloogi-
liste seletuste kaasamine tooks enesega kaasa tegijapoolse t¨
aiendava riski.
Kanji leksikograafilise problemaatika  esitamiseks  olen valinud kolm m¨
ar-
ki (⇟࡮᦯࡮ත) p˜
ohim˜
ottel, et nende erinevad t¨
ahendused oleksid (kirjutaja
arvates) suhteliselt mitte-triviaalselt seostatavad. Kasutatud morfoloogi-
lised seletused olen v˜
otnud S. Shirakawa esitusest [⊕Ꮉ 94] (m¨
argitud
algt¨
ahenduseks), vasakus  veerus  toodud t¨
ahendused koos esitusj¨
arjestusega
p¨
arinevad jaapanikeelsest m¨
argis˜
onastikust [ṽሼḮ 94],  parempoolsed  ing-
lisekeelsest [Halpern 90]. L¨
ahtun eeldusest, et Shirakawa morfoloogia on
antud kontekstis mitte vaidlustatav ning p¨
u¨
uan vaadata selle v˜
oimalusi
m¨
argi mitmevalentse kasutuse lahtiseletamisel.
137
⇟ Algt¨ahendus:  metslooma  k¨u¨uned koos k¨apalabaga.
⁄ ¡
⁄ ¡
1
j¨
arjestatus, kordade arv; 2 j¨
ar-
1
a
£ ¢j¨
argnumbri suffiks; b
£ ¢numb-
jestikku toimuvate tegevuste j¨
ar-
riline j¨
arjestatus, koht, j¨
ark;
⁄ ¡
jestatust ja kordade arvu n¨
aitav
2
a
£ ¢ [ka
suffiksina] - vaht , -
⁄ ¡
loendur ; 3 tiibetlane (kasutus sama
valvur ; b
£ ¢valvur,  vahimees , tun-
kui ⭅); 4 v¨
alismaalane, v¨
alismaal
nimees;
ߎ߁ߑࠎߙߊ
s¨
undinu;
5
G¯
ao sh¯
an z´
u 㜞⍾ᣖ
3 (kellegi) kohus, kord;
Taiwani p˜
olisrahvus1; 6 t¨
arnikuju-
4 j¨
amedakoeline;
line linnujala j¨
alg; 7 laiali k¨
ulvama
5
m¨
angude, kabuki etenduste,
(kasutus nagu ᠞);
8
j˜
oudu ja
tantsude  loendur
v¨
age t¨
ais isik;
9
kohanimi Hii-
ߪࠎߋ߁
nas ⇟⑭; ࿖ 1: vaht, vahimees;
࿖ 2: igap¨
aevane, lihtne, (j¨
amedakoe-
line); ࿖ 3: paar ( isas - ja emasloom
v. lind); ࿖ 4: loomade  paaritumine ;
࿖ 5: vibun¨
o¨
orile  noolt  asetama
1
Enne Jaapani okupatsiooni ↢⭅ (ߖ޿߫ࠎ), p¨
arast Maailmas˜
oda ka 㜞ጊᣖ,
rahvusvaheliselt kasutataksegi terminit ‘Taiwani p˜
olisrahvus’.
40
Ilmekalt on n¨
aha Halperni r˜
ohk kaasaegsele kasutamisele, enamus
Halperni toodud t¨
ahendustest sisalduvad ¨
uheselt Kanjigeni antud t¨
ahen-
dustes:
⁄ ¡
⁄ ¡
⁄ ¡
⁄ ¡
1
a
b
a
b
halpern
£ ¢
1 £ ¢
2 £ ¢
2 £ ¢
3
4
5
↓
↓
↓
↓
↓
↓
↓
Kanjigen
2
1
࿖ 1
࿖ 1
࿖ 1
࿖ 2
2
Toodud seostest k¨
usitavaim on paremalt teine (j¨
amedakoeline ja iga-
p¨
aevane), aga ¨
uldjoontes moodustavad siin Halperni toodud t¨
ahendused
Kanjigen vastavate t¨
ahenduste alamhulga. Edaspidises piirdun seega
vaid
Kanjigen numeratsiooniga.
Vaadates eri t¨
ahendusi, tuleb t˜
odeda, et ‘j¨
argnumbri’ ja ‘j¨
amedakoelisuse’
uhendamine samasse m¨
arki on k¨
ullaltki raskesti  seletatav . Anal¨
u¨
usides
teisi t¨
ahendusi v˜
oiks ¨
oelda, et 3, 4, 5, 9 on seotud kohanimedega ning
ilmselt  laent ¨
ahendused35. 7 t¨
ahendus on taas laen harvakasutatavast ᠞࡮
ޓ m¨
argist, mille p˜
ohit¨
ahenduseks on ‘laiali loopima’ (߹ߊ). ¨
Uksnes
ߟ߇
ߟ߇
jaapani keeles esinevad t¨
ahendused (⇟޿࡮⇟߁ t¨
ahenduses ‘paar, paari-
tama , vastastikku asetama’) tulenevad j¨
arjestatuse m˜
oistest. Shirakawa
m¨
argi et¨
umoloogia abil v˜
oiks kujutada m¨
argi ⇟ eri t¨
ahenduste vahelisi
seoseid j¨
argmise  skeemina :
looma k¨
app kui vapra s˜
odalase ehe (t¨
ahendus 6)
↓ehe kui au- ja  tunnusm ¨ark, mis osutab inimese vaprusele, m¨a¨arab
hierarhia  s.t. j¨
arjestatuse ja t¨
o¨
o¨
ulesanded (t¨
ahendused 1, 2, 8, ࿖ 1,
࿖ 2, ࿖ 3, ࿖ 4, ࿖ 5.)
t¨
o¨
o ja kohustused igap¨
aevane, tavaline, j¨
amedakoeline (t¨
ahendused ࿖
2).
Seega m¨
argi ⇟ algt¨
ahendus ‘metslooma k¨
app’ on v˜
oimaldab luua
mingi seose  hilisemate  t¨
ahenduste vahel. Teisipidi ¨
oelduna, hilisemad
t¨
ahendused toimivad algt¨
ahenduse metafooridena, kuid deduktiivselt
‘algt¨
ahenduseni’ j˜
oudmine oleks ilmselt ¨
usna k¨
usitav.
355. t¨ahendus ‘Taiwani p˜olisrahvus’ tuleneb m¨arkide ⇟ ja ⭅ segakasutusest,
viimane oleks korrektne (m¨
argi ¨
uks p˜
ohit¨
ahendusi on ‘barbar’, kuna aga tegu on
harvakasutatava m¨
argiga, on selle t¨
ahendus kandunud ¨
ule ⇟ m¨
argile.
41
150
᦯ Algt¨ahendus: ohverdusalusele  andami   panemine .
⁄ ¡
⁄ ¡
1
riietus, r¨
u¨
u; 2 leinar¨
u¨
u; 3 sel-
1
a
£ ¢riided, riietus, r¨
u¨
u; b
£ ¢ riietu -
jas kandma, keha ¨
umber  kand -
ma;⁄ ¡
ma; 4 j¨
argima, alluma, vastavuses
2
a
£ ¢[nagu ફ] alistuma, alluma,
⁄ ¡
talitama;
5
oma kohustus(t)ele
j¨
argima, j¨
argi vaatama; b
£ ¢alista-
kindlaks j¨
a¨
ama; 6 allutama, sun-
ma, allutama;
dima t¨
apselt j¨
argima; 7  ravikuuri
3  teenima , oma kohustusi t¨
aitma;
⁄ ¡
teostama , olema  ravile  allutatud;
4
a
£ ¢  rohtu  v˜
otma, sisse v˜
otma;
⁄ ¡
8 harjunud olema, l¨
ahedane olema;
b
£ ¢ dooside , annuste loendur;
9 leinama; 10 ravimiannuse, doosi
5  kohandama , omastama, (ebasea-
(Jaapanis ka suitsukorra) loendur;
duslikult) endale v˜
otma;
11  haldusjaotus  Zhou ajastul ๟ઍ;
6 leinama
12
(iseseisvalt p¨
usti p¨
usiv)  noole -
߃߮ࠄ
tupp  (kasut. ▜ asemel); 13 neljaho-
buse rakendi kaks keskmist hobust
(kasut. ೽);
Halperni t¨
ahendustest vaid ޓ j¨
a¨
ab v¨
alja Kanjigen t¨
ahendustest, kuid
ilmselt kuulub see Halperni t¨
ahendusgrupi ޓ alla (appropriate, embezzle,
on siin ehk subjekt–objekt lihtsalt vahetusse l¨
ainud?) ning pole iseseisev
t¨
ahendus. Allpool k¨
asitlen taas ¨
uksnes
Kanjigen numeratsiooni.
ޓ t¨
ahendus on taas p¨
arisnimi, ޓ aga laenkasutus. T¨
ahenduse
muutumist v˜
oiks ette kujutada:
ohverdusrituaal kohustus,  komme  teatud viisi k¨
aituda, teatud  rituaal -
↓
riideid  kanda (t¨
ahendused 1, 2, 9);
kombe  j
↓
¨
argimine, allumine, ohjamine (t¨
ahendused 3, 4, 5, 6, 7,
10, 13;
l¨
ahedane, harjumusp¨
arane k¨
aitumisviis on harjumisp¨
arane (t¨
ahendused
8).
T¨
ahenduse transformeerumisel on n¨
aha kuidas omadus, tegevus v˜
oi ese on
kantud personaalsest konkreetsest ruumist ¨
ule teise, impersonaalsemasse,
abstraktsemasse, ¨
uldisemasse.
42
149
⇣૕ሼ
⇣૕ሼ
ත
ඤ
Algt¨
ahendus:  kinnit ˜
ommatud  kaelusega  surir¨
u¨
u.
⁄
¡
⁄ ¡
⁄ ¡
৻ 1 lihts˜
odurid, kahuriliha; 2 ¨
aki-
1
a
b
£ ¢stuudiumit l˜
opetama; £ ¢[ka
line, ¨
uht¨
akki, j¨
arsku ;
suffiksina] diplomant, magistrant;
⁄
¡
⁄ ¡
ੑ 1 l˜
opetama, otsi kokku t˜
om-
2
a
£ ¢[algt¨
ahendus] palgas˜
odur, s˜
o-
⁄ ¡
bama;
2
l˜
opp;
3
k˜
orgest soost
dur,  ettur  (hiina  males ); b
£ ¢k¨
asilane,
inimese surm; 4 l˜
opuks, lisaks;
k¨
asualune; 3 [ka ₸] ¨
uht¨
akki,  oota -
matult; 4 surema
V˜
orreldes Halpreni ja Kanjigen t¨
ahendusi, n¨
aeme, et erinevalt kahest
eelmisest m¨
argist, pakub Halpern siin arvuliselt rohkem erinevaid
t¨
ahendusi, mis k˜
oik on seostatavad
Kanjigen poolt pakutavatega.
Kanjigen toob v¨
alja kaks erit¨
ahenduslikku ja ka foneetiliselt erinevat
r¨
uhma (vastavalt ߒࠀߟ ja ߘߟ), mis ilmselt p˜
ohinevad muistsetel
parallelismidel  riietuses .
⁄
¡
surir¨
u¨
u, inimese surm, l˜
opp: ੑ grupp;
↓
surir¨
u¨
uga sarnane riietus, sarnast s˜
olmitud  riietust  kandvad k¨
asu-
⁄
¡
alused, s˜
odurid: ৻ grupp.
K˜
oigis vaadeldud n¨
aidetes kehtib t¨
ahenduse muutumine konkreetsest
abstraktsemaks. Iga m¨
ark on algselt osutanud mingile konkreetsele ese-
mele v˜
oi tegevusele, mille t¨
ahendus on muutunud j¨
arjest abstraktsemaks.
Arusaadavalt ei pruugi siin esitatud t¨
ahenduste muutumisskeemid vastata
ajalooliselt toimunuile, nende v¨
a¨
artus  v˜
oiks pigem seisneda v˜
oimaluses
siduda raskesti ¨
uhendatavaid t¨
ahendusv¨
alju. P˜
ohim˜
otteliselt saab ju ka
meeldevaldselt ¨
uhendada suvalisi t¨
ahendusi, kuid ilma sisemistesse vastu-
oludesse takerdumata muutuks see nii komplitseerituks, et algselt atrak-
tiivne meelevaldsus kaotab igasuguse m˜
otte.
Loodan, et k¨
aesoleva osaga suutsin osutada j¨
argmist.
1. Kanji t¨
ahendused on oluliselt divergeeruvad.
2. T¨
ahendused on seostatavad kanji morfoloogiaga (juhul kui see on
korrektne!).
3. Morfoloogia annab t¨
ahendustele arenguloogilise telje.
43
Siinses skeemis on ¨
uks suur n˜
ork koht, nimelt eeldus, et kasutatud Shira-
kawa morfoloogia on korrektne. Samas pole selle ˜
oigsuse kontrolliks senini
mingit muud meetodit kui m¨
argiruum ise, mis loogiliselt viib v¨
aiteni:
v¨
aide on t˜
oene kui see vastab t˜
oesuse kriteeriumitele, mis eeldavad, et
v¨
aide on t˜
oene . Seega on selge, et morfoloogiline  selgitus  ¨
uhe m¨
argi piires
on m˜
ottetu. Kas on ehk olemas ¨
uksikust m¨
argist s˜
oltumatud kriteeriumid
m¨
argi morfoloogilise seletuse t˜
oesuse hindamiseks? J¨
argnevas asun  otsima
vastust just sellele k¨
usimusele.
3.2
Mittes¨
ustemaatiline l¨
ahenemine
Asudes otsima kriteeriume morfoloogilise seletuse t˜
oesuse hindamiseks,
milleks ¨
uldse vaadelda mittes¨
ustemaatilisi seletusi? Vastus on pragmaati-
line, kuna sellised seletused on k˜
oige levinumad. Mittes¨
ustemaatilisuse all
pean silmas seda, et seletus pole kontrollitav. Kontrollimatuks muudab
iga seletuse n¨
aiteks see, et on k¨
asitletud liiga v¨
aike hulk m¨
arke v˜
oi on
j¨
aetud selgitamata seletuse p˜
ohim˜
ote v˜
oi seletus eirab sisemisi vastu-
olusid.
