Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nihongo shoho kanji sõnastik (0)

1 Hindamata
Punktid
V¨aike  kanji  s˜onastik
Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele
Indrek Pehk
31. oktoober 2001. a.
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
中 チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕う ち〔訓〕な 4
11
38
1
か〔訓〕
卜文
卜文

 
きかん
ぐんき
象形

✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on
n¨aiteid, kus lipu ¨ulal ja all on kujutatud ˜ohuvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul
ふきながし
さい
吹流.〔説文〕
toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga


seotud hoopis 史. 〔説文〕esitab, seost 而・和 m¨arkidega, esimene on 内 vigane
ごじ
kuju 誤字, 和 aga hoopis 中 enda t¨ahenduse laiendus. Yin 殷 ajastu v¨agi oli  kolmes
grupis : keskmine, vasak ja parem, viirlippu 吹流し  kandis  ¨uksnes keskosa n¨aidates
ちゅうぐん
げんすい
¨ara v¨aejuhi. V¨ae 中軍 juht 将 oli ¨uhtlasi ¨ulima seisusega isik 元帥.
音符
音符
⇒ 仲
⇒ 迚
音符

⇒ 冲
⇒ 和
音符
説文
⇒ 狆
⇒ 口 M. SEOST POLE
音符
説文
⇒ 衷
⇒ 史 M. SEOST POLE
seespool, millegi sees, mingitesse
poole peal olev. keskmine《形容詞》
ajalistesse v˜oi ruumilistesse piirides-
vanuseliselt keskmine vend v. laps
類義
se mahtuv, seespool olev《 名 詞 》
《名詞》 ⇒ 仲 —  KAASLANE
類義
反対
反対
⇒ 他 —
hinges , s¨udames《名詞》 ⇒ 仲 —
V ¨
ALJA-ARVATUD
⇒ 外
議類
⇒ 内 —
KAASLANE
RUUMIS SEES
keskmes, keskel, ka suuruse poolest
keskmesse liikuma《動詞》
t¨appi minema, pihta minema《動詞》
《名詞》
議類
⇒ 衝 — P ˜ORKUMA
1
ショウ(シャ あがる
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔訓〕
3
16
36
2
ウ)
あげる(あぐ)〔訓〕
〔漢〕
うえ(うへ)〔訓〕
ジョウ(ジャ

うわ〔訓〕
ウ)〔呉〕
かみ〔訓〕
たてまつる〔訓〕 のぼす〔訓〕
のぼせる〔訓〕
のぼる〔訓〕
ほとり〔訓〕
卜文

 
しょうじょう
指事

✁Osutab peopesast 掌上 k˜orgemale. M¨ark esineb luu- ja pronkskirjas

t¨ahendustes nagu 高・尊・貴・監. Vastandm¨ark on ‘all’ 下.
参考
⇒ 峠 国字
比較!
⇒ 止
比較!
⇒ 七
比較!
⇒ 比
比較!
⇒ 叔
¨uleval, k˜orgel (asukoha, omaduste,
挙 ON P ¨USTITAMA, P ¨UHENDAMA
反対
v˜oimete jne. poolest)《形容詞》⇒ 箇
T ¨
AHENDUSVARJUNDIGA
— ALLPOOL
t˜ousma, t˜ostma, ¨ules poole mine-
議類
¨ulik, ¨ulemus, teie k˜orgeausus《名詞》
ma《 動 詞 》 ⇒ 昇 — 昇 K ¨AIB
esimene, esmane, eelistatud《名詞》
ROHKEM TAEVASTE ASJADE KOH-
反対
議類
議類
⇒ 後 —  TAGUMINE  ⇒ 前 — EES-
TA ⇒ 登 — 登 ON KONKREETSEMA
POOL
T ¨
AHENDUSEGA
andma,
k˜orgemale
poole
edas-
¨ulendama《動詞》
議類
議類
tama 《 動 詞 》




¨umbruskond, piirkond, l¨ahedus《名


K ¨
AIB
KONKREETSEMA-
詞》
議類
TE
ASJADE
KOHTA,

AGA
eelmine , viimane《形容詞》⇒ 前 —
M ¨
ARGIB
ROHKEM
SUUNDA
JA
EESPOOL
議類
¨uks neljast h¨a¨aldus toonist Hiina kee-
ON
ABSTRAKTSEM.
⇒ 挙 —
les: 上声
山 サン
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔漢〕
やま〔訓〕
3
70
4
3
セン〔呉〕
卜文

 
とっしゅつ
象形

✁Kujutab m¨agimaastiku ebatasasust 突出, seotud ka ¨urgsest loodusu-
さんがくしんこう
sust 山嶽信仰 tuleneva m¨utoloogiaga.
2
音符
⇒ 仙 M ¨AGIINIMENE

⇒ 嵒

⇒ 密

⇒ 炭 S ¨USI

⇒ 岸 KURISTIK
比較!

PEAEHTEGA VIHMAMANAJA

⇒ 島 SAAR
比較!
⇒ 微 PEAEHTEGA
ˇSAMAANI

⇒ 崔 OHTLIK ENNE
L ¨
O ¨
OMINE

⇒ 崩 MAALIHE
議類
議類
m¨agi《 名 詞 》




⇒ 巓 — 巓 ON M ¨AETIPP
ON
PLATOO
MOODI
K ˜
ORGUSTIK
m¨agitempel, kasutatakse ka templi
議類
⇒ 丘 — 丘 ON ¨UKSIK ERAL-
nime osana《名詞》
議類
(haua) k¨ungas《名詞》 ⇒ 墳
DI
SEISEV
K ¨
UNGAS,
POLE
OSA
議類
J1 k˜orgpunkt, kulminatsioon
M ¨
AEAHELIKUST
⇒ 峰 — 峰 ON
議類
J2 vedamine, ¨ule ootuste h¨asti minek
TERAVATIPULINE M ¨
AGI ⇒ 陵 — 陵
議類
「山が当たる」
ON M ¨
AETIPPUDE AHELIK ⇒ 嶺 —
J3 Hiesan 比叡山 ja Enryakuji 延暦寺
嶺 ON LAMEDAMA OTSAGA M ¨AGI
templid

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
92
37
4
卜文

 
そこ
指事

✁K¨aeseljast 掌 allapoole osutav, sama loogika nagu 底 m¨argis. Luu- ja
かふく

pronkskiri kasutas 下 m¨ arki  kaanega katmise 襾覆 t¨ahenduses. 襾 on samuti  kaane
ふた
蓋 t¨ahenduses.

⇒ 圷

⇒ 鞐

⇒ 梺

⇒ 颪

⇒ 裃
比較!
⇒ 卞

⇒ 雫
all, allpool (kohalt, omadustelt jne.)
¨ulevalt allapoole andma
alam
laskumine
tagumine, viimane (j¨arjekorralt)
austav eufeem
madal
j¨argmine
langema
10 ette (teatama)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
136
5
5
3
卜文

 
象形

✁Kujutab voolavat vett, 川 on jaapani silpkirjam¨arkide つ・ツ algup¨arandiks,
enne on seega h¨a¨aldus olnud midagi muud ku セン, pigem hoopis じゅん、 nagu
じゅん じゅん
m¨arkides 順・巡.
議類
⇒ 巛
参考
⇒ 聒
参考
⇒ 三
j˜ogi
ジン
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔漢〕
ひ と ご と に〔訓〕 ひ と び

2
74
7
6
ニン
と〔訓〕 ひと〔訓〕
〔呉〕
卜文
異体字
異体字

 
そくしん
象形

✁Kujutab inimest k¨ulgvaates 側身. Luu- ja pronkskirjas esi-
きょう
ほう
しん
nevad  inimkeha  kujutised 匈・包・身 on k˜oik sama algup¨araga. 〔説文〕peab ka
じん
儿 inimese kujutiseks, vastavaid n¨aiteid pole, 儿 esineb ¨uksnes m¨arkide 兄・見・
けつ
光・頁 alaosas.


⇒ 兄 INIMENE MANAANUMAGA
⇒ 色 KAKS
LIIBUVAT
INIMEST

⇒ 先
MEES JA NAINE)
INIMENE KOOS JALAGA


⇒ 見
⇒ 光
SUURE SILMAGA INIMENE
INIMENE TULEGA


⇒ 長
⇒ 化
PIKKADE JUUSTEGA INIMENE
MURTUD  LUUDEGA INIMENE
参考

⇒ 身
⇒ 大
RASE  INIMENE K ¨
ULGVAATES
SUUR INIMENE
参考

⇒ 頁
⇒ 年
EHITUD N ¨
AOGA INIMENE
INIMENE PEAEHTEGA
議類
反対
反対
反対
反対
反対
inimene, ¨uldinimlik, selle ilmaga
⇒ 彼 ⇒ 我 ⇒ 私 ⇒ 僕 ⇒ 己 ⇒ 俺
seotud
isiklikult, inimeseti, k˜oik inimesed
議類
⇒ 民
《副詞》
teine isik (mitte mina)
inimeste loendur《単位》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
237
50
7

 
すき
会意

✁Kaks osa 田・力, kus viimane on m¨argib k˜opla taoline p˜ollut¨o¨oriista 耒,
4
こうさく
mitte ‘j˜oudu’. 男 t¨ahendas p˜ollut¨o¨o 耕作 j¨arelvalve ametniku 管理者. Kolmest


¨uhiskondlikust  klassist  on p˜ollut¨o¨oga seotud 男, 士 m¨argib s˜odalasi, 夫 alamklassi
のうふ
(農夫).
argi  男 kasutus mehe–naise t¨ahenduses on hilisem. 〔説文〕seletab, et
mees teeb j˜ouga p˜ollul t¨o¨od, v˜ottes 力 kui f¨u¨usilist j˜oudu, mis pole ilmselt ˜oige,
kuna 力 kui ‘j˜ou’ esinemist n¨aiteks 静・加・嘉 m¨arkides oleks raske p˜ohjendada.

⇒ 力
参考
⇒ 夫

⇒ 田
反対
⇒ 女
参考
⇒ 士 KOLM MLASSI 士男夫
meessoost inimene, mees
¨uks viiest ¨ulikuseisusest (k˜oige ma-
poeg
dalam)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
201
16
8
卜文

 
ひざまず
すそ
象形

✁K¨ukitav 跪 naise- figuur , k¨aed risti toetamas pikka r¨u¨ud 裾. Teise isiku
じょ
じょう
じょ
t¨ahendus on 汝 m¨argi laen nagu ka 乃・如 m¨arkide puhul.
議類
⇒ 佐

⇒ 姓

⇒ 好

⇒ 委

⇒ 如

⇒ 安

⇒ 妹

⇒ 汝

⇒ 妾
参考
⇒ 母女 SISALDUB 171S M ¨ARGIS!

⇒ 姆
反対
⇒ 男

⇒ 姉
議類
naine, vastandsugu mehele
⇒ 汝
t¨utarlaps, t¨utar
t¨ahtkuju
sina, teine isik
miniaks olemine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
157
3
9
卜文

 
えだ
ぼく
象形

✁Okstega 枝 puu, kasutatud  segamini  puukoorega 朴. 〔説文〕seletab
5
おほふ
m¨arki kui taimestikku 生, mis maapinda 地 katab 冐 (冒).


⇒ 新
⇒ 校


⇒ 本
⇒ 梢


⇒ 林木 ON 318S M ¨ARGIS!
⇒ 森

参考
⇒ 枝
⇒ 集
puu (t¨uve ja v˜oraga)
pilli liik
puumaterjal, puit
(planeet)
element puu, puisus
neljap¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
1
24
21
10

 
指事

✁Horisontaalne  kriips , numbrid ¨uhest neljani kasutavad k˜oik sama loogikat.
Esinemisel m¨argi osana tasub olla ettevaatlik: tavaliselt ei kanna ‘numbri ¨uks’
t¨ahendust, vaid tegu mingi muu m¨argi l¨uhendusega. V˜oltsimiste v¨altimiseks m¨ark
壱.
異体字
参考
⇒ 壱
⇒ 戎
参考
説文
⇒ 戌
⇒ 雨一 KUI TAEVA M ¨ARK
ainus, ¨uks t¨ukk
samastama
¨uks (number), esimene
kogunisti, tervenisti
¨uheks saama, ¨uhinema,olema tervik
veidike , natuke
¨uhine, terviklik
teatud, ¨uks teatud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
42
22
11

 
指事

✁Kaks horisontaalset kriipsu—annavad kokku number kahe. Luu- ja pronks-
kirjas olid kriipsud veel ¨uhe pikkused. 〔説文〕seletab m¨arki l¨ahtudes yin–yang
いんよう
えき
陰陽 ja 易 m˜otteviisist: kaks 二 on maa 地 arv 數, seletus on palju hilisem kui
かいざん
arvutuslikust s¨umbolist m¨ark. V˜oltsimiste 改竄 v¨altimiseks kasutatakse keerulise-
mat esitust: 弐・貳.
6
異体字
異体字
⇒ 弐
⇒ 貳
kaks (arv)
teine j¨arjekorras
kaheks tegema
taas, teist korda, j¨alle

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
62
23
12
卜文
異体
参 ✄
 
指事

✁Kolm horisontaalset kriipsu. 〔説文〕seletab m¨argi yin-yang
陰陽 filosoofiast l¨ahtudes. ¨
Uks 一 on  kulgemise  道 algus, kaks 二 on maa 地 arv,
kolm 三 taeva 天 maa 地 ja inimese 人 kulg 道.〔説文〕seletus on palju hilisem kui
さん
vastavad numbrilised s¨umbolid. 三 on h¨a¨aldusosutiks m¨arkides 参・纂・杉・衫 jne.,
vastavate m¨arkide t¨ahendus on sageli seotud kogumise ja korjamisega. Kolme on
せいすう
p¨uhaks numbriks peetud 聖数, arvuga kolm seotud s˜onade arv ulatub ¨ule tuhande.
かんざし
さん
V˜oltsimise v¨altimiseks kasutatakse kolme t¨ahenduses juuksen˜oela 簪 kujutist 参.
異体字
⇒ 参
音符
⇒ 衫
音符
⇒ 参
参考
⇒ 川
音符
⇒ 杉
kolm (number)
kolmandat korda
kolmas j¨arjekorras

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
14
24
13

 
さんぎ
指事

✁Algselt neli arvelaua 算木 horisontaalset joont
. Praegune m¨argi kuju on

foneetiline laen
m¨argist.
参考
⇒ 泗
neli (number)
siia-sinna, k˜oiki nelja ilmakaart
neljas (j¨arjekorras)
kell k¨umme (Edo aj)
neljandat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
13
25
14
7
卜文

 
仮借

✁Algne kuju
, kujutab rituaalanuma okstest punutud kaant 蓋 (吾).
Kasutus ‘numbri viis’ t¨ahenduses on laen. 〔説文〕seletab kui yin–yangi 陰陽 ja
てんち
maa–taeva 天地 vahelist keskset arvu. 〔説文〕on k˜oik numbrid seletanud numb-
rimaagiast l¨ahtudes, mis on palju hilisem m˜otteviis. Numbrid ¨uhest neljani on ho-
risontaalsed kriipsud, viiest alates on k˜oik arvum¨argid laenud. 五・吾 m¨argid on
m˜olemad manan˜ou kaitsekatte t¨ahendusega, neile vastanduvad 吉・古・咸, mis
viitavad  v˜oimalikule manan˜ou kahjustamisele.
音符
⇒ 語
参考
⇒ 誥

⇒ 吾
viis (number)
viiendat korda
viies (j¨arjekorras)
kell 8 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
27
26
15

 
ばくしゃ
仮借

✁Algselt v¨aike h¨utt 幕舎, iseseisvaid kasutusn¨aiteid pole. 〔説文〕seletab
りく
ennustuskunsti 易 numeroloogiast l¨ahtudes. Algne t¨ahendus s¨ailinud m¨arkides 陸・
りょう
りょう
凌・陵.


⇒ 凌
⇒ 陸

参考
⇒ 陵
⇒ 宍
kuus (number)
IN pooluse arv
kuues (j¨arjekorras)
kell 6 (Edo aj)
kuuendat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
51
27
16

 
仮借

✁Algselt kujutas murtud  luud  ja liigest. 〔説文〕seletab kui yang 陽 m¨arki,
v˜otmena 部首 annab ‘¨uhe’ 一. Lisades m¨argile m˜o˜oga 刀, saame ‘luud l˜oikama’
せつ
のこぎり
切. Luukirja 卜文 tarvis kilpkonnakilpide lahti l˜oikamisel kasutati saagi 鋸, mille
l˜oikej¨aljed on t¨anaseni s¨ailinud luudel n¨aha. 七 on heli, mis luude lahti saagimisel
8
tekkis, m¨ark seega onomatopoeetiline (samuti kui 卜・兆). 七  sagedane  esinemine
p¨arisnimedes on tingitud usust seitsmesse kui ˜onnearvu.

参考
⇒ 切
⇒ 虍 POLE OMAVAHEL SEOTUD

比較!
⇒ 化
⇒ 上
参考
比較!
⇒ 産
⇒ ヒ
seitse (arv)
seitsmendat korda
seitsmes (j¨arjekorras)
kell 4 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
40
28
17

 
りょうぶん
指事


M¨argib
kahte
poolt
両分,
kahte
lehte
jagamist,
べつ
arvu kaheksa. 〔説文〕seletab sarnase h¨a¨alduse t˜ottu m¨arki ¨uhenduses 別 m¨argiga,
あいそむ
kujutamas vastastiku seliti 相背く olevaid eraldatud pooli 分別 . M˜o˜ogaga pooleks
jagamine on 分; ohvrikere poolikut m¨argib 半. Algselt kahte lehte jagunedes edasi
minekut t¨ahendanud 發 (発) ¨ulaosa kujutab lahknevaid  jalaj ¨algi
, 別 t¨ahendab
liigeste  murdmist.

参考
⇒ 分
⇒ 発

説文
⇒ 半
⇒ 小 EI PEA PAIKA
参考
説文
⇒ 別
⇒ 柬
kaheksa (arv)
jagama
kaheksas (j¨arjekorras)
palju, suurearvuline
kaheksandat korda
kell 2 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
47
29
18

 
象形


Algselt
m¨utoloogilise
りゅう

lohe 竜 emase isendi pea 岐頭 kujutis. 禹 kujutab emast ja isast m˜olemaid koos.
きゅうじん
くっきょく
〔説文〕seletab kui yang-seisu 陽の變, mis l˜oplikult 窮盡 k˜overdunud 屈曲. 窮 ja
九 on k¨ull homofoonid, kuid pole t¨ahenduslikult seotud. Luukirja 卜文 ‘pilve’ 雲
9
びたん
ja ‘dekaadi’ 旬 m¨argid kujutavad lohet 竜 oma sabaotsa 尾端 kokku keerutamas.
きゅう h¨a¨alikul on ‘kokku voltima ja painutama’ t¨ahendus. ¨
Uheksat on ohtralt ka-
sutatud ka p¨uha numbri t¨ahenduses.
音符
白川字統
⇒ 究
⇒ 竜
白川字統
白川字統
⇒ 禹
⇒ 龍
¨uheksa (arv)
suurearvuline ja s¨ugav
¨uheksas (j¨arjekorras)
kell 12 (Edo aj)
¨uheksandat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
34
30
19

 
指事

✁Vertikaalne kriips t¨ahendas k¨ummet (kaksk¨ummend saadi 二 pluss | nagu
じゅう
じゅう
). Esineb h¨a¨aldusosutina paljudes m¨arkides 汁・什 jne.
音符
⇒ 什
K ¨
UMNE S ¨
UMBOL
音符
参考
⇒ 汁
⇒ 秋

説文
⇒ 準
⇒ 古 M ¨ARGID POLE OMAVAHEL

⇒ 計
SEOTUD!
参考
⇒ 干 干 ON KILBI KUJUTIS, 十 AGA
k¨umme (arv)
k¨umnendat korda
k¨umnes (j¨arjekorras)
k¨ullalt, piisavalt

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
52
15
20
卜文

 
象形

✁V¨aikse lapse 幼子 kujutis, seotud 字・呆 m¨arkidega, Yin
殷 perioodil kannab just kuningapoja 王子・王族 t¨ahendust. Kasutatud teise isi-
ku t¨ahistusena, 字 on kasutatud esimese isiku 我 t¨ahistusena. 〔説文〕seletab kui
10
やうき
kaheteist oksa 十二支 s¨usteemi 子 m¨arki1, sooja ˜ohuga 陽气 11. kuud 十一月2,
じにふ
mil k˜oik looduses t¨arkab 滋入す, seega t¨ahendus ‘ muutuma ’ 爲 ja ‘riisiv˜orse’ 稲.

T˜olgendus p˜ohineb 十二支 s¨usteemil, juba zhou kirjas 籀文 on vastavaid 子 kasu-

tusn¨aiteid, hiljem on samas t¨ahenduses kasutatud 巳 m¨arki. Algselt oli m¨ark lapse
kujutis.
議類
⇒ 孳

⇒ 学

⇒ 呆

⇒ 教

⇒ 好

⇒ 流

⇒ 存
laps
lapsik
poisslaps
vili, j¨arglane bot,zool
t¨aisealiseks saanud poiss (aust)
j¨areltulija, p¨arija
tegijanime laiend
10 esimene 12st oksast
haritud inimene (aust)
11 v¨aikeste asjade laiend
5s ametis alt teine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
12
41
21

 
ひてん
指事

✁Puu 木 kujutisele lisatud osutav kriips 肥点 m¨argi alaosas viitamaks juurte-
le. T˜oe kaudu kandunud edasi t¨ahendama raamatuid. Luu- ja pronkskirjas 卜文・
金文 kasutusn¨aiteid pole.

⇒ 木
juur, l¨ahtekoht, j¨ame ots, l¨ahe
oma, enesele kuuluv
algus, alus
puude ja pulkade loendur (siit ka raa-
maa harimine, p˜ollumajandus
matute)
t˜oeline, t˜oene, ehe,  ehtne
kirjutis
1Kaksteist oksa 十二支 ja k¨umme t¨uvi 十干 (じっかん) moodustavad 60-aastase s.t. inimp˜olve
pikkuse ajaarvamists¨ukli. 12 oksa alla kuuluvad j¨argmised m¨argid ‘rott’ 子 (ネ), ‘h¨arg’ 丑 (ウシ),
‘tiiger’ 寅 (トラ), ‘j¨anes’ 卯 (ウ), ‘draakon’ 辰 (タツ), ‘madu’ 巳 (ミ), ‘hobune’ 午 (ウマ), ‘lammas’
未 (ヒツジ), ‘ahv’ 申 (サル), ‘lind v. kukk’ 酉 (トリ), ‘ koer’ 戌 (イヌ), ‘notsu, metssiga’ 亥 (イ).
M¨argid on tuntud ka nn. hiina astroloogiliste m¨arkidena, k˜oik on kasutuslikud laenud. K¨umne t¨uve
m¨argid 甲・乙・丙・丁・戊・己・庚・辛・壬・癸 jaotuvad ¨ule kahe viie elemendi 五行 puu 木, tuli 火,
maa 土, metall 金, vesi 水 j¨arjekorras. Siit on eesti keeldegi j˜oudnud ¨utlemine ‘tulise draakoni aasta’
jne.
2Hiina Han-aegne uusaasta algas Gregoriuse kalendri j¨argi veebruari paiku, 11. kuu v˜oiks m¨arkida
seega jaanuari l˜oppu.
11
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
574
66
22

 


形声

✁H¨a¨aldusosutiks 化, ˜oige m¨ark algm¨ark on 華, 花 on tekkinud 華 asen-
dusm¨argina Han 漢 ajastul, 化 siin ¨uksnes foneetilises rollis.
音符
⇒ 化
SEOTUD, KUNA 花 ON FONEETI-
参考
⇒ 死
LINE LAEN
PRAEGU
POLE
OMAVAHEL
lill, ˜ois
raharaiskaja
lillesarnane, ˜oiekujuline
kirsi˜ois
kireva mustriline
kaunistus
silmatorkav, kena
kunstnikele ja geishadele makstav ra-
¨ulesl¨o¨odud, meigitud
ha

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
54
39
23
卜文

 
象形

✁Suure inimese 人 kujutis eestvaates. 〔説文〕seletab imiteerides L˘ao
ろうし
Zid 老子: “Taevas 天 suureks, maa 地 suureks, inimene 人 suureks.”
議類
⇒ 太

⇒ 赤
議類
⇒ 換
参考
⇒ 文 M ¨ARKIDE LUUKIRJA KUJUD

⇒ 人大 ON SUUR 人
SARNASED, 文 ON RINNAOSAS

説文
⇒ 因
⇒ 無

⇒ 天
suur, v˜oimas (m˜o˜otmetelt)
suureks tunnistama
eriti, ise¨aranis
umbes, enam-v¨ahem
suurelt , kaugelt, tublilt
k˜oige v¨a¨arikam
2 isiku kiituseks

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
63
31
24
12
卜文

 
指事

✁H¨a¨aldusosuti 白 (p¨aikses ja vihmas pleekinud kolbad) peale tehtud
r˜ohtkriipsu seletus ei vasta t˜oele, tegu on ilmselt iseseisva m¨argiga. 〔説文〕se-
かん
letab kui k¨umme korda k¨umme. K¨umme korda sada 百 annab 貫. V˜oib oletada
百 kujutavat kolpa, millele lisatud kriips oli kolmnurga △ kujutis v˜oi osuti kolba
ninaaukudele. Kasutusn¨aiteid muus t¨ahenduses kui ‘sada’ pole leitud.

