Eesti on tulekahjuohvrite poolest maailmas teisel kohal. Eestis oli eelmine aasta 12719 tulekahju, milles hukkus 141 inimest. Neist 86 inimest hukkusid tulekahjudes õhtusel ja öisel ajal. Eesti on ülemaailmse statistika kohaselt tulesurmadelt saja tuhande elaniku kohta maailmas teisel kohal. Võrdluseks on Soomes 4 korda suurem rahvaarv, kuid tulekahjuohvreid oli 2001a 77 inimest ja 2002a 86 inimest. Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusj ärgus nagu liiklusohvreid, kuid t ähelepanu probleemile peaaegu olematu. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara p äästmist. Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on k õigest 4 5% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 2 3% kodudest on olemas
Olgu (x) ja (x) l~opmatult kahanevad suurused protsessis x a. See t¨ahendab, et m~olemad need suurused l¨ahenevad nullile, kui x a. Meid huvitab j¨argmine k¨ usimus: kuidas v~orrelda nende suuruste kahanemise kiirusi? K~oige ~oigem on seda teha suhet kasu- tades. Kui selline suhe koondub nulliks, siis lugejas olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirv¨a¨artus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurusj¨argus. 43 1. Kui eksisteerib l~oplik nullist erinev piirv¨aa¨rtus lim (x) , siis nimetatakse xa (x) suurusi ja sama j¨arku l~opmatult kahanevateks suurusteks. 2. Kui lim (x) = 1, siis nimetatakse suurusi ja ekvivalentseteks l~opmatult xa (x) kahanevateks suurusteks m¨arkides seda kujul . 3. Kui lim (x) = 0, siis nimetatakse suurust k~orgemat j¨arku l~opmatult
Olgu (x) ja (x) l~opmatult kahanevad suurused protsessis x a. See t¨ahendab, et m~olemad need suurused l¨ ahenevad nullile, kui x a. Meid huvitab j¨argmine k¨ usimus: kuidas v~orrelda nende suuruste kahanemise kiirusi? K~oige ~oigem on seda teha suhet kasu- tades. Kui selline suhe koondub nulliks, siis lugejas olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirv¨a¨artus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurusj¨argus. 43 1. Kui eksisteerib l~oplik nullist erinev piirv¨a¨artus lim (x) , siis nimetatakse xa (x) suurusi ja sama j¨arku l~opmatult kahanevateks suurusteks. 2. Kui lim (x) = 1, siis nimetatakse suurusi ja ekvivalentseteks l~opmatult xa (x) kahanevateks suurusteks m¨arkides seda kujul . 3
103 98 m¨argiga `sisenema' , mitte `inimene' nagu kehtiv standardkuju laseb oletada. 22 Illustreeriva paralleelina v~ oiks tuua viimastel aastatel eesti perioodikas `sh' ja `zh'-ga asendunud `s' ja `z' t¨ahed, kuna nende esitamine digitaalses meedias pole unifitseeritud. Kanji puhul on ainu¨ uksi probleemi tehniline ulatus tuhat suurusj¨arku s¨ ugavam. 22 · Kehtestatud m¨argikujud pole j¨arjepidevad: kord kasutatakse u ¨ht, 118 kord teist kuju, tulemusena kasvav segadus. on j¨aetud tr¨ ukikirja 119 144 kujusse, sama m¨ arki endas sisaldavad ( )( )( 127 130
y x2 + y2 14 Siis 3 4 0, 6 0, 4 dz = · 0, 2 + · 0, 1 = + = 0, 2. 32 +4 2 2 3 +4 2 5 5 Tehtud arvutustest n¨ahtub, et t¨aismuut ja t¨aisdiferentsiaal erinevad v¨ahem kui 0, 001 v~orra, st suuruse v~orra, mis on kaks suurusj¨arku v¨aiksem kui x ja y. Seda asjaolu arvestades saab t¨aisdiferentsiaali kasutada kahe muutuja funktsiooni v¨a¨artuste ligikaudsel arvutamisel. Kui x ja y on piisavalt v¨aikesed, siis z ja dz erinevad teineteisest suuruse v~orra, mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus, kui x ja y. Seega v~oime kirjutada z dz ehk z z
annaabi.ee 
