JOONESTAMISE KURSUS ÕPPEJUHEND 11. klassile Õpetaja Kaja Murd Teemad: o Sissejuhatus o Geomeetriliste kujundite o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis
Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga
docstxt/14491484153959.txt
Teatis, tõend ja õiend vormistatakse kirjaplangile ning kohustuslikud rekvisiidid on adressaat, kuupäev, number, pealkiri dokumendiliigi nimetusena ning tekst. Kui tõend ei ole mingi minevikusündmuse kohta, märgitakse ära ka tõendi kehtivuse aeg. Üldjuhul teatis, tõend ja õiend allkirjastatakse vastava osakonna juhi poolt. Teatise vorm oleneb: kellele on teatis suunatud (personaalselt isikule, teatud grupile (perekonnale, firma töötajatele, maja elanikele, jms.) või standardkiri teatud suuremale sihtgrupile ilma isikliku pöördumiseta) kuidas teatis edastatakse (teade posti, faksi teel või käsipostiga, teade seinale (kas firma stendile, maja koridori vms.) Teatis sisaldab järgnevat infot: Kes? Kes saadab, kes on saaja? Mis? Mille kohta teatis käib, mis toimub? Kuidas? Kuidas tegutseda? Miks? Põjendus, miks asi toimub. Millal? Ajamäär, millal asi toimub. Kus? Kohamäär, kus asi toimub. Näiteks:
kodulehek¨ulg http://www.mojikyo.gr.jp/. 13 1.1.2 M¨ arkide ajalugu R. Imai [ 72] ja S. Mizugami [ 84] p~ohjal v~oiks m¨arkide ajaloolised kujud jagada j¨argmiselt: Vanakiri Luukiri, pronkskiri, suur u ¨markiri, v¨aike u ¨markiri; Uuskiri Orjakiri, standardkiri, kursiivkiri, kiirkiri. Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [ 72, lk.52] kasutab n¨aiteks vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin (221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri 15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid. Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨ ulevaade m¨argi- kujude uurimise allikatest.
annaabi.ee 