⇒ 佰
参考
⇒ 白

⇒ 宿
sada (arv)
sada korda (midagi) tegema
sada korda
pingutama
palju, rohkearvuline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
68
35
25

 
えん
形声

✁¨
Ummarguse kujuga ohvrianum, vana kuju 圓. H¨a¨aldusosuti on 員, v˜otmeks

てい
囗. 員 on 円 algm¨ark, alaosa 貝 kujutab lihtsustatult anumat 鼎. 員 on algselt
えんてい
がいい
¨ummarguse anuma 円鼎 kujutiseks. ¨
Ulaosas on ring ○. V¨alispiire 外囲 囗 on
lisatud hiljem.
議類
白川字統
⇒ 員
⇒ 圓
参考
白川字統
⇒ 運
⇒ 青 ALUMINE OSA POLE MITTE
参考
⇒ 院
KUU EGA LIHA VAID PIGEM
¨umarvorm, ¨ummargune asi
terve, kogu (maa ala v piirkond)
¨ummargune, ilma nurkadeta
ringjoon, ring
raha ¨uhik  jaapanis  (k¨umme SENi)
veatu, ilma puudusteta

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
65
40
26
卜文

 
びしょう
わずか
象形

✁Kujutab midagi piskut 微小. 〔説文〕seletus m¨arkide 八・
kombi-
natsioonist kujutamas midagi pisikest 微 on v¨a¨ar. Luu- ja pronkskirja m¨argikujud
lasevad arvata, et 小 kujutas v¨aikest merekarp 小貝 v˜oi v¨a¨ariskivi 小玉. Esimese
13



しょう
t¨ahenduses on m¨ark
, mis m¨arkides 鎖・瑣. V¨aike liha 肉 t¨ukk on 肖, mis oma-
しょう
しょう
しょう
しょう
しょう
korda esineb m¨arkides 梢・硝・鞘・削 jne. Sarnane on ka m¨ark 少, mis esineb
みょう
osana m¨arkides 妙・鈔・炒 jne.
議類
参考
⇒ 細
⇒ 少少 JA 小 ALGSELT SARNASED
議類
説文
⇒ 線
⇒ 亅 EI PEA PAIKA

説文
⇒ 肖
⇒ 八 EI PEA PAIKA
v¨aike, pisike (m˜o˜otmetelt)
enda halvustamine viisakas k˜ones
kergelt suhtuma, mitte paljuks pida-
v¨aikest viisi, veidi
ma
kohe, veidi aja p¨arast
v¨aeti, tilluke t¨u¨up
kerge, v¨aike prefiksina

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
78
32
27
卜文

 
じん
ひてん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 人, millele alaossa lisatud 肥点. 〔説文〕seletab kui
k¨umme korda sada 百, v˜otmetena ‘k¨umme’ 十 ja ‘inimene’ 人. Pronkskirjas on
n¨aiteid 千 ja 人 segamini kasutamisest. Algselt 人・千・年 homofoonid 同韻, 卜文
on n¨aiteid kus 人 kujutis on kahe
, kolme
, viie r˜ohtkriipsuga
t¨ahendades
kaks-, kolm-, viistuhat.

⇒ 兌
比較!
⇒ 于

⇒ 学
比較!
⇒ 干

⇒ 年
tuhat (arv)
suure  arvuline , rohke, palju
tuhat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
71
13
28

 
どうかい
象形

✁Kujutab metalli 銅塊 t¨ais valuvormi. 〔説文〕seletab kui  viit  五色 metalli,
こん
mis maa 土 sees ning millele lisatud h¨a¨aldusosuti 今, kuid m¨ark pole foneetiline.
きん
きん
きんいつ
全 m¨argikuju k¨ulgedel olevad t¨apid on samad kui
, mis m¨arkides 均・鈞. 均一
くわん
t¨ahendab valuvormi ¨uhtlast t¨aitumust.
kujutab valuvormi t¨uhjendavat k¨att, olles
14
かん
えん
かん
m¨argi
(parem pool sama kui m¨arkides 媛・緩) algkujuks. Muistse valumetallina
せいどう
せっきん
おうごん
kasutati pronksi 青銅 ja vaske 赤金, kulda nimetati 黄金. P¨arast s˜odivaid riike,
hakkas 金 t¨ahendama metalli ¨uldisemalt.

参考
⇒ 全
⇒ 幾
metalli ¨uldnimetus (viis metalli)
varandus, rikkus,  kuld
v¨a¨arismetall
element metall, metalsus
raha
Veenus  (planeet)
kell kui muusikainstrument
kullaproovi m˜o˜ot

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
115
33
29
卜文

 
象形

✁Vanas kirjapildis 萬, kujutab putukat.〔説文〕seletab kui putuka kuju-
ちゅう
じう
tist 蟲, v˜otmeks
, aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni
たい kujutisest, kuid m¨argid ei sobi omavahel foneetiliselt. 萬 kasutusn¨aidet putuka
ばんぶ
t¨ahenduses pole, juba 卜文 kasutab m¨arki arvu t¨ahenduses, 万舞 oli Yin 殷 ajastu
tants.
旧字
比較!
⇒ 萬
⇒ 方
k¨umme tuhat (arv)
l˜oputult, l˜opmatuseni
eriti palju, l˜opmatult palju
kindlasti, igal juhul

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
145
12
30
卜文

 
象形

✁Kujutab voolavat vett, nagu 气 kujutab voolavat ˜ohku.

⇒ 港
VOOLAV ˜
OHK
参考
⇒ 气 水 ON VOOLAV VESI, 气 AGA
vedelik vesi (vt. aur, tuli)
Merkuur (planeet)
j˜oevesi, j¨arvevesi
vesinik
element vesi, vesisus (p˜ohi, must)
kolmap¨aev
15
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ツ〔漢〕 ニ か〔訓〕 ひ
に〔訓〕 ひ
4
13
1
31
チ〔呉〕
び〔訓〕 ひ〔訓〕
卜文

 
たいよう
象形

✁P¨aikese 太陽 kujutis, sisemine t¨app annab n¨aitab taevakeha ennast
じったい
実体, samamoodi nagu Kuu 月 t¨apid. On selgitusi, mis r¨a¨agivad t¨apist kui linnu
kujutisest v˜oi laigust, vanad vormid n¨aitavad, et tegu on lihtsalt t¨aitva t¨apiga.
比較!
⇒ 曰 MANAGA MANAANUM
類義
P¨aike
⇒ 陽 — P ¨AIKESEVALGUS
詞》
反対
⇒ 月 — KUU
p¨aeva loendur《単位》
valge aeg, p¨aevane aeg, l˜ouna
ajavahemik , -p¨aeva
類義
類義
⇒ 昼 — L ˜OUNA ⇒ 夜 — ¨O ¨O
Jaapan
類義
p¨aev, aeg p¨aikeset˜ousust p¨aikeset˜ousuni
⇒ 和 — YAMATO
iga p¨aev, p¨aevast p¨aeva, p¨aeviti《副
p¨uhap¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
25
2
32
卜文

 
象形

✁Vana kuju
, Kuu kujutis, t¨app samamoodi tulnud kui P¨aikesel 日,
ゆう
algselt sama m¨ark kui 夕.

説文
⇒ 明
⇒ 多

比較!
⇒ 間月 SIIN KUI LIHA 肉
⇒ 肉
kuu (taevakeha)
kuupuhastus
kuu (ajavahemik)
laup¨aev
periood, iga kuu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
23
17
33
卜文

 
こう
きょく
べき

会意

✁Vana m¨ark 學・ , koosnedes 爻・臼・冖・子. M¨argi algkuju
ちぎ
kujutab harjapuudega 千木 ehitist, kus toimus noormeeste initsiatsioon. 臼 on
してい
kahe k¨ae kujutis, mis asetamas ehitisse noorukit 子弟. 爻 v˜oib vaadata ka koos 子
16
nagu m¨argis
(教). 〔説文〕annab m¨argi ˜oigeks kujuks
ning seletab seda kui
かくご
valgustatuks 覺悟 saamist, ˜opetuse vastuv˜otmist.  Muistne  initsiatsioonikoda oli
じんじゃ
suurte harjapuudega, sarnane Shint¯o p¨uhamutega 神社. Seal elati karmi elu ning
p¨uhendati salajastesse ˜opetustesse k˜orgest soost lapsi 小子・小臣. Zhou 周 ajal
しゃぎ
˜opetati kombeid 射儀. Algselt samad

jagunesid hiljem kasutuse j¨argi eraldi
m¨arkideks.
議類

⇒ 教
⇒ 子
旧字

⇒ 學
⇒ 爻

白川字統
⇒ 千
⇒ 攴
˜oppima, teadmisi omandama
˜opperuum, kool
˜oppimine (klassikute)
˜opilane, ˜oppur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
82
183
34
卜文

 
おく
象形

✁Kujutab sissek¨aiku ruumi 屋, lisades 屋 seinad saame
(内). M¨ark
ない
kujutab sissek¨aigu piidapuid ning on ‘sisemusega’ 内 tihedalt seotud. Luukirjas 卜
文 kasutati m¨arke 入・内 segamini.
異字同訓
⇒ 要 入る V ¨ALJENDAB SISSE PANE-
参考
⇒ 字
KUT, 要る AGA VAJADUS
反対
⇒ 出
議類
⇒ 進
参考
⇒ 内
sisenemine
ma
siise v˜otmine, kokku korjamine
¨uks hiinakeelsest neljast toonist [入
perre  tulemine
声]
riigi v. valitsemisala keskusesse tule-
¨uhe asja v¨arvide loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
10
35
35
卜文

 

じん
会意

✁M¨arkide 禾・人 kombinatsioon, t¨anurituaal viljakusjumalale, kus  kanti


こくれい
spetsiaalset 禾 kujulist peaehet. 委 kujutab naise kuju, kes viljajumalale 穀霊 tant-

sib. 年委 kujutavad meest–naist, kes koos viljajumalale tantsivad 舞う. On alust
17
oletada, et vastav  rituaal  oli seotud ka sugulise l¨abik¨aimisega nagu Kagu-Aasias

veel t¨anap¨aevalgi. Yin 殷 ajastul kasutati aasta m˜oistes 祀, Zhou 周 ajal 年 m¨arki.
ねん
〔説文〕seletab kui vilja 穀 valmimist 熱, vastavaks m¨argiks on tegelikult 稔. 年
on foneetiliselt seostatud ka ‘tuhandega’ 千, aga luu- ja pronkskirja 卜文・金文
m¨argikujud seda oletust ei toeta.

白川字統
⇒ 千
⇒ 人
参考
白川字統
⇒ 委
⇒ 禾
kalendri aasta, 365 p¨aeva
saak, l˜oikus (¨uhe aasta oma)
vanus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
24
18
36
卜文

 
しん
象形

✁Kujutab kasvavaid rohttaimi.〔説文〕seletab kui j˜oudsalt 進 kasvavaid
taimi, sidudes 生 ja 進 foneetiliselt, mis ei pea paika. Luukirjas on n¨aiteid, kus

生 kasutatakse lihtinimese t¨ahenduses, vastandina ¨ulikule 子. Algne t¨ahendus on
せいめい
siiski elu 生命. Lihtrahva t¨ahendus on laiendus 転義. On n¨aiteid m¨argikujust
たね
mis kujutab pakatavat seemet 種.
異字同訓
⇒ 産

⇒ 性
議類
⇒ 貞

⇒ 牲

⇒ 姓
elama, elus olema
noor, kogenematu
s¨unnitama, elu andma, looma
kaasas¨undinud
kasvama, v˜orsuma
eriti
v¨arske,  naturaalne , toores
puhas, segamata
elav, elus olev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
382
14
37
卜文

 
ちぬしかみ
象形

✁Kujutab maajumalat 地主神・社神3, Maa s¨unnitavat v¨age, on algm¨argiks
しゃ

とせい
p¨uhamule 社・吐. 〔説文〕seletab kui maiste asjade s¨unnitajat 吐生. 土 oli vanasti
3Teatud kogukonnaga seotud jumalus 土地神 (とちしん), reeglina paikkonniti erinevad, s¨unnip¨aev
2. kuu 2. p¨aeval.
18
しゃ・そそぐ
foneetiliselt sarnane 社 m¨argiga, foneetiliselt ja t¨ahenduslikult seotud ka 寫(写)・
しゃ
瀉 m¨arkidega. Vanades kujudes on 土 ¨ulal t¨apid, mis n¨aitavad ohvriviina 酒 va-
かんちょう
lamist maha
鬯 puhastusrituaalis. 土 on rituaalide sooritamise p¨uha paik, koos
こつでん
p¨uhamuga selle keskel. Uudismaa avamist nimetati
田, m¨ark
) kuju-
tab Maaisa poole palves sirutatud kahte k¨att. Maa kuulus kuninga juures oleva
p¨uhakoja 社 haldusesse.
音符
⇒ 社 VANASTI H ¨A ¨ALDUS 土 SAMA 比較!
⇒ 士
MOODI KUI 社
参考
⇒ 吐
pinnas,  maapind
Saturn (planeet)
maaema, kodupinnas
savist muusikainstrument
maa, valitsusala
rituaal maajumalale
maarahva moodi, maakomme
laup¨aev
element maa, maisus (kesk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
414
11
38
卜文

 

象形

✁Kujutab p˜olevat leeki. Vanasti oli homofoon 衣・葦 m¨arkidega.
議類

⇒ 思
⇒ 畑
議類

⇒ 焼
⇒ 赤
tuli, mis p˜oletab ja annab valgust
p˜oletav tunne
kahjutuli
tulel k¨upsetatud s¨o¨ok
element tuli, tulisus
v¨ae¨uksus, kompanii (KB)
Marss (taevakeha)
teisip¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
21
86
39
卜文

 
じゅうじろ
じゅほう
象形

✁Kujutab ristteed 十字路, seotud ristteel teostatava maagiaga 呪法 nt.
じゅつ
ほすう
術・衒・衢. 〔説文〕v¨aidab, et m¨ark kujutab vasaku-parema jala jalaj¨algi 歩趨,
pronkskiri kinnitab risttee kujutist.
19
議類
参考
⇒ 路
⇒ 衒
議類
参考
⇒ 道
⇒ 衢
参考
説文
⇒ 杭
⇒ 歩行 KUJUTAVAT JALAJ ¨ALGI
minema, edasi liikuma
aja kulg
reis, (kodust) v¨alja minek
pikk laulu stiil
teoks tegema, tegema, t¨o¨otama
viis
d¨unaamilist
elementu
tegutsemine, (enese) ¨ulal pidamine,
(pu,tu,ma,me,ve)
usuline
¨uks KANJI kir
tee

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
45
91
40
卜文

 
がん
ぼう
象形

✁Kujutab silmaga 眼 inimest, pime inimene on 望. 見 m¨arkis ka ohu
ette n¨agemist, aimdust. 見  viitab  kaaslase ‘kaemise’ kombele, kus suheldi partneri
れい
vaimuga 霊.
議類
⇒ 眼

⇒ 覚
議類
⇒ 研硯 T ¨AHENDAB RIIVI, LUISKU,

⇒ 親
研 AGA LIHVIM
参考
⇒ 望

⇒ 視
n¨agema, asjade vormi n¨agema
vaatenurk, m˜otteviis
kohtuma , kokku saama
v¨aljendamine, v¨alja paista laskmine
passiivi v¨aljendav abitegus˜ona
silme all, otse nina ees

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
508
107
41
卜文

 
しんしょく
象形

✁Vana kuju on
. Kujutab pidustusteks ehten˜oelaga 簪飾 juukseid
kokku  pannud  perenaist. Lisades k¨ae 又 (手) saame pidustusteks ettevalmistusi
びん
てつ
tegeva naise 敏. 〔説文〕n¨agi v˜otmem¨argina rohtu 屮, t¨ahendusena esitab ‘roht-
lat’. Vastav m¨ark on k¨ull olemas
, kuid pole 毎 algt¨ahendus. Pronkskiri annab
びん
毎 algseks t¨ahenduseks ‘tegutsema, valmistuma, t¨o¨otama’. Kasutatud r¨o¨obiti 敏.
20
しょう
Pidustuseks ettevalmistuvat perenaist kujutab ka 捷, ennast ¨ulem¨a¨ara ehtinud  nais -
どく
terahvast t¨ahistab 毒. Kasutus m¨a¨ars˜onana on laen.
議類
⇒ 昧
白川字統
⇒ 捷

⇒ 母
白川字統
⇒ 敏
参考
⇒ 各
白川字統
⇒ 毒
参考
⇒ 謀
igakord, esinemissagedust n¨aitav
alati, ¨uha uuesti ja uuesti
himustama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
246
180
42

 

さじ
仮借

✁Algselt sama m¨ark kui 是, lusika kujutis 匙, aga kasutusn¨aiteid pole. 〔説
しん
文〕seletus  hommikul  晨 rohust t˜ousvast p¨aikesest 日 ei pea paika. Praegune
そう
t¨ahendus tulnud m¨argi 蚤(早) foneetilise ¨ulekandmisena, 早 on kasutatud sega-
そう
mini 草 m¨argiga.
参考
⇒ 匙
参考
⇒ 蚤
参考
⇒ 是
反対
⇒ 晩
参考
⇒ 草
varajane tund
eesliitena t¨ahendab noorust
kiirelt, k¨armelt

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
135
129
43
卜文

 
ふた
きぶつ
いん
仮借

✁Kujutab kaanega 蓋 anumat 器物, t¨ahendus s¨ailinud m¨argi
(飲) alg-
kujus, kus vasak pool
koosnebki 今 kujutisest ¨ulal ning k¨a¨arn˜oust 酉 all. Algses
がん
ねん
ぎん
いん
t¨ahenduses 今 kasutamisn¨aiteid pole. Esineb osana ligi 30 m¨argis. 含・念・吟・陰
jne. 〔説文〕liigitab m¨argi
v˜otme alla ja n¨aeb ainult ajalist t¨ahendust, mis on
laen.
21
音符
⇒ 念
反対
⇒ 昔

⇒ 飲今 ON 飲 VASAKUL ¨ULAL
praegu, antud momendil
kui siiski, kui ometigi, kui aga
kohe, just kohe

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
17
117
44

 

じぞく
形声

✁H¨a¨aldusosuti 寺 ¨uheks t¨ahenduseks on ‘edasi kandma’ 持続. 〔説文〕se-
しじ
letab m¨arki aastaaegade t¨ahenduses 四時, mida luu- ja pronkskiri 卜文・金文 ei


kinnita. Hoopis 時 ja 止 on samat¨ahenduslikud. 時 on kasutatud segamini ka 是
m¨argiga. Konfutsiuse
Vesteid ja vestlusi 〔論語〕kasutab m¨arki juba aastaaega-
de t¨ahenduses.
音符
⇒ 寺
議類
⇒ 溲
議類
⇒ 止
aeg,
aastaaeg
(kevad–suvi–s¨ugis–
ajaarvamine, kalender (kuu)
talv)
k¨usima ( sobivat  hetke)
¨uks 12st p¨aevatunnist (kuukalender)
see v˜oi too
ajastu, epohh
J: muide, aga muide
hetk, sobiv moment, v˜oimalus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
30
43
45
卜文

 
会意

✁¨
Ulemises osas 八, all m˜o˜ok 刀; terariistaga kaheks osaks 両分 t¨ukeldama.
〔説文〕seletab kui m˜o˜ogaga lahutama 分別. 別 m¨argib kontide l˜oikamist, 分 liha
t¨ukeldamist.
異字同訓

⇒ 別
⇒ 八
議類

⇒ 払
⇒ 刀
jagama,  osadeks  tegema, t¨ukeldama
k¨ullaladaselt, piisavalt
poolitama, pooleks tegema
pikkus¨uhik(1/10 SUN), pindal¨auhik
sorteerima, vahet tegema, liigitama
minut, 1/60 tunnist 11
oma osa, oma osakaal (ametis)
22
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
212
42
46

 
象形

✁Vana kuju on
. Kujutab pooleks l˜oigatud lihakeret, ¨ulemises osas olev 八
ぎゅう
n¨aitab poolitamist. 〔説文〕seletab kui poolitamist 中分, mis koosneb 八 ja 牛
ふく
ほう
はん
osadest. 副・剖・判 on k˜oik algselt sama algh¨a¨alikuga.

⇒ 伴

⇒ 牛

⇒ 八
反対
⇒ 丁

⇒ 判
keskkoht, poolitus
poolitama
pooleni ulatuma
paaritud numbrid

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
168
116
47

 こう
形声

✁交 kannab h¨a¨aldust, m¨argi algne t¨ahendus on jalapakud v˜oi jalatapp (vt.
かい
こう
こうりょう
械), algup¨ara v˜oib otsida ka 爻 m¨argist (教) ja 校猟, mis viitab  puudest  ehitatud
こうせき
loomal˜oksule. 校 m¨argib ¨uldiselt puude ristamisel 交積 saadud konstruktsioone.
議類
⇒ 較
参考
⇒ 傚

⇒ 木
白川字統
⇒ 爻
参考
⇒ 交
˜opetuse andmise koht
tagasi  tulema  (enesele)
ametniku nimetus Hiinas
v˜ordlema, j¨arele  uurima  ja paika pa-
jala v˜oi k¨aepakud (rauad)
nema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
105
87
48
卜文

 
象形

✁Algne vorm 來, kujutab teraviljavart 麥 (麦), iga aastast viljasaaki.
ぼうし
〔説文〕seletab kui viljapea 芒朿 kujutist. Viljapea t¨ahendus kandus juba luukir-
jas 卜文 ¨ule (andami) viimisele, tulevale perioodile, tulevale aastale ja  seej ¨arel
23
tulemisele-minemisele ¨uldisemalt. T¨ahendused  enamuses  laenud 仮借.

⇒ 麦
tulema, l¨ahemale liikuma
siia maani,  senini
p˜ohjustama,  tuletama
ettepanev verbi vorm lausel˜opus
see mis on ees
KANBUN

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
510
264
49
卜文

 

会意

✁Koosneb suurest 大 inimesest ja tulest 火, kujutades ennast tuleri-
しゅうふつ
しゃ
tuaalis puhastavat 修祓 inimest, algt¨ahendus s¨ailinud m¨argis 赦. Tule kasutamisele
くん
ふん
t˜orjerituaalides viitavad ka 薫 ja 焚.
議類
⇒ 赭

⇒ 火

⇒ 大
参考
⇒ 朱

⇒ 庶 TEGELIKULT POLE OMAVAHEL
参考
⇒ 空
SEOTUD, KUIGI 説文 NII V ¨
AI
punane v¨arv, tule v¨arv, l˜ouna ja suve
paljas , ilma katteta
v¨arv
verine, verd tarretama panev
punast v¨arvi
kommunistlik
keskmine, k˜oige olulisem osa
7:

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
192
19
50
卜文

 

じん
けん
会意

✁Algselt jalg 之 ja inimene 人, sama ehitus kui ‘vaatama’ 見, m¨ark on
seotud t˜orjerituaaliga (ka ohverdamisega), mis pidi kindlustama ohutu teekonna
どう
ning pahad vaimud eemale ajama. Sarnased riitused on peaga t˜orjerituaal 導 ning
せい
せん
kaunistatud kulmuga silm 省. Pesemine 洗 t¨ahendas algselt teeloleku j¨argset jalga-
ぜんしん
de puhastamist. 〔説文〕seletab m¨arki kui edasi suunas minekut 前進, foneetiliselt
ぜん
l¨ahedane 前.
24
音符
⇒ 洗
参考
⇒ 道
音符
⇒ 跣
白川字統
⇒ 之
参考
⇒ 脱
白川字統
⇒ 人
参考
⇒ 見
esiots, see mis on ees
ette minek, esile t˜ousmine
serv
k˜oigepealt, peamine
varem (elanud), esi(vanemad)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
422
299
51
卜文

 
象形

✁Suurele inimesele 大 lisatud ¨ules ring (praegu r˜ohtkriips) n¨aitamaks
てんちょう
tema peanuppu 巓頂. 〔説文〕seletab kui k˜orget kohta. Algt¨ahendus pole seotud
とうちょう

taevaga, vaid viitab inimese laubale 頭頂. ‘Maa’ 地 tarvis kasutatud vana m¨ark

t¨ahistas jumala maapeale laskumise kohta 墜. 天 on t¨ahendanud ka pea maha
さくてん
v˜otmist—peata jumal 刑天 viitab samuti sellele, vastav rituaal oli 鑿天. Taeva
てんめい
t¨ahendus ja p¨uha- v. taevamandaadi 天命 t¨ahendus on hilisemad.

