m¨argi juures k¨asitletud m~oistega. N¨aiteks luitunud v¨arvi m¨arkivad puhul langevad h¨a¨aldusn¨aitur ja t¨ahendusv~oti kokku. Luu- ja pronkskirjas esinevad pilth¨ a¨alduslikud m¨argid on suures osas p¨arisnimed ning loomade, lindude nimed, kus h¨a¨aldusn¨aiturit on kasutatud algt¨ahendusliku seoseta. Vanakirjas pole siiski pilth¨a¨alduslike m¨arkide osakaal kuigi suur. Kuna h¨a¨aldust¨ahenduslikkus esineb nii pilth¨a¨alduslike kui ka piltm~oisteliste m¨arkide puhul, on selge, et vahetegemine saab piir- juhtudel olla vaid u ¨sna tinglik, tuginedes sageli rohkem traditsioo- nile kui sisulisele anal¨ uu¨sile.
しんしょく ✂象形 ✁ Vana kuju on . Kujutab pidustusteks ehten˜oelaga 簪飾 juukseid kokku pannud perenaist. Lisades k¨ae 又 (手) saame pidustusteks ettevalmistusi びん てつ tegeva naise 敏. 〔説文〕n¨agi v˜otmem¨argina rohtu 屮, t¨ahendusena esitab ‘roht- lat’. Vastav m¨ark on k¨ull olemas , kuid pole 毎 algt¨ahendus. Pronkskiri annab びん 毎 algseks t¨ahenduseks ‘tegutsema, valmistuma, t¨oo¨ tama’. Kasutatud r¨oo¨ biti 敏. 20 しょう Pidustuseks ettevalmistuvat perenaist kujutab ka 捷, ennast u¨ lem¨aa¨ ra ehtinud nais- どく