K¨
asitlen siin eelk˜
oige m˜
oningaid ¨
uldlevinud piltm¨
arke. Enne v˜
ordluse
juurde asumist m˜
oned s˜
onad allikate iseloomustamiseks.
Prantsuse sinoloogi Leon Wiegeri [Wieger 40] raamat on paljuski ާ⺑
ᢥިesitus koos hiina keelsete seletustega. K¨
asitletud m¨
arkide arv on 1800
ringis. Oma teose eriosas t˜
olgendab autor pronkskirja tekste. Jaapani
keele huvilisele on raamatu miinuseks paljude ¨
uldkasutatavate m¨
arkide
puudumine. Raamat on Euroopa esimesi kanji morfoloogiat lahkavaid
teoseid.
Ajalooliselt j¨
argmine on [Vaccari 50] k¨
asitlus. Vaccari kirjeldab u. 500
omateada p˜
ohiliselt piktograafilist m¨
arki ja m¨
argielementi, mis on oma-
korda jaotatud kahte r¨
uhma: imitatiivsed ja indikatiivsed elemendid
[Vaccari 50, lk. vii]. Esimesed on lihtsalt kujutised (piktograafid), teised
seotud juba mingi abstraktsema ideega (ideograafid), nende kahe ele-
mendi kombineerimisel tekivad omakorda nn.  loogilised  kombinatsioonid
( logical  aggregate). Kolmanda liigina nimetab Vaccari veel ¨
ara ka foneeti-
lised m¨
argid (phonetic). Vaccari k¨
asitlust v˜
oiks pidada lihtsustatud ౐ᦠ
jaotuseks, kust laenud ઒୫ v¨
alja j¨
aetud ning osutavad ja piltm˜
oistelised
44
m¨
argid ¨
uhendatud ideograafideks. Autor r˜
ohutab p¨
u¨
udlust m¨
arkide vi-
sualiseerimisele, tulemuseks on paraku see, et  kujundlikult  esitatakse uba
seal, kus asi tegelikult oast kaugel (n¨
aiteks ⼺). Vaccari pakubki oma
seletusi m¨
arkide ˜
oppimist h˜
olbustava meetodina,  allikaid  pole teoses v¨
alja
toodud ning m¨
argikujude ajalooline teisenemine paistab olevat autori
t¨
ahelepanust v¨
aljapoole j¨
a¨
anud.
[Henshall 88] v˜
oiks pidada Vaccari liini pragmaatiliseks j¨
atkajaks: ees-
m¨
argiks Jaapani Haridusministeeriumi poolt ette kirjutatud 1945 m¨
argi
meeldej ¨
atmise h˜
olbustamine. Visualiseerimise asemel pakub Henshall
seoslauseid (mnemonic). Tulemuseks on pahatihti kahjuks see, et kui
muud meetodid ammendunud, laseb autor fantaasial  lennata . Huvitav
on m¨
arkida, et Henshall on kasutanud osaliselt samade inimeste kui
[ᣂሼḮ 85]36  toimetajad  abi. Henshalli k¨
asitlusele on iseloomulikud viited
stiilis “authorative scholars think”, “it is taken” jne.
Wangi [₺ብḮ 93] pronks-, ¨
umar- ja luukirja n¨
aidistega rikkalikult il-
lustreeritud u.500 kanji m¨
argi esitlusest v˜
oiks mainida seda, et erinevalt
teistest autoritest, on kirjutaja erialalt f¨
u¨
usik. Materialistlik ratsionalism
vajutab kahjuks Wangi raamatule oma piirava j¨
alje. M¨
arkide jaotamine
valdkondadesse p˜
ohineb t¨
anap¨
aevasel sekulaarsel arusaamisel inimtege-
vusest, mitte soovist avada m¨
arkidevahelisi seoseid. Kasutatud s˜
onastike
detailsemad omadused on kirjeldatud kaheosalise tabelina lehek¨
uljel 89
ja 90.
Pealkirjaga olen vaadeldavad seletused k¨
ull juba heitnud mittes¨
uste-
maatiliste hulka kuuluvateks, kuid siiski toon j¨
argnevas ¨
ara 23 Vaccari
lk.18–39 toodud valikuliste m¨
arkide et¨
umoloogiate seletused. ¨
Ukskeelsete
s˜
onastike refereerimisest, olen ruumi kokkuhoiu m˜
ottes siin  loobunud .
Rasvases kirjas on m¨
argi kaasaegne jaapanikeelne ‘p˜
ohit¨
ahendus’.
161
ਭ [Vaccari 50] Mees ¨
ara minemas, ning midagi teda takistamas ja
tagasi hoidmas.
[Wieger 40] Inimese k˜
ondimine on h¨
airitud,
midagi on  jalus . [Henshall 88] Inimene ੱ, keda  abstraktne  miski
hoiab kinni.
[₺ብḮ 93] M¨
ark puudub.
182
෷ [Vaccari 50] Kaks n¨
appu, mis risti pandud.
[Wieger 40] Kaks k¨
att,
36M˜olemad Henshalli  mainitud  jaapani keelsed allikad on sama kirjastuse v¨alja
antud kui [ᣂሼḮ 85]. [Uyehara 91] loetleb mitmeid
Shinjigen toimetajate kanji
alaseid  monograafiaid.
45
keskmine punkt ਢ kujutab teist k¨
att.
[Henshall 88] M¨
ark puudub.
[₺ብḮ 93] K¨
asi koos punkidega ਢ kujutamas k¨
u¨
usi, koos putukaga
ߩߺ࡮࠰࠙
⯻ annab  kirbu  z˘
ao Ⱃ
113
ᣇ [Vaccari 50] Kujutab n¨
o¨
ori otsas paati, mis  tuulega  suunda
muudab.
[Wieger 40]
Kaks
paati,
mis
parveks
liidetud.
[Henshall 88] Kaks algup¨
arandit:  paat  ja ader.
[₺ብḮ 93] M¨
ark
pole kirjeldatud.
163
ਥ [Vaccari 50] Lamp, mis annab valgust isandale.
[Wieger 40] Valit-
seja on justkui tuli oma alamate ¨
ulal.
[Henshall 88] Isand andis
k¨
asu, et lamp p˜
olema pandaks.
[₺ብḮ 93] M¨
ark pole kirjeldatud.
164
↞ [Vaccari 50]  Magusat  asja hoitakse kaua  suus .
[Wieger 40] Midagi
124
magusat hoitakse suus ญ.
[Henshall 88] Midagi suus v˜
oi keele
182
peal, sarnane ᦚ.
[₺ብḮ 93] Suu kujutis, milles midagi sees.
121
ఱ [Vaccari 50] Suur suu ja jalad—vanemal  vennal  on palju ¨
oelda.
[Wieger 40] Suu inimese kohal, tugevalt r¨
a¨
akima.
[Henshall 88]
K¨
u¨
urutav inimene v˜
oi suur inimene ᄢ t¨
ahenduses vanem vend.
[₺ብḮ 93] Inimene n¨
agu taeva poole palvetamas, suu n¨
aitab ¨
ules-
poole suunatud n¨
agu.
107
ർ [Vaccari 50] Mehed seismas seljad vastakuti—p˜
ohi asub l˜
ouna vastas.
[Wieger 40] Mitte j¨
argnema teineteisele, vaid seljakuti ⢛ seisma.
Olles n¨
aoga l˜
ouna poole j¨
a¨
ab selg p˜
ohja poole.
[Henshall 88] Kaks
meest istumas seljad vastastikku, v¨
altimas teineteist nagu tuleb
v¨
altida p˜
ohjasuunda.
[₺ብḮ 93] Kaks inimest seljakuti, Hiina
keisri istumisasend n¨
agu p¨
aikese poole, selg p˜
ohja poole.
147
੤ [Vaccari 50] Mees ristatud  jalgadega .
[Wieger 40] Suur inimene
ᄢ risti jalgadega, haaramas midagi jalgade vahele: ¨
uhendama,
suhtlema  jne.
[Henshall 88] Inimene istumas ristatud jalgadega.
[₺ብḮ 93] Inimene ristatud jalgadega.
124
శ [Vaccari 50]
Kolm
valgusleeki
t˜
ousmas
ules
lambi
aluselt.
[Wieger 40] Algselt  kaksk ¨
ummend
tuld  Ἣ, hiljem mees kandmas
tuld.
[Henshall 88] Tuli kummardava inimese kohal nagu t˜
orvik.
[₺ብḮ 93] Tuli Ἣ ja kummardav inimene ji´e
46
166
⥋ [Vaccari 50] Kujutab  lindu , kes suundumas alla maapinnale.
[Wieger 40] Linnu kujutis s¨
o¨
ostmas maapinna poole.
[Henshall 88]
Topelt  kaas riisi anumal, mis valmis s¨
o¨
omiseks s.t. kaduva teed
minekuks .
[₺ብḮ 93] Kujutab m¨
arki v˜
oi maapinda tabavat noolt
sh˘ı ⍫.
114
ሼ [Vaccari 50] Hiinlased  pidasid  kirjam¨
arke justkui oma lasteks.
[Wieger 40] Kasvatama lapsi katuse all, vastandina ‘piltm¨
arkidele’
ᢥ t¨
ahendab ሼ ‘ liitm ¨
arki’.
[Henshall 88] Maja, kus kasvatati lapsi,
areng ja vohamine nagu kirjam¨
argid, mis ¨
uha keerulisemaks l¨
ahe-
vad.
[₺ብḮ 93] M¨
arki pole kirjeldatud.
105
ᣧ [Vaccari 50] P¨
aike puu kohal—alles on varajane hommikutund.
ߎ߁
[Wieger 40] Sarnane ᧳, alumine osa on aga  kiiver  ↲ l¨
uhendatud
ච s.t. p¨
aike paistmas kiivriga mehe k˜
orgusel.
[Henshall 88] P¨
aike
murdmas l¨
abi ava ච.
[₺ብḮ 93] P¨
aike t˜
ousmas astronoomiariis-
ߎ߁
ta ji˘
a ↲ kohal.
108
⷏ [Vaccari 50] Lind istumas pesas.  Linnud  l¨
ahevad p¨
aikese loojumisel
l¨
a¨
anekaarde oma pessa.
[Wieger 40] Esitatud
kujul, kuid mit-
te ⷎ  segamini  ajada. Kujutab pesa, kuhu linnud p¨
aikese l¨
a¨
ande loo-
jumisel laskuvad.
[Henshall 88] Algselt  korv , algeline veinipress,
t¨
ahendus ‘l¨
a¨
as’ on foneetiline laen.
[₺ብḮ 93] Foneetiline laen
linnupesa  kujutisest.
116
ભ [Vaccari 50] Mees puhkamas puu all.
[Wieger 40] Mees seisatumas
puu all,  analoogia  ࿎.
[Henshall 88] Mees peatumas ja puhkamas
puu k˜
orval.
[₺ብḮ 93] Mees puu  najal  puhkamas.
167
ફ [Vaccari 50]
Koer
pikutamas
oma
isanda
k˜
orval.
[Wieger 40] Mees matkimas  koera  v˜
oi panemas teisi koera moo-
di k¨
aituma. Roomama,  kukkuma , k¨
u¨
urutama.
[Henshall 88] Koer
k¨
u¨
urutades haukumas v˜
oi foneetiliselt haukumine.
[₺ብḮ 93]
M¨
ark pole kirjeldatud.
109
૗ [Vaccari 50] Kaks meest kandmas varda otsas rasket kandamit: mis
see k¨
ull v˜
oiks olla?
[Wieger 40] M¨
ark puudub.
[Henshall 88]
Inimene ੱ olema v˜
oimeline น s.t. kandmas kummargil midagi.
47
g¯
e
[₺ብḮ 93] Mees kandmas hellebardi ᚋ, suu kujutis on kohat¨
aiteks.
k˘
e
น on h¨
a¨
aldusosutiks.
170
የ [Vaccari 50] Kujutab  matti , mis oli kinnitatud selja k¨
ulge nagu saba,
et oleks mugav istuda.
[Wieger 40] Looma saba
, rippumas
kehast ዢ.
[Henshall 88] Kujutab tuharaid ዢ ja  karvu  Ძ s.t. saba
v˜
oi  genitaalid .
[₺ብḮ 93] M¨
ark pole kirjeldatud.
158
⑳ [Vaccari 50]  Riis  ja nina—minu riis, mina.
[Wieger 40] Minu osa
viljast. ࡓ algne t¨
ahendus on siidiussi  kookon , ‘mina’ on laiendatud
t¨
ahendus.
[Henshall 88] Riis ⑰ ja mina ࡓ saama oma riisi, seega
era, isiklik.
[₺ብḮ 93] M¨
ark pole kirjeldatud.
172
㕖 [Vaccari 50] Kaks tiiba—vasak ja parem pool on vastandid ja
eitavad.
[Wieger 40] Kaks poolt teineteise vastas, abstraktse
eituse t¨
ahendus.
[Henshall 88] Kujutab lendu t˜
ousva linnu tiibu,
algne t¨
ahendus ‘ vastassuunas  liikuma’, ‘seadusi rikkuma’, ‘eitama’.
[₺ብḮ 93] Linnutiibade kujutis.
171
੟ [Vaccari 50]
Kujutab
kahte
k¨
u¨
urakat—ebameeldiv
vaatepilt .
[Wieger 40] T¨
o¨
o Ꮏ, mis k˜
overdunud, moondunud ja inetu, t¨
ahendus
‘j¨
argmine’ tuletatud ੑ j¨
argi (ੑ ka v˜
otmeks). Huvitav on see, pronks-
kirja m¨
arkide t˜
olgendamise juures lk.[371–3] seletab autor ੟ erine-
vaid kujutisi kui esivanemate p¨
uhamut.
[Henshall 88] Maa-alune
ehitis, mis on k˜
overate k¨
aikudega s.t. k˜
overdunud ja k¨
u¨
urakas.
[₺ብḮ 93] Kujutab nelinurkset maailma, igas  nurgas  taeva tugi-
y`
a
sammas. L¨
uhendatud kuju
172
ᤄ [Vaccari 50] Liha kuivamas p¨
aikese k¨
aes,  vanaaegne  komme.
[Wieger 40] Liha kuivamas p¨
aikese k¨
aes, kuivatatud liha on vana,
mitte v¨
arske.
[Henshall 88] P¨
aevad ᣣ kogunemas (¨
ulaosa kuju-
tab midagi hunnikus nagu ጊ) minevikuks.