反対
⇒ 大
⇒ 地
taevas meie pea kohal
abikaasa austav nimetus
k˜orgem jumal taevas
jumalate maailm (仏)
kogu loodusmaailm
paradiis
taevane k¨ask, taeva mandaat
p¨aev
taeva k¨asu j¨argi toimiv valitseja, kei-
10 esivanemate maa
ser

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
69
171
52

 

形声

✁Vana kuju 氣 ja
. H¨a¨aldusosuti 气 pluss 米 t¨ahendas nagu 〔説文〕m¨argib
k¨ulalistele antavat s¨o¨oki
. Praegused t¨ahendused on ¨ule  kantud  m¨argilt 气, mis
kujutas voolavat ˜ohku.
25
議類
⇒ 慨
参考
⇒ 愾

⇒ 气
hinge˜ohk
aastaaegade
ja
ilmastiku
muutu
gaasiline substans
p˜ohjustav j˜oud
inimese  eluj ˜oud, vitaalsus
inimese tunnete ja emotsioonide alus
Hiina meditsiinis keha kaitsev [陽]
vormitu ja n¨agematu tugev j˜ou
j˜oud v v¨agi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
595
60
53
卜文

 
象形

✁Kujutis vihmast, mis pilvedest alla sadamas. 〔説文〕seletab ¨ulemist
けい
kriipsu 一 kui taeva 天 kujutist, 冂 kui pilve 雲 ning selle vahel
vett 水 sadamas
ふる. Luu- ja pronkskirja 卜文・金文 m¨arkides ¨ulemist kriipsu aga sageli ei esinegi.
参考
説文
⇒ 雪
⇒ 一一 KUI TAEVA M ¨ARK
参考
白川字統
⇒ 需
⇒ 電
vihm, veekujulised sademed
sadama (ka l¨ortsi, rahet)
vihma sadama, vihma kallama
niisutama, kastma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
100
198
54
卜文

 
あいそむ
会意

✁Kaks inimest seljakuti seismas 相背く. 〔説文〕seletab kui seljaku-
そむく

ti olemist 乖. M¨argi 背 algkuju. Kasutati juba luu- ja pronkskirjas p˜ohjapoolsete
はい
maa alade t¨ahenduses
. Selja p¨o¨oramisest tuleneb ka p˜ogenemise t¨ahendus nagu
はいほく
ほくしつ
ほくどう
敗北, naise ruum  elamus  北室 ning naise ema elukoht 北堂. P˜ohi on seotud yin 
なん
poolusega, l˜ouna 南 yangiga 陽. Hauad paiknesid samuti asulate p˜ohjakaares.
旧字
白川字統
⇒ 乖
⇒ 背
参考
反対
⇒ 倍
⇒ 南
26
p˜ohjasuund, k¨ulm maa
p˜ogenema
p˜ohja suunas minema
selga keerama
p˜ohjapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
194
199
55
卜文

 
みょう
象形

✁Mi´ao 苗 rahva kunagise l¨o¨okpilli kujutis, pillil polnud p˜ohja, kasutati
どうこ
¨ules riputatuna ˜ohku (m¨argi ¨ulaosas sang), hiljem arenes pronkstrummiks 銅鼓,
s˜ona t¨ahistas ka l˜ounarahva eksootikat ja kombeid.

⇒ 献
参考
⇒ 暖

⇒ 遖
l˜ouna, l˜ounasuund, soe koht
luuletused [詩 経] kogumikust [周
l˜ounasse minema
南][召南]
l˜ounapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
93
141
56

 

わく
さい
会意

✁Algne kuju 國, koosneb piirim¨u¨urist 囗 ja kaitstud k¨ulast 或 (口 ja 戈),
ほう
m¨arkideski kaitstud asulat. 〔説文〕k˜orvutab 国 ja 邦, aga viimase puhul on te-
ふうじゅ
ほういき
gu k˜orgendatud 封樹 hauaplatsiga 邦域. 邦 ja 国 on kasutatud segamini, kuigi
こく
et¨umoloogiliselt on m¨argid erinevad. 圀 on hilisem Tangi 唐代 aegne m¨ark.
議類
⇒ 報 報 ON VASTUS, REAGEERING
参考
⇒ 圀
議類
⇒ 訃 訃 ON SURMATEADE
参考
⇒ 家
議類
⇒ 邦
maa, l¨a¨an,  rahvusriik
koduk¨ula, kodukoht
¨uhendriik, riikide liit
Jaapan
kodumaa

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
18
317
57
卜文

 
さい
ばん
会意

✁M¨argi luu- ja pronkskirja kuju koosneb manan˜oust
ja taldriku 盤
27
ぼん
どうぼう
kujutisest 凡, rituaalile viitav t¨ahendus  kajastub  alkoholi n˜ous 同瑁, mida kasuta-
はい
ti uue kuninga p¨uhitsemisel. 同 on kasutatud peekri 杯 t¨ahenduses, mida algselt
きょう
きん
kasutati ohvriviina mahavalamiseks. Tegevust m¨argib 興 ja 釁, mille ¨ulaosas on
しゅ
そそぐ
kujutis kahe k¨aega hoitavast peekrist 同, millest viina 酒 valati 灌. M¨ark t¨ahistab
sissep¨uhitsemisrituaali n˜oud, rituaalis osalejad saavad selles omavahel kokku liide-

いったいか
tud. 和 on s˜ojav¨aeline allumisrituaal, 同 samastumisrituaal 一体化.〔説文〕seletab
ごうかい
m¨arki kui sobimist, klappimist 合會.
議類
⇒ 胴
参考
⇒ 共
議類
⇒ 衝
反対
⇒ 殊
議類
⇒ 通
samasugune , samav¨a¨arne, v˜ordne
kogunema
samaks
tegema,
samastama,
koos, ¨uhes
v˜ordsustama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
883
130
58
卜文

 

象形

✁卜文 n¨aitab m¨arki
, kus ‘vihma’ 雨 all on suled 羽. 〔説文〕seletab
じょうおんじ
せつ
せつ
samade l˜opph¨a¨alikute 畳韻字 kaudu 雪 t¨ahenduseks ‘ seletama ’ 説, h¨a¨aldusosutina
すい
esitab 彗, mis ei pea paika. 卜辞 laseb meil oletada, et 雪 ja
olid algselt samad

すす
m¨argid.
on jumala nimi, kellelt paluti vihma. 雪 t¨ahendus ‘puhastama’ 雪ぐ
さつ
しき
tuleneb laenuna 刷・拭 m¨arkidega segakasutusest.
議類
参考
⇒ 拭
⇒ 朱
参考
参考
⇒ 彗
⇒ 雨
lumi, lumivalge
loputama, puhastama
lund sadama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
20
196
59
卜文

 
仮借

✁Kujutab ¨ulalt ja alt k¨atevahele haaratud  kotti
. 〔説文〕seletab kui
p¨aikest, mis puu tagant idakaarest t˜ousmas. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad 東 sarnase-
じょう
そう
na 襄 algm¨argiga
. Algt¨ahendus on s¨ailinud m¨argis 曹, millel algkujus on ¨ulal
28
ごくしょう
kaks 東 kujutist
t¨ahendab kohtuprotsessil 獄訟 poolte esitatud tagatisi ning
せいやく
vande 誓約 andmist. Kaks 東 kujutavad siin tagatiseks esitatud kotte
議類
⇒ 青
反対
⇒ 西

⇒ 柬 ALGKUJUS
SARNASED,
M ˜
OLEMAD KUJUTAVAD KOTTI
ida, p¨aikese t˜ousu ilmakaar
Tokyost v. Hakonest idapoolsed alad
itta minema
AZUMA
idapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
224
431
60

 
こう
形声

✁Vana kuju on
. H¨a¨aldusosutit 工, kasutatakse viitena k˜overale, paindunud
わんきょく
くうきょう くうきょ
くうこう
彎曲 asjale nagu 杠・虹. Algselt t¨ahendas 空 auku ja t¨uhimikku 空竅・空虚・空孔,
taeva t¨ahendus tuli hiljem.
議類
⇒ 攻
参考
⇒ 無
議類
⇒ 肛
反対
⇒ 実
参考
⇒ 徒
t¨uhjus
olematus
t¨uhi, ei midagi endas hoidev
budistlik valgustatus
反対
⇒ 実
taevas
niisama, asja eest teist tagant
西
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
183
197
61
卜文

 
仮借

✁Nagu k˜oik suunam¨argid on 西 foneetiline laen, 卜文 j¨argi peaks olema
あらめ
かご
suure silmaga 荒目 s˜oela v. korvi 籠 kujutis, vastavaid kasutusn¨aiteid pole leitud.
〔説文〕seletab m¨arki kui linnu pesa, kuhu  linnud  ˜ohtul, p¨arast p¨aikese loojumist
せい
せい
l¨a¨ande, laskuvad. Linnupesale vastavad m¨argid on 栖 ja 棲. Lindudega 鳥 seost
kinnitavaid n¨aiteid luu- ja pronkskiri samuti ei paku.
29
議類
⇒ 白
参考
⇒ 聲
議類
⇒ 秋
l¨a¨anesuund, p¨aikese loojumise suund
l¨a¨ande minema
Euroopa, oksident
l¨a¨anesuund
surmaj¨argne maailm budismis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
46
226
62
卜文

 
ぼうろう
象形

✁Kujutab kaarega v¨aravaid, mille kohal on vahitorn 望楼. Sellist lin-
けいかん
nam¨u¨uri ehitist kutsuti 京観. 〔説文〕seletab kui inimese ehitatud v¨aga k˜orget
こう
きゅう
高 ehitist k¨unkal 丘. Luu- ja pronkskirja m¨argid  esitavad  alaosas v¨aravakaarega
てい
きょうきゅう
ehitist, mitte k¨ungast 丘. M¨ark on sarnane 高・亭. M˜oistet 京丘 kirjeldatakse kui
せんししゃ
せきしほうど
きょうかん
s˜ojasurnute 戦死者 ¨uhishauda 積尸封土, mille kohale on ehitatud vaatetorn 京観.
ぐんもん
ぐんれい
N¨aha on ka 京 kasutamist s˜ojav¨aravana 軍門, samas toimetati s˜ojarituaale 軍礼 ja
ぎせい ころす
toodi ka ohvreid 犠牲 宜. Pealinna t¨ahendus hilisem.
議類
⇒ 京

⇒ 高 ALGSELT V ¨AGA SARNASED
議類
⇒ 億
M ¨
ARGID
議類
参考
⇒ 兆
⇒ 景

⇒ 涼
pealinn, valitseja asukoht
12+1 v. 12+4 nulliga number
k˜orge valitsusk¨ungas
Kyoto l¨uhend

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
55
80
63
卜文

 
がいせんもん
会意

✁Koosneb triumfikaare 凱旋門 京
さい
l¨uhendatud kujust ja manan˜oust 口. T¨ahendab v˜olvidega ehitust, kuhu pandi lahin-
けんきしたい
gus langenud 遣棄死体¨ulikud ning mille ¨umbruses sooritati vastav matuserituaal.
たたき
けい
〔説文〕seletab k˜orge kindlusetornina 崇 koosnedes piiravast m¨u¨urist 囗・冂, mis ka
そうしゃ
lao 倉舎 funktsioonis. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad, et 口 on mana- v˜oi t˜ootusn˜ou,
ぼうろう
ろうかん
きょう
mitte ehitis 囗. ¨
Ulemine osa on vahitorni 望楼・楼観 kujutis, analoogiliselt 京 ja
てい
もんけつ
しゅくとう
亭 m¨arkidega. Torniv¨aravasse 門闕 asetati man aou 祝祷 ning toimetati halbade
あくじゃ
こうじょう
ぎれい
vaimude 悪邪 t˜orjerituaal 候禳の儀礼.
30
議類
⇒ 人

⇒ 口口 SIIN MANAN ˜OU

⇒ 京 ALGSELT V ¨AGA SARNASED
説文
⇒ 冂
M ¨
ARGID
k˜orge (ehitus v koht)
vana, iganenud
suure v¨a¨artusega, k˜orge seisuselt,
kalliks  pidama , t¨ahtsaks pidama
osav
austav v¨aljend
kuulus, k˜orgelt hinnatud
rikas
kallis, hinnaline, v¨a¨artuslik

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
148
219
64

 
ちょう
かんち
形声

✁H¨a¨aldusosuti 丁 ja p˜old 田, m¨arkis algselt p˜olluvaheteed 間地 ning ¨uldisemalt
くが
eri p˜oldude vahelist piiririba 区画.
議類
参考
⇒ 村
⇒ 丁
p˜ollupiiri tee
(間)
linn
p˜ollupinna ¨uhik 9930 m2, 3000 TSU-
linnaosa  (市町村)
BO (坪)
pikkus¨uhik u. 109 meetrit v. 60 MA-d

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
446
45
65

 


形声

✁H¨a¨aldusosuti on 可, 卜文 j¨argi ‘kandami’ 荷 algvorm, kus inimene  kand -
ほこ
になう
mas hellebardi 戈. 〔説文〕seletab kui kandmist
. K¨usis˜ona t¨ahendus on tulnud


k¨usis˜ona 可 t¨ahenduse ¨ulekandmisel. Vt. 伺 ja 呵.
音符
⇒ 可

⇒ 呵
議類
⇒ 羽
参考
⇒ 荷

⇒ 伺
mis (k¨usis˜onana)
kumb , milline
milline, missugune
sellep ¨arast
et,
kuna
(vastusena
miks (k¨usis˜ona)
k¨usimusele)
31
k˜ohkluse ja kahtluse v¨aljendaja
(sest)
lause alguses loob kausaalse suhte,
miks k¨ull, miks ometi (im

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
164
69
66
卜文

 
象形

✁Kujutab inimest eestvaates koos rinnale tehtud p¨uhitsevat punast v¨arvi
しゅ
まじ
くわく
朱 t¨atoveeringuga 文身. 〔説文〕t˜olgendab kui segamini kirjutatut 錯はれる畫な
り, 交文. 文 ise pole kiri, vaid kirjaga inimese kujutis, mis erinevalt ‘suur inimene’
だい
大 m¨argist on rinnaosast laiendatud. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad rinnal risti × ja
せんじん
心 kujulisi m¨arke. 文 kasutati eess˜onana vanemate 先人 kohta. Matustel tehti pu-
きょう
かいしん
nase v¨arviga lahkunu p¨uhitsemiseks tema rinnale 胸 maaling 絵身, sama kommet
そう
せき

さん
げん
j¨algiti ka abiellumisel 爽・
・爾, s¨unnitamisel 産 ning raugaikka j˜oudmisel 彦.
T¨atoveerimine on seotud p¨uhendusrituaalidega, olles osalejat puhastava ja kaitsva
きょうれい
きょう
toimega. Matuserituaali 凶礼 korral tehti rinnale  rist  nagu n¨aha m¨arkidest 凶・兇・
きょう きょう
匈・恟・胸. Yin 殷 ajastul oli t¨atoveerimine veel ¨uldrahvalik  komme  nagu hiljem
paljude Kagu- Aasia  p˜olisrahvaste, ka  jaapanlaste  juures on avastatud. 文 m¨argiga
しつ
on ¨ule tuhande s˜ona, vastandm¨argiks v˜oiks pidada 質.
参考
⇒ 凶 凶 MATMISRIITUS KEHAKIRJA-
GA
GA
参考
⇒ 爽 爽 ON RISTIM ¨ARGID S ¨AILINUD
参考
⇒ 大 M ¨ARKIDE LUUKIRJA KUJUD
参考
⇒ 爾 爾 ON RISTIM ¨ARGID S ¨AILINUD
SARNASED, 文 ON RINNAOSAS
参考
⇒ 産 産 S ¨UNNIRIITUS KEHAKIRJAGA
RISTIM ¨
ARK
参考
⇒ 彦 彦 RAUGARIITUS KEHAKIRJA-
muster, v¨alispidine kaunistus
kirjat¨ukk
v¨aljan¨agemiselt ilus
haridus  ja  kunst  (vastandina j˜oule,
v¨alispidiselt kaunistama
s˜ojale)
kirjam¨ark,
piktograaf,
asja
kuju
osavusmeisterlikkus
j¨aljendav
Hiina kuninga nimi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
662
159
67
卜文

 
おの
ふえつ
会意

✁Kujutas 斧 kirvest ja 又 k¨att. Puusepa- v˜oi ohvrikirvest 斧鉞, hoidev
つえ
inimene. 〔説文〕seletab m¨arki koosnevat vitsa 杖 hoidvast k¨aest 又, t¨ahenduseks
32
leibkonna pea. On seletus ka tuld hoidvast k¨aest, kuid pronkskirja m¨ark on selgelt
まさかり
おう

kirve 戉(鉞) teraosa 鉞頭 kujutav. Samuti nagu 王・士, n¨aitab 鉞 rituaalriistana selle


hoidja seisust. 父 on kasutatud austava eess˜onana, hiljem asendati 甫 m¨argiga.
議類
⇒ 鉞
反対
⇒ 母
参考
⇒ 甫
A1 isa,
vanem
meesterahvas,
B1 onu, vanem meesterahvas
h˜oimuvanem
isalik  persoon

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
265
120
68

 


ぎょ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 吾, t¨ahenduses kaitsma
・禦. 言 ja 語 on samade alg-
そうせい
げん
ぼうぎょ
h¨a¨alikutega 双声. 言 on r¨undav 攻撃 s˜ona, 語 hoopis kaitsev 防禦 s˜ona. 〔説文〕
ろん
k¨asitleb t¨ahenduses ‘seletus,  vestlus ’ 論. V˜oib oletada, et「言々語々」oli ¨uheks
ことだま
ちれい
いぶ
viisiks s˜onamaagiaga 言霊 maavaimude lepitamisel 地霊慰撫.
音符
参考
⇒ 五
⇒ 吾
音符
参考
⇒ 言
⇒ 齬
jutustama, seletama, vestlema
s˜ona, v¨aikseim t¨ahenduslik ¨uhik kee-
dialoogi pidama, kahek˜onet pidama
les
jutt, lugu
rahvuskeel
RONGO hiina klassika

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
560
158
69
卜文

 
ゆう
会意

✁Koosneb kahest 又 m¨argist: kahe k¨aega vastastiku abistama. 〔説
どうし
ゆう
文〕seletab, et samameelsetest 同志 saavad s˜obrad 友. Pronkskirja m¨argin¨aited
そう
しゅう
ゆう
on sarnased m¨argiga 双. 〔説文〕segab omavahel ¨ara 習 ja
, viimane m¨argib
manan˜ou juures k¨asi kokku pannes verevande andmist, sugukonna 同族 siserituaal.
ゆうぎ
友 t¨ahistab sugukonna ¨uhtsus- ja l¨ahedustunnet 友誼,
m¨argib vastava nimis˜ona.
33
議類
⇒ 劣
参考
⇒ 伴
議類
⇒ 朋
s˜ober
abistama, aitama
s˜obrustama, s˜oprust tegema
kamraad, seltsiline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
189
208
70
卜文

 
こうぐ
じゅぐ

象形

✁Kujutab t¨o¨oriista 工具, sarnane k¨ull manariistaga 呪具 巫
kuid ¨uhendust pole. T¨ahenduste ulatus v¨aga lai, alates rituaalidest ja l˜opetades ehi-
こうしゅく
tuses kasutatava nurklauaga. Algne rituaali 工祝 t¨ahendus on kandunud ¨ule orjale
ひゃっこう
ひゃっかん
百工 (hiljem sama kui  ametnik  百官) ning muudele elualadele.
参考
⇒ 巧
反対
⇒ 拙
参考
⇒ 香
oskus, kunst, tehnika
k¨asit¨o¨oliste ja kunstnike kiht (土農
meister, meistrimees
工商)
meistrit¨o¨o, ˇsed¨o¨over
t¨o¨olised
sell, ˜opipoiss
noot orientaalsest noodis¨usteemis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
34
209
71

 
よう
えき
ぎょく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 昜 (mitte 易), mis kujutab alusele pandud kalliskivi 玉
ほうしゃ
kiirgamas v¨alja 放射 allapoole sellele langevat valgust. 場 t¨ahistab kohta, kus toi-
たましふ
かみ
metati seestumusrituaali 魂振り. 〔説文〕seletab 場, kui kohta, kus jumalale 神
まつ
p¨uhenduti 祭る. On n¨aiteid, mis kinnitavad, et 場 oli vanasti ka otse p˜oldude vahel
silutud koht, kuhu asetati annid jumalale ning peeti t¨anup¨uhi.
議類
⇒ 登 登
ON
KONKREETSEMA
参考
⇒ 地
T ¨
AHENDUSEGA
議類
⇒ 塲
34
plats, v¨aljak
koht
muust  maast astme v˜orra k˜orgemale
kord (mingi s¨undmuse loendur)
t˜ostetud pind
vaatus v stseen teatris
kogunemise koht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
151
95
72

 
かつ
かつ
けつ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 舌. 舌 algkuju on
, mis koosneb k˜overast m˜o˜ogast 厥 ja
けず
かつ
manan˜oust
kujutab manan˜ou kaane l˜oikamist 刮り.
on ka 刮 algm¨argiks.
めいせい
はき
じゅそ
話 on vannet 盟誓 rikkuv 破棄 karistusv¨a¨arne mana 呪詛.
音符
議類
⇒ 禾
⇒ 談
議類
参考
⇒ 獪
⇒ 舌
r¨a¨akima, jutustama
keel
jutt, lugu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
568
52
73

 
もく
会意

✁Kolm korda korratud puu 木, annab metsa. Metsal on ka hiie, kui vaimude
じんじゃ
asukoha t¨ahendus. Many¯o 万葉  aegadel  h¨a¨aldati 神社 kui もり.