[₺ብḮ 93] Seotud
muistse ajaarvestus s¨
usteemiga. Ilmselt t˜
ommati vanasti p¨
aevade
arvestuses  sikk - sakk  joont, mis m¨
argi vanas kujus
asemel, p¨
aike
ᣣ on t¨
ahendusosutiks.
175
ാ [Vaccari 50] Mees ↵ ja aur ࡑ t˜
ousmas tema higistavalt karastatud
ja julgelt kehalt.
[Wieger 40] M¨
ark puudub.
[Henshall 88] Vana
48
kuju on
l¨
abimurdmine ↮ ja j˜
oud ജ s.t. otsustavalt edasi minema.
[₺ብḮ 93] M¨
ark puudub.
177
ᶋ [Vaccari 50] K¨
asi hoidmas last vee kohal ja ujutamas teda seal.
[Wieger 40] M¨
ark puudub.
[Henshall 88] Hauduma ሾ v˜
oi s¨
unnitust
vastu v˜
otma ning vesi on  lootevesi . S¨
unnituse vastu v˜
otmine, aitab
imikul ¨
usast v¨
alja  ujuda .
[₺ብḮ 93] M¨
ark pole kirjeldatud, aga
f´
u࡮ࡈ
ሾ on antud algt¨
ahendus kui s˜
ojatrofeeks v˜
oetud laps.
Nagu n¨
aeme p˜
ohinevad seletused m¨
argikujutisele otsese piltvaste otsi-
mises , kitsendusena selle  seotus  m¨
argi t¨
anap¨
aevase t¨
ahendusega. Seletu-
sed eiravad fakti, et m¨
arkide t¨
ahendused on ajaloo jooksul muutunud
samav˜
orra kui nende h¨
a¨
aldused ja graafiline kujugi. Tundub, et seletuste
taga on kummitamas m¨
u¨
ut kanjist kui ideogrammkirjast.
Nelja  esitluse  omavaheline v˜
ordlus on koondatud tabelisse lk.50.
N¨
aeme, et sarnaste seletustega m¨
arkide arv 19/23 on erinevatest 4/23 (ᣧ࡮
੟࡮ാ࡮ᶋ) tunduvalt suurem. Koosk˜
olalistest m¨
arkidest on h¨
asti koosk˜
olas
siiski alla poole 6/19. Koosk˜
ola kui sellise hindamine on muidugi
problemaatiline,  kasutasin  siin nelja punkti  skaalat , kus miinimum
t¨
ahendab, et k˜
oik seletused on erinevad, maksimum, et k˜
oik on suhteliselt
sarnased. Koosk˜
ola olemasoluks on piisav see, kui leidub v¨
ahemalt kaks
sarnast seletust.
Nelja seletuse v˜
ordlust [⊕Ꮉ 94] omadega kajastab tabelis ‘koosk˜
ola
b’  veerg . N¨
aeme, et erinevusi on siin 4/23 asemel 15/23, koosk˜
olalisteks
olen m¨
arkinud vaid ᤄ࡮የ࡮૗࡮⥋࡮੤࡮శ࡮ർ࡮෷. Neli m¨
arki ↞࡮ሼ࡮
ભ࡮㕖, mis said veerus a maksimum punktid, on Shirakawa seletusega
vastuolus . M¨
ark ሼ on ehk veidi k¨
usitavgi, Shirakawa seletuse olen v˜
otnud
siiski erinevaks, kuna tema n¨
aeb m¨
arki rituaali (s.t. mitte katuse ja lapse)
kesksena, millest teised allikad m¨
o¨
oda vaatavad.
[⊕Ꮉ 94] ja [₺ብḮ 93] omavaheline v˜
ordlus on huvitav, kuna m˜
olemad
autorid toovad ¨
ara m¨
arkide ajaloolised luu- v˜
oi pronkskirja kujud, mis
uldjoontes ka kenasti kattuvad. Hoolimata vanade kujude samasusest,
lahknevad ↞࡮ఱ࡮ᣧ࡮⷏࡮ભ࡮㕖 seletused oluliselt. N¨
aiteks,  Wang
esitab ੟ (
) m¨
arki ilmaruumi kujutisena, Shirakawal on ੟ kui
sakraalruumi seletus ¨
uks mahukamaid. Wang toob oma raamatu lk.9 ¨
ara
ka klannim¨
argid, mida ta erinevalt Shirakawast ੟ t¨
ahendusega ei seosta.
49
m¨
ark
kuus klassi
koos-
koos-
a + b
㧔Shirakawa㧕
k˜
ola a
k˜
ola b
punkte
ਭ
⽎ᒻ
2
෷
⽎ᒻ
٤ (₺㧕
3
ᣇ
⽎ᒻ
2
ਥ
⽎ᒻ
2
↞
⽎ᒻ
3
ఱ
ળᗧ
2
ർ
ળᗧ
6
੤
⽎ᒻ
6
శ
ળᗧ
4
⥋
ળᗧ
٤
٤ (₺㧕
2
ሼ
ળᗧ
3
ᣧ
઒୫
0
⷏
઒୫
2
ભ
ળᗧ
3
ફ
ળᗧ
٤
1
૗
ᒻჿ
٤
3
የ
⽎ᒻ
٤
3
⑳
ળᗧ
٤
1
㕖
⽎ᒻ
3
੟
⽎ᒻ
0
ᤄ
઒୫
٤
3
ാ
ᒻჿ
0
ᶋ
ᒻჿ
0
Seletused:
maksimum vastavus (3 punkti)
2 vastavust (2 punkti)
٤
1 vastavus (1 punkt)
vastavust pole (0 punkti)
Tabel 3.1: M¨
arkide v˜
ordlus koosk˜
ola j¨
argi. Koosk˜
ola a on [Vaccari 50],
[Wieger 40], [Henshall 88], [₺ብḮ 93] vaheline. Koosk˜
ola b on a ja
[⊕Ꮉ 94] vaheline.
50
M¨
argis ᤄ peab Shirakawa sikk-sakki kuivatatud liha kujutiseks, Wang
ߐ޿
aja  kulgu  loendavaks m¨
arkkirjaks. ఱ ¨
ulaosa
peab Wang taeva poole
suunatud suuks, Shirakawa manaanumaks, jne.
Vaadeldes m¨
arke kuue klassi jaotuse j¨
argi n¨
aeme, et piltm¨
arke ⽎
ᒻ, on Shirakawa j¨
argi 9/23, (Vaccari k¨
asitleb k˜
oiki piltm¨
arkidena!),
piltm˜
oistelisi ળᗧ 8/23,  laene  ઒୫ 3/23, pilth¨
a¨
alduslike ᒻჿ 2/23.
ળ
ᗧ m¨
argi seletustest on  ainsana  koosk˜
olaline ‘p˜
ohi’ ർ. K˜
oige paremini
klapivad loomulikult piltm¨
argid, kuid siingi on drastiliselt erinevaid
seletusi nagu ᣇ࡮↞࡮㕖 puhul.
Kuidas v˜
oiks aga s¨
ustematiseerida selliseid mittes¨
ustemaatilisi seletusi?
Esiteks, n¨
aeme, et erinevad t˜
olgendused on subjektiivsed, reeglina
mitte korreleerudes omavahel37. Ilmne on, et toodud seletused on vaid
osa eksisteerivatest (kuid p˜
ohiosa inglisekeelsetest), haarates juurde
uusi allikaid, saab erinevate seletuste hulka ilmselt veelgi suurendada.
Hoolimata sellest, et vaadeldud m¨
arkidest ¨
ule poolte olid piltm¨
argid,
annavad juba siin  ilmnenud  lahknevused alust arvata, et seletused on
hajuvad, s.t. m¨
argi kogumi kasvades t˜
olgenduste koosk˜
olalisus v¨
aheneb.
Teisis˜
onu, kui juba piltm¨
ark on seletatud erinevalt, siis piltm˜
oistelised v˜
oi
-h¨
a¨
alduslikud m¨
argid on seda ammugi.
Teiseks, seletustele on iseloomulik p¨
u¨
ue seletada m¨
arki kui  tervikut ,
eirates aastatuhandete jooksul eeldatavalt toimunud muudatusi. Keegi ei
julge arvata, et aastasadugi tagasi h¨
a¨
aldati s˜
onu samuti kui t¨
anap¨
aeval,
ometigi on ¨
ullatav ¨
uksmeel selles, et puhkamise m¨
arkimiseks leiti
muistsetel  aegadel  sobilik olevat ‘inimene puu alla panna’.
Kolmandaks, ¨
uksikm¨
argi vaatlemine ei anna piisavaid kriteeriume
tema morfoloogia seletamiseks. [₺ብḮ 93] ja [⊕Ꮉ 94] viitavad m¨
arkide
identsetele algkujudele, kuid t˜
olgendused on enamasti t¨
aiesti erinevad.
Niisiis v˜
oiks ¨
oelda, et kanji s¨
ustemaatiliseks seletamiseks ei piisa ¨
uksnes
huvi pakkuvast m¨
argist ja selle erinevate kujude uurimisest, vaid
eksisteerib vajadus laiema m¨
argikogumi j¨
arele, mis  looks  lisakriteeriume
m¨
argi anal¨
u¨
usiks.
37Vaid 6/23 m¨arki andsid t¨aieliku koosk˜ola.
51
3.3
S¨
ustemaatiline l¨
ahenemine
Eelnenud osas j˜
oudsime j¨
areldusele, et suvalise m¨
argikogumi seletuste
v˜
ordlus suurt  kuhugi  ei vii, peale selle et ehk annab ¨
ulevaate seletaja
enese l¨
ahtekohtadest. J¨
argnevalt vaatlen p˜
ohjalikumalt ¨
uhise graafilise
elemendiga ‘valge’ ⊕ m¨
arke.
⊕ on v˜
otmeks ㇱ㚂 15–19338 (s.t. umbes 0,3%) kanji m¨
argile. Elemendi
valikut p˜
ohjendan sellega, et ‘valge’ ⊕ ei esine liiga paljudes m¨
arkides
ning samas, nagu selgub, on tema et¨
umoloogilised seletused iseenesest
juba piisavalt divergeeruvad. Poleks m˜
otet uurida v˜
otme ‘puu’ ᧁ v˜
oi
‘vesi’ ᳓  esinemist , kuna m˜
olemad on ¨
uhet¨
ahenduslikud ning sisalduvad
v¨
aga suures hulgas m¨
arkides.
3.3.1
‘Pleekinud kolbad’, ‘k¨
u¨
uned’, ‘t˜
orud’ ⊕
K˜
oigepealt [Henshall 88] seletus.
⊕ kujutab osutavat p¨
oidlak¨
u¨
unt (selle m˜
oned v¨
aljaveni-
tatud vormid vihjavad Vana-Hiina moele), mida kasutatakse
foneetiliselt m¨
arkimaks valget ja samuti kahvatust (eriti
naha puhul). Samas on ka m˜
oningaid t˜
oendeid toetamaks
populaarset arvamust, et ⊕ kujutab  tammet ˜
oru, mis seest
on valge (vt. ᮔ), on alust arvata, et kaks piktograafi olid
kasutusel paralleelselt.
Henshalli seletusega ¨
uhtib ka Wang [₺ብḮ 93, lk.18], kes samuti peab
m¨
arki p¨
oidla kujutiseks. Wieger [Wieger 40, lk.223]:
Parasjagu t˜
ousev p¨
aike ᣣ. T¨
ahendust esitab v¨
aike (algele-
mendist) punkt, mis lisatud p¨
aikese peale. Koit, kui idataevas
muutub valgeks ⊕. Selge, valge, ere.  Piktogramm  . . .
38JIS esimese ja teise taseme koodiga registreeritud m¨arkidest on ⊕ v˜otmeks 15le,
‘muusika’ ᭉ v˜
otmeks on puu ᧁ, ‘ravimi’ ⮎ v˜
otmeks aga  rohi  ⦥. Ligi 200 ⊕ v˜
otme
alla liigitatud m¨
arki saab kokku kui l¨
ahtuda 60 tuhandelisest kanji kogumist, kus
registreeritud ka t¨
anap¨
aeval ¨
uldisest kasutusest k˜
orvaldatud m¨
argid.
52
Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.687] K¨
asitleb m¨
arki j¨
argmiselt.
ߣ߁ࠈ
Piltm¨
ark. Kujutab  pealuud , mis
⽎ᒻޕ㗡㘎ߩᒻߢޔߘߩ⊕㛽ൻߒ
valgeks pleekinud, kolba kujutis.
ߚ߽ߩޔߐࠇߎ߁ߴߩ⽎ᒻߢ޽ࠆޕ
Siit t¨
ahendus valge. Suurte juhtide
ࠁ߃ߦ⊕ߩᗧߣߥࠆޕஉᄢߥᜰዉ⠪
ߤߊࠈ
ja tugevate vaenlaste pead hoi-
߿ᒝᢜߩ㚂ߪ㜗㜕ൻߒߡ଻ሽߐࠇ
ti pealuudena alles. Siit tulnud
ࠆޕࠁ߃ߦષ (㔼ޔߪߚ߇ߒࠄ) ߩ
m¨
argi ષ (sama kui ‘vanem, pea-
⟵ߣߥࠆޕ
ާ⺑ᢥި ߦޟ⷏ᣇߩ⦡ߥ
৾ਅ
lik’ 㔼) t¨
ahendus.ާ⺑ᢥި
se-
ࠅޕ㒶ޔ੐ࠍ↪߰ࠆߣ߈ޔ‛⦡⊕ߒޕ
৾ਅ
޽ߪ
letab: “L¨
a¨
ane suuna v¨
arv, yin 㒶
౉ߦᓬ߭ߡੑࠍวߔޕੑߪ㒶ߩᢞߥ
poolusega asjadel on valge v¨
arv.
ࠅޠߣ㒶㓁੖ⴕߩ⺑ࠍ߽ߞߡ⸃ߔ
M¨
ark koosneb ‘sisenema’ ౉ ja
ࠆ߇ޔሼᒻߣวࠊߕޔ߆ߟሼ߇૞ࠄ
‘kaks’ ੑ, mis on yin arv.” Se-
ࠇߚᒰᤨޔߘߩࠃ߁ߥⷰᔨ߇޽ߞߚ
߆ߊ߹ߟߓ߾ߊ
߅߿ࠁ߮
letus vastab viie elemendi ੖ⴕ
ߣߪ⠨߃߇ߚ޿ޕㇳᴜ⧯ߪ⊕ࠍᜄᜰ
filosoofiale, aga ei klapi m¨
argi ku-
ߩῪߩㇱಽߩᒻߣߒߡޔⷫᜰࠍ߽ߞ
ߪߊ
juga, lisaks on raske uskuda, et
ߡષ࡮㔼㧔ⷓ㧕ߩ⟵ࠍ␜ߒߚߣߔࠆ
ߐࠄ
ajastul mil m¨
ark kasutusele v˜
oeti
߇ޔ㔼߽߹ߚ₞ዱ߇㔎ߦ᥸ߐࠇߡ⊕
yin–yang m˜
otteviis juba eksistee-
⦡ߣߥߞߡ޿ࠆᒻߢޔ⺆ߣߒߡߪห
߆ߊ߹ߟߓ߾ߊ
ߎࠎ߬ߊ
ߪߊ
ris. Gu¯
om`
or˘
e ㇳᴜ⧯ pidas m¨
arki
ߓ⿠Ḯࠍ߽ߞߡ޿ࠆޕ⊕ߪ㝬㝮ߩ㝮
p¨
oidla k¨
u¨
une osa kujutiseks ning
ߩᓥ߁ߣߎࠈߢޔߘߩ㗡㘎ࠍ޿߁ޕ
seletas p¨
oidla abil ‘vanem’ ષ ja
ੱߩዱࠍ᨞ߒߡޔߎࠇࠍ᠄ߟ๡௾ࠍ
‘juht’ 㔼 m¨
argid. 㔼 on samuti
᡼ߣ޿߁߇ޔߘߩ਄ߦ㗡㘎ࠍട߃ߚ
߈ࠂ߁
ߐ޿߈ࠂ߁
loomaluud, mis vihmas valgeks
ᒻߪ
ߢ޽ࠅޔߎࠇ߽⑂᪰ߣ޿ࠊࠇ
uhutud, olles s˜
ona et¨
umoloogiliselt
ࠆᖡ㔤ㅊ᡼ߩ๡௾ࠍ␜ߔሼߢ޽ࠆޕ
߈ࠂ߁
ࠃ߁
ߍ߈
sama kui ⊕. ⊕ sisaldub vaimolen-
ᔁ࡮ㆲ࡮ᯠߥߤߩሼߪޔߺߥߘߩ♻
ߎࠎ߬ߊ
dit 㝬㝮 m¨
arkivas 㝮 m¨
argis, ku-
೉ߦዻߔࠆޕᲒߩ↲㛽ᢥߦޔ㗡㛽ߦ
߁ߕ
jutades vaimu kandvat koljut. Ini-
ೞሼߒޔߘߩሼㅇߦᧇࠍႯ߼ߡ޿ࠆ
mese alusele ᨞ t˜
ostetud surnu-
߽ߩ߇޽ࠅޔߘߩೞሼߦࠃߞߡޔ⇣
keha
l¨
o¨
omise
maagiat
nimetati
ᣖߩᣇષ㚂㐳ࠍଷ⼔ߒߚߣ߈ޔߎߩ
߈ࠂ߁
᡼, lisades kolba saame
, m¨
ark
ࠃ߁ߦߒߡ㗡㘎ࠍ଻ሽߒޔߘߩ๡
on samuti t˜
orjemaagiline, nimelt
㔤ߣߒߡ↪޿ߚ߽ߩߢ޽ࠆߎߣ߇
ߐ޿߈ࠂ߁
teibasse ajamisel ⑂᪰ paha vaimu
⍮ࠄࠇࠆޕஉᄢߥᜰዉ⠪ߢ޽ߞߚ⠪
ࠅࠂߒࠀ߁
minema  ajamine . M¨
argid ‘ihalda-
ߩ㗡㘎߿ޔ޽ࠆ޿ߪᒝജߥ⯰㈧ߩ㚂
߈ࠂ߁
ࠃ߁
ma, soovima’ ᔁ; ‘vastu tulema’ ㆲ
ࠍޔ⒳ޘߩᣇᴺߢⵝ㘼ߒ଻ሽߔࠆ㘑
ߍ߈
ja ‘teadiskiri’ ᯠ kuuluvad k˜
oik sa-
⠌ߪޔߩߜ߽ߢ߽ᧂ㐿ߩ␠ળߦᄙߊ
masse  gruppi. Yin Გ ajastu kolpa-
ㆮሽߒߡ޿ࠆޕ߹ߚߎࠇࠍㄗ߼ࠆᣇ
53
dele kraabitud luukirja osa m¨
arke
ᴺߣߒߡߪޔ㈬᧰߿ଢེߥߤߩེ↪
on olnud kaetud punase v¨
arviga.
ߦଏߔࠆߎߣ߽޽ߞߚޕ⊕ߪߘߩ㗡
ߪߗࠎ
M¨
arkidest v˜
oib j¨
areldada, et van-
㘎ߩߪ
ὼߣߒߡ⊕޿ߎߣ߆ࠄޔ⊕
gistatud v˜
o˜
orh˜
oimu pealike kolbad
⦡ޔ᣿⊕ޔẖ⊕ߩᗧߣߥࠅޔߘߩ੐
hoiti  maagiliste kaitsevahenditena
ࠍਥᒛߔࠆᗧ߆ࠄޔ๔⊕࡮⥄⊕ߩᗧ
alles. V¨
ahearenenud ¨
uhiskondadest
ߣߥࠆޕ
on kaasajalgi leitud suurte peali-
ke v˜
oi tugevate vangide pealuude
s¨
ailitamise ja ehetena kasutamise
kombeid. Kolba kasutamine joo-
gin˜
ouna v˜
oi potina on sama ta-
va ilustatult. ⊕ on kolba  valgest
v¨
arvusest  omandanud  valge v¨
arvi,
selguse ja puhtuse ning sellisest
r˜
ohuasetusest
ka
ulestunnistuse
ߎߊߪߊ
ߓߪߊ
๔⊕࡮⥄⊕ t¨
ahenduse.
Kanjigen [ṽሼḮ 94] seletab l¨
uhidalt.
Piltm¨
ark. Tammet˜
oru taolise vilja
⽎ᒻޕߤࠎߋࠅ⁁ߩታࠍឬ޿ߚ߽
kujutis, m¨
argi alaosa on vilja alus,
ߩߢޔਅߩㇱಽߪታߩบᐳޔ਄ඨߪޔ
ulaosa aga vili ise. N¨
aitab p¨
o¨
ogiliste
ߘߩታޕᨰ⑼ߩᧁߩታߩߒࠈ޿ਛߺ
ࡂࠢ
sugukonna  puude vilja valget v¨
arvi.
ࠍ␜ߔޕᨰ㧔ߎߩߡ߇ߒࠊ㧕ߩේሼޕ
Algm¨
argiks puule konotegashiwa1
ᨰ puule.
1
(lad.k. Biota  orientalis , Plastycladus orientalis) 2–6 meetrine igihaljas
k¨
upressiline ᯫ (߭ߩ߈), viljad s¨
o¨
odavad, organismi tugevdava toimega.
Sama seletuse annab K¯
ojien [ᐢㄉ⧞ 98]. Shinjigen [ᣂሼḮ 85] esitab
m¨
arki seotuna  valgusega .
Piltm¨
ark. Kujutab kuuvalgust. Alg-
⽎ᒻޕ᦬߇శࠆߐ߹ߦ߆ߚߤࠆޕ
ߪߊ
seks m¨
argiks ‘vaim’ 㝮 ja ‘pea-
㝮࡮㔼ߩḮሼޕォߓߡޟߒࠈ޿ޠޔ޽
lik’ 㔼. ¨
Ulekantult ‘valge’, ‘sel-
߈ࠄ߆ޔ
ޟ߽߁ߔޠᗧߦ↪޿ࠆޕߎࠇ
ge’ ja ‘¨
utlema’ t¨
ahendused. Kasu-
ࠍㇱ㚂ߦߒߡޔ᣿⊕ޔ⸒߁ᗧߩሼ߇
tades v˜
otmena kannab m¨
arkides
૞ࠄࠇߡ޿ࠆޕ߹ߚᒻჿሼߩ㖸╓ߦ
ߪߊ
߳߈
t¨
ahendusi ‘selge’ ja ‘¨
utlema’. Fo-
ߥࠆߣޔߒࠈ޿ (Ꮱ)ޔ޽߅޿ (⏉)ޔ
ߪߊ
ߪߊ
neetikuna aga t¨
ahendustes ‘valge’
߅߅߈޿ (ષ)ޔ߭ߞߟߊ (ㄼ)ޔ߅ߘ
54
ߪߊ
ߪߊ
nagu m¨
argis ‘r¨
att’ Ꮱ; ‘ sinikas –
ࠇࠆ (ᔹ)ޔ߁ߟ (ᜉ)ޔߊߕ (☺) ߥ
roheline’ m¨
argis ‘sinine jaspis’ ⏉;
ߤߩᗧࠍ␜ߔޕ
‘suur’ m¨
argis ‘vanem’ ષ; ‘k¨
ulge pa-
nema’ nagu m¨
argis ‘l¨
ahenema’ ㄼ;
‘kartma’ m¨
argis ᔹ; ‘l¨
o¨
oma’ m¨
argis
ߪߊ
ߪߊ
‘plaksutama’ ᜉ; ‘ sodi ’ m¨
argis ☺.
Seletused v˜
oiks kokku v˜
otta j¨
argmiselt. K˜
oik  seitse  allikat ([Vaccari 50]
m¨
arki ei kirjelda) peavad m¨
arki piltm¨
argiks39, andes seletusi nagu:
1. p¨
oial [Henshall 88], [₺ብḮ 93];
2. t˜
oru [ᐢㄉ⧞ 98], [ṽሼḮ 94];
3. kuuvalgus [ᣂሼḮ 85];
4. t˜
ousev p¨
aike [Wieger 40];
5.  pealuu  [⊕Ꮉ 94].
Midagi ¨
uldistavat on siinkohal raske ¨
oelda, olukord on sarnane kui
eelnevalt vaadeldud m¨
arkide ↞࡮ఱ࡮ᣧ࡮⷏࡮㕖 puhul, kus pea k˜
oigil
on pakkuda oma seletus.
Kontrollimaks seletuste koosk˜
olalisust vaatlen j¨
argnevalt m¨
arke, mis
sisaldavad ⊕ kujutist.
3.3.2
‘Muusika’ ᭉ ja ‘m˜
onutunne’ ᮔ
Mizugami [᳓਄ 84, lk.271] seletab ᮔ m¨
argi  arengulugu  j¨
argmiselt:
Yin ajastu Გઍ m¨
argikuju erip¨
araks
Გઍߦ߅ߌࠆޟᭉޠሼߪߔߴߡ
on, et ᮔ puudus ޟ⊕ޠ osa. See- ޟ⊕ޠሼߩᰳߌߡ޿ߡߥ޿ߩ߇․ᓽ
p¨
arast arvab kirjutaja, et ޟᭉޠ ߢ޽ࠆޕߘࠇߪޔ
ޟᭉޠሼߪᧄ᧪ޟᰓ
m¨
ark kujutas algselt piltm¨
arki,
ߩ᮸ߦጊ➂ߩઃ⌕ߒߡ޿ࠆో૕ᒻ⽎
ߊߧ߉
߿߹߹ࠁ
millel ᰓ kunugi 1 koos ጊ➂ ya-
ሼޠߢ޽ࠆߣ޿߁ߩ߇ޔ╩⠪ߩ⷗⸃
mamayu2 r¨
o¨
ovikutega. Foneetikut
ߢ޽ࠆ߆ࠄߢ޽ࠆޕ
ޟ⊕ޠߩ㖸╓ߪޔ
ߪߊ
ޟ⊕ޠkasutati laenm¨
argina ઒ ୫
ᓟߦ๟ઍߦߥߞߡ߆ࠄޔ
ޟ߁ߟ࡮ߚ
39[Wieger 40] nimetab k¨ull m¨arki piltm¨argiks, seletus vastab paremini osutava m¨argi
m˜
oistele.
55
hiljem Zhou ajastul ๟ઍ l¨
o¨
omise ja
ߚߊޠ㖸ࠍ␜ߔޟ់࡮ᜉޠߩ઒୫ሼ
kloppimise heli v¨
aljendavana ޟ់࡮
ߣߒߡ↪޿ࠄࠇߚ߽ߩߢ޽ࠆޕߜߥ
ᜉޠ m¨
arkide asemel. Muide, kuigi
ߺߦޔ
ޟ⊕ޠሼ⥄૕ߪⷫᜰߩᒻ⽎ߢ
m¨
ark ޟ⊕ޠ on p¨
oidla kujutis, olles
޽ࠆߎߣ߽ޔᭉེࠍᒢߊߎߣߦ㑐ଥ
seotud muusikariista m¨
angimisega,
߇޽ࠆ߇ޔ㖸╓ߣߺࠆᣇ߇ޔఝߞߡ
on ˜
oigem k¨
asitleda seda antud
޿ࠃ߁ޕߘߩ್ቯߢળᗧ߆ᒻჿߩᏅ
juhul h¨
a¨
aldusosutina 㖸╓. Sellise
߇಴ࠆߩߢ޽ࠆޕ
t˜
olgendusega tekib erinevus ળᗧ
ja ᒻჿ klassifikatsioonis.
1
Teravalehine tamm (lad.k.  Quercus  acutissima)
2
lad.k. Antheraea yamamai ka ᄤⰌ (ߡࠎߐࠎ), tegu on tumepruunide
silmakujutistega tiibadega liblikaga, mille suuremate isendite tiivaulatus on
isegi kuni 13 cm. Karvased r¨
o¨
ovikud on u. 8 cm pikkused, h¨
avitavad tamme ja
p¨
o¨
ogi lehti. Ellipsikujuline kookon on  kollakas  rohelist v¨
arvi. Jaapanis leidub
paikkonniti m¨
agedes.
Niisiis peab Mizugami ᭉ m¨
arki pilth¨
a¨
alduslikuks ᒻჿ. Kuigi autor ⊕
m¨
arki iseseisvalt ei k¨
asitle, annab seletus plusspunkti ‘p¨
oidlateooriale’
ning osutab m¨
arkidele ់࡮ᜉ, mis v¨
aidetavalt ‘p¨
oidlateooriat’  toetavad .