参考
⇒ 木
⇒ 寐
tihe mets,  laas
tihedaks kasvanud, umbe kasvanud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
110
200
74

 
せき
ぼく
会意

✁Koosneb kahest osast 夕・卜. 〔説文〕seletab kui ˜ohtut, mil p¨aike laskunud
へいたん
ぼく
平旦 ja aeg ennustada 卜. Luukirjutiste 卜辞 p˜ohjal on 外 selgelt seotud kilpkon-
ぼくほう
げつ
にく
naluu ennustamisrituaaliga 卜法, 夕 pole seotud kuu 月, vaid lihaga 肉 viidates

lihaohvrile. Algne t¨ahendus oli ennustuseks sobiva kilpkonna 亀 kilbi k˜ohuosa
35
がいこつ
べつ
外骨, s¨o¨omiseks sobilik kilpkonn on 鼈, selle puhul ennustamiseks kasutati selja-
ないこつ
kilpi 内骨.
議類
反対
⇒ 層
⇒ 内
v¨aljaspool, kuskil v¨aljas
naise sugulaste  eesliide
¨a¨areala, provints
k˜orvalroll Hiina teatris
teise oma, mitte minu, v˜o˜oras
eemaldama, v¨alja v˜otma
lisaks, peale selle

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
144
113
75

 
まい
かい
めい
たん.
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 毎. Hiina riiki ¨umbritsevad veekogud 晦・溟・澹
〔説文〕
てんち
ひゃくせん
seletab 海 kui ‘maailmamerd’ 天池, kohta, kuhu suubuvad tuhanded j˜oed 百川.
議類
⇒ 梏
meri
suur hulk samu asju ¨uhes koos
suur j¨arv
lai ja suur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
82
128
76
卜文

 
象形

✁˜
Oige m¨ark 會, muud variandid ・ , 会 on mugandatud m¨argikuju 俗
ふた
こしき
字. 會 on kaanega 蓋 toidun˜oud, alaosas ¨ummargune keedun˜ou 甑, ¨ulaosas kaane-
しふ
ぞう
そう
えき
ga n˜ou. 〔説文〕lahkab m¨arki kui
ja 曾 l¨uhendit. 曾 on ‘t¨aidetud taldrik’
(益).
そう
會 ja 曾 on sarnased m¨argid, esimesele on lisatud veel kaas. 曾 on 甑 algm¨argiks
てい
かいごう
viidates kaanega 蓋 rituaalin˜oule 鼎. 会合 t¨ahendas kaane peale sobitamist.
異字同訓
⇒ 合
旧字
⇒ 會
議類
⇒ 対
参考
⇒ 遇
議類
⇒ 必 会 ON VULGAARSEMAS KASU-
参考
⇒ 集
TUSES ‘KIND
議類
⇒ 適
36
kohtumine , kogunemine
just, t¨apselt (nii nagu vaja)
kogunema
kindlasti, t˜oesti nii nagu arvan
¨uhte kohta kokku tulema
¨ara taipama, aru saama
kohtuma, silm-silma n¨agema
inimeste kogunemiskoht
pidepunkt, asja sisu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
15
182
77
卜文

 

きょくせん
象形

✁Kujutab jalaj¨algi 止, millele lisatud k˜over joon 曲線. 〔説文〕
そうもく
えきじ
j¨argi kujutab taimede 艸木 ¨ulespoole suunatud kasvu
滋. Luu- ja pronkskirja
m¨argid kujutavad jalaj¨algi, mille alla m˜onikord lisatud manan˜ou kujutis osutamaks
enne v¨aljaminekut sooritatavale rituaalile. Jaapanis vastab 「馬のはなむけ」.
議類
参考
⇒ 凸
⇒ 産
議類
反対
⇒ 集
⇒ 進
A1 seestpoolt v¨alja minema
A6 s¨unnitama,  tekkima
A2 v¨alja ilmuma
v¨alja k¨aimine, esitamine
A3 kodunt v¨alja minema
J1 p¨ariltolu
A4 ¨a¨aremaadele  lahkuma
J2 v¨aljund
A5 v¨alja p¨a¨asema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
289
89
78
卜文

 

がい
会意

✁Koosneb m¨arkidest
(皀
) ja 蓋.
kujutab s¨o¨ogin˜oud, millega
まい
あつ
valmistati toiduks teravilja, 蓋 selle kaant. 〔説文〕seletab kui riisi 米 kogumist

しふ
むる, koosnedes 皀 ja h¨a¨aldusosutist
. Pronkskirjas on m¨argikuju
, kus inime-
しょっき
しょくばん
ne seismas s¨o¨ogin˜ou k˜orval. S¨o¨ogin˜ou ise on
器・ 盤. 食 t¨ahendab s¨o¨ogikorda:
¨uks p¨aikeset˜ousul, teine loojangul.

⇒ 皀
白川字統
⇒ 人

⇒ 蓋
37
s¨o¨oma, n¨arima
varjutus, nagu uss s¨o¨ob ennast sisse
s¨o¨ok
alla neelama, n¨ammutama
s¨o¨ogikord
toitma, (¨ules) kasvatama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
35
58
79

 
けん
象形

✁Kujutab k¨aelaba koos viie s˜ormega. 〔説文〕seletab kui k¨aelaba 拳. K¨asi 手
しゅ
ja  kael  首 on homofoonid.
参考
⇒ 写
部首
⇒ 指
参考
⇒ 首 M ¨ARGID ON HOMOFOONID
部首
⇒ 接
説文
⇒ 拳
k¨asi
nud
k¨atte v˜otma, k¨aega l¨o¨oma
k¨aekiri, tegutsemisviis, stiil
oma k¨aega, isiklikult, ise
viis, v˜ote
t¨o¨o
suund
osav k¨asit¨o¨os ja kunstides
10 alam, alluv
mingit (kunsti v k¨asit¨o¨o) ala harjuta-
11

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
48
204
80
卜文

 

しゃ

形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on 土, mis vanasti h¨a¨aldus 社. 土 on

m¨argi algkujuks. Kuna 土 m¨argil on palju t¨ahendusi, siis liideti juurde v˜otmena 示.
T¨ahendab paikkondlikke jumalusi ja loodusvaime, nende kummardamisega seotud
rituaale ning kogukonda koos hoidvaid j˜oude.
音符
⇒ 土 VANASTI H ¨A ¨ALDUS 土 SAMA
反対
⇒ 持
MOODI KUI 社
maaema p¨uhamu, maaemale ohvrite
teenimisega
toomise koht
grupp,  organisatsioon
puu, millele kanti ¨ule maaema v¨agi,
firma, ettev˜ote
hiljem juba ehitised ja ka inimesed
Shinto p¨uhamu
vaimulike klass, kes seitud maaema
38
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
205
132
81

 

しん
会意

✁Koosneb 雨 ja 申 m¨arkidest. 申 kujutab piksenoolt k˜overdumas v¨alja vih-
mapilvest.
議類
⇒ 轉
白川字統
⇒ 雨
白川字統
⇒ 申
v¨algu  nool , piksenool
de
v¨alkkiire
kibekiirelt pilku peale heitma (ho-
elekter
nor.)
telegramm, elektriliselt edastatav tea-
elektrirong

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
119
146
82

 
きん
ふきん
形声

✁˜
Oige kuju
. H¨a¨aldusosutiks on 斤.〔説文〕seletab kui ¨umbruskonda 附近.


T¨ahendab sama kuningriiki 畿, sama ¨umbrust. 圻 t¨ahendas 畿 riigi sisemust.
音符
⇒ 斤
参考
⇒ 祈
参考
⇒ 切
参考
⇒ 親
参考
⇒ 圻
反対
⇒ 遠
参考
⇒ 幾
反対
⇒ 遠
参考
⇒ 畿
l¨ahedane (inimene)《形容詞》
sarnane
l¨ahedal, l¨ahestiku paiknev《形容詞》 l¨ahenema
kergesti m˜oistetav, arusaadav
kohtlema kui l¨ahedast inimest

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
181
9
83
卜文

 
いんきょ
象形

✁Kujutab ratast, algselt oli kaks ratast koos teljega. Yin haudadest 殷墟
on leitud vanu kaarikuid, mist˜ottu nende ehitus ka detailideni selgunud. Vanasti
39
きょ

ぎょ
h¨a¨aldus kui 居・孤・魚, mist˜ottu on kasutatud segamini vastavate m¨arkidega.
音符
⇒ 孤
議類
⇒ 輿
音符
⇒ 居
反対
⇒ 得
音符
⇒ 魚
vanker, telje ja ratastega liiklusv
shogi m¨angunup
ratas
auto

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
29
103
84
卜文

 
かし
象形

✁Kujutab surnukeha 架屍. 〔説文〕seletab kui kokku k¨oidetud
せん
らいし
paate 船. Seletus k¨aib ilmselt hoopis m¨argi
kohta. Samuti on teooria  adra  耒耜
kujutisest, sellega ei saa seletada 方 esinemist paljudes m¨arkides. Kujutab sur-
nukeha, luukirjas 卜文 t¨ahendab v˜o˜oraste h˜oimude territooriumeid. Samuti seotud
さらしくび
maharaiutud peadega 晒首, millega vaenase t˜orjumiseks m¨argiti h˜oimupiire. Maalt
ほう
v¨aljasaatmine on 放, m¨ark t¨ahendas algselt laiba t¨ukeldamist ning nii sellest halva
きょう
きょうかい
vaimu v¨aljaajamist.
on omakorda piiril 境界 toimetatav t˜orjemaagiline rituaal,
げき きょう げき
よう
kus 白 m¨argib kolpa.
sisaldub omakorda paljudes m¨arkides 激・徼・檄・邀, mis
ごう
ちょう

k˜oik sama algup¨araga. 傲・徴・微 on samuti seotud v˜o˜ora v˜oimu t˜orjerituaalidega.
へん
Samuti on 方 seotud ¨umbruskonda m¨arkiva 辺 vana kuju 邊, mille ¨ulaosa kujutab
びきょう
さいきょう
nina auke 鼻竅 ning alaosas on teibasse  aetud  pea 祭梟. M¨argid 方 ja 辺 on seega
せいしょ
ぼう
omavahel tihedalt seotud. 方 m¨argib ka p¨uha kohaga 聖所 seotud tabusid nagu 防,
じゅごん
kus
) on jumala seestumiskoht, mille ees tehakse 方 t˜orjerituaali 呪禁. Yin
殷 haudadest on teadup¨arast leitud rohkesti murtud kaeladega ohvreid, mis anna-
vad tunnistust vastavast t˜orjerituaalist. Ohvrite pead ja kehad on  maetud  k¨umne
kaupa eraldi kohtadesse, ohvrite arv ulatub isegi sadadesse. M¨argi 方 ¨ulej¨a¨anud
t¨ahendused on arenenud hiljem.
音符
参考
⇒ 彷
⇒ 当
音符
参考
⇒ 放
⇒ 筏
音符
反対
⇒ 訪
⇒ 円
参考
比較!
⇒ 並
⇒ 万
40
suund keskmest v¨aljapoole, eemale
ma
sihtpunkt
tegutsemisviis
oma territoorium
meetod
rivistuma, rivistama
10 menetlus
v˜ordlema, ¨ules rivistades v˜ordlema
11 oskus
parv
12 kunst
laiali pillutama, oma suva j¨argi talita-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
394
151
85

 
せい
たん
形声

✁Vana kuju
. ¨
Ulemine osa on 生, mis ka h¨a¨aldusosuti, alumine jadeiit 丹.
ごぎょう
M¨arki on〔説文〕
seletanud 五行 p˜ohim˜ottel: vastab ida suuna v¨arvile, puust 木 (青)
tekib tuli 火 (丹), seletus pole t˜oene. Jadeiiti 丹 on mitut v¨arvi, roheline jadeiit on
tuntud oma v¨arvi p¨usivuse, raviomaduste ja antiseptilise toimega. Rohelise jadeiidi
せい
青 rituaalne kasutus on lai, n¨aiteks maaharimisriista puhastusrituaal jadeiidiga 静.
音符
⇒ 情
参考
⇒ 蒼
音符
⇒ 生生 ON SIIN FONEETIKUKS
白川字統
⇒ 円 ALUMINE OSA POLE MITTE
音符
⇒ 静
KUU EGA LIHA VAID PIGEM AUK
議類
⇒ 色
V. KAEV, KUST JADEIITI LEITI.
反対
議類
⇒ 丹
⇒ 黄
議類
⇒ 黒
sinine ¨uks viiest p˜ohiv¨arvist
hobune
noor, toores, ebak¨ups
madala seisusega
bambuslauad millele vanasti kirjutati
kollanokk
¨uks ¨uheksast v.Hiina haldus rajoonist

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
331
191
86
卜文

 
あと

象形

✁Jalaj¨alje 趾 kujutis, nagu 歩 ¨ulaosas. 〔説文〕seletab pinnasest
そうもく

v¨aljakasvava taimestikuna 艸木, millel on jalad (juured) 阯. Seletus kasutab 止・

じょういん
基 ¨uhist l˜opph¨a¨alikut 畳韻, 止 pole seotud rohu v. puude kujutisega. 〔説文〕peab

ka 之 taimede kujutiseks, kuid  siingi  on tegu j¨algedega.
41
異字同訓
⇒ 泊 泊 KANNAB ¨O ¨OSEKS PEATU-
参考
⇒ 只
MA T ¨
AHENDUST, 止 AGA SEISMA
参考
⇒ 已
J ¨
A ¨
AMIST
参考
音符
⇒ 帯
⇒ 歯
参考
議類
⇒ 溜
⇒ 歩
参考
議類
⇒ 滞
⇒ 矢
参考
議類
⇒ 禁
⇒ 趾
反対

⇒ 進
⇒ 帰
参考
⇒ 停
paigal seisma, samas kohas p¨usima
paigalseisev figuur, kuju
seisma j¨a¨ama
vaid, ¨uksnes
l˜opetama, loobuma, ¨ara j¨atma
fraasi l˜opu m¨ark
4

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
1262
-1
87

 
象形

✁Kujutab koera. Koeraohver 犬牲 on seotud paljude rituaalm¨arkidega. V¨aike
koer on 狗.
・尤・豕・
on k˜oik algselt koera kujutised.

⇒ 去

⇒ 戻

⇒ 器
koer, koduloom, keda kasvatati ja-
nagu koduloom
hik¨aikudeks, valveks s¨o¨ogiks ja ka
spioon (日)
lemmikloomana
totter, tobe, ilma m˜otteta (日)
¨ulekantud t¨ahenduses alam, inimene

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
617
70
88

 

べん
会意

✁Koosneb lapsest 子 ja rituaalmaja kujutisest 宀. Lapse s¨undimisel viidi pe-
rep¨uhamusse 家廟 esivanematele teade uue j¨areltulija s¨unnist ning pandi  vasts ¨undinule
にゅう
よういく
nimi 字. 〔説文〕seletab kui rinnaga toitmist 乳, ¨uleskasvatamist 養育. Lapse ja
eluts¨uklite m¨argid on seotud initsiatsiooni rituaalidega nagu p¨uhitseva m¨argi lau-
さん
めい
bale kirjutamine s¨unnitusel 産, lihaohvri toomine nimesaamisel 名, t¨atoveerimine
42
げん
t¨aiskasvanuks 彦 saamisel. M¨argi 字 ‘¨ules kasvatamine’ t¨ahendust kasutatakse lii-
もん
gitamaks kanji m¨arke piltm¨arkideks 文 ning ‘k¨upseteks’ m¨arkideks 字.
議類
⇒ 細
参考
⇒ 名

⇒ 子
参考
⇒ 彦

⇒ 宀
参考
⇒ 産
参考
⇒ 乳
kombineeritud  (h¨a¨alik, t¨ahendus) kir-
mi
jam¨ar
h¨u¨udnime  panema
h¨u¨udnimi, teine nimi,  lapsep ˜olve ni-
¨ules kasvatama
k¨ula  haldusjaotus  jaapanis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
514
160
89

 
りょうにゅう
じょ
象形

✁Kahe rinna 両乳 kujutis lisatud naisterahva 女 m¨argile. 〔説文〕seletab kui

imetavat naist, kuid v¨aidetavat lapse 子 kuju m¨argist ei leia. Luukiri 卜文 kasutas

女 ja 母 segamini. 母 kasutamine keelu ja eituse t¨ahenduses 毋 on muistne laen.
母 esineb sageli pronkskirja 金文 nimedes.

⇒ 姆
参考
⇒ 姥

⇒ 拇
反対
⇒ 父

⇒ 毎
反対
⇒ 甫
参考
⇒ 女女 SISALDUB 171S M ¨ARGIS!
ema, laste s¨unnitaja ja ¨ules kasvataja
lihane ema
emalik alge
¨uleskasvamise koht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
197
175
90

 
しち
会意

✁Koosneb osadest ‘ liiges ’ 七 ja ‘nuga’ 刀, algt¨ahendusega ‘luud lahti l˜oikama,
きんせつ
eraldama’. Rituaalsed t¨ahendused on s¨ailinud s˜onades ‘eriti oluline’ 緊切, ‘v¨aga
せつよう
せっせき
vajalik’ 切要, ‘t˜osine t˜orelemine’ 切責.
43
⇒ 七
参考
⇒ 近
参考
⇒ 即
A1 terariistaga l¨abi l˜oikama
A5 keeldu r˜ohutav s˜ona
A2 k¨aima l¨ahedalt l¨abi
k˜oik, kogu
A3 eriti, kindalsti
l˜oige, l˜oikeserv
A4 Hiina h¨a¨aldus˜opetuse ¨uks m¨ark

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
626
65
91
卜文

 

きいと
会意

✁Vana m¨argikuju 絲. 糸 kujutab l˜ongakera, 絲 toorl˜onga 生糸.
けんし
くわ
〔説文〕seletab kui siidkiudu 絹糸. Mooruspuul 桑 elavad siidiussid on olnud kul-
てんじ
しい
tuse  objektiks  蚕示, vastavad rituaalr˜oivaid nimetati 絲衣, samuti on 糸 olnud ka
narmaste (peenikesed, pikad ja palju) t¨ahistuseks. Pronkskiri kasutab 糸 ka ases˜ona

‘see, too’「茲の」 t¨ahenduses.
旧字
参考
⇒ 絲
⇒ 戀

参考
⇒ 変
⇒ 攣

参考
⇒ 関
⇒ 欒
参考
参考
⇒ 孫
⇒ 茲 KASUTATUD SEGAMINI 金文
参考
参考
⇒ 巒
⇒ 變
参考
参考
⇒ 彎
⇒ 轡
参考
参考
⇒ 懸
⇒ 顕
niit, siidiussi kookoni niit, toore kan-
keelpilli keel
ga teg
¨uks k¨umnetuhandik
peenike  kui niit, niitjas asi
n˜oelumisniit

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
248
98
92
卜文

 
びょう
そう
にち
げつ
会意

✁Algne t¨ahendus kandunud ¨ule 廟. Koosneb osadest 艸・日・月. P¨aike
しょう
t˜ouseb 升 juba rohu seest, aga Kuugi heidab veel varju, aeg hommikurituaaliks,
valitsemisp¨aeva algus. Pronkskirjas 金文 on kuu 月 asemel vesi 水, m¨arki kasutati
44
ちょうせき
たん
t˜ousu–m˜o˜ona 潮汐 t¨ahenduses. 〔説文〕pakub t¨ahenduseks hommikut 旦 ning
かん
たん
lippu
(旗), h¨a¨aldusosutiks jadeiiti 丹, mida varasemad luu- ja pronkskirja kujud

ei kinnita. Samamoodi kui 朝, kujutab ka m¨ark 暮 rohu seest t˜ousvat p¨aikest.
反対
⇒ 晩
hommik, p¨aikeset˜ousu aeg
n¨agu p¨o¨orama
p¨aev
keisri v˜oimu t¨aidesaatev tegevus
keisri vaatama minek
¨uhe valitseja valitsusperiood

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
83
104
93
卜文

 
きね
いんようごぎょう
象形

✁Kujutab uhmrin˜oud 杵.〔説文〕seletab yin–yang d¨unaamika 陰陽五行
じゅき
ぎょ
p˜ohim˜ottel. 午 kasutati manariistana 呪器 t˜orjerituaalides
(御), 午 v˜oib h¨a¨aldusosuti
ぎょ
どうろ
ja t¨ahendusliku v˜otmena pidada 禦 algm¨argiks, mis kujutab teele 道路 pandud ma-
nan˜oud. Praegused 午 t¨ahendused on hilisemad laenud.
議類
参考
⇒ 忤
⇒ 牾
参考
比較!
⇒ 杵
⇒ 牛
¨ulespoole end suruma
suund l˜ounasse
seitsmes 12ne oksa s¨usteemis
NB: Sarnane [牛]
kellaaeg 12ne paiku l˜ounal

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
31
105
94
卜文

 

しう
会意

✁Vana kuju
. 止 on varvas v. jalaots; 舟  varvaste  pesemiskauss  andes
せん
せん
kokku m¨argi ‘valama’
. 前 on 剪 algm¨argiks, 剪 alaosas olev 刀 kujutab terariis-
ta.〔説文〕seletab kui ritta s¨atitult l˜oikama, h¨a¨aldusosutina
. T¨ahendus ‘eespool’
ja ‘edasi minema’ tuleb ilmselt varba otste kaudu, mis inimese eesmiseks osaks.
Algt¨ahendus: varbak¨u¨unte ja juuste l˜oikamine leina v˜oi eneseohverduse m¨argiks,
せん
せん
on s¨ailinud m¨arkides 剪・翦・揃 jt.
45
議類
⇒ 上
反対
⇒ 後
参考
⇒ 先
antud punktist ajaliselt ja ruumiliselt
edasi kulgema
ees
J: inimese kohta tulev kogus
k˜oigepealt, eelk˜oige
J:
sina
seal,
teise
isiku
poole
kunagine, endine
p¨o¨ordumisel
otse silme ees, otse nina all
12

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
32
106
95
卜文

 
てき
よう
すい
さい
会意

✁Koosneb osadest 彳, 幺 ja 夊 v˜oi manan˜ou
. 〔説文〕seletab kui
‘v¨aikest jalga’ 小足, mis maha j¨a¨ab, hilineb. Pronkskiri 金文 annab m¨argikuju
かく
kus vasakul pool 各. Nii
kui 幺 on seotud manariitustega. 後 ise m¨argib tee peal
toimetatavat t˜orjerituaali, kus 各 kannab jumala laskumise ja seestumise t¨ahendust,
ぎょ
幺 (御・禦) aga vastase t˜orjumist. Rituaal  palus  v˜o˜orale vaenulikule maale minekul,
vaenlase taganemist, sarnaselt 前 on taganemine kantud ¨ule ajalises ja ruumilises
m˜ottes ‘taga, tagumine’ t¨ahendusse.
議類
⇒ 扉
反対
⇒ 初
参考
⇒ 遅
antud punktist ajaliselt ja ruumiliselt
j¨areltulija
taga
lapselaps
tagumine
hilisemaks j¨atma, edasi l¨ukkama
tagumik
hilinema, hiljaks j¨a¨ama
hiljem, hilisem

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
200
85
96
卜文

 
みょう
しょう
象形

✁Kujutab ritta pandud v¨aikseid karpe 小貝. Esineb m¨arkides 妙・杪.
議類
⇒ 減

⇒ 杪
議類
⇒ 船
参考
⇒ 小少 JA 小 ALGSELT SARNASED

⇒ 妙
46
natuke, veidi, mitte palju
kohe, hetke p¨arast
v¨ahe, v¨aiksearvuline
noor
vajaka j¨a¨ama, puudu j¨a¨ama
kaas-, abi-
vaevalt, veidi (ms)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
636
47
97

 
じん
もく

会意

✁Koosneb inimesest 人 ja 木. Puu 木 on siin 禾 kujutis, mis t¨ahistab s˜ojalaagri
ぐんもん
ひょうぼく
せいひょう
v¨arava 軍門 posti 表木, kuhu kinnitati teadeanded 旌表. M¨ark t¨ahendas algselt kii-
tuse andmist, auastme ¨ulendamist, ka varalisi kingitusi edusammude eest s˜ojatandril.
そくし
〔説文〕kaudu levinud seletus puu all puhkavast 息止 inimesest pole t˜oene. Puhka-

mise  t¨ahendus on m¨argi ¨uks hilisemaid. 禾 esineb samas t¨ahenduses m¨arkides 和・
れき
れき
歴・暦.
参考
⇒ 暦 M ˜OLEMAS M ¨ARGIS ESINEB 禾
白川字統
⇒ 禾
参考
⇒ 歴 M ˜OLEMAS M ¨ARGIS ESINEB 禾
puhkama, keha l˜odvaks laskma
keeld, ¨ara
muretut (vanaduse)p˜olve pidama
rahulikult , l˜odvalt, ilma pingeteta
l˜opetama (t¨o¨od ja liikumist)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
277
59
98
卜文

 
象形

✁Kujutab jalga allpool p˜olveliigest. 〔説文〕seletab kui jalga, mis ini-
ひざ
mese all, koosnedes 止・口. 口 on siin p˜olveliigese 膝の関節 kujutis. Luukirju-
どう
せい
tistes 卜辞 on kasutatud sarnasuse t˜ottu m¨arkidega 同 ja 正 ‘jaguma, j¨atkuma’
しょ
t¨ahenduses. M¨argid 足・正・疋 on omavahel l¨ahedalt seotud.