Vaatame, kuidas seletab
Kanjigen [ṽሼḮ 94]:
Piktograaf. Kujutab puud, mil-
⽎ᒻޕᧁߩ਄ߦ➂ߩ߆߆ߞߚߐ߹
le v˜
oras  on yamamayu (siidius-
ࠍឬ޿ߚ߽ߩߢޔጊ߹ࠁ߇ޔ➂ࠍߟ
ࠇ߈
si) kookonid. Kujutab teravale-
ߊࠆᰓ㧔ߊߧ߉㧕ߩߎߣޕߘߩࠟࠢ
ࠡࡖࠢ
hist tamme, kus yamamayu koo-
ߩ㖸ࠍ୫ࠅߡޔ⻛㧔߅߆ߒߊߒ߾ߴ
ࠧ࠙
konit punumas. Laenates ‘muusi-
ࠆ㧕
㧧༽㧔ߩ߮ߩ߮ߣ߁ߘ߱ߊ㧕ߥߤ
߅ࠎ߇ߊ
ka’ h¨
a¨
aldust gaku 㖸ᭉ, kasuta-
ߩ⺆ߩખ㑆ߦᒰߡߚߩ߇㖸ᭉߩᭉޕ
ࠡࡖࠢ
ti m¨
arkidega l˜
o˜
opima ⻛; mure-
㖸ᭉߢߚߩߒ߻ߣ޿߁ߘߩᵷ↢⟵ࠍ
ࠧ࠙
tult vilet  laskma  ༽ jt. segamini.
޽ࠄࠊߒߚߩ߇ᔟᭉߩᭉޕ
ٖฎߊߪࠧ࠙㧔ࠟ࠙㧕ߩ㖸߇޽
߆޿ࠄߊ
T¨
ahendus ‘meeldiv, m˜
onus’ ᔟᭉ
ࠅޔᅢ߻ߩᗧߦ↪޿ߚ߇ޔ੹ߪ↪޿
on tekkinud muusika ᭉ nautimise
ࠄࠇߥ޿ޕ
laiendusena.
Vanasti h¨
a¨
aldus t¨
ahenduses ‘meel-
dima’ ka ߏ߁ (߇߁), aga praegu
56
enam ei kasutata.
Nagu n¨
aeme liigitatakse siin ᭉ piltm¨
argiks, ⊕ pole ¨
uldse mingit
t¨
ahelepanu p¨
o¨
oratud, kuna piltm¨
argi elemendina see iseseisvat t¨
ahendust
ei kanna. Sisuliselt sama seletuse pakub ka
K¯
ojien [ᐢㄉ⧞ 98].
J¨
argnevalt
Shinjigen [ᣂሼḮ 85] seletus:
Piltm¨
ark. Vanas kujus oli puu ᧁ
ߥࠅߚߜ㧦ળᗧޕᣥሼߪޔ߽ߣޔ
peale t˜
ommatud  niidid  v˜
oi kee-
ᧁߦ♻㧔ᐚ㧕ࠍᒛߞߚߐ߹ࠃࠅޔᒏ
led ♻㧔ᐚ㧕 kujutades keelpilli,
ᭉེޔ㖸ᭉޔ߭޿ߡޟߚߩߒ߻ޠᗧ
muusikat ja muusikast tulenevat
ࠍ⴫ߒߚ߇ޔߩߜޔ⊕޿㧔ߟ߼ߩᗧޕ
meeldivat  tunnet ; k¨
u¨
une kujutis
৻⺑ߦ㖸╓⊕ࡂࠢ→࡜ࠢ㧕ࠍട߃
ߪߊ
⊕ lisati hiljem. (On seletus, et ⊕
ߚޕᒻჿሼߩ㖸╓ߦߥࠆߣޔߣߌࠆ
ࠪࡖࠢ ࠪࡖࠢ
ࡗࠢ
sai m¨
argi h¨
a¨
aldusosutiks.) Esine- 㧔ῠ࡮㐝㧕ޔ޿߿ߔ㧔⮎㧩⮯㧕ޔߟ߱
࡟ࠠ
des h¨
a¨
aldusosutina annab j¨
argmisi
ߔ㧔㄂㧕ߥߤߩᗧࠍ⴫ߔޕᢎ⢒ṽሼ
ࠪࡖࠢ
ࠪࡖࠢ
t¨
ahendusi: ¨
ules sulatama (ῠ࡮㐝),
ߪ⋭⇛ᒻߦࠃࠆޕ
ࡗࠢ
࡟ࠠ
ravima (⮎㧩⮯),  purustama  (㄂.)
ᢎ⢒ṽሼ on kehtestanud  lihtsusta -
tud m¨
argi kuju.
Seletus toetab ‘p¨
oidlateooriat’, samuti ka Wang [₺ብḮ 93, lk.178]:
Kaks laua t¨
uki k¨
ulge kinnitatud keelt, katse kujutada keel-
pilli. ¨
Ulal keskel olev p¨
oidla kujutis b´
ai ⊕ lisati t¨
ahendusosutina
hiljem. [ siid  s¯ı
, puit m`
u ᧁ, b´
ai ⊕]
J¨
argnevalt Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.111] selgitus.
Piltm¨
ark. Kujutab puitvarrega k¨
asi-
⽎ᒻޕᧁߩᨩߩ޽ࠆᚻ㋈ߩᒻޕߎ
kellukest . Viibutades seda l˜
obustati
ࠇࠍᝄߞߡޔߘߩ㖸ᭉࠍ߽ߞߡ␹ࠍ
ߎ߳޿
jumalust.ާ⺑ᢥިselgitab kui trum-
ᭉߒ߹ߖࠆޕ
ާ⺑ᢥި ߦޟ㥏 㧔߰
౐਄
ߎ߳޿
߈ࠂ
mi 㥏
kujutust. ᧁ on aluseks,
ࠅߛ޿ߎ㧕ߩᒻߦ⽎ࠆޕᧁߪߘߩ⯯
millele  instrument  on pandud. On 㧔ᭉེࠍ߆ߌࠆบ㧕ߥࠅޠߣ޿߁ޕ߹
ࠄߒࠎ߉ࠂߊ
ka seletusi, mis v¨
aidavad ᭉ keel-
ߚᒏᭉེߩ⽎ᒻߣߔࠆ⟜ᝄ₹ࠄߩ
pilli kujutiseks, aga m¨
argi ¨
ulaosa
⺑߽޽ࠆ߇ޔ਄ㇱߪ㥏߿ᒏߩᒻߢߪ
ei ole  trummi  ega pillikeele kujuga,
ߥߊޔዊߐߥ㋈ߩᏀฝߦ♻㘼ࠅࠍߟ
vaid hoopis v¨
aike kelluke ㋈, mis
ߌߡ޿ࠆᒻޕඵᢥ࡮㊄ᢥߦߪޔ৻㋈
vasakult ja paremalt narmastega
߽ߒߊߪੑ㋈ߩᒻߦߔࠆޕᚻߦ߽ߞ
kaunistatud. Luu- ja pronkskir-
ߡᝄࠅ㡆ࠄߔ߽ߩߢޔࠫࡖ࡯ࡑࡦߩ
57
jas on m¨
argil kas ¨
uks v˜
oi kaks
๡ౕߣߒߡᦨ߽ᗲ↪ߐࠇࠆ߇ޔ߽
kellukest. Kellukese k¨
aes tilista-
ߣߪ␹ᭉߦ↪޿ߚ߽ߩߢ޽ࠈ߁ޕ㊄
߅߁ߘࠎ޿ߒ߾ߒࠂ߁
mine on ˇsamaani tuntud v˜
otteks,
ᢥߪ๺ᭉߩᗧࠍ↪޿ޔ
ާ₺ቊㆮ⠪㏹ި
߽ߟ
߆߭ࠎ
algselt oli ilmselt see sakraalsete ޟ↪ߡཅ⾠ῳఱࠍᭉߒ߹ߒ߼ࠎޠޕ
߈ࠂ߁ߒࠂ߁
helide tegemiseks. Pronkskiri ka- ާ
㏹ި
ޟᚒ߇వ␲ࠍᮔߒ߹ߖࠎޠߩ
sutab t¨
ahenduses ‘s˜
obralik, m˜
onus’
ࠃ߁ߦ޿߁ޕᧄ᧪ߪ␹㔤ࠍᭉߒ߹ߖ
ࠊࠄߊ
߅߁ߘࠎ޿ߒ߾ߒࠂ߁
๺ᭉ.ާ₺ቊㆮ⠪㏹ި: “Niisiis kallid
ࠆߚ߼ߩ߽ߩߢ޽ߞߚޕᭉߪฎߊ౐
߆߭ࠎ
k¨
ulalised ཅ⾠ l˜
obustagu vanemaid
⧓ߩ৻ߣߐࠇޔሹሶ߽ާ⺰⺆ޔᵏષި
߰ߌ޿
߈ࠂ߁ߒࠂ߁
߅ߎ
ῳఱ.” ާ
㏹ި: “Ma tahan oma ޟ⹞ߦ⥝ࠅޔ⑥ߦ┙ߜޔᮔߦᚑࠆޠߣ
esiisadele r˜
o˜
omuks olla.” Algselt
޿޿ޔᭉࠍੱߩୃὑߩⓥᭂߩ߽ߩߣ
ߒࠎࠇ޿
oli ᮔ jumalustele ␹㔤 r˜
o˜
omu te-
ߒߡ޿ࠆޕ
gemiseks . ᮔ oli ¨
uks kuuest va-
nast  kunstist, ka Konfutsiuse ሹ
ሶ “Vesteid ja  vestlusi ” ⺰⺆ ޓ ᵏ
ષ:
Luule ja laulud ⹞ ¨
argitavad
(hinge), kombekus ⑥ hoiab (meid)
koos, muusika ᮔ toob k¨
upsuse 1.
Muusika on ¨
ulimaks astmeks, mil-
leni  inimene v˜
oib j˜
ouda.
1
[M¨
all 88, lk.59] annab sama lause:
˜
Opetaja ¨
utles:
laulud aitavad t˜
ousta
kombed aitavad jalule
muusika aitab t¨
aiuslikuks
Shirakawa k¨
asitleb ⊕ m¨
argis ᭉ kui kellukese kujutist, mis pole ¨
uldse
seotud ⊕ kui ‘pealuu’ kujutisega s.t. m¨
argid ᭉ ja ⊕ pole omavahel
129
seotud. Samas  haakub  ᭉ h¨
asti ‘ravimiga’ ⮎ ja sealt tulenevate m¨
arkide
seletusega.
[Henshall 88, lk.61] seletus on autori k¨
asitlusele iseloomulik. Algtekstis
toodud lehek¨
ulje viited olen v¨
alja j¨
atnud.
Sageli nimetatakse ¨
uheks h˜
olpsasti seletatavaks m¨
argiks,
kuid tegelikult on hoopis ¨
uks keerulisemaid. Tavaline selgi-
tus, et m¨
ark on kujunenud poodiumil asetsevast ilutupsudega
trummi kujutisest ning muusika kaudu hakanud t¨
ahendama ka
58
m˜
onu, pole ˜
oige, kuigi m¨
argi meeldej¨
atmiseks kasulik. Vara-
sem vorm ᮔ n¨
aitab ‘ niite ’ ᐚ ja ‘valget’ ⊕ ning ‘puud/puitu’
ᧁ, k˜
oige varasemates m¨
argi  kujudes  on ainult  niit  ja puu.
M¨
ark viitas algselt teatud t¨
u¨
upi tammepuule, mille lehtedest
siidiussid toitusid (seda s¨
umboliseerib niit ᐚ). Millist funkt-
siooni t¨
aidab hiljem lisatud ⊕ pole selge. Foneetilist kasuta-
mist pole leitud. Samas ei saa selle varajast t¨
ahendust ‘p¨
oidla
k¨
u¨
us’ v˜
oi hilisemaid ‘sada’ ja ‘valge’, m¨
argi t¨
ahendusega sidu-
da, kui mitte k¨
asitleda valget viitamisena siidile. On v˜
oimalik,
et valge viis ‘vanema’ v˜
oi ‘juhi’ t¨
ahenduseni nagu ષ; m¨
argi
t¨
ahendus oleks siis ‘peamine tamm teiste hulgas’. Siiski tun-
dub t˜
oen¨
aolisem, et valge t¨
ahistab siin midagi muud—nimelt
tammet˜
oru. Igatahes oli m¨
argi algne t¨
ahendus tammepuu,
mida n¨
u¨
ud m¨
argitakse ᰓ. Kuidas m¨
ark hakkas t¨
ahistama
m˜
onutunnet ja muusikat pole selge. Kuna m¨
ark on k¨
ullalt
keeruline, siis v˜
oib arvata, et tegu pole lihtsalt foneetilise lae-
nuga . V˜
oibolla s¨
umboliseeris ᮔ siidiussi kasvataja r˜
o˜
omu, mis
tekkis sobiva puu leidmisel, muusika oleks siis r˜
o˜
om ¨
ulekantud
t¨
ahenduses. M¨
argi kuju v˜
oib ka viidata muusikariistale ning
‘r˜
o˜
om’ ja ‘m˜
onu’ oleksid ¨
ulekantud t¨
ahendused.
Henshall n¨
aitab oma seletuses ilmekalt, kuidas seostada tammet˜
orusid ja
muusikat.  Valides  kanji pika  ajalooga  kuhjunud t¨
ahendustest sobivaid,
v˜
oib v¨
aikese fantaasialennu abil t˜
oepoolest mistahes m¨
arki seletada.
Paraku kirjeldab selline seletus rohkem selle loojat kui m¨
argi kujunemist.
Kuna [Vaccari 50] ja [Wieger 40] kasutavad juba toodud ާ⺑ᢥި
selgitust, siis nendel siinkohal ei peatuks.
P˜
ohim˜
otteliselt on kaks l¨
ahenemist:
1. kinnitatakse ⊕ ja ᭉ vahelist seost ning ⊕ on olenevalt autorist
p¨
oidla v˜
oi t˜
oru kujutis;
2. ⊕ ja ᭉ vahelist seost ei kinnitata.
⊕ ja ᭉ seostamisel, pakutakse v¨
alja nii h¨
a¨
aldusosuti Mizugami [᳓਄ 84]
kui ka t¨
ahendusosuti Wang [₺ብḮ 93] funktsioonid. Ajalooliselt on selge,
et ⊕ kujutis vanemates luukirja m¨
argikujudes puudus, selle hilisema
lisamise p˜
ohjendamiseks j¨
a¨
avad avatuks k˜
oik seletusviisid.
59
Ilmselge on, et ainu¨
uksi ⊕ ja ᮔ p˜
ohjal ei saa taas midagi v¨
aita ning
m¨
argivalimit on vaja veelgi laiendada.
3.3.3
Element ⊕ muid m¨
arke
J¨
argnevalt vaatleks v˜
ordlevalt k¨
umne t¨
anap¨
aeva jaapani keeles suhteli-
selt levinud ⊕ elemendiga m¨
argi seletusi. Refereeringuna toon ¨
ara kolme
allika seletused, k˜
oik seletused olen kokku v˜
otnud koondtabelisse lk.64.
178
⥾ [Henshall 88] ⊕ kui suur ja oluline, suur laev.
[ṽሼḮ 94] ⊕ kui
h¨
a¨
aldusosuti, [ᣂሼḮ 85] ⊕ t¨
ahenduses suur, nagu m¨
argis ષ.
173
ㄼ [Henshall 88] ⊕ t¨
ahendus  ebaselge , [ṽሼḮ 94] ⊕ pole siin seotud
oma algt¨
ahendusega, on vaid h¨
a¨
aldusosuti, v˜
otmeks on ‘edasiminek’
ࡈ
[ᣂሼḮ 85] ⊕ kui k¨
ulge tulema ߭ߞߟߊ, sama kui
174
ᴱ [Henshall 88] valge vesi s.t.  madalik , mis sobilik ankru heitmiseks
ehk peatumiseks.
[ṽሼḮ 94] pole seotud ⊕ algse t¨
ahendusega
‘t˜
oru’, ⊕ on vaid h¨
a¨
aldusosuti, ᴱ aga madalik.
[ᣂሼḮ 85]
⊕ h¨
a¨
aldusosuti, t¨
ahenduses ‘ligidale t˜
ombama’, kalda¨
a¨
ar t˜
ombab
laevu  peatuma .
171
ષ [Henshall 88] t¨
ahenduses p¨
oial, mis on olulisem n¨
app ning juht.
[ṽሼḮ 94] seletab siin ⊕ kui h¨
a¨
aldusosutit ߪ, mis vanahiina
keeles t¨
ahendas vanemat meest.
[ᣂሼḮ 85] ⊕ siin h¨
a¨
aldusosutina
t¨
ahenduses suur, andes koos v˜
otmega ੱ juhi t¨
ahenduse.
174
ᜉ [Henshall 88]
foneetiliselt
l¨
o¨
omine,
koos
s˜
ormek¨
u¨
unega.
[ṽሼḮ 94] annab ⊕ kujutama foneetiliselt l¨
o¨
omise ់ heli.
[ᣂሼḮ 85] m¨
argi ˜
oige kuju on
, ⊕ m¨
argib l¨
o¨
omist.
181
ỗ [Henshall 88] ⊕ foneetiliselt l¨
o¨
omist, [ṽሼḮ 94] valged pritsmed, ¨
age
vetevool.
[ᣂሼḮ 85] h¨
a¨
aldusosutiks on tugevalt l¨
o¨
oma
, ỗ on
vee  voogamine  vastu kaljusid.
134
⠌ [Henshall 88] ⊕ t¨
ahendus ebaselge, foneetiliselt korduv l¨
o¨
omine v˜
oi
siis ka suu ญ.
[ṽሼḮ 94] v¨
aidab ⊕ olevat moondunud ⥄,
mis siin  tegus ˜
ona s¨
umboliks, suled ⠀ aga linnutiibade lehvitus.
ߒ߰
[ᣂሼḮ 85] ⊕, algselt ⥄ on siin h¨
a¨
aldusosutiks, lind ˜
opib lendamist.
60
176
⊝ [Henshall 88] ⊕ asemel algselt ¨
utlema ᦚ, praegune ⊕ on viga
kopeerimisest.
[ṽሼḮ 94] ⊕ siin algselt nina ⥄ kujutis nagu
߆ࠊࠆ
ߔߔ߻
m¨
arkides ᦧ ja ᤯ andes koos k˜
orvuti seisvate inimestega Ყ koos
tegemise, ¨
uhise tegemise.
[ᣂሼḮ 85] ⊕ siin t¨
ahenduses ¨
utlema
ᦚ, mitu inimest Ყ ¨
utlemas, k˜
oik koos r¨
a¨
agivad.
176
⊞ [Henshall 88] ⊕ siin krooni kujutis, [₺ብḮ 93] n¨
aeb samuti krooni
ja rituaalkirvest ₺.
[ṽሼḮ 94] ⊕ siin ⥄ kujutis t¨
ahenduses
esimene, ₺ on h¨
a¨
aldusosuti, m¨
argi t¨
ahendus ‘esimene kuningas’.
ߒࠂߊߛ޿
[ᣂሼḮ 85] ₺ algne kuju oli tulealus ῒบ ࿯, ¨
ulemine osa on
ߎ߁
aga  leegi  kujutis, ⊕ on vigane. M¨
ark t¨
ahendab hiilgust, olles ᾆ
l¨
ahtem¨
argiks, kasutus ‘kuninga’ t¨
ahenduses on laen.
172
ߒ߾ߊ
⊛ [Henshall 88] ⊕ siin silmatorkav, selgesti n¨
ahtav.
[ṽሼḮ 94] ൧
siin h¨
a¨
aldusosutina t¨
ahenduses ‘selgesti n¨
ahtav’, mida r˜
ohutab veel
‘valge’ ⊕.
[ᣂሼḮ 85] ൧ h¨
a¨
aldusosutina t¨
ahenduses eriti selge (⊕
osa ei kommenteeri).
185
⽩ (⊚) [Henshall 88] m¨
ark pole kirjeldatud.
[ṽሼḮ 94] V˜
otmena kisk-
ߌ߽ߩ
߷߁
ja ⽜, h¨
a¨
aldusosuti pea ja jalgadega inimkuju ⊚, v¨
aljendab inimese
߷߁
ja loomade kuju.
[ᣂሼḮ 85] Maskiga inimene ⊚, millele lisatud
looma kujutis.
185
⊠ (⊤) [Henshall 88] m¨
ark pole kirjeldatud.
[ṽሼḮ 94] Koosneb kol-
mest osast ‘valge’ ⊕, ‘suur’ ᄢ, ‘koguma’ ච, kujutades suurt plat-
ߛ޿ߜ
vormi บ࿾. Valge, k˜
orge , avar jm. t¨
ahendused
[ᣂሼḮ 85] Koos-
ߣ߁
neb ‘valge’ ⊕ ja ‘edasi minema’ ᄭ,
on ᄭ erikuju. M¨
argib ˜
ohu
valgeks minemist, laenuna h¨
u¨
udmist  ja ka  sood . . .
Huvi pakkuva ⊕ algkujuga mitte seotuks osutusid v¨
ahemalt 3/11
m¨
arkidest. Otsese  viitega  ⊕ algt¨
ahendustele on seletanud Shirakawa
viis ja Heising vaid kahte m¨
arki. Vahe pole just suur, p˜
ohiline erinevus
on aga seletusmehhanismis  eneses . Lihtsustatult v˜
oiks laialt kasutatavat
seletusmehhanismi kirjeldada j¨
argmiselt.
Teatud ¨
uhise elemendi j¨
argi v˜
oetakse ette r¨
uhm m¨
arke, antud juhul
n¨
aiteks ⊕ sisaldavad m¨
argid. Kogu r¨
uhma m¨
arkide t¨
ahendused  laienda -
takse edasi ¨
uhisele elemendile. Algselt ‘valge’ t¨
ahenduses olnud ⊕ hakkab
m¨
arkima ka suurt,  heledat , l¨
ahemale tulevat, l¨
ahemale t˜
ombavat, vanemat
61
meest, l¨
o¨
omist, maski jne. Valitud gruppi kuuluva m¨
argi seletamiseks
valitakse ⊕ laiendatud t¨
ahenduste seast sobiv v¨
alja.
Shirakawa seletusmehhanism toimib erinevalt. Autor kirjeldab mingi
muistse kombe v˜
oi rituaali, antud juhul kolpade s¨
ailitamine, mille keskmes
on teatud esemed. Rituaalesemega, antud juhul kolbaga ⊕, on seotud
terve rida  toiminguid  ja protseduure, mida v˜
oiks nimetada laiendatud
t¨
ahendusteks. Algse kujutism¨
argi esinemisel m¨
argielemendina on meil
kasutada nii algne kui ka rituaaltoimingu kaudu laiendatud t¨
ahendused.
V˜
oimalused m¨
argi j¨
arjepidevaks seletamiseks on seega avaramad kui
piirdudes ¨
uksnes  ebam ¨
a¨
arase ‘n¨
apu’ v˜
oi muu esmapilgul lihtsa, kuid oma
konkreetsuses piiratud m˜
oistega. Shirakawa puhul pole  kolp  lihtsalt kolp
vaid ¨
uks osaline muistse kombetalituse (j¨
atkuvaks t˜
olgendamiseks) avatud
protsessis. Erinevalt eelmises l˜
oigus k¨
asitletud laiendatud t¨
ahendustest,
mis saadi m¨
arkidest enestest, on Shirakawa laiendatud t¨
ahenduse allikaks
113
teatud  muistne  komme. N¨
aiteks ㄼ seletus haakub Shirakawal ỗ ja ᣇ
seletustega, ¨
ukski teine seletusmehhanism pole aga suuteline vastavat
seost p˜
ohjendama.
Shirakawa j¨
argi pole ⠌࡮⊝࡮⊞࡮⊛ ¨
ukski seotud ⊕, esimeses kahes on ⊕
182
103
managa manan˜
ou ᦚ kujutiseks, viimases aga ilmselt p¨
aikese ᣣ kujuline
m¨
arklaud. ᦚ seletus l¨
ahtub k˜
oigis teistes allikates ާ⺑ᢥިpoolt esitatud.
‘suu, kust v¨
aljuvad s˜
onad, ¨
utlema’ ning vastavate liitm¨
arkide seletused
j¨
a¨
avad problemaatilisteks. Kitsikust p¨
a¨
asemiseks otsitaksegi abi muudest
v˜
oimalikult laia t¨
ahendusulatusega m¨
arkidest nagu n¨
aiteks ‘ise’ ⥄.
Toodud tulemused  kannan  tagasi lk.55 loetletud t¨
ahendustele.
Pealuu Loob muistse kombe seletusmehhanismi kaudu seosed terve
113
171
185
hulga m¨
arkidega, nt. ᜉ, ỗ (
), ᣇ, ષ, ⊚ jne. Seosed pole mitte
ainult foneetilised vaid ka t¨
ahenduslikud. Kuuvalguse seos ⊕ tuleb
181
v¨
alja l¨
abi 㔼.
171
174
P¨
oidlak¨
u¨
us Seletab ⊕ esinemist veel ષ, ᜉ, ᮔ.
T˜
oru Seletab vaid m¨
arki ᭉ. Biota orientalis ᨰ on pilth¨
a¨
alduslik m¨
ark
ᒻჿ nagu enamus linnu-, looma- ja taimenimesid. ᨰ kaudu ⊕
seletamine on ilmselgelt viga.181
Kuuvalgus Foneetiline sidumine 㔼 l¨
abi, m¨
argi kuju ei toeta.
T˜
ousev p¨
aike Esineb ⊠.
62
Nii v˜
oiks ¨
oelda, et algselt tugevatena paistnud seletused osutusid mitte
j¨
arjepidevaiks ning olid sunnitud m¨
arkide arvu kasvades kasutusele v˜
otma
uha uusi ja uusi ⊕ kujuga seotud t¨
ahendusi.
K¨
aesoleva osa l˜
opuks loetleksin kanji morfoloogilise seletuse t˜
oesuse
kriteeriumid.
1. Seletus peab esitama koosk˜
olalisi seoseid mingit ¨
uhist graafilist ele-
menti (antud juhul ⊕) sisaldava m¨
argir¨
uhma vahel. Sisuliselt t¨
ahen-
dab see liikumisv˜
oimalust m¨
argi morfoloogilise ruumi kasutustelge
m¨
o¨
oda.
2. Seletus peab arvestama m¨
argis¨
usteemi diakroonilisusega, m¨
arkide
kujud, h¨
a¨
aldus ja t¨
ahendus ei saa olla j¨
a¨
avad suurused. Seletus
ei saa p˜
ohineda ainult graafiliste komponentide j¨
argi grupeerimisel
kuna, alati satub nii valimi hulka tegelikult sinna mittekuuluvaid
m¨
arke (vaadatud juhtumil ⠌࡮⊝ jt.). V˜
otmes¨
usteemi kasutamine
on vormi˜
opetuslikult eksitav ja sobimatu.
3. Seletus peab olema  argumenteeritud , ilmselt ei piisa siin ¨
uksi
m¨
argist enesest, vaid n˜
outavad on teadmised muistse kultuuriruumi
f¨
u¨
usilistest ja vaimsetest objektidest ning protsessidest.
3.4
Kanji seletuste kriitika
J¨
argnevalt p¨
u¨
uan ¨
uldistada vigu ja k¨
usitavusi, mis k¨
asitletud kanji se-
letuste puhul silma on j¨
a¨
anud.  Loetelu  pole esitatud t¨
ahtsuse j¨
arjekorras.
Seletuste  konservatiivsus . Kuigi vanakirja ฎᢥ arheoloogilised leiud
koos vastavate teaduslike t¨
o¨
odega on juba enam kui pool sajandit
olemas, hoiavad uuemadki m¨
argis˜
onastikud endiselt kinni tavaks
saanud ާ⺑ᢥިv˜
oi v¨
aljaandjatele isekesksetest k¨
asitlusest. Aja-
loolaste leidudest vaadatakse lihtsalt m¨
o¨
oda, esitamata mingeidki
vastuargumente. Nagu Shirakawa [⊕Ꮉ 94, lk.15] osutab on ާ⺑ᢥި
autoriteet olnud nii suur, et luukirja on peetud koguni v˜
oltsinguks.
ާ⺑ᢥިon kujunenud omamoodi klassikuks, mis vaidlustamisele ei
kuulu.