⇒ 正
説文
⇒ 疋
参考
⇒ 便
jalg, reiest kuni varbaotsani, eriti ja-
j¨atkuma, piisama, k¨ullalt olema
lalaba
k¨ullalt, piisavalt
jalg kui millegi tugi v alumine osa
raha
samm
47
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
247
92
99
卜文

 
もん

形声

✁H¨a¨aldusosutiks 門. Algselt kujutas inimest suure k˜orvaga 耳, kuula-
けいじ
こん
mas jumala ettekuulutust 啓示, mida m¨argib 昏. M¨argi algkuju oli sarnane pigem
ちょう
せい
聽(聴) ja
(聖) m¨arkidega, praeguse kuju sai m¨ark alles S˜odivate Riikide 戦国期
こん
くん
ajastul.
n¨aitab seost 婚 ・勲 m¨arkidega.
音符
⇒ 門
参考
⇒ 聖

⇒ 耳
参考
⇒ 聴
参考
⇒ 勲 M ˜OLEMAS ON K ˜ORVA KUJU
比較!
⇒ 問
参考
⇒ 昏
kuulma
asi
kuulatama
oma arvamust teistel kuulda laskma,
kostuma
hindama
kuuldud  asi, oma k˜orvadega kuuldud
nuusutama, l˜ohna tundma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
481
126
100

 
おう
くさ
はなさ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 央. 〔説文〕seletab kui rohtu 艸, mis v˜oimsalt 榮きて
kasvamas . 央 on samuti t¨ahendus ‘suur, kopsakas’. 英 t¨ahendab suurt, v˜oimast,
v¨agevat.
音符
⇒ 央
参考
⇒ 華
議類
⇒ 央
lill
Inglismaa
suurep¨arane, tore

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
107
48
101

 
形声


˜
Oige
m¨ark
on
體,
48
れい
らいぼ
muud kujud 躰・軆, h¨a¨aldusosutiks on 豊, mille algh¨a¨alik on 来 (来母). Sama
らい


りゅうちゅう
algh¨a¨alikuga 来 on ka
・魑・離・留(籀), mida sageli segamini kasutatakse. 〔説

じゅうにぞく
文〕seletab kui k˜oiki 總ぶる kahteteist sodiaagi looma 十二屬 h˜olmavat tervikut
ぜんたい
たいかく
全体. Algselt luudest puhastatud ohvrikeha 体格 enne t¨ukeldamist 21 t¨ukiks 二十
したい
一体, hiljem t¨ahendas liikmeid 肢体 ning ka nende kaudu omandatud kogemusi
たいけん
たいとく
たいにん
体験 nagu 体得・体認.
異体字
⇒ 躰
議類
⇒ 身
異体字
⇒ 軆
旧字
⇒ 體
音符
⇒ 豊
keha, luu ja liha
vorm
kehaosa
pindmine kuju, pinnapealsus
stiil, v¨aljan¨agemine
omaks v˜otma, enesesse liitma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
452
195
102
卜文

 

ふしゅく
じゅぶつ こう
会意

✁Kujutab vasakut k¨att ナ (algm¨ark) ja preestri 巫祝 riista 呪具 工,
vasakus k¨aes riistad, paremas ohvrin˜ou, vaimudelt abi paluma, hiljem ‘abistama’
t¨ahendus. M¨argi seosed ennustamisega on s¨ailinud t¨anap¨aevani.
参考
⇒ 佐
反対
⇒ 右
字源
⇒ 巫
vasakpoolne
kaheldav, kahtlane
vasakule minema
revolutsiooniline, vasakpoolne
idapoolne
abistama
vilets, alam
joodik

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
474
194
103

 
会意

✁口 ohvrin˜ou ja 又 parem k¨asi. Ohvrirituaalis, kus paremas k¨aes on ohvrin˜ou
じん
さゆう
ja vasakus rituaaliriistad, vaimudelt n˜ou k¨usima 尋. Vasakule-paremale 左右 tant-
まい
かぐら
sides  舞 liikumine annab sakraalrituaali 神楽. Luukirjutistes 卜辞 on 又 kasutatud
ゆう
ゆう
じょ
しゅ
右・佑・侑 samades t¨ahendustes. 〔説文〕seletab kui abistamist 助, kus k¨asi 手
49
こう
abistamas suud 口. Vasak-parem on m˜olemad algselt sakraalse t¨ahendusega, suuna
t¨ahendus on hilisem.
議類
⇒ 侑
反対
⇒ 左
参考
⇒ 佑
parem pool
oluliseks pidama, t¨ahtis
paremale minema
aitama
l¨a¨anepoolne
konservatiivne
parem, austatud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
147
173
104

 
にく
さい
会意

✁Kujutab ohvriliha 肉 ja rituaalanumat 口. Kolmandal p¨aeval p¨arast lapse
undi  viidi perep¨uhamus 家廟 l¨abi lapse perekonda v˜otmise rituaal, kus laps sai ka
せき
こう
nime. 〔説文〕 selgitus  ˜ohtust 夕 ja oma nime ¨utlevast suust 口, ei pea paika.
議類
白川字統
⇒ 命
⇒ 器
参考
白川字統
⇒ 字
⇒ 肉
参考
反対
⇒ 廟
⇒ 実
inimese nimi
nime panemine
vorm, see mis annab sisu edasi
inimeste loendur
kuulsus, tuntus, teatus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
185
250
105

 
ろう
ぼく
会意

✁Vana kuju 數. Koosneb 婁 ja 攴 m¨arkidest. 婁 kujutab k˜orge soenguga
naisterahvast, 數 algt¨ahendus on soengu segipaiskamine, segamine. Soengu kor-
da s¨attimiseks kulub ‘mitu aega’, siit ilmselt side praeguse t¨ahendusega.
旧字

⇒ 數
⇒ 攴

参考
⇒ 婁
⇒ 瑣
50
白川字統
⇒ 髪
A1 j¨arjestatud arv《名詞》
A6 m˜o˜ot
A2 ¨uks omasuguste seas
A7 mitmed
A3  saatuse , ˜onne number
A8 loendama《動詞》
A4 astroloogiline ja kalendri m¨ark
B1 vaevarikas, raske《形容詞》
A5 aritmeetika, ¨uks kuuest kunstist [六
B2 ¨uha ja ¨uha《副詞》
芸]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
370
115
106

 

じぞく
形声

✁H¨a¨aldusosutil 寺 on ka t¨ahendus ‘ootama’ 持続 ning 寺 on ¨uhtlasi 待 algm¨argiks.

〔説文〕seletab kui ‘kogu hingest ootama’ 竢. Tegemist on S˜odivate Riikide ajastu
j¨argse m¨argiga, luu- ja pronkskiri 卜文・金文 kasutasid ‘ootama’ t¨ahenduses
m¨arki.
参考
比較!
⇒ 到
⇒ 持 K ¨AEGA V ˜OTAD KINNI, RIS-
参考
⇒ 特
TEEL AGA OOTAD!
ootama, seisatades ootama
abitegus˜onana [paistab et],[justkui]
vastu v˜otma, k¨ulla ootama koos ette-
aja k¨atte j˜oudmine, hetke saabumine
valmistu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
501
386
107

 

さいりん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 氏. Paberi leiutas v¨aidetavalt C`ai L´un 蔡倫, m¨ark oli
juba enne olemas, materjalid olid lihtsalt teised. Paberi tugevdamiseks kasutati
puukoort jm. looduslikke tugevaid kiudusid.
異体字
⇒ 帋
参考
⇒ 滞
音符
⇒ 氏
paber
ajaleht (日)
51
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
161
94
108

 
いつ
しゃ
会意

✁M¨ark koosneb 聿 ja 者. Hoidmaks eemal kurje vaime ja ˜onnetusi m¨u¨uriti
えつ

ehituste alla n˜ou 者 koos managa 曰. 堵 tuleb pidada 書 algm¨argiks, pintsli kujutis
聿 lisati hiljem. T¨ahendus ‘olulised kirjutised’ on samuti metafooriline.
議類
⇒ 暖
白川字統
⇒ 聿
白川字統
⇒ 者
kirjutama
kirjam¨argid, kirjastiil, kirjakunst
kirjutis
muistsete d¨un ajalugu ja korraldusi
kiri (kellelegi)
kandvad
profaane kirjutis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
162
155
109

 

形声

✁Algm¨ark ja h¨a¨aldusosuti 寺, ‘hoidma, kaitsma’ t¨ahendused hilisemad.
音符
参考
⇒ 寺
⇒ 操

比較!
⇒ 厶
⇒ 待 K ¨AEGA V ˜OTAD KINNI, RIS-
参考
⇒ 握
TEEL AGA OOTAD!
k¨aes hoidma, k¨aes pidama
vastu v˜otma, oma kanda v˜otma
oma valduses pidama, endale pidama
viik, tasaseis
vastupidama, ¨ara  kannatama
k˜olapinda omama,  populaarne  olema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
316
96
110

 
かい
あみ
会意

✁Koosneb 貝 ja v˜orgust 网. Vanu kasutusn¨aiteid pole s¨ailinud, v˜oib oletada, et
m¨ark on seotud teokarpide 貝 varumise ja s¨ailitamisega s.t. endale muretsemisega.
52

⇒ 网
⇒ 貝
ostma, raha millegi vastu vahetama
hinda kinnitama
millegi poole p¨u¨udlema
ise midagi p˜ohjustama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
123
71
111

 
すき
ふつ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on p˜olluharimisriista 犂 kujutis 勿. 〔説文〕seletab astroloo-
ぎゅう
けんぎゅう
giliselt h¨arja 牛 kaudu, mis m¨argib Kotka t¨ahtkuju Altairi 牽牛. Altairi t¨aht oli
だいもつ
‘suur asi’ 大物 k˜oiksuse 天地 korrastamises. V˜oiks m˜oelda, et 物 on h¨arjaga maa
けいろ
k¨undmine, kuid kasutusn¨aiteid pole. Ilmselt t¨ahendas 物 h¨arja karvav¨arvi 毛色,
luukirjutistes 卜辞 on 牛 ja 物 paralleelseid kasutusn¨aiteid. 物 m¨arkis ilmselt kirjut
ぶっしょく
h¨arga ning laiendatult v¨arvust 物色. P˜ollut¨o¨odel hakati h¨argasid kasutama p¨arast
ふきなが
Kevadeid–S¨ugiseid 春秋  ajastut . 物 on kasutatud ka lintlipu 吹流し t¨ahenduses,
kuna 勿 kannab samuti vastavat t¨ahendust. 物 kannab metafooriliselt ‘asjade hin-
guse’ t¨ahendust.
音符
説文
⇒ 勿
⇒ 牛
asi, maised asjad, maa ja taeva vahe-
olev, asjade seis《名詞》
lised asjad《名詞》
J1 r˜ohuprefiks《参考 1》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
464
261
112

 
じん
せつ
しんじつ
会意

✁Koosneb 人 ja 卩 m¨arkidest. Kujutab l¨ahedastes 親昵 suhetes meest ja naist.
がんき

〔説文〕
selgitab m¨arki kui n¨aov¨arvi 顏气, mis pole ˜oige. M¨ark on sarnane 尼 kujuga.
議類
⇒ 白
参考
⇒ 種
議類
⇒ 青
白川字統
⇒ 人
議類
⇒ 黒
白川字統
⇒ 卩
参考
⇒ 尼
53
mehe ja naise vaheline tunne
materiaalselt aistitav maailm (仏)
n¨aoilme
liik
v¨aline vorm ja kuju
k˜ola (日)
v¨arvus (五色)
armuke (日)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
249
118
113
卜文

 
サイ
しん
会意

✁Koosneb 口 ja t¨atoveerimisn˜oelast 辛. Vande andmise tseremoonia,
kus 口 on p¨uha n˜ou, kuhu vanne pandi,  teisalt  sai t˜ ootuse  andja endale t¨atoveeritud
m¨argi. 言 t¨ahendab t˜ootuss˜onu.
音符
参考
⇒ 語
⇒ 詬

参考
⇒ 口
⇒ 詭

参考
⇒ 変
⇒ 詮

参考
⇒ 辛
⇒ 該
参考
参考
⇒ 曰
⇒ 誇
参考
参考
⇒ 訊
⇒ 認
参考
参考
⇒ 訟
⇒ 誥
参考
参考
⇒ 設
⇒ 誦
参考
参考
⇒ 訴
⇒ 読
参考
参考
⇒ 診
⇒ 謀
参考
参考
⇒ 註
⇒ 謂
参考
白川字統
⇒ 詐
⇒ 音音 ALUMINE OSA ON 言
参考
反対
⇒ 詔
⇒ 黙
参考
部首
⇒ 詩
⇒ 説
¨utlema, selgelt v¨alja ¨utlema
siin v. mina, esimese isiku ases˜ona
s˜ona, v¨alja ¨oeldu
J: sotsiaalses lingvistikas LANG
s˜onade hulk
m˜oiste

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
255
100
114
54

 
だい
げつ
会意

✁Koosneb suurest inimesest 大, mille k¨uljel Kuu 月. 〔説文〕seletab kui
きうしゃ
せき
えき
¨o¨obimiskohta 休舎. 夜 ja 舎 on sama algh¨a¨alikuga, 〔説文〕seletust 夕 ja 亦 kom-
ponentidest varasemad kujud ei toeta. M¨argi algne t¨ahendus oli seotud ˜ohtuste
さいじ
riitustega 祭事.
参考
⇒ 晩
¨o¨o, pime aeg
hilis¨oine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
208
379
115

 
サイ
しせい
会意

✁Koosneb manan˜oust 口 ja t˜ootuse  kinnituseks  lastava rituaalnoole 矢誓 ku-

jutisest 矢. P¨arast jumalale vande andmist ning edasise tegevusele kinnituse saa-

mist lasti t˜ootusnool. 〔説文〕m¨argi kuju tekkelugu ei anna. L¨ahedane m¨argile 司.
Teadmine oli muinasaegadel jumalaga suhtlemisest tulev  veendumus  ja usk.
参考
白川字統
⇒ 智
⇒ 司
teadma, mingist  asjast  v. suhetest
saada, teadja
korrektset ettekujutust omama
tuttav olema, kursis olema
teavitama, teada andma
kuberner, haldus¨uksuse juht
omama v˜oimet asjadest ˜oigesti aru
teadmised
progressiivsed tead

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
890
99
116

 
いつ
にち
会意

✁Vana kuju on 晝, koosnedes 聿 ja 日. Jooned, mis vanas kujus p¨aikest
うん
あん
¨umbritsevad on vari 暈, t¨ahendades tumedust 暗. 〔説文〕seletab kui koitu–eha,
かく
mil p¨aev ja ¨o¨o vahetuvad, samastades m¨argi 畫(画) l¨uhendatud kujuks. M¨arki va-
nakirjas 卜文・金文・籀文 ei esine ning seletus s˜oltub sellest, mida kujutab m¨argi
しょう
¨ulaosa: kas kirjapintslit 聿 v˜oi rituaalriista
. Esimesel juhul v˜oiks oletada p¨aikese
日 hulga registreerimist, teisel t˜orjemaagilist toimingut.
55
議類
⇒ 衝
l˜ouna, keskp¨aevatund
l˜ounas¨o¨ok
s¨udap¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
28
53
117
卜文

 
もん
にく
にち
会意

✁Vana kuju
, sissek¨aik 門 ja liha 月(肉), mitte p¨aike 日, praegune
げき
kuju 間 on 俗字. 〔説文〕annab t¨ahenduseks vahemiku 隙, kust paistab kuuvalgus.

がい
Ilmselt on 門 asemel olnud vanakirjas 仆 v˜oi 外. Kunagine t¨ahendus oli v¨aravate
vahele ¨ules riputatud liha—tulemas on pidu. Viitab maja v¨aravate juures toimeta-
かんせい
tud t˜orje- ja puhastusrituaalidele 間静.
音符

⇒ 簡
⇒ 門

白川字統
⇒ 月月 SIIN KUI LIHA 肉
⇒ 仆

白川字統
⇒ 肉
⇒ 外
ajaline v ruumiline vahemik
maja tugisammaste vahelise kauguse
kord, teatud ajal, teatud ajavahemi-
m˜o˜ot
kus
tuba, tubade arv  majas
peagi, varsti, kohe-kohe
pilu , pragu, vahe, avaus
aeg-ajalt, m˜onikord
erinevus, vahe,

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
513
93
118

 
しょく
とく
形声

✁Vana kuju 讀. H¨a¨aldusosutiks on 賣, mis h¨a¨aldub ka 牘. 〔説文〕seletab
しょ
しょう
ちゅう
kui kirjutise 書 ettelugemist 誦. 讀 ja
(籀) on foneetiliselt l¨ahedased, viimane
しゅくし
t¨ahendab samuti ette lugemist. 読 kehtib k¨askude ja mana 祝詞 lausumise kohta,

誦 laulude 詩 kohta. 読 t¨ahendas manas˜onade ettelugemist ning seej¨arel mana pa-
nekut ohvriannile.
議類
⇒ 籀
LUULETUSTE, LAULUDE LUGE-
議類
⇒ 誦 読
MIST.
M ¨
ARGIB
VANNETE
JA
旧字
T ˜
OOTUSTE LUGEMIST, 誦 AGA
⇒ 讀
56
参考
参考
⇒ 言
⇒ 牘
参考
参考
⇒ 贖
⇒ 犢
参考
参考
⇒ 黷
⇒ 續
lugema, s˜ona s˜onalt kirjutatut lugema
¨ara  arvama , v¨alja lugema
hetkeks seisatama, pause tehes mida-
jaapani keelne kirjam¨arkide lugemis-
gi tegema
viis
vahem¨ark kirjutises (KANBUN)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
459
256
119

 
げん
サイ
会意

✁ ¨
Ulaosa sama kui 言, all manan˜ou 口, kuhu on t˜ommatud kriips 一 (
せい
) m¨arkides sealt kostuvat heli. 〔説文〕seletab kui kostuvat heli 聲. V¨aljendab
あんじ
t˜ootusrituaali 言 ajal jumalalt kuuldud h¨a¨alt, mis annab m¨argi 暗示. 音 on algm¨argiks

あん
あん
意・暗(闇)・諳 m¨arkidele. Hiljem laienes suvalisi helisid t¨ahistavaks m¨argiks.
音符
参考
⇒ 暗
⇒ 声
議類
参考
⇒ 商
⇒ 意
議類
参考
⇒ 徴
⇒ 闇
議類
参考
⇒ 羽
⇒ 鬱
議類
白川字統
⇒ 角
⇒ 言音 ALUMINE OSA ON 言
h¨a¨al, eriti t¨aish¨a¨alikud
foneetika termin [五音
h¨a¨alt tegema, vestlema
七音]
kuuldavale laskma
Hiinap¨arane h¨a¨aldus (日)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
410
51
120
卜文

 
もく
会意

✁Koosneb kahest puust 木, t¨ahistab metsatukka. Seotud p¨uhades metsa-
それい
にん
des elavate esivanemate 祖霊 rituaalidega 壬.
57
⇒ 木木 ON 318S M ¨ARGIS!
参考
⇒ 森
参考
⇒ 亮
説文
⇒ 無
参考
⇒ 壬
puude v bambuse tihnik
nemiskoh
samaliigiliste (laadsete) asjade kogu-
palju (nagu metsas puid)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
972
72
121
卜文

 
象形

✁Kujutab algselt h¨arga v˜oi lehma eestvaates, sarved p¨usti peas. Yin
りっしゅん
殷 ajastul oli h¨arg hinnatuim ohvriloom. Seotud kevadise p¨o¨orip¨aevaga 立春, kui
toimetati h¨arjaohverdust. Hiljem hakati ohverdama p¨aris h¨arja asemel vastavaid
kujusid. Komme s¨ailinud t¨anap¨aevalgi.
音符
参考
⇒ 九
⇒ 件

説文
⇒ 半
⇒ 物

比較!
⇒ 牲
⇒ 午
lehm , veis, ¨uks koduloomadest
suur nagu lehm
Kotka t¨ahtkuju heledaim t¨aht Altair
takjas, eriti selle juureosa
(Cygni)
loomaliha

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
391
238
122

 
ごう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 合, mida algselt kasutati 荅 kujul 答 t¨ahenduses.〔説文〕
esitab vaid 荅 m¨argikuju. M¨argi algkuju on
seej¨arel kasutati 荅 kuju, praegune
kuju on hiliseim.
音符
議類
⇒ 合
⇒ 荅
議類
参考
⇒ 対
⇒ 応
58
vastama
dama
k¨usimusele vastama, k¨usimust lahen-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
356
170
123
卜文

 
象形

✁Kujutab inimest k˜orvaltvaates, paksu kaelaga. 〔説文〕seletab m¨arki

こつ
kui algust 始. M¨argile on  pakutud  h¨a¨aldust 兀, kuid see m¨ark on hoopis kaela kao-
tanud  inimese kujutis. Kaela kaotamine t¨ahendas v¨agivaldset surma s˜ojaretkel, 元
t¨ahendab 兀 vastandina ellu j¨a¨amist, elusalt tagasip¨o¨ordumist, kuna kael on alles.
かん
ちょうこく
完 t¨ahendab vastava r˜o˜omus˜onumi edastamist p¨uhamus 廟告. Poisslapse meheik-
げんぷく
かん
こう
ka j˜oudmine 元服 on 冠, s˜ojavangi ¨ulekuulamine 寇. 卜文 m¨argitakse vaimu 神霊
げんじ
だい
しょう
てき
元示, pronkskiri kasutab 元 prefiksina 大・正・嫡 t¨ahendustes. Hilisem kasutus on
えき
げん
げん
m˜ojutatud Laozi 老壮 ja Yijing 易 filosoofiast. T¨ahendus sarnane 原・玄.
音符
⇒ 兀

⇒ 冠
音符
⇒ 完

⇒ 寇
議類
⇒ 頑
参考
⇒ 基
旧字
⇒ 驗
pea
suur, tugev
pea alune s.t. inimene
kalendriarvestuse aluseks olev p¨aev
algus, inimene algab peast
Tˇsingis khaani riigi nimi [げん]
alg-. ¨urg-, m¨o¨odanikuga seotud
rah¨auhik Hiinas

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
399
88
124

 


そう
会意

✁Vana kuju 歸. Koosneb 止, 師 vasakust poolest
ja 帚. T¨ahendab v¨ae taga-
sip¨o¨ordumisel (v˜oi miniaks minemisel) teostatavat rituaali. 帚 on seotud p¨uhamu-
しんびょう

¨o¨oga 寝廟, siitkaudu on tulnud seos ka 婦 m¨argiga. Seotud terve rea riitustega
びょうれい
廟礼.
議類
⇒ 返

⇒ 止
旧字
⇒ 歸
参考
⇒ 婦

⇒ 帚
59
参考
⇒ 師 師 VASAK POOL ON SAMA KUI
参考
⇒ 掃
歸 ¨ULAL VASAKUL
tagasi p¨o¨orduma, tagasi minema
naiseks  minema
sobivasse kohta j˜oudma
kingitust ja andamit andma
karistust t¨aide viima
¨uks aritmeetika reegel
surema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
114
215
125

 
きん
会意

✁Vana kuju
, koosneb
(戸) ja 斤 osadest. 〔説文〕seletab onomatopoee-
tiliselt kirvega puu langetamisel tekkiva helina. T¨ahendab esivanemate hingede
それい
祖霊 p¨uhitsemise kohta. Hiljem valitseja elukohta. 所 oli p¨uha paik, mida relvaga
斤 kaitsti, muud t¨ahendused foneetiliste laenude kaudu. Puu langetamise heli on

homofoon 許 m¨argiga.