63
¡
¡
¢ ¡
¡
¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
⁄
w £
⁄
h £ ⁄ h £
w
w
w
w
w
w
w
w
w
¡
⁄
⁄
£ ⁄
£ ⁄
£ ⁄
£ ⁄
£ ⁄
£ ⁄
£ ⁄
oi
₺
₺
₺
v˜
¡
¢ ¡
⁄
v £
₺ ¡
₺
₺
₺
₺
₺
₺
₺
₺
¡
v ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
¢ ¡
v
v
puudub
⁄
£ ⁄
ebaselge
¡⁄
¢£
⁄
v £
⁄
v £ ⁄ v £ ⁄ v £ ⁄ v £ ⁄ v £ ⁄ v £ ⁄ v £ ⁄ v £
⁄
h £
ᐢ
ᐢ
¡
v
¡⁄
¢£
¡
w
⁄
w £
⁄
uud
⊕
m
ṽᣂᐢ⊕
ṽᣂᐢ⊕
ṽᣂᐢ⊕
¡
¢ ¡
¢ ¡
ṽᣂ
ṽᐢ⊕
⁄
h £ ⁄ h £ ⁄ h £
50]
93]
40]
ṽ
⊕
94]
ṽ⊕
aldusosuti¨
a¨
ahenduseta)¨
accari
h
(t
⊕Ꮉ[
[V
₺ብḮ[
[Wieger
¡
¡
⊕ ⁄ v £
₺ ⁄ w £
ᐢᣂ
੦ჿ
¡
ṽᣂᐢ
ṽᣂᐢ
ṽᣂᐢ
ṽᣂᐢ
aldusosuti¨
h
¡
¡
¢ ¡
¡
a¨
⁄
ᣂᐢ⊕
ṽᐢᣂ
tahendusega¨
h
h
h
h
h
⁄
⁄
£ ⁄
⁄
ealuu
⊕
⊕
⊕
⊕
⊕
⊕
p
¡
¡
e,
⁄
w £
⁄
w £
aik¨
p
kuu,
algus
v
ᣂ
88]
ṽᣂ
94]
98]
85]
¡
h
t˜oru
⁄
ṽᐢ
[Henshall
ṽሼḮ[
ᐢㄉ⧞[
ᣂሼḮ[
: ¡
¡
¢ ¡
us,¨
₺
⁄
h £
ṽ
ᐢ
ᣂ
u¨
oial,¨
¡
⁄
h £ ⁄ h £
k
p
s˜orm ⁄ h £
ᣂ₺
) )
seletus
ark¨
⊚
⊤
⊕
ᮔ
⥾
ㄼ
ᴱ
ષ
ᜉ
ỗ
⠌
⊝
⊞
⊛
( (
m
⽩
⊠
Tabel 3.2: M¨
argi ‘valge’ ⊕ seletused iseseisvana ja graafilise elemendina.
64
Shirakawa 16. osaline Shuoweni kriitika ޡ⺑ᢥᣂ⟵ޢ ilmus aastatel
70–74, aga seal esitatu pole ¨
uldisemat rakendust veel ilmselt
leidnud. Tundub, et erinevad  koolkonnad  tegutsevad omaette
ning v˜
ordleva anal¨
u¨
usi meetodit kanji m¨
argis¨
usteemi uurimisel
ei kasutata. 1998. aastal ilmunud esimene inglise keelne kanji
(v¨
aidetavalt)  genealoogiline  s˜
onastik [Harbaugh 98] j¨
atkab kahjuks
ާ⺑ᢥިtraditsiooni j¨
argimist. S˜
onastiku eess˜
onas esitatakse isegi
v¨
aide nagu oleks luu- ja pronkskirja m¨
arkide et¨
umoloogia erinev
Shuoweni m¨
arkide omast.
M¨
arkide puhtgraafiline t˜
olgendamine. Pean silmas m¨
arkide jagamist
graafilisteks elementideks, nt. ỗ koosneks ‘veest’ ᳓, ‘valgest’ ⊕,
‘ suunast ’ ᣇ ja ‘l¨
o¨
ovast k¨
aest’ ᡲ. Kaasaegse m¨
argikuju anal¨
u¨
us ei
vii, algselt erinevate, kuid praegu sarnasteks moondunud elementide
134
176
176
172
t˜
ottu, kuhugi (nt. vaadeldud ⠌࡮⊝࡮⊞࡮⊛, jne.). Kui graafiliste
elementide kuju polegi muutunud j¨
a¨
ab ometigi probleem, millised
181
elemendid moodustavad t¨
ahendusliku  kombinatsiooni . N¨
aiteks ỗ
v˜
oiks vaadata ka kui
ja
kombinatsiooni. Selge peaks olema see,
et kanji m¨
argid per se reeglina t¨
ahendust ei kanna, m¨
argi t¨
ahendus
muutuv sedav˜
ord kui muutub keel ja ¨
uhiskond. J¨
argnevalt m˜
oned
uldlevinud graafilise t˜
olgendamise vead.40
ߎ߁
ߐ޿
Suu ญ ja manan˜
ou
(ญ) segamini ajamine, enamasti
t¨
ahenduse
eriamine.
iseseisva m¨
argina t¨
anap¨
aeval enam ei eksisteeri, K321
komponendina aga esineb enamasti just m¨
ark
, mitte ‘suu’ ญ.
t¨
ahendab Shirakawa j¨
argi ohvrianumat, mis oli meediaks jumalate
119
117
129
110
ja esivanematega (s.t. teistpoolsusega) suhtlemisel. 㖸࡮ฬ࡮ฎ࡮⺆࡮
165
128
118
111
121
158
118
126
148
ว࡮บ࡮⍮࡮⹤࡮ቴ࡮ఱ࡮ำ࡮⸒࡮໡࡮໧ jne., k˜
oik need m¨
argid on
seotud manan˜
ou
, mitte  suuga  ญ.
‘Kuu’
, ‘liha’ ⡺࡮᦬, ‘laeva’ ⥱, ‘ kaevu ’ ੗, ‘jadeiidi’ ਤ jt.
sarnaste m¨
arkide omavaheline segiajamine, mis v˜
oib olla alguse
saanud  kunagistest  kopeerimisvigadest. Heaks n¨
aiteks on m¨
argid
40Vigade osundus p˜ohineb suuresti S. Shirakawa k¨asitlusel. Kirjutajale v˜oib ette
heita, et ta esitab ¨
uhe mehe teooriat kui viimase instantsi t˜
ode. Ei j¨
a¨
a paraku muud ¨
ule,
kui etteheitega n˜
oustuda, kuna ‘suurema’ selgitusj˜
ouga teooria pole seni veel kirjutaja
k¨
aeulatusse sattunud. Pisukest kriitikat Shirakawa aadressil tahan enesele siiski allpool
lubada.
65
113
184
‘sinine’
(㕍) ja ‘m¨
adan˜
ou’ ్.
M¨
argis¨
usteemi arenguloogika. J. G. Long [Long 99] osutab, et suund
abstraktsioonile on fundamentaalseks aluseks igale m¨
argis¨
usteemile.
M¨
argi algt¨
ahenduse kriteeriumiks peaks seega olema eelk˜
oige konk-
reetsus, mitte mingi filosoofilise m˜
otte graafiline v¨
aljendus nagu
ާ⺑ᢥިyin-yang d¨
unaamikal p˜
ohinevad m¨
argiseletused pakuvad.
Viimasel juhul on suund  vastupidine , abstraktsest konkreetsele, mi-
da arenguloogiliselt ei saa t˜
oeseks pidada. Sama tulemuse annab
m¨
arkide seletamine l¨
ahtudes s˜
onapere kontseptsioonist. A. T¯
od¯
o
[⮮ၴ 75] on oma monograafias valinud just sellise tee.  Rekonst -
rueerides kanji muistsed h¨
a¨
aldused, r¨
uhmitab T¯
o¯
do need u. 250-ks
homofooniliseks r¨
uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨
arkidele
uhtse algh¨
a¨
alduse ja -t¨
ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨
arkide
uhendamine viib aga ¨
uliabstraktsete algt¨
ahendusteni, mida ei toeta
ei ¨
ulalmainitud Long ega ka Peirce m¨
argiteooria d¨
unaamika.
Samuti ei saa t˜
oeseks pidada seletust mingil liiginimel p˜
ohinevast
164
algt¨
ahendusest (nt. ᨰ lk.62, ↞), kuna liiginimi ise on juba k¨
ullalt
abstraktseks m˜
oisteks.
M¨
argi ja selle morfoloogia samastamine Nagu eelnevalt ka kordu-
valt  mainitud, pole morfoloogilises m˜
ottes piltm¨
ark m¨
argina sugu-
gi piltm¨
ark, vaid toimib mitmevalentse keelelise s¨
umbolina. M¨
argi
morfoloogiline taksonoomia pole seotud m¨
argi enese taksonoomiaga,
mis s˜
oltub juba ajastust, keelest ja kontekstist ja ka lugejast (sub-
jektist) enesest nagu Peirce m¨
argiteooria ˜
opetab. M¨
argi morfoloogi-
line olek on aga selle esmasuses ja teisasuses konstant, probleemiks
on siin vaid subjekt, tema v˜
oime m¨
argi morfoloogiat korrektselt
t˜
olgendada. Eriti piltm¨
arkide puhul on lihtne eksida,  kandes  m¨
argi
kaasaegse t¨
ahenduse ¨
ule tema aastasadade tagusele morfoloogiale,
164
108
head n¨
aited on siin ↞ ja ᧲.
Segadust v˜
oib p˜
ohjustada ja laenm¨
argi ઒୫ kategooria kasutami-
ne. Rangelt v˜
ottes pole siin erinevalt piltm¨
argi, piltm˜
oistelise ja
-h¨
a¨
alduslikust klassifikatsioonist tegemist ¨
uldse morfoloogilise liigi-
tusega, v¨
ahemalt selles kontekstis nagu Shirakawa kasutab. Morfo-
loogilises m˜
ottes v˜
oiks laen t¨
ahendada n¨
aiteks seda, et kasutades
66
⼺ laent¨
ahendust ‘uba’ ja m¨
arki ή ‘kala’ t¨
ahenduses41 loon uue
piltm˜
oistelise m¨
argi ‘latikas’ ή⼺, kuna latikale meeldib keedetud
hernes . Kas seda t¨
u¨
upi morfoloogilisi ‘laenm¨
arke’ ka eksisteerib on
juba omaette k¨
usimus, nende tekkemehhanism on aga K331 ole-
kufunktsiooniga kirjeldatud. Shirakawa antud laenm¨
argid on aga
k˜
oik morfoloogilised piltm¨
argid. Segaseks j¨
a¨
ab, miks klassifitseerib
103
113
164
100
Shirakawa ਁ࡮ᣇ࡮↞ kui piltm¨
arke, samas kui ੖ jt. on esitatud
laenuna.
Kultuuribarj¨
a¨
ar. Neljanda p˜
ohiprobleemina, mis tegelikult seni nime-
tatutest k˜
oige ¨
uldisem, v˜
oiks osutada  kultuurilis –ideoloogilisele bar-
j¨
a¨
arile. T¨
anap¨
aeva ¨
uhiskond42 pole laial  tasapinnal  valmis ja suu-
teline enam t˜
olgendama neid protsesse, nimelt ennustust, ohvri-
rituaale, suhtlemist  jumalaga , mis Shirakawa j¨
argi on olnud kanji
m¨
argis¨
usteemi k¨
aivitusmootoriks. Kultuuribarj¨
a¨
ar on ilmseks p˜
ohju-
seks, miks n¨
aiteks kommunistlik Hiina pole omamaise kirja uu-
rimisel arheoloogilisest  ainek ¨
asitlusest s¨
ugavamale j˜
oudnud. Selles
valguses v˜
oiks huvi pakkuda Shirakawa seisukohtadele risti vastu
astuv N. Postgate jt. artikkel [Postgate 95], mis esitab v¨
aljakutse
kirjas¨
usteemide (s.h. kanji kirjas¨
usteemi) sakraalsetele tekketeoo-
riatele. Postgate p˜
ohiargumendiks on see, et mitte-sakraalse sisuga
kirjutised  pole lihtsalt s¨
ailinud, kuna need tehti luude, pronksi ja
kivi asemel m˜
onele kergemini t¨
o¨
odeldavale meediale (puu- v. bam-
buslauad, lehed), mis lihtsalt pole s¨
ailinud. Teise argumendina toob
[Postgate 95] t˜
oendid  pintsli  ja v¨
arvi olemasolust, mida luukirja
ߡࠎ
plaatidelt on leitud. Kolmanda t˜
oendina  esitavad  Postgate jt. ౖ
m¨
argi (!), mis kujutavat kokku k¨
oidetud (utilitaarse sisuga?) kirilau-
dasid. Artikli loogika viitab sellele, et see, mis ei s¨
aili  on utilitaarse
sisuga ning kuna vastavaid t˜
oendeid pole kanji m¨
argis¨
usteemi puhul
s¨
ailinud, siis ongi meil ‘k¨
ullaldane alus’ oletamaks, et m¨
argis¨
usteem
tekkis siiski utilitaarsetest  vajadustest . Kirjutaja arvates on artikkel
heaks n¨
aiteks muinasajalooni ulatuvast politiseeritusest.43
41M¨argil ή muidugi vastavat t¨ahendust pole, aga ¨utleme n¨aiteks, et  ajasin  m¨argid
segamini!
42Siin v˜oiks ilmselt ‘t¨anap¨aeva’ kanda ka aastasadu ajas tagasi.
43Korrektne oleks lisada, et kirjutaja ise pole sugugi seda  meelt  nagu peaks kanji
m¨
argis¨
usteem a priori olema just sakraalse et¨
umoloogiaga.  Seniks  kuni pole aga
67
3.5
V˜
oimalusi m¨
argis˜
onastike loomisel
Olles viinud l¨
abi erinevate m¨
argis˜
onastike m¨
argimorfoloogiate v˜
ordluse
ning osutanud v˜
oimalustele ja puudustele j¨
a¨
ab ¨
ule omalt poolt v¨
alja
pakkuda senise arutulusk¨
aiguga argumenteeritud leksikograafiline esitus-
v˜
oimalus.
S˜
onaraamatu koostamiseks v˜
oib olla mitmeid eesm¨
arke. K¨
aesolevas
t¨
o¨
os kasutatud s˜
onastike liigitus on esitatud lk. 89. Milline v˜
oiks olla paku-
tava m¨
argis˜
onastiku eesm¨
ark? Vastamisel l¨
ahtun N. Calzolari [Calzolari 95,
lk.340] toodud p˜
ohim˜
ottest:
Sobiva  lingvistilise  andmebaasi ¨
ulesehitus
v˜
oimaldab lihtsat leksikonisisest liikumist, radade k¨
aimist, mis  paberil
oleksid v˜
oimatud, avastamaks s˜
onadevahelisi seoseid ning leidmaks ¨
uhtlasi,
et  leksikon  sisaldab mitmedimensioonilist andmeseotust. M¨
argis˜
onastiku
puhul pakuvad muidugi s˜
onade asemel huvi kanji m¨
arkidevahelised seo-
sed, mida niisiis s˜
onastiku kvaliteedi huvides tuleks ¨
ules ehitada l¨
ahtudes
v˜
oimalikult paljudest  kriteeriumitest . S˜
onastiku eesm¨
argi klassifitseeri-
mise  ¨
uldise, ents¨
uklopeedilise ja eriotstarbelise vahel teeb keeruliseks see,
et ˜
oppes˜
onastiku koostamiseks eeldatavat normeeritud seoskogumit ei ek-
sisteeri (nagu s˜
onade puhul eksisteerib n¨
aiteks esinemissageduse j¨
argi in-
dekseeritud korpus), seega kuna tuleb k¨
aia tundmatuid radu j¨
a¨
ades eriots-
tarbelise, kuid mitte siiski ˜
oppes˜
onastiku ˇ
zanri juurde. S˜
onastiku meetodi
osas oleks  vaevalt  midagi uut pakkuda, ¨
uldkasutatavale l¨
uhiartikli mee-
todile pole midagi ette heita. Esituss¨
ugavuse m¨
a¨
aratlus on seotud ˇ
zanri
m¨
a¨
aratlusega ning n¨
aeksin seda paiknemas ˜
oppeotstarbelise ja tavakasu-
taja  piirimail, eesm¨
argiks m¨
argi kasutamise selgitus. ¨
Ulej¨
a¨
anud omadused
taanduvad k˜
oik leksikograafilistele seostele.
Uhe v˜
oimaliku lahenduse seoste ¨
ulesehitamiseks olen skemaatiliselt
esitanud joonisel lk.70.
Joonise vasakpoolsed nooled s¨
umboliseerivad v˜
oimalikke makrostruk-
tuurseid (vt. ka tabel lk.89), parempoolsed mikrostruktuurseid m¨
argiseoseid
(lk.90). Vaatlen siin taas m¨
argihulka K1 · · · Kk, millele vastavad t¨ahendused
esitust, mis toimiks veenvamalt kui Shirakawa oma, pole muud teha kui selle n˜
orku
kohti otsida.
68
T
44
11 · · · Tkl
. J¨
argnevalt k¨
asitletavad makrotasandi seosed toimivad p˜
ohi-
m˜
otteliselt funktsioonina L(Tx , T
), s.t. mitte m¨
argi kui terviku ta-
1y1
x2y2
sandil, vaid tema teatud semantilistel alamtasanditel.
Foneetilised seosed kun- homofoonid . Eri m¨
arkidega kirjutatavad ho-
޿ߓߤ߁ߊࠎ
mofoonsed verbid ja omaduss˜
onad nn. ⇣ሼห⸠ kuuluvad siia. N¨
aiteks
߅߽
߅߽
߅߽
߅߽
v˜
oiks tuua ‘m˜
otlema’ kun-homofoonid: ᕁ߁, ᗐ߁, ᔨ߁, ᙬ߁ jne.
K˜
oik h¨
a¨
alduvad verbina homofoonselt, kuid t¨
ahendusvarjundid on
siiski erinevad: ‘ arvama ’, ‘(eemalviibijat) meenutama’, ‘muretsema’,
‘(lahkunut) meenutama’. Praeguses standardkeeles kasutatakse ver-
bi ߅߽߁ m¨
arkimiseks ainult esimest m¨
arki.
S¨
untaktilised seosed S˜
onaliigi grammatilise funktsiooni kaudu toimivad
seosed. Sama kanjit kasutatakse sageli nii verbi, nimis˜
ona ja ka
n¨
aiteks m¨
a¨
ars˜
ona v˜
oi loenduri t¨
ahenduses. V˜
oimaldab n¨
aiteks uu-
rida k˜
oiki loendurina v˜
oi ases˜
onana kasutatavaid m¨
arke.
߅߽
Semantilised seosed Mittemorfoloogilise s¨
unon¨
u¨
umid (nt. ᕁ߁ puhul
߆ࠎ߇
⠨߃ࠆ), anton¨
u¨
umid, v˜
oimalikud h¨
upon ¨
u¨
umi hierarhiad, ka ter-
minoloogilised alamr¨
uhmad, t¨
ahendusalad. [Halpern 90] on loonud
samat¨
ahenduslikud m¨
argigrupid, m˜
otlema () m¨
argigrupi  moodus -
tavad: .
Kontekstuaalsed seosed M¨
argi kasutamine foneetiline kasutus jaapani
޽ߡߓ
keeles ተሼ v˜
oi Vana-Hiina kirjanduse grammatilise abim¨
argina
߈ࠂߓ
⯯ሼ, s.t. m¨
argi seosed vastavalt tekstuaalsele kontekstile.
Kasutus Kanji erikujude ⇣૕ሼ m¨
a¨
aritlus vastavalt allikatele, Jaapani
Haridusministeeriumi poolt antud m¨
argigrupid, kasutussageduse
indeksid.
߷ࠎߏ
S˜
ona et¨
umoloogia (jooniselt puudub) sanskritist ᫂⺆ ja mujalt kan-
ji kirjas¨
usteemi laenatud s˜
onavara kirjutamiseks loodud m¨
argid.
Ulalkirjeldatud sidumisv˜
oimalused rakenduvad kanji Kx makrotasan-
dil, allpool aga mikrotasandi sidumisv˜
oimalusi, mis erinevalt makrota-
sandi  suhetest ei rakendu ¨
uksteiselt suhteliselt s˜
oltumatult, vaid vastavalt
44Kui m¨arke on kokku k, siis neile vastavate t¨ahenduste arvu saaks kx=1 lx, kus lx
on suvalisele m¨
argile Kx vastavate t¨ahenduste arv.
69
makrostruktuuri j¨
argi
mikrostruktuuri j¨
argi
ฎሼ
ห㖸
K311
ห⸠
⟵╓
Foneetiline
ຠ⹖
K321
㖸╓
S¨
untaktiline
⸃
㘃ሼ
Semantiline
ṽሼ
K331
઒୫
෻ኻሼ
ሼ
Kontekstuaalne
ተሼ
ᢥሼ଀
Kasutus
⯯ሼ
⇣૕ሼ
Joonis 3.4: V˜
oimalusi kanji m¨
arkide vahelisteks leksikograafilisteks
seosteks.
163
m¨
argi morfoloogilisele t˜
olgendusele. N¨
aiteks vaadeldes ‘kivi’ ⍹ morfoloo-
gilise piltm¨
argina K311 saame n¨aidata m¨argikuju kasutust K321 ∨ K331
olekutes, vaadeldes m¨
arki morfoloogilise liitm¨
argina K321 saame n¨aidata
selle esinemist K311 ∨ K321 ∨ K331 morfoloogilistes funktsioonides.
K311 suhted (joonisel ฎሼ) Seosed p˜ohinevad piltkujulisel sarnasusel
(juhul kui m¨
ark Kx ise on juba piltm¨ark, nt. lk.17 stiilis), v˜oi
piltm¨
arkidel milleks K321 ∨ K331 on redutseeritavad. N¨aiteks ‘kivi’
ߐ޿
⍹ puhul saama Shirakawa t˜
olgenduse puhul seosed manaanuma
߆ࠎ
ja j¨
arsakuga ෍.
K321 suhted (joonisel ⟵╓ ja 㖸╓) Seosed n¨aitavad m¨arke, kus Kx
t¨
aidab kas t¨
ahendus- v˜
oi h¨
a¨
aldusosuti funktsiooni.
K331 suhted (joonisel ઒୫) Seosed n¨aitavad m¨arke, mille t¨ahendus v˜oi
h¨
a¨
aldus on Kx ¨ule kantud, s.t. mille s¨umbolina m¨ark k¨aitub. N¨aiteks
70
179
‘eitus’ ή algkuju kujutab tantsivat inimest
ning m¨
ark on seega
oma kuju poolest ‘tantsimise’ ⥰ laen. H¨
a¨
alduse poolest v˜
oiks aga
߷߁
ߴߟ
‘eitust’ siduda Txy m¨argiruumi tasandil ੢࡮⬦࡮Ს m¨arkidega,
morfoloogiliselt aga peaks olema esitatud seos ή ja ⥰ m¨
arkide
vahel.
Morfoloogilised m¨
argipesad Toimivad v˜
oimalike supergruppidena, n¨
ai-
teks ‘kivi’ saab Shirakawa t˜
olgenduse puhul siduda ‘puhastusri-
tuaalide’ m¨
argipesaga (lk.92).
N¨
aeme, et m¨
argi morfoloogiline t˜
olgendamine on valikpunktiks, kust
on v˜
oimalik avada terve hulk s¨
ustemaatiliselt toimivaid seosed. K˜
oige
v¨
aiksem seoste arv on muidugi null, seda selliste K311 morfoloogilise oleku-
ga m¨
arkide puhul, mille t¨
ahendus pole selge. Vastavaks n¨
aiteks sobib ‘sada
103
tuhat’ ਁ(⪦), mille algt¨
ahendus on selgusetu. Selliseid ‘erakm¨
arke’ v˜
oib
siiski pidada erandlikeks. V˜
orreldes  mikro - ja makrotasandi  seosv ˜
oimalusi
joonise p˜
ohjal, n¨
aeme, et 6/14 s.t. enam kui kolmandik k˜
oigist m˜
oeldavaist
seost¨
u¨
upidest s˜
oltuvad m¨
argi morfoloogiliselt m¨
a¨
aratlusest.
Ulaltoodud esitus v˜
oib tunduda suhteliselt abstraktsena. Konkretisee-
rimiseks toon siinkohal ¨
ara kirjutaja meelest suhteliselt adekvaatselt kanji
m¨
argis¨
usteemi kirjeldamiseks sobiva andmebaasi p˜
ohistruktuuri ning ka
uhe n¨
aidiskande.
Andmebaasi struktuuri olen kirjeldanud kasutades XML ( Extended
Markup  Language ) s¨
untaksit45. Loomulikult v˜
oib vastav  andmebaas  olla
ulesehitatud ka kui  relatsiooniline - v˜
oi objektandmebaas, XML keele
eeliseks  on tema s˜
oltumatus  operatsioonis ¨
usteemist, suur paindlikus
ning kirjeldus-, t¨
o¨
otlus- ja esitusmugavus. Puudusena on markeeringut
toetavate rakenduste v¨
ahesus, mis on p˜
ohiliselt tingitud standardi enese
uudsusest (1998.a.) ning XML s¨
untaksit toetava  tarkvara  keerukusest.
Andmebaasis  kirjeldatud seosed t¨
o¨
otavad nii m¨
argi Kx morfoloogia
tasandil kui ka m¨
argi t¨
ahenduste Tny tasandil.
45XML s¨untaksi ametlik kirjeldus on saadaval internetis:
http://www.w3.org/TR/1998/REC-xml-19980210.ht m.
XML (nagu ka internetis levinuim HTML (HyperText Markup Language) s¨
untaks) on
SGML (Standard Generalized Markup Language) s¨
untaksi  alamliik . SGML s¨
untaksi
kasutamist lingvistiliste andmebaaside kirjeldamisel vt. [Volk 98].
71
A
B
C
72
D
E
73
font  CDATA #IMPLIED>
74
Morfoloogilistel seostel on seega kaks toimetasapinda: m¨
argi kuju
tasandil (rida B lk. 72) ja m¨
argi t¨
ahenduse tasandil (rida D lk. 73). Sellist
ulesehitust v˜
oiks p˜
ohjendada j¨
argmiselt:
1. Kaks gruppi ei tarvitse alati kattuda, eriti varajaste laenm¨
arkide
105 105 108 108 145 170 172 179
korral: ᣧ, ੹, ᧲, ⷏, ᄐ, ૛, ᤄ, ή jne. Uurimaks nende kattuvust on
vajalik piisavalt suur andmebaas (u. 500 kannet), enne konkreetseid
anal¨
u¨
usitulemusi on otstarbekas grupid lahus hoida.
2. V˜
oimaldamaks morfoloogilist indekseerimist, on otstarbekas gru-
peerida vastavad seosed eraldi.
3. Kasutaja  seisukohast  ei pruugi morfoloogia alati huvi pakkuda v˜
oi
vastupidi, seosgruppide lahus hoidmine tagab selguse.
Kirjutaja on veendumusel, et ¨
uksnes selline struktureeritus aitab kor-
rastada m¨
arkide mitmevalentsusest tingitud segadust. M¨
argi morfoloogia
annab siin kindla j¨
arjestusmehhanismi (K311 → K321 → K331), mida se-
164
mantika ei paku. Vaadeldes n¨
aiteks m¨
arki ‘magus’ ↞, on morfoloogiliselt
selge, et ↞→ , mitte vastupidi. See j¨
arjestatus omakorda  argumenteerib
↞ ‘magusa’ t¨
ahendust kui laenu harvakasutatavalt
m¨
argilt, kus ↞
esineb h¨
a¨
aldusn¨
aiturina.
Ajaloolise m¨
argiv˜
otme  (rida C lk 72) olen esitanud teadlikult
lahus morfoloogilistest seostest, kuna tegemist on normatiivse parameet-
riga.
J¨
argnevalt m¨
argi ‘m˜
otlema’ ᕁ n¨
aidiskirjeldus vastavalt ¨
ulaltoodud XML
t¨
u¨
ubidefineeringutele. M¨
argivalikut p˜
ohjendan eespool toimunud m¨
argi
p˜
ogusa k¨
asitlusega, kirjelduse koostamisel olen kasutanud [ṽሼḮ 94],
[ᐢㄉ⧞ 98], [⻉ᯅ 74] ja [⊕Ꮉ 94] s˜
onastikke.
A