参考
⇒ 戸
⇒ 啓

参考
⇒ 斤
⇒ 許
koht, asend, positsioon
lis
sihitist n¨aitav abitegus˜ona
kasut. pasiivi konstruktsioonides
asukohta  n¨aitav abis˜ona
umbes, parasjagu
kui, siis konstruktsioonides SIIS rol-
koht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
240
448
126
卜文

 
はん
ほう
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 凡. 卜文 on sarnane 鳳, m˜onikord on lisatud ka
h¨a¨aldusosuti 凡. 〔説文〕nimetab kaheksat eri nimega tuult 八風, mis putukad
ちゅう
蟲 kaheksa p¨aevaga h¨avitavad. Luu- ja pronkskirja 卜文・金文 m¨argikujudes  putu -
ka 虫 kujutist ei ole. 卜辞 kasutas nelja ilmakaare vaime 方神, kelle tahet edastasid
ふうじん
tuulevaimud 風神 linnu jumaluste 神鳥 kujul. Ilmselt m˜oeldi, et tuul tekib linnu-
jumaluste tiivat˜ommetest. 〔説文〕ajastul, oli tuule selline m¨utoloogiline k¨asitlus
juba unustatud. Qin 秦 paiku arvati tuule tekitajaks taevast lohekujulist jumalat,
うん
こう
luukiri 卜文 n¨aitab, et pilved 雲 ja vikerkaar 虹 on samuti seotud lohejumalaga. 風
on t¨ahendusi kahek¨umne  ringis .
60
音符

⇒ 凡
⇒ 鳳

参考
⇒ 虫
⇒ 諷
tuul
vaade, milj¨o¨o, olustik
lainetav ja voolav liikumine maail-
k˜orgharrastus, kultiveeritud  hobi
mas ¨uldse
ilmastikumuutustest tingitud haigu-
inimestest l¨ahtuv (emotsionaalselt)
sed
liikuma panev j˜oud
vapustus ˇsokk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
299
190
127
卜文

 
おもむ
会意

✁Vana kuju
. Kujutab parema ja vasaku jala j¨alge, edasiminekut 赴
ぼく
く. Algne t¨ahendus viitab luuennustus 卜 rituaali ajal maavaimude lohutamisele
ちれいいぶ
せんど
へんばい
地霊慰撫 践土, Jaapanis sama rituaal 反閉4.
議類
⇒ 止
参考
⇒ 迫
議類
⇒ 浦
説文
⇒ 行行 KUJUTAVAT JALAJ ¨ALGI
参考
⇒ 搏
sammuma, k˜ondima
pindala ¨uhik 1/10 [畝], p¨arast [唐]
edasij˜oudmine, edasiminek
d¨unastijat aga 1/240 vee¨a¨ar
prognoosima, ette arvama
maj. edu v˜oi edutuse v¨aljend
pikkus¨uhik [六尺] vanimas m˜o˜odus
¨uks protsent 1/10 [割]
135cm, ¨uks 300ndik RIst [里], aga ka
pindal¨auhik u. 3,3m2
lihtsalt sammu pikkus
1¨uks SHOGI [将棋] nuppudest

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
57
268
128
卜文

 
だい
会意

✁Koosneb ‘suurest inimesest’ 大 ja 一, mis n¨aitamas kohta, kus seis-

takse. Pronkskiri 金文 kasutas 立 tegus˜onana, 位 nimis˜onana. 〔説文〕seletab kui
とどまる
paigalolekut
, hilisemad t¨ahendused on tulnud kasutusest abitegus˜onana.
4Ka 反閇・返陪, teatud sammud, mis tehakse enne teeleminekut tee˜onne tagamiseks.
61
議類
参考
⇒ 建
⇒ 拉

反対
⇒ 位
⇒ 廃
seisma kindlalt kahel jalal
p¨o¨orip¨aeva saabumine, aastaaja alga-
p¨usti seisma
mine
p¨ustitama, alust panema
kohe, ruttu
ameti postitsiooni  saavutama
liiter

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
19
78
129
卜文

 
ちょうはつ
ちょうろう
象形

✁Pikajuukseline 長髪 auv¨a¨arne vanur 長老, pikad juuksed rip-
げき ちょう
pumas, esineb ‘pikajuukselist l¨o¨oma’ 撃 徴 keskosas. T¨ahendus ‘pikk’ on tulnud
こつ
くわ
hiljem. 〔説文〕pakub, et m¨ark on seotud 兀 ja
, m¨arkides pikka muutust. Luu-
ja pronkskiri n¨aitavad, et tegemist on pikajuukselise inimese kujutisega.
議類
⇒ 頭
説文
⇒ 兀
参考
⇒ 広
pikk f¨u¨usilistelt m˜o˜otmetelt
keha pikkus, pikkus
kaua, pikaajaliselt
parem (millestki)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
974
161
130
卜文

 
さい

のりと
会意

✁Koosneb 口, mis m¨argib n˜oud 器, millesse pandi loitsud 祝詞
にん
ja 人, t¨ahistades inimest, kes palved jumala ette kannab. 〔説文〕seob m¨argi suuga,
しゅく
mis pole ˜oige. Venna t¨ahendus on hilisem ja ¨ule kantud rituaali 祝 teostava inimese
ちょうじょ
ふじ
kaudu, kelleks oli ilmselt vanem poeg 兄長. Vanemat t¨utart 長女 nimetati 巫児.
議類
⇒ 況
参考
⇒ 王

⇒ 競
反対
⇒ 弟
参考
⇒ 永
62
vanem vend
vennalik
austav nimetus s˜obra kohta

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
1360
162
131

 

そじ
形声
5

✁Vana vorm
, h¨a¨aldusosutiks
. Ch˘u C´ı 楚辞 j¨argi austatud naisˇsamaan
じょふ
じょしゅ
しゃ
女巫・女須. M¨ark 姐 t¨ahendas ema ning seda kasutati 姉 m¨argiga segamini. 姉・
しゅ
姐・須 on alust pidada ¨uheks m¨argir¨uhmaks.

⇒ 女
反対
⇒ 妹
参考
⇒ 姐
vanem ˜ode
suhtes
austav nimetus vanema naisterahva

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
1016
163
132
卜文

 
そく
なめしかわ
ちゅう
象形

✁Kujutab kimpu 束, mis kinni seotud pargitud naha 韋皮 ja n¨o¨origa 紐.
ていけつ
Algt¨ahenduseks kokkulepe 締結, pronkskiri on juba 弟 kasutatud  noorema  venna
だい
t¨ahenduses. 〔説文〕j¨argi on 弟 第 algm¨argiks.
音符
⇒ 梯
参考
⇒ 悌
音符
⇒ 第
反対
⇒ 兄
議類
⇒ 易
vendade hulgas noorem
enese  tagasihoidlik  nimetus
˜opipoiss, sell
pehme loomuga inimene

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
1204
164
133
卜文

 

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 未, millega segamini m¨arki on kasutatud.
5Ch˘u C´ı on 2. saj E.M.A. Ch˘u 楚 riigis C¯u Yu´an 屈原 (くつげん) koostatud algselt 17 osaline
laulude kogumik.
63
議類
⇒ 昧
反対
⇒ 姉

⇒ 女
˜odede seas noorem
noorem naisterahvas, ka abikaasa

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
660
189
134

 
象形

✁K¨atega vehkides jooksva inimese kujutis, seotud rituaaliga (Jaapanis nimet.

走しる), armees ka eelsaadiku t¨o¨oga, kes tegi kuninga tuleku ettevalmistuseks pu-
ふつ
にん
hastusrituaale 祓. 〔説文〕seletab kui piltm˜oistelist m¨arki koosnevana osadest 夭

¨ulal ja 止 all..
議類
参考
⇒ 赱
⇒ 縮
参考
参考
⇒ 奔
⇒ 趣
jooksma
v¨alja lobisema [俗]
p˜ogenema, putku pistma
minema, jalutama [俗]
p˜ogenema l¨o¨oma, jooksma panema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
898
74
135
卜文

 
象形

✁Kujutab lindu. 〔説文〕vastandab v¨aidetavalt pikkade sabasulgedega
しん
鳥 ja l¨uhikeste sulgedega 隹. Luu- ja pronkskirjas esineb erikujulisi lindusid tihti,
ふうじん
ちょうせい
seotud ilmajumalate 風神 kultusega, samuti taevase t¨ahtkujuga 鳥星.
音符
⇒ 島
DEGA, 隹 L ¨
UHIKESTE SABASUL-
参考
⇒ 隹 鳥
GEDEGA LIND
ON PIKKADE SABASULGE-
lindude ¨uldnimetaja
t¨ahe nimetus
parves nagu linnud
64
ハク
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔常用〕
あきらか〔訓〕 きよし〔訓〕 し
5
298
262
136
白 ビャク
ら〔常用〕
〔常用〕
しろい〔常用〕
しろ〔常用〕
卜文

 
象形

✁Kujutab pealuud, mis valgeks pleekinud, kolba kujutis. Metafoorina
t¨ahendus ‘valge’. Suurte juhtide ja tugevate vaenlaste pead  hoiti  pealuudena alles.
はく
Siit tulnud m¨argi 伯 (sama kui ‘vanem, pealik’ 霸) t¨ahendus.〔説文〕
seletab:
七下
‘L¨a¨ane suuna v¨arv, yin 陰 poolusega asjadel on valge v¨arv. M¨ark koosneb ‘sisene-
ma’ 入 ja ‘kaks’ 二, mis on yin arv.’ Seletus vastab viie elemendi 五行 filosoofiale,
aga ei klapi m¨argi kujuga, lisaks on raske uskuda, et ajastul mil m¨ark kasutusele
かくまつじゃく
v˜oeti yin–yang m˜otteviis juba eksisteeris. Gu¯om`or˘e〔郭沫若〕pidas m¨arki p¨oidla
k¨u¨une osa kujutiseks ning seletas p¨oidla abil ‘vanem’ 伯 ja ‘juht’ 霸 m¨argid. 霸
on samuti loomaluud, mis vihmas valgeks uhutud, olles s˜onaet¨umoloogiliselt sa-
こんぱく
ma kui 白. 白 sisaldub vaimolendit 魂魄 m¨arkivas 魄 m¨argis, kujutades vaimu
kandvat koljut. Inimese alusele 架 t˜ostetud surnukeha l¨o¨omise maagiat nimetati
きょう
放, lisades kolba saame
, m¨ark on samuti t˜orjemaagiline, nimelt teibasse aja-
さいきょう
きょう
misel 祭梟 paha vaimu minema ajamine. M¨argid ‘ihaldama, soovima’ 徼; ‘vastu
よう
げき
tulema’ 邀 ja ‘teadiskiri’ 檄 kuuluvad k˜oik samasse gruppi. Xin 殷 ajastu kol-
padele kraabitud luukirja osa m¨arke on olnud kaetud punase v¨arviga. M¨arkidest
v˜oib j¨areldada, et vangistatud v˜o˜orh˜oimu pealike kolbad hoiti maagiliste kaitseva-
henditena alles. V¨ahearenenud ¨uhiskondadest on kaasajalgi leitud suurte pealike
v˜oi tugevate vangide pealuude s¨ailitamise ja ehetena kasutamise kombeid. Kol-
ba kasutamine joogin˜ouna v˜oi potina on ilustatult sama tava. 白 on kolba  valgest
v¨arvusest  omandanud  valge v¨arvi, selguse ja puhtuse ning sellisest r˜ohuasetusest
こくはく
じはく
ka ¨ulestunnistuse 告白・自白 t¨ahenduse.
異字同訓
⇒ 留
参考
⇒ 粕
音符
⇒ 泊
参考
⇒ 習
音符
⇒ 白
参考
⇒ 覇
議類
⇒ 薄
参考
⇒ 迫
議類
⇒ 科 白 ON ETTEKIRJUTATUD ETEN-
反対
⇒ 黒
DUS, 科 IMPROVI
65
valge,¨uks viiest v¨arvist [青黄赤白黒]
niisama, t¨uhipaljas, m˜ottetu
heledaks minema, ahetama
ilma kaunistusteta, ilusutsteta, otsene
pleekima, v¨arvi kaotama
selgelt v¨alja ¨utlema, otse ¨utlema
selgelt
pits sake joogitops
t¨uhjus, olematus (tuletus v¨arvitusest)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
871
67
137

 


形声

✁M¨argi algses kujus 荼 oli alumine osa 余, mis on h¨a¨aldusosutiks. 余 h¨a¨aldub


と ka m¨arkides 途・
音符
旧字
⇒ 余
⇒ 荼
teep˜o˜osas, teelehtedest valmistatav
taimelehtede
leotisest
valmistatud
jook
jook
roheline tee
kuivatatud teelehtede v¨arv, pruun

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
1101
-1
138
卜文

 
ひや
象形

✁Vana kuju on
. Luukirja allikates kujutab m¨ark tulenoolt 矢火,
こう
pronkskirja m¨argid on sarnased kaaluvihiga 衡, ilmselt on m¨ark m˜olemat liini pidi
かこう
こうし
arenenud. Luukirja puhul on 黄  niisiis  tules s¨atendava 火光 noole 黄矢 kujutis.
はいぎょく

Pronkskirjas kujutas 黄 v¨o¨oripatsit 佩玉. 〔説文〕v¨aidab, et m¨ark t¨ahistab maa 地
しょく
でん
くわう
v¨arvi 色 koosnedes p˜ollust 田 ja valgusest
(燕 ¨ula- ja alaosa). 黄 oli pronkskirja
すいろう
allikates n¨artsimise ja kuivetumise 衰老 v¨arviks. Kollase v¨arvi kandmine kesk-
ごぎょう
v¨arviks on puhas viie elemendi 五行 filosoofia. Seos kollase v¨arviga on ilmselt
こうきん
tulnud ripatsist 佩玉, mis oli kuldne 黄金.
音符
⇒ 横
参考
⇒ 光

⇒ 簧
kollane, ¨uks viiest v¨arvist [青黄赤
3:唐代 ajastul alla kolme aastane pe-
白黒], vastab keskpunktile, maale,
relaps
valitsejale—hiina aristokraatide v¨arv
kolletanud, k¨ups vili
kolletuma, koltuma
66
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
302
263
139

 
かん

ふくろ
会意

✁Vana kuju
, koosneb 柬 ja 火. 柬 kujutab pungil kotti
, mida tule 火
ぐんじょう
paistel suitsutatakse 熏蒸 ning mis seel¨abi mustaks v¨arvub. 〔説文〕pakub m¨argi
しゅ
¨ulaossa akna kujutist. Tumepunane 朱 on samuti seotud suitsutamisega, m¨ark ‘tu-
ゆう
me’ 幽 on samuti tule ja selle kohal suitsus tumestuvate l˜ongakimpude kujutis.
参考
参考
⇒ 晦
⇒ 煤
参考
反対
⇒ 灰
⇒ 明
must, s¨usimust, must v¨arv
tumenema,  pimedaks  minema
s¨u¨udi olev, tume, mitte puhas

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
679
152
140

 
せい
形声

✁Vana kuju on
, h¨a¨aldusosutiks 青, millel peale ‘rohelise’ esinevad ka ‘pu-
せいちょう
hastama’, ‘selgeks l¨o¨oma’ 清澂 t¨ahendused.
参考
反対
⇒ 清
⇒ 陰
selginema, pilvituks muutuma
v¨alja paistma laskma
selge taevas, pilvitu taevas
esilep¨urgiv, esilet˜ousev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
847
-1
141
卜文

 
せい
しょう
形声

✁H¨a¨aldusosutina 生, ˜oige m¨ark oleks aga hoopis 晶, mida luukiri ka-
せんせい
sutas ‘taevat¨ahe’ 星 t¨ahenduses. Astroloogial 占星 on Hiinas pikad juured.
67
議類
⇒ 宿
参考
⇒ 青
参考
⇒ 清
s¨arav t¨aht taevas
¨uks 12st t¨ahtkujust: H¨udra
pisike t¨app, tibatilluke
punkt [点]
ennustamine t¨ahtede pealt
silmatera
needipead turvisel
kahtlustatav, sihikule v˜oetud isik
rivistunud k˜orged s˜ojav¨aelased

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
439
-1
142
卜文

 

にん
会意

✁Tuli 火 ja inimene 人, tuli t˜ostetud inimese pea kohale (sama
けん
ぼう
ぶん
せん
せい
かん
konstruktsioon  nagu m¨arkides 見, 望, 聞, 先, 聖, 漢 jne.), tuld kasutati paljudes
そうびょう
vanades rituaalides ja tseremooniates nagu esivanemate austamine 宗廟. 〔説文〕

legend potist 鍋, mille all on tuli 火 ei pea paika, samuti ei saa kinnitada seost
しょ
‘tulel k¨upsetamisega’ 庶.
参考
⇒ 広
参考
⇒ 煌
参考
⇒ 往
参考
⇒ 黄
参考
⇒ 横
valgusekiir, valgus
guse paista laskmine
valgustama, valgust heitma
helk, poleeritus, k¨u¨utlemine
s¨adelus ja helendus
vaade, maastik
s¨adelema, helendama
l˜opuni ¨ara tegema (俗)
oma kaaslase  kiitmine , temale auval-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
774
-1
143

 
そう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 早, t¨ahendusosutiks ‘rohttaimed’ 艸. Kiirkirja kuju viitab
otsesele seosele 早 m¨argiga. T¨ahendab metsikut rohtu, eemalolekut tsivilisatsioo-
nist.
議類
⇒ 艸
参考
⇒ 糟
参考
⇒ 早
68
rohttaimede ¨uldnimetaja, rohi, hein
nike ja aukandjaid pole
lihtne, prosta
esialgne variant (draft), t¨o¨oversioon
lihtinimeste koht, kus k˜orgeid amet-
¨uks kirjastiile Han [漢]ajastust [草書]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
33
206
144

 

形声

✁Kasutatud 墜・ ・
kujul. H¨a¨aldusosutiks on madu 也(蛇). 也 on ka


つい
h¨a¨aldused 池 ja 馳, algm¨argiks on hoopis piltm˜oisteline 墜, mis koosneb sees-

すい

tumisn˜olvast
, seestumispaiga ohvrialtarist
ning p¨uhamust 土. Pronkskirja
たい
aegadest on seestumispaigast ja altarist moodustatud piltm˜oisteline ‘inimhulk’ 隊.
ちんれつ
〔説文〕seletab yin–yang teooria kohaselt: musttuhande asja jaotusrida
列, yang
やう
てん
いん
昜(陽) asjad muutuvad taevaseks 天, yin
(陰) asjad maaks 地. 〔説文〕kasutab
そうせい
¨ara 地 ja
m¨arkide ¨uhist algh¨a¨alikut 双声, rivi t¨ahendust aga 地 m¨argil ei leia.
議類
参考
⇒ 価
⇒ 池
議類
参考
⇒ 壌
⇒ 紙
参考
反対
⇒ 場
⇒ 天
maapind, maismaa
abis˜ona m¨a¨ars˜onade kirjutamise (俗)
maapind, mullapind
10 kangas
maa valdus
11 1kirjat¨uki osa, mis ei sisalda dialoo-
p˜ollumaa
gi
elukeskkond, ¨umbrus
12 1kaasas¨undinud (omadus)
teatud koht
13 1¨uhiskondlik positsioon, seisus
alus, vundament, eelt¨o¨o
14 1hobust normaal sammuga ajama
teatud piirkonna v. maakoha, k¨ula-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
642
210
145
卜文

 


会意

✁Algkuju 圖 koosneb piirdem¨u¨urist 囗 ja 鄙 vasakosast
, mis m¨argib
のうこうち
ちず
haritavat maad 農耕地. 地図 on ¨ules m¨argitud (kaardistatud) haritav maa.
議類
⇒ 度
議類
⇒ 計
議類
⇒ 測
議類
⇒ 諮
69
議類
旧字
⇒ 謀
⇒ 圖
議類
⇒ 量
visand
(eitusena) ¨ullatuslikult, vastu ootusi
skitseerima, visandama
ja  plaane
3:m˜o˜otu v˜otma
asjad ¨uhtelangemine oma plaanidega
plaan
asjade seis, olukord

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
210
371
146

 
きゅう
こん
会意

✁Koosneb vibust 弓 ja
. 〔説文〕seletab m¨arki kui vibu t˜ombamist, kuna
varasemaid m¨arke pole leitud, ei saa ka kommenteerida. Noole ˜oigeks seadmine
いん
vibun¨o¨oril on 寅.
議類
議類
⇒ 序
⇒ 牽
議類
参考
⇒ 弾
⇒ 寅
vibu looka t˜ombama
22,5 meetrit
otse enese poole t˜ombama
raskus¨uhik, kas [六〇〇斤] v˜oi [三〇
v¨alja t˜ombama
〇斤], [斤] oli [周代] 256g
enese peale t˜ombama, enese peale
kirjutise osa, proloog, eess˜ona
v˜otma
paberraha
pikkuse ¨uhik [周代], siis [十丈], ehk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
244
8
147
卜文

 
象形

✁Kujutab suuava. Inimese suu on vaid ¨uks t¨ahendus, teine on rituaala-
numa suu
, mis p˜ohit¨ahenduseks m¨argi esinemisel osana muudes m¨arkides nagu
名・古・召・害・史・兄 jne.

⇒ 古口 ON SIIN MANAANUM, MIT-
NAGU PAKUB 説文
TE SUU

⇒ 高口 SIIN MANAN ˜OU

⇒ 君
説文
⇒ 中

⇒ 石 口 SIIN MANAN ˜OU, MITTE KIVI
70
suu, s¨o¨ogi sisestamise koht
sissep¨a¨as
suu kui inimeste (ja toidu) hulk
terade loendur
auk, koopasuu, m¨aesuu
¨utlusviis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
381
-1
148
卜文

 
象形

✁Vana kuju
, kujutab ¨uhe uksega sissek¨aiku. Kahe uksega sissek¨aiku
のりと
kujutab m¨ark 門. Muistsel ajal kasutati l¨avepakuna loitsusid 祝詞 sisaldavat kasti,
けい ちょう
see pidi halvad vaimud majja sisenemisest eemal hoidma. 啓・肇 m¨argid on seotud
vastavate rituaalidega. 戸 t¨ahendab ka leibkonda ning s¨o¨ogi m˜o˜otu.
議類
参考
⇒ 扉
⇒ 禦

参考
⇒ 戻
⇒ 詔
uks
dur
elamu, elamine, majapidamiste loen-
t¨aisealine mees

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
418
135
149

 
せん
てん
形声

✁H¨a¨aldusosutina 占, mis h¨a¨aldub ka 沾. Algselt sama kui panipaika m¨arkiv
てん
りくちょう
. Poe ja ¨o¨obimiskoha t¨ahendus on  hiline , p¨arast Kuut Kuningriiki 六朝.
参考
参考
⇒ 舗
⇒ 銕
pood, ¨ari, kauplus
lett
v˜o˜orastemaja, ¨o¨ omaja
¨u¨urile antav maja v korter

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
404
322
150

 
けい
さん
くびかせ
会意

✁Koosneb
(井) ja 彡. Kaelaahelaid 首枷 ja karistamist kujutav 井 on ka
ちゅうけい
そとわく
m¨arkide 刑 ja 型 algelemendiks. Valumetalli 鋳型 vormi 外枠 t¨ahenduse laiendus-
はんけい
ena on 形 saanud mudeli ja vormi 範型 ¨uldisema t¨ahenduse. 彡 m¨argib v¨arvi ja
71
kaunistamist, 形 ilusat olemist.
議類
⇒ 象
反対
⇒ 心
参考
⇒ 刑
反対
⇒ 質
参考
⇒ 型
v¨alispidine kuju, v¨aljan¨agemine
vorm
asja v¨alisk¨ulg
(maa) pinnavormid
materiaalne asi, asi ise
eseme kuju edasi andma
inimkeha, f¨u¨usis
v¨aljendama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
94
125
151
卜文

 
べん

会意

✁Koosneb p¨uhakojast 宀 ja koerast 豕, luu- ja pronkskirja allikad
けんせい
n¨aitavad seost koeraohvriga 犬牲. 〔説文〕seletab m¨arki kui 宀 ja h¨a¨aldusosuti

kombinatsiooni, kuid seletus on ilmselgelt kunstlik. 家 t¨ahendab koeraohvri
てんき

ちょう
matmiskoha peale ehitatud rituaalmaja 奠基. Sarnase algup¨araga on ka 墜・塚.
議類
⇒ 宿
参考
⇒ 国

⇒ 宀
反対
⇒ 室

⇒ 豕
pere, pere  eluase
eriala tsunft, gild v. koolkond, sinna
maja, kodu, eluase
kuulum
l¨a¨animaa, kuningalt saadud vasalli-
oma mees, abikaasa
maa
suguv ˜osa
˜oukond
austav p¨o¨ordumine
maja ehitades endale kodu looma
10 naise suhtes

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
121
260
152

 

でん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on lagipea kujutis
, sama kui 惱 (悩) all paremal, 田 pole
siin p˜ollu kujutis. 思 t¨ahendab peas toimuvat m˜otlemist. 思 on palju kasutatud
abis˜onana 助詞, n¨aiteks t¨ahenduses ‘siin’.
72
音符
議類
⇒ 腮
⇒ 懐
議類
議類
⇒ 念
⇒ 腮
議類
議類
⇒ 想
⇒ 虞
議類

⇒ 慮
⇒ 脣
議類
参考
⇒ 憶
⇒ 鰓
s¨ugavalt j¨arele m˜otlema
mehe–naise vaheline tunne
m˜ottesse vajuma, m¨alestustesse vaju-
abis˜ona lause l˜opus, mis r˜ohutab eel-
ma
nenud verbi
m˜otted, mida hinges [心] kantakse
l˜oughabe

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
170
409
153
卜文

 
こう

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on
(ka m¨argi 巧 parem pool). Surnud isa 父 koh-


ちょうはつ
ろうじん
ta ¨oeldi 考, surnud ema 母 kohta 妣. 考 kujutab pikajuukselist 長髪 rauka 老人.
H¨a¨aldusosuti
kannab ise ka m˜onikord 考 t¨ahendust. ‘M˜otlema’ t¨ahendus on
こう
こう
laen 校 m¨argist, samuti kasutatakse 考 segamini 攷 m¨argiga.
音符
⇒ 攷 ¨UHINE H ¨A ¨ALDUSOSUTIK, KA-
議類
⇒ 至
SUTATAKSE SEGAMINI
参考
⇒ 究
議類
⇒ 勘
反対
⇒ 妣
議類
⇒ 案
議類
⇒ 終
s¨ugavuti
m˜otlema,
h¨asti
j¨arele
ma, vastust  otsima
m˜otlema
vanadusest  k¨uhmu vajunud, vanur
l˜opuni minema
surnud isa
(mingi ¨ulesande kallal) pead  murd -

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
211
205
154

 
かん
形声

✁H¨a¨aldusosuti 完 oli ka 院 algh¨a¨alduseks. Uus m¨ark, varasematest perioodi-
かん
dest kui Tang 唐代 n¨aiteid pole. Tegemist v˜oib olla
variandiga nagu v¨aidab〔説
73
えん
文〕.
m¨argib aiaga 垣 piiratud ehitist.
議類
⇒ 垣
参考
⇒ 館
参考
⇒ 円
aed, tara
te elukoht
aiaga piiratud maja
eriti k˜orgetele isikutele antav pos-
tarastatud aed
tuumne tiitel [戒名]
˜oukond, valitsemisega seotud inimes-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
961
75
155
卜文

 
象形

✁Kujutab kala. Pronkskirjas esineb sageli, kasutati andidena pidustus-
tel. Kala oli abiel uonne s¨umboliks, kala kujutisi esineb sageli lauan˜oudel, vanas
かん
eas naise kaotanud meest m¨argitakse 鰥—kala ¨ule pisaraid valama.

⇒ 鰥 鰥 KALA ¨ULE PISARAID VALA-
反対
⇒ 実
MA, LESKMEHEKS J ¨
A ¨
AMA
kala, kalade ¨uldnimetus
代]
hiina ametnike puusakaunistus [唐
mina, esimene isik

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
539
251
156

 

はこ
会意

✁Vana kuju 醫. Koosneb noolest 矢 ning karbist 匚. 醫 ¨ulemine osa
おう
h¨a¨aldub えい ning t¨ahendab noolte 矢 viskamist 殴(毆), 匚 ei t¨ahenda siin siis-
とく
ふぶ
ki nooletuppe vaid nagu m¨argis 匿 peidukohta, kus ˇsamanistliku tantsu 巫舞 tehti.
Nii aeti haigus kehast v¨alja, nagu vana m¨argi alaosa n¨aitab kasutati selleks ka al-
しゅ
koholi 酒.
旧字
⇒ 醫

⇒ 矢

⇒ 匚
74
arst, parandaja
ravimine, haiguse parandamine
arstikunst, terveks tegemise kunst
vihmakindel noole vutlar

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
26
302
157

 
さし
しゅくとう

会意

✁Vana kuju
, koosneb ristuvatest okstest 叉枝 ja loitsuga 祝祷 n˜ou 器 ku-
えつ

jutisest 曰. Loitsun˜ou maeti maha 土 ning koht kaeti hoolikalt okste ja mullaga.
しゃへい
しゃ

者 t¨ahendab ¨ara peitmist 遮蔽 ning on 遮・堵 algm¨argiks 初文. 者 t¨ahendab ka
どど
はく
muldvalli 土垣. 〔説文〕liigitab m¨argi kuuluvaks 白 alla ning seletab seda kui
じゅふ
abis˜ona, mis pole 者 algt¨ahendus. Pronkskiri n¨aitab, et 者 oli loits 呪符, mis maeti
まいとく
とえん
しゅくとう
しょ
埋匿 k¨ula kaitsva m¨u¨uri 堵垣 alla. Loitsu 祝祷 ennast kutsuti ka 書, loitsum¨u¨uriga

しゃ
しょ
¨umbritsetud asula oli 都, m¨argikuju 煮 v˜oib pidada identseks 庶 m¨argiga. K˜oik
m¨argid on omavahel foneetiliselt v¨aga l¨ahedased.
参考
⇒ 煮
反対
⇒ 守
白川字統
⇒ 堵
tegijanime t¨ahis
see
eelnenud lausele osutav abis˜ona, see
k¨asikva lause l˜oppu lisatav abis˜ona
eelnenud
ajam¨a¨arust
v
k¨usis˜ona
[俗]
r˜ohutav abis˜ona

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
342
309
158
卜文

 
しん
さい
ない
会意

✁Koosneb t¨atoveerimis-n˜oelast 辛 ohvrin˜oust 口 ja 内 sarnasest m¨argist,
だいざ
mis kujutab altarit v˜oi poodiumit 台座. 商 algt¨ahendus ‘plaanima’ tuleb jumalalt
n˜ou k¨usimisest, mida Yin 殷 riigi kuningad sageli tegid. Miks 商 hakkas kaup-
lemist t¨ahendama? Mitu seletust, ¨uks v¨aidab, et p¨arast oma riigi kaotust hakkas
Shang 商 ¨ulikkond kauplemisega tegelema. T˜oen¨aolisem on siiski, et kuna 商 ja
しょう
だいしょう
賞 kasutati segamini, siis  saigi  商 sealt endale ‘ kompensatsiooni ’ ja ‘tasu’ 代償
t¨ahenduse k¨ulge.
議類
白川字統
⇒ 音
⇒ 辛
75
kauplemine , ostmine-m¨u¨umine
tamisel
kaupmees
¨uks viiest helist, vastab metallile [金]
asju v˜ordlema, asju vaagima
s¨ugisele [秋] ja l¨a¨anele [西]
vana Hiina riigi [殷商] nimi, mis
t¨ahtkuju [心宿]
s¨undis [湯] riigist [夏] ja [桀] vallu-
割り算の答え”

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
266
257
159
卜文

 
象形

✁Kujutab puitvarrega k¨asikellukest. Viibutades seda l˜obustati jumalust.
こへい
もく
〔説文〕selgitab kui trummi 鼓
kujutust. 木 on aluseks, millele instrument on
pandud. On ka seletusi, mis v¨aidavad 楽 keelpilli kujutiseks, kuid m¨argi ¨ulaosa
すず
ei ole trummi ega pillikeele kujuga, vaid hoopis v¨aike kelluke 鈴, mis vasakult
ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskirjas on m¨argil kas ¨uks v˜oi
kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilistamine on ˇsamaani tuntud v˜otteks, algselt oli
ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri kasutab t¨ahenduses ‘s˜obralik,
わらく
おうそんいしゃしょう
かひん
m˜onus’ 和楽.〔王孫遺者鐘〕: ‘Niisiis kallid k¨ulalised 嘉賓 l˜obustagu vanemaid
ふけい
きょうしょう
父兄.’〔
鐘〕: ‘Ma tahan oma esiisadele r˜o˜omuks olla.’ Algselt oli 樂 jumalus-
しんれい
tele 神霊 r˜o˜omu tegemiseks. 樂 oli ¨uks kuuest vanast kunstist, ka Konfutsiuse
こうし
ろんご
たいはく

孔子 ‘Vesteid ja vestlusi’ 論語
泰伯
Luule ja laulud 詩 ¨argitavad (hinge),
れい
kombekus 禮 hoiab (meid) koos,  muusika  樂 toob k¨upsuse .  Muusika  on ¨ulimaks
astmeks, milleni inimene v˜oib j˜ouda.
議類
⇒ 愉
反対
⇒ 憂
反対
⇒ 悲
A1 muusika
J1 lihtne, kerge teha
A2 pillim¨ang
J2 ehituse viimane p¨aev enne selle val-
B1 r˜o˜omustama, heas tujus olema
mimist [千秋楽]
B2 nautima, m˜onu tundma, meeldima

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
53
76
160
卜文

 
しん
もく
きん

会意

✁Koosneb n˜oelast 辛, puust 木 ja kirvest 斤. Analoogiliselt noole 矢
ししゃ
laskmisega, valiti 辛 abil v¨alja sobiv puu. 新 on lahkunu 死者 tarvis nimelaua
しんい
しん
神位 valmistamine. Sama et¨umoloogiaga kui 親・薪.
76
議類
⇒ 睡

⇒ 辛

⇒ 斤
参考
⇒ 親

⇒ 木
uus, ¨asja alustatud
just, ¨asja, hiljuti
uued asjad
hiina kuninga nimi
uuendama, uueks, puhtaks tegema
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
記 キ〔漢〕コ〔呉〕 お ぼ え る( お ぼ 10
159
306
161

)〔訓〕 き〔訓〕 し

す〔訓〕

 
しゅうそく

形声

✁H¨a¨aldusosuti on niidi 糸 kogumise 収束 n˜ou 己, algt¨ahenduseks ‘niiti kor-
ralikult rulli kerima’. 紀 m¨argil on ka ‘m¨arkima’ ja ‘loendama’ t¨ahendused. 記
ひつぼく
t¨ahendab tulemuse ¨ulest¨ahendamist 筆墨.
音符
議類
⇒ 己
⇒ 誌
議類
反対
⇒ 紀
⇒ 忘
m¨arki
tegema,
meelde
j¨atmiseks
m¨arkmed, ¨ulest¨aendused
m¨arki tegema
¨ules kirjutatud laused
meenutus, asja meelde tuletamine
salvestised, arhiivi materjal
asjadest olulisema ¨ules t¨ahendamine,
m¨ark
et mitte unustada, m¨arkmete tegemi-
isikutempel [はんこ]
l¨uhend mis viitab [古事記] ja [日本
ne
書紀]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
176
253
162

 
いつ
ほうけい
会意

✁Vana kuju on 畫, koosneb kirjapintsli 筆 kujutisest 聿 ja nurgelist 方形
たて
しゅう
さいしょく
turvist 楯 kujutavast
(周). M¨ark 畫 t¨ahendas turvise kaunistamist 彩飾. 〔説文〕
かい
でん
しかい
seletab, et m¨ark koosneb 界 ning kujutab p˜ollu 田 nelja ¨a¨arepeenra 四界 ehk piiride
きょうかい
がてい
境界 t˜ombamist 画定. Piiride m¨arkimine vaevalt kunagi kirjapintsli 聿 abil toimus,
pronkskirjas on selgelt n¨ahtav 周 kuju. Kaunistuste tegemiseks kasutati ka sirklit

規, millega taas p˜ollupiiride m¨arkimisel vaevalt et midagi teha oleks. P˜ollupiiride

m¨arkimisega on seotud m¨ark 図(圖).
77
議類
議類
⇒ 描
⇒ 計
議類
旧字
⇒ 爻
⇒ 畫
A1 skitseerima, visandama, piirjooni
B3 paus, vahe
t˜ombama
B4 plaanima, plaanimine
A2 joonistama, pilti joonistama
B5 kanji m¨argi jooned ja t¨apid

B1 piiri t˜ombama
B6 horisontaalne joon 易の卦 ennusta-
B2 piiri panema, ¨ara piirama
mises

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
75
218
163

 
ひょうしき
けい
象形

✁Kujutab m¨arki 標識, lippu v. vimplit 冂, millega m¨argiti kauplemisplatsi.

Sarnaselt kujutab 朿(
) m¨argupuud. 市 viitab asula ¨a¨ares asuvale turuplatsile, kus
peale kauplemise viidi t¨aide ka karistusi.
議類
参考
⇒ 都
⇒ 朿
turg
inimesi t¨ais linn
kauplemine, ¨ari
¨uks haldus territoorium t¨anap¨aeval
ost-m¨u¨uk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
294
-1
164

 
てき
しゅ
会意

✁Koosneb ristmikust 彳 ja odast 殳(矛), vanas versioonis m¨argil kuju
andes odaga inimese, laiendatult kohustuse ja ameti t¨ahenduse. Oda 殳 on
algm¨argiks.
白川字統
⇒ 廟
inimesi kaugesse kohta  saatma , ini-
kubjas, opman
mesi  ebameeldivaid asju panema te-
kohustus, s˜ojav¨ae v. t¨o¨okohustus
gema, t¨o¨ole sundima
ametipost, amet
ametnik, kohuset¨aitja, ametis olija
78
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
363
390
165

 
こん
はっきん
どう
あかきん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 艮. 〔説文〕j¨argi m¨argib 銀 h˜obedat 白金, 銅 vaske 赤金,
きん
金 aga kulda.
議類
参考
⇒ 鉄
⇒ 垠
議類
参考
⇒ 銅
⇒ 祈
h˜oberaha, h˜obe
valgev s¨arav asi
pangat¨aht, rahat¨ahe ¨uldnimetus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
44
308
166
卜文

 
てい
象形

✁Kujutab anumat 鼎, mille peale on pandud midagi ¨ummargust ○形,
えんてい
かい
seega siis ¨umarvaas 円鼎.〔説文〕
n¨aeb m¨argi alaosas teokarpi 貝 ning h¨a¨aldusosutina

t˜olgendab 囗. Algselt kasutati 員 vaaside 鼎 loendurina, hiljem kandus t¨ahendus
えん
abstraktsemas suunas edasi. 員 on ka 円・圓 algm¨argiks 初文.
議類
白川字統
⇒ 円
⇒ 鼎 員 ON LIHTSUSTATUD KUJUTIS
1.1 m¨a¨aratud inimeste arv《名詞》
1.3 ¨umbrus, vahe laius
1.2 konkreetsete asjade loendur《単位》 2.4 ¨ummargune《形容詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
112
110
167
卜文

 
さく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 乍. Algt¨ahendus ‘puid painutades aeda v˜oi tara
ehitama’ on alles m¨argis 柞.
79
参考
⇒ 建
valmistama, valmis tegema, meister-
millekski saama
dama
aset leidma, juhtuma
tegema, teoks tegema
valmistatud ese, t¨o¨o tulemus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
228
380
168

 
会意


˜
Oige
m¨ark
on
臺,
こう

mille ¨ulemine osa on l¨uhendatud 高, alumine 至. 〔説文〕j¨argi on 台 sama al-
おく
しつ
せんち
gup¨araga kui 屋・室 ja 至. T¨ahendab suunamaagias 占地 ˜ohku lastud noole 矢
langemise kohta, millega m¨a¨arati olulised asukohad. 屋 on ajutine hoone, kus hoi-
しんれい
けっしつ
ti surnukeha, 室 aga esiisade- ja perekonna vaimude 神霊 puhkamise koht 血室・
そうしつ
宗室, k˜oik algselt sakraalsed kohad, mitte inimeste puhkamise kohad nagu v¨aidab
びょうしょ だい
〔説文〕. 臺 on sama algup¨araga kui 廟所. 臺 on (¨uliku)haua peale p¨ustitatud kabel
こうどう
こうろう
とう
だい
きょう
高堂 v˜oi vahitorn 高楼, sarnane hilisema m¨argiga 塔. Arvata v˜oib, et 臺 nagu 京
ja 高 on seotud ka mitmete s˜ojav¨aeliste rituaalide ja ¨ulesannetega. Pole seotud nt.


m¨argis 始 esineva 台, mis koosneb 口 ja ム.
音符
⇒ 始 台  KI P ˜OLLUT ¨O ¨ORIIST
旧字
⇒ 臺
議類
⇒ 以 KASUTATAKSE SEGAMINI “TE-
参考
⇒ 屋
GEMA” T ¨
AHENDUSES
議類
⇒ 座
poodium,
¨umbritsevast k˜orgemale
ning v¨aljendab seega austust
t˜ostetud alus
mina, esimese isiku ases˜ona
p˜ohjanaela l¨ahedal asetsev kolmest
algne, algup¨arane
t¨ahest [上台・中台・下台] koosnev
E: masinate leondur
F: arvu ja hinna ¨umbrus, umbes, circa
t¨ahtkuju, vastab ka [三公] auastmele

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
341
323
169

 

がんみ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 未, t¨ahendus ‘h¨asti maitsema’ 玩味, Jaapanis oluline toi-
みそ
duaine hapendatud oapasta kirjutatakse 味噌.
80
maitse, maitseline aisting
huvi, hinge liigutav
hiina ravikunstis [漢 方 医 学] toi-
veidi proovima, mekkima
tev¨a¨artus
使
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
226
270
170
卜文

 


形声

✁H¨a¨aldusosutiks 史(吏), mis on foneetiliselt seotud 事 m¨argiga. T¨ahendab
kohalike loodusvaimude lepitusrituaali l¨abiviijat v¨aljaspool h˜oim- v˜oi ˜oukonna ko-
duala.
議類
参考
⇒ 設
⇒ 事
議類
参考
⇒ 遣
⇒ 仕
kasutama,  rakendama
tegema panema, sundima (abite-
kasutaja
gus˜ona)
(inimeste) heaks midagi tegema
kui, oletust v¨aljendav abitegus˜ona

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
676
-1
171

 
たいもう
象形

✁Kujutab karva ebet 体毛, aga ka  maapinnast  t¨arkavat rohtu. 〔説文〕seletab
びはつ
じゅうもう
ふもう
kui kulmukarvu 眉髪 ja loomakarva 獸毛. Koht, kus midagi ei kasva on 不毛.
議類
参考
⇒ 無
⇒ 眇
参考
参考
⇒ 妙
⇒ 苗
karv, harjas, karusnahk
viletsake, ¨apu (俗
juuksed
pikkuse ja raha ¨uhik, on k¨umnendik
maapinnal elavad loomad ja taimed
[厘] m˜o˜odust v˜oi siis k¨umme [銭]
olematus
m˜o˜otu, mis samav¨a¨arne [一角]
pisikeste asjade, mida on h¨asti palju
aasta jooksul samal p˜ollul viljeldata-
s¨unon¨u¨um (俗)
vate taimeliikide arv

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
825
61
172
81

 
よう
ほうじゃく
象形

✁Kujutab bambuse lehti 葉.〔説文〕seletab kui kuivanud bambusroogu
m¨ark kujutab siiski pigem bambuslehti kui roogu. 〔説文〕kohaselt on 竹 m¨arke
144. JIS1–JIS2 koodi on kantud neid 127.
音符
⇒ 也
bambus
bambusfl¨o¨ot
kirjat¨ukk, kirjutis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
76
62
173
卜文

 

こくじつ
象形

✁Kujutab viljapead 禾, millel  terad  穀実 k¨uljes. 〔説文〕arvab, et 米
あわ
kujutab hirsi 粟 (Setaria italica) terasid. M¨ark esines juba luukirjas, kus see oli
poolviltu kriips kolme t¨apiga ¨ulal ja all. M¨ark olemas ka pronkskirjas, alust on
arvata, et juba siis tegeldi riisi m¨argviljelusega.

⇒ 禾 M ˜OLEMAD KUJUTAVAD VILJA-
説文
⇒ 粟
PEAD
参考
⇒ 闔
viljatera ( riis , hirss)
pikkus¨uhik 1m t¨ahis
riis
Ameerika ¨
Uhendriigid
pisike viljaterataoline asi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
911
127
174

 
しゃく しゃく
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 楽 (樂), millel h¨a¨aldused 爍・鑠. 〔説文〕seletab kui hai-
びょう
もう
やくそう
りょう
gust 病 ravivat rohtu 艸 e. ravimtaime 薬草. Haiguse ravimist m¨argib 療, mille alg-
らく
kujus
n¨aeme 楽 kujutist. Vanasti kasutati haiguste ravil ˇsamanistlikke v˜otteid,
りん
じゃれい
ふつ
nt. kellukese 鈴 k˜olistamist, millega t˜ovevaimud 邪霊 kehast v¨alja aeti 祓. 樂 ku-
jutab  selliseks  otstarbeks m˜oeldud kaunistatud kellukest, 薬 puhul on tegu lihtsalt
pilth¨a¨aldusliku m¨argiga.
82
参考
⇒ 豫
ravim, haava ja haiguste rohi
ravima, t˜obe t˜orjuma
pulber , keemiline pulber
bojeng, juur on ravitoimega

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
405
-1
175
卜文

 
会意

✁Vana vorm on 聲, ¨ulemine osa
h¨a¨aldub けい, m¨argi alaosas on

けい
けい
k˜orva 耳 kujutis.
esineb ka m¨arkides 馨・磬, viimane t¨ahendab ‘pilli l¨o¨oma’,
聲 ‘heli  kuulama ’. 声 v˜oib tegelikult pidada m¨argi 磬 l¨uhendiks 略字. Luukirja
さい
m¨argikujus on
all manan˜ou 口

, mis annab aluse oletada, et muusika
おん
oli sakraalse suunaga. 音 on elusolendite h¨a¨alitsused, 声 aga inimsuu poolt jumala
kutsumiseks ning kuulamiseks tehtud helid.
参考
⇒ 音
参考
⇒ 聲
参考
⇒ 聲
inimese v loomade poolt kuuldavale
helistik [五声] s¨usteemis jagunevad

lastud heli, h¨a¨al, helin
[宮・商・角・徴・羽]
kuulujutt, hinnang
hiina keeles silbi tonaalsus [四声]
muusika, heli
s˜ona algust¨aht
heli ja kaja kordade loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
384
77
176
卜文

 
サイ
かん
会意

✁Koosneb rituaaln˜oust 口 ning sellele kaitseks asetatud kilbist 干, mis
pidi kaitsma seal asetsevaid ˜onnistavaid loitsusid. 〔説文〕seletab m¨argi koosnevat
じゅう
こう
k¨umnest 十 ja suust 口 ning t¨ahendamas k¨ummet korraga r¨a¨akivat inimessuud.
音符
⇒ 枯

⇒ 口口 ON SIIN MANAANUM, MIT-
音符
⇒ 涸
TE SUU
音符

⇒ 苦
⇒ 固
議類

⇒ 昔
⇒ 干


⇒ 克
⇒ 故
83
参考
説文
⇒ 吉
⇒ 十 M ¨ARGID POLE OMAVAHEL
参考
⇒ 謂
SEOTUD!
vana ja pingestatud
vanasti, ennemuiste
vanamoodne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
150
84
177
卜文

 
せいせん
会意

✁Kaks lihat¨ukki 夕—ohvrilinnul 牲薦 on palju liha 肉.〔説文〕k¨asitleb
じゅうせき
m¨arki lihtsalt kui ‘Kuu’ kordamist 重夕, mis annabki ‘palju’, palju P¨aikseid 重日
でふ
annab aga
音符
⇒ 移
参考
⇒ 寸

⇒ 夕
説文
⇒ 月

⇒ 肉
palju (arvult ja koguselt)
ainult, vaid, ¨uksnes
t¨anutundega m˜otlema ja kiitma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
979
90
178
卜文

 
きん
しゅ
会意

✁Vana kuju 飮・ ・ koosneb kaanega 今 alkoholi 酒 k¨a¨arn˜oust
いん
けん
(今 ¨ulal ja 酉 all)
ja joova inimese kujutisest 欠.
旧字

⇒ 飮
⇒ 欠


⇒ 今今 ON 飲 VASAKUL ¨ULAL
⇒ 酉
jooma, vedelikku k˜orist alla kallama
jook,  alkohoolne  jook
alla neelama, enesele pidama
jooma ajama
84
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔唐〕 オ あ た た か( あ た た か な
12
800
297
179
温 ン〔音〕
り )〔訓〕 あ た た か い( あ
た た か し )〔訓〕 あ た た ま
る〔訓〕 あたためる(あたた
む)〔訓〕

 
おん
べい
形声

✁Vana vorm on
. H¨a¨aldusosutiks
, mis kujutab n˜ous 皿 olevat kuumuta-
tavat asja.
議類
反対
⇒ 暖
⇒ 寒
参考
反対
⇒ 鬱
⇒ 涼
soe, soojust t¨ais《形容詞》
soojaks  saama《動詞》
soojuse aste《名詞》
(vana asja) ¨ules soojendama, taas ette
soojaks tegema, soojaks muutuma,
v˜otma《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
751
102
180
卜文

 
象形

✁Poolkuu v˜oi ˜ohtune Kuu 月 ning vastav ˜onnetusi eemalehoidev rituaal
ちょうせき
朝夕. P¨aeva l˜oppu ja algust peeti muistselt kriitiliseks ajaks, mil m¨a¨arati ended
j¨argmiseks p¨aevaks. luukiri kasutas 月 ja 夕  vaheldumisi . 〔説文〕seletab kui vi-
くれ
devikku
, aega millal pool Kuud n¨aha.
議類
⇒ 暮
参考
⇒ 月

⇒ 多
反対
⇒ 朝

⇒ 肉
˜ohtupoolik, p¨aeva hilisem osa
kuu austamise tseremoonia
˜ohtu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
454
108
181

 
しゅう
形声

✁Vana kuju
h¨a¨aldusosutiks ning algm¨argiks
(周), mille versioonid nagu
85
じゅん
ちょう

盾・彫・画 viitavad k˜oik kunagisele nelinurksele perem¨arkidega kaunistatud kil-
bile , mille kirjad ja kaunistused andisid selle kandja kohta t¨apset teavet.
on ka
しゅうみつ
しゅうかい
t¨ahendus ‘¨umberringi’ 周密・周回.
参考
参考
⇒ 受
⇒ 周
p¨o¨orlema
t¨aisp¨o¨ore,
t¨aists¨ukkel,
7p¨aevane
t¨aisp¨o¨oret tegema
n¨adal

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
239
449
182

 
りん
象形

✁Vanad kujud 兩・ . Kujutab kahte r˜ongast 輪, mille algm¨argiks 両 ongi.
さい
けい
〔説文〕vaatleb m¨arki kui 再 erikuju, mis liigitub 冂 m¨argiv˜otme alla. Pronkskir-
しゃ
jas on juba 再 ja 両 kujud eristatavad, 両 on seotud kahe vankrirattaga 車, mida
りょうゆ
m¨argitakse 両輸.
議類
参考
⇒ 二
⇒ 梁
m˜olemad, kaks ilma vastandamata
u. 16 g, praegu Hiinas 50 g ehk 1/10
m˜olemat moodi, kumbagi moodi
[斤]
3:([輛]— algselt kahe rattaga vanker
Edo ajastu rah¨auhik, [四分の金貨]
t¨ahendusest) vankrite loendur
v˜oi siis [四匁三分の銀貨]
raskus¨uhik, 1/16 osa [斤], [周] ajastul

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
337
174
183
卜文

 
はり
会意

✁Vasak pool
h¨a¨aldub しん ning t¨ahendab n˜oelaga 辛 v¨alja valitud
しん
puud 木. Selle puu langetamist m¨argibki 新, puust nimelaudade juures palvetamine
annab m¨argi 親 algt¨ahenduse.

⇒ 見
参考
⇒ 躬
参考
⇒ 戚
参考
⇒ 近
参考
⇒ 新
86
反対
⇒ 疏
l¨ahedane, l¨ahedal olev
l¨ahedane sugulane
iseenesest, otse, vahetult
abikaasa poolne sugulane
ise tegema
pealik, r¨uhma juht
ema-isa, vanem

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
957
230
184

 
めん りき
すき
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 免, 力 on maaharimisriista 耒 kujutis. 勉 t¨ahendab p˜ollumajandusega
のうじ
つと
農事 tegelemist. 〔説文〕seletab kui t¨o¨otamist 彊む.
議類
⇒ 勧
反対
⇒ 惰
参考
⇒ 免
kogu v¨aest punnitama, pingutama,
ennast ¨argitama ja taga sundima

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
108
231
185

 
こう
ちゅう
ゆづら
会意

✁Koosneb 弘 ja 虫. 弘 m¨argib lahti lastud vibun¨o¨ori 弓弦, lisatud  putukas  虫
てぐす
ilmselt seda, et n¨o¨or on valmistatud siidist 天蚕. 強 m¨argib vibun¨o¨ori niidi sitkust
きょうじん
ぎゅうば
ja tugevust 強靭. 〔説文〕seletab m¨arki kui loomadelt 牛馬 vereimemisega, 強 on
きょう
k¨ull m˜onev˜orra sarnane 彊, algselt olid m¨argid erinevad. 強 m¨argib peale tugevuse
べんきょう
きょうこう
きょうせい
ka ¨ulepingutamist 勉強・強行・強制.
議類
⇒ 堅
参考
⇒ 狭
旧字
⇒ 峽
反対
⇒ 弱
参考
⇒ 僵
tugev,  rammu  ja v¨age t¨ais
ma
rammumees, v¨agilane
sund- (m¨a¨ars˜onana)
tugevaks  tegema, tugevnema
arvu puhul j¨a¨ak
pingutama, rassima
mitte just tingimata (+eitav vorm)
sundima, ennast teistele peale sundi-
87
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
43
6
186
卜文

 
てん
象形

✁Algselt t¨ahendas rohkem jahipidamist 畋 kui p˜ollundusega seonduvat,
kujutab p˜oldu koos piirjoontega ning t¨ahendab p˜oldu ja p˜ollupidajat, seotud ka
maaharimisrituaalidega.
音符

⇒ 細
⇒ 畑
議類

⇒ 畋
⇒ 當

参考
⇒ 男
⇒ 界
p˜old ( tasane ),riisip˜old
v¨ali, kust midagi saab
kasvatamine, harimine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
1141
54
187

 

でん
すいでん
国字

✁Koosneb 火 ja 田, teine kuju on 畠. Niisutusega p˜oldu 水田 m¨argib 田, ale- ja
かいこん
りくでん
rohup˜oletamisega harimisvalmiks saadud 開墾 p˜ollumaad 陸田 aga 畑. 8. sajandi
やきばたこうさく
〔日本紀私記〕aegse Jaapani aladel oli alep˜oletamine 焼畑耕作 v¨aga tavaline.
異体字
⇒ 畠

⇒ 田

⇒ 火
kuiv, ilma niisutuseta p˜old
eriala, spetsialiseerumis ala

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
225
287
188

 
かつ
きょくとう

形声

✁Vana kuju on
. H¨a¨aldusosuti 舌(
) on k˜overa noa 曲刀 kujutis 氏 oh-
さい
じゅのう

verdusn˜ou 口 kohal. T¨ahendab mana 呪能 mahav˜otmist 殺ぐ. Endalt manas˜onade
じゅそ
かつ
呪詛 mahav˜otmiseks tuleb ‘ise tegutseda’ 活. 〔説文〕m¨argib 活 ¨ara seoses 聒
m¨argiga.
88
議類
⇒ 滑
反対
⇒ 殺
参考
⇒ 括
elavalt end liigutama, tegutsema
v˜oimsalt voolama, libisema
elada laskma
elav, ¨argas, aktiivne
¨ara elamine, igap¨aevane toimetamine
teadvusele toomine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
472
300
189

 

かん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 士, vana vorm 宦. M¨argi algt¨ahendus on ilmselt perepea,

kes kandis rituaalriista 士. Kasutus ‘tegemise, t¨o¨otamise’ t¨ahenduses on jaapani
あてじ
がく
h¨a¨alduslaen 宛字. 〔説文〕seletab kui ˜oppimist 學, vastavaid kasutusn¨aiteid pole.
議類
参考
⇒ 事
⇒ 士
(¨ulemust)  teenima , teenust osutama
p¨o¨ordevorm [「す(為)」の連用形
teener, teenistuja
「し」]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
22
301
190
卜文

 
しゅくとう
会意

✁Puu okstesse pandud ˜onnistuspalve 祝祷 ja k¨asi 又. M¨ark k¨aib pe-
がいさい
ないさい
rev¨aliste pidustuste 外祭 kohta (peresisesed pidustused 内祭 puhul on vastav m¨ark

おうじ
おうちょう
史), mida toimetas 使. 王事 olid pidustused, mida ˜oukond 王朝 korraldas oma au-
toriteedi kindlustamiseks ja v˜oimu edendamiseks. Hiljem omandas 事 valitsemise
ja poliitika ajamise varjundi.
議類
参考
⇒ 仕
⇒ 亊
asi, tegemine, toimetamine
k¨asitlema
tulemus
teenistuses olema, teenima, alluma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
206
392
191
89
卜文

 
さい
会意

✁Koosneb kolmest ohvrianumast 口. 品 m¨argib mitut ohvrin˜oud. 〔説

文〕seletab m¨arki kui rahvahulka s.t. kolme suud. 区(區) m¨arki ei saa enam 〔説
ひとく
文〕j¨argi edukalt selgitada. 區 on peidetud 秘匿 koht, kus mitme ohverdusn˜ouga
おう
品 sooritati palvetamisi, m¨argid 欧 (歐)・謳 t¨ahistavad vastavaid palves˜onu. Hiljem
on 品 t¨ahendus profaneerunud.
議類
参考
⇒ 科
⇒ 口
kaup, asjad, nodi, kraam, v¨ark
sort
asjade liigi (sordi) loendur
hindama, paika panema
sort
B. ¨uks teatud aste [章や編]
イッポン
ametnike seisuse aste [一品より九品
vasalli seisus vanas Jaapanis [一品か
シホン
まで]
ら四品まで]
inimeste omadused, inimt¨u¨up, inim-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
272
-1
192

 
えん
えん
えん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks
, esineb ka m¨arkides 沿・鉛. Foneetilist muutust on raske
ほうげん
p˜ohjendada, ilmselt on tegu murde 方言 kaudu toimunud moondusega.
議類
⇒ 舟
参考
⇒ 舩
参考
⇒ 循
参考
⇒ 順
参考
⇒ 沿
m¨o¨oda voolu kulgev vees˜oiduk, laev,
suuremat laeva
vanasti t¨ahist. [舟] paati, [船] aga

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
618
-1
193
卜文

 
さんぎょく
はいぎょく
象形

✁Kujutab kolmeharulist 三玉 v¨o¨oripatsit 佩玉. 〔説文〕seletab viie
ごぎょう
ごとく
にん


elemendi 五行 loogikast l¨ahtudes, et 玉 s¨umboliseerib viit h¨uvet 五徳: 仁・義・智・
ゆう
けつ
勇・
. Kalliskive peeti Hiina aladel juba Yin 殷代 aegadest suureks v¨a¨artuseks
ぎょくじん
ning kullassepad 玉人 seisid valitsejatele v¨aga l¨ahedal.
90
議類
⇒ 珠
OSA POLE MITTE 日, VAID 玉
参考
白川字統
⇒ 岳
⇒ 顯
白川字統
⇒ 顕 顕 M ¨ARGI VASAK
ULEMINE
kalliskivi, v¨a¨ariskivi
dama
ilus kui kalliskivi, imekaunis
¨ummargune kivi
honor. prefiks p¨o¨ordumaks teiste
iseloomu m¨arkiv
poole
geisha
hoidma kui silmatera, eriti kalliks pi-
Shogi [将棋] nupp

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
64
56
194
卜文

 
がんきゅう
がんせい
象形

✁Kujutab silma. Vanas kujus paiknes pikali. Silmamuna 眼球・眼睛
じん
ぼう
かん
kujutiseks on 臣, mis omakorda seotud m¨arkidega 望・監. Verbina t¨ahendab 目
びもく
vaatamist, uurimist. Et inimese kulmud 眉目 on n¨ao t¨ahelepanuv¨a¨arseim osa, siis
ちゅうもく
‘t¨ahelepanu’ m¨argitakse 注目.

⇒ 眉
SILM
参考
⇒ 臣 臣 ON SILMAMUNA 目 AGA
silm, osa silmast, mis laugudega kae-
¨ulemus, juht
tud
4 aste riigiametnike hierarhias
pilk, vaade
aastar˜ongas puudel
vaatama, j¨algima
v˜oime asju otsida
m¨ark, t¨ahis
10
t¨ahtis kui silmatera, oluline asi
11 GO m¨angu kivi”

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
122
315
195
卜文

 
いち


会意

✁Koosneb 一 ¨ulal ja 止 all, kus 一 m¨argib m¨u¨uriga 囗 ¨umbritsetud
せいふく
しんげき
せい
linna. 正 t¨ahendab selle linna allutamiseks 征服 suunatud r¨unnakut 進撃. 正 on 征
たぎか
algm¨ark 初文. 征 v˜oeti kasutusele p¨arast 正 m¨argi t¨ahenduse hajumist 多義化. 征
こうのう
ちょう
t¨ahendab vallutatud aladelt k¨umnise 貢納 kogumist 徴, mis k¨ais kaasas t¨uranniaga
せい
政. 〔説文〕seletab kui joonelt 一 seisma 止 j¨a¨amist, s. t. seda, mis tuleb peatada,
¨ara hoida, mis ongi ˜oiglus. Paraku on seletus m¨argi hilisema t¨ahenduse j¨argi v¨alja
ほぶ
ぜんしん
m˜oeldud. 正 algne t¨ahendus on hoopis edasi minema 歩武・前進. Nii nagu on
91
muutunud valitsemise meetodid, on muutunud ka m¨argi 正 t¨ahendused.
音符
参考
⇒ 定
⇒ 是
議類
反対
⇒ 挺
⇒ 副
議類
反対
⇒ 政
⇒ 従
議類
反対
⇒ 貞
⇒ 略

反対
⇒ 足
⇒ 裏
˜oige, otse, sirge
Hiina kuukalendri alguskuu
parandama, ˜oigeks tegema, heastama
t¨appi, otse s¨udamesse, otse m¨arklaua
otsekohene, vooruslik, ˜oiglane
keskele
t˜oeline, ˜oige, puhas
10 t¨apselt (m¨a¨ars˜ona)
5:peamine, p˜ohiline
11 1positiivsed arvud,  kreedit
juhataja v ¨ulemus
12 1ametinimetus [司・監の第一位]
t¨apne, t¨apselt (kellaaja suhtes)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
283
172
196
卜文

 
会意

✁Koosneb k¨aest 又 ja lihast 肉. Jumalale ohvriliha pakkumine
ゆう
ほゆう
侑. Pronkskiri kasutas juba m¨arki olemise 保有 t¨ahenduses.
議類
参考
⇒ 城
⇒ 或
議類
反対
⇒ 朋
⇒ 無
olemasolev, kindlal kujul eksisteeriv
abis˜ona inimr¨uhmadele ja maadele
olema
osutamisel
omama
teatud maa-ala
¨uks teatud, teatud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
104
447
197
卜文

  旧 別 俗


形声

✁埜,
. H¨a¨aldusosutina 予. Luukiri on kasutanud 埜 kohanimedes.
野 kasutatakse vastandina asulatele, samuti ka t¨ahenduses ‘metsik’ ja ‘harimata’,
92
aga ka m¨arkimaks lihtrahvast vastandina ¨ulikkonnale, valitsejatele ja ametnikele.
こうがい
〔説文〕seletab kui ‘asulatest eemal’ 郊外.
参考
⇒ 埜
参考
⇒ 豫
参考
⇒ 墅
反対
⇒ 雅
参考
⇒ 抒
A1 avar lagendik
A3 lihtrahvas (vastandina ˜oukonnale)
A2 28le taeva t¨ahtkujule [二十八宿]
A4 lihtne, ilma ilustusteta
vastavas 28 maist territoriaalset ala-
A5 isekas, harimata, mats
jaotust Hiinas
B1 talu, maja keset p˜oldusid
pesapalliv¨aljak

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
325
-1
198

 
きゅう
きゅう
きゅう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 音符 求. 〔説文〕k¨asitleb 球 m¨argi h¨a¨aldusosutina 樛・摎
りょう
¨uhist
音符
⇒ 求
参考
⇒ 裘
議類
⇒ 丸
参考
⇒ 逑
参考
⇒ 救
参考
⇒ 鞠
参考
⇒ 菊
kera
pall v muna
sf¨a¨ar

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
18
818
109
199

 
てき
たく
とう
よう
やく
よう
形声

✁Vanaks kujuks
h¨a¨aldusosutiks
, sama kui 戳・櫂・燿・躍・耀 m¨arkides.
ようれい
T¨ahistab p¨aikesevalguse s¨adelust. P¨aikese kohta on ka ¨utelus 曜霊.
参考
⇒ 灼
比較!
⇒ 湯
参考
⇒ 燿
93
helkima, s¨adelema, silmi pimestama
n¨adalap¨aev
silmi pimestav leek, ere tuli

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
990
-1
200

 
かい
形声

✁Vana kuju on 繪. H¨a¨aldusosutiks 会(會). 〔説文〕seletab: sobitades 會 viit
ごさい
ぬひとり
しゅうもん
v¨arvi 五彩 saadakse tikand 繍. 絵 t¨ahendas algup¨araselt tikandi kirja 繍文 ja siidi-
はくが
maali 帛画.
議類
参考
⇒ 描
⇒ 曾
議類
参考
⇒ 疆
⇒ 會
v¨arv ja muster, joonistatud v¨arvidega
maalima, v¨arvima

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
219
417
201
卜文

 
もく
しん
会意

✁Vanas vormis
on puu 木 otsas mitte ¨uks, vaid kolm lindu 隹. Parv
むらとり
とりうら
linde 群鳥 puu otsas. Nii seletab m¨arki ka 〔説文〕. Linnuennustus 鳥占 andis
おう
よう
muistsetel aegadel endeid ilma ja viljasaagi kohta. 應(応)・膺 m¨argid on ka ilmselt
集 m¨argiga seotud.
議類
参考
⇒ 就
⇒ 木
議類
参考
⇒ 斂
⇒ 隹
議類
参考
⇒ 緝
⇒ 雑
参考
反対
⇒ 会
⇒ 散
koguma, ¨uhte kohta koguma
kogutud kirjateosed, eriti v¨arsid
¨uhte paika j¨a¨ama
v¨aiksem asula, k¨ulake
paika saama, korda saama
kogunemine, koosolek
¨uheks saama
kogu, kollektsion¨a¨ar

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
542
254
202
94

 
びょうおく
べん
形声

✁Vana vorm 寫, koosneb perep¨uhamu 廟屋 kujutisest 宀 ja rituaalis kasuta-
はきもの
せき
tavate  jalan ˜oude 履 kujutisest
. Enne
jalga panekut v˜oeti  tavalised  jalan˜oud
くつ

履 ¨ara. 〔説文〕liigitab m¨argi pilth¨a¨alduslikuks ja seletab seda kui ‘panemise’ 置
のぞく
erikuju. Jalatsite ¨ara v˜otmisest on  laienenud  t¨ahendus ‘v¨alja j¨atma’ 除. Lihtsusta-
tud kuju 写 on vigane, kuna 宀 esimene joon on ¨ara j¨aetud.
議類
旧字
⇒ 卸
⇒ 寫
議類
参考
⇒ 映
⇒ 潟
議類
参考
⇒ 番
⇒ 謝
kopeerima, ¨ule teise kohta kandma
¨uhest kohast teise heitma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
310
255
203

 
ししゃ

会意

✁M¨argi vana kuju on 眞. Koosneb surnu 死者 kujutisest 七 ja tagurpidi kaela
しゅ
けん
てんし
首 kujutavast 県 m¨argist. 真 algt¨ahendus on poodu v. poomissurm 顛死. 〔説文〕
しち
もく
seletab m¨arki koosnevat muudatusest 變 (変) 七, silmast 目 ja n¨ahtamatuks muu-
いん
せんじん
うんき
tumisest
, t¨ahenduses p¨uhaku
人 pilveks 雲気 muutumine ja taeva t˜ousmine.
真 algse t¨ahenduse leidmisel tasub vaadata m¨arke, milles see esineb: ‘poomine’
てん
しん
おんれい
しん
顛; ‘hukatu viha’ 瞋 ja ‘tigeda vaimu 怨霊 lohutamine’ 愼(慎); ‘vaimu vaigista-
ちん
mine’ 填 ja ‘lepitamine’ 鎭(鎮). Peaks selge olema, et 真 on poomissurma 顛死
t¨ahendusega.
議類
参考
⇒ 填
⇒ 鼎
参考
説文
⇒ 匕
⇒ 臼 EI PEA PAIKA, VALE!
参考
反対
⇒ 匙
⇒ 欠
t˜oeline, ehe
orja v. kroonikakirjutaja kirjastiil [楷
異字同訓
⇒ 信 — 真 ON L ˜OPUNI VIIDUD,
書]
VALMIS T ¨
AHENDUSES
t˜oesti, t˜oepoolest, siiralt
perfektne, t˜oeline seisund

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
637
229
204
95

 

えつ
会意

✁Vana kuju
. Koosneb
(羽) ja 曰 kujutades rituaaln˜oud, mida selle ma-
じゅのう
しげき
しょう
がんしゅう せつがん
naj˜ou 呪能 ergutamiseks 刺激 sulgedega
v¨arvitakse 摺する. 翫習・褻翫 t¨ahendused.
はく
きそく
〔説文〕seletab m¨arki lendama ˜oppimisega ning toob 白 kui hingamise 気息 helil
ひゃく
p˜ohineva h¨a¨aldusosuti. K˜oigis m¨arkides (v.a. 百), kus〔説文〕
pakub h¨a¨aldusosutiks
しゃ
かい


白, on tegemist ‘endega manan˜oud’ kujutava 曰 m¨argiga (者・皆・魯・智). Sarnase
そう
さん
たい
m¨argiehituse, kus manan˜ou 曰 kohale on midagi pandud leiame 皆・曹・簪・替,
ゆう
しん
mis m¨arkide 友・譖 jt. algkujudeks.
議類
⇒ 効
参考
⇒ 褶
議類
⇒ 慣
参考
⇒ 襲
参考
⇒ 摺
反対
⇒ 失
参考
⇒ 白
ihu k¨ulge kinnitama, omaks v˜otma
harjumus, viis tegutseda, oskus
mitmeid kordi korrates omastama
l¨ahedased vasallid [近習]
(selgeks saama)
[習習]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
1393
-1
205

 
かん
なん
よう
かんすい
形声

✁H¨a¨aldusosutiks
nagu ka m¨argis 難. T¨ahendas algselt j˜oe 漾 nime 漢水.
P¨arast vastavat d¨unastiat, t¨ahistab Hiinat.
J˜oe nimi [漢水], mis suubub [漢口]
Hiina keskosa p˜ohirahvus
[長江] j˜okke
r¨andrahva [匈奴] poolt Hiina s˜odurite
taevaj˜ogi
kohta kasutatud s˜ona
d¨unastia Hiinas, millele pani alguse
mees
リュウホウ
シン
[劉邦], s¨undis [秦] lagunemisel
vanal ajal Hiinast Jaapani  aladele  tul-
mitte hiinlaste nimi Hiinale
nud h˜oim, kes omas k¨ullalt suur m˜oju

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
623
228
206

 
かん
れん
れん
形声

✁M¨argi vana kuju
, h¨a¨aldusosutiks 柬, mis h¨a¨aldub ka 鰊・煉. 〔説文〕
れん
そう
selgitab kui l˜onga pehmendamisel (heietamisel)
siidja kiu
saamist. M¨ark
96
seotud l˜onga kvaliteediomaduste t˜ostmisega termilise t¨o¨otluse kaudu.
議類
参考
⇒ 揀
⇒ 束
議類
参考
⇒ 熟
⇒ 糸
pleegitama, siidi pleegitama ja peh-
osav, n˜otke
mendama
n¨adalase leina riided [練服]
treenima, osavaks muutuma, vilu-
parimat v¨alja  valima  [簡練]
must omama
poleerimiseni lihvima, viimase peale

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
141
445
207

 
かん
せん
象形

✁Vana kuju
Kujutab kaljuservast 厂 v¨alja voolavat allikat 泉, olles 源
げん
m¨argi algkujuks. Tasandiku t¨ahenduses oli algselt teine m¨ark
, 原 hakati kasuta-
ma
asemel hilisematel perioodidel.
音符
参考
⇒ 願
⇒ 元
議類
参考
⇒ 始
⇒ 泉
議類
参考
⇒ 泉
⇒ 頑

参考
⇒ 冠
⇒ 頭
v¨ali, lagendik
m˜otlema
allikas, l¨ate
v¨aga siiras ja vahetu
3:algne, p¨aris, originaal
kuritegu  andeks andma (algseid as-
algusest peale
jaolusid vaagides)
algup¨ara peale m˜otlema, alguse peale

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
665
267
208

 
ゆう
しぞく

形声

✁H¨a¨aldusosutiks
, mis t¨ahistab klanni 氏族 lipu 旗 p¨ustitamist ning reisile
りょ
ゆう
ゆう
旅 minekut, esineb ka m¨arkides 游・蝣. 〔説文〕m¨arki ei sisalda, 游 on seletatud
せいき
りゅう あそ
kui lipu 旌旗 lehvimist 流. 遊ぶ algup¨arane t¨ahendus on ‘jumalate l˜obustamine
かみあそび
かぐら
ゆうじょ
tantsum¨angude ja muusikaga’ 神遊 ehk 神楽, mis k˜oik on sakraalsed riitused. 遊女
oli algselt samuti nunna taoline jumalale p¨uhendunud naisterahvas. Kodukohast
97
こきょう
ゆうがく
故郷  lahkumist  m¨argiti s˜onadega 遊學・遊子.
議類
⇒ 揺
参考
⇒ 迪
議類
⇒ 猶
siia-sinna uitama, hulkuma, mitte
k˜orvuti k¨aima
paigal samas elu v. t¨o¨okohas p¨usima
ujuma
l˜obutsema
tantsu ja muusikaga l˜obutsema
ula peale minema
niisama n¨appima, asja-eest teist taga
mitte p¨usivalt meeste v naistega l¨abi
midagi logistama
k¨aima (litsi l¨o¨oma)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
54
374
209
卜文

 

象形

✁Kujutab nina 鼻. 〔説文〕seletab samuti ninaga. Ilmselt on t¨ahendus
はなぢ
ぎせい
¨ulekandunud nina verest 鼻血, mida kasutati ohverdustes 犠牲.
議類
参考
⇒ 躬
⇒ 欒
ise-, eneslikult
algselt, iseenesest
iseeneslikult,  omaette
4:(teatud) ajast v kohast l¨ahtudes

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
367
375
210

 
ひさご
象形

✁Kujutab k˜orvitsalist 瓠 (lad.k. Lagenaria siceraria var. gourda), mille vilja-

de kuumutamisel saadi ˜oli 油. 由 ongi 油 algm¨argiks. Muud t¨ahendused on laenud
仮借.
議類
参考
⇒ 猶
⇒ 軸
参考
参考
⇒ 笛
⇒ 迪
(millegist) l¨ahtudes
algp˜ohjus, tagamaa
seest ja alalt¨utleva k¨a¨ande funkt-
niisiis sides˜ona funktsioon
sioon, viitab asja l¨ahtekohale
l˜oigatud
viljast
kasvavad
v¨aikse
98
v˜orsed [由蘖]
vahes˜ona, mis v˜otab eelmise jutu
pikalt ja peenelt j¨atkuv (nagu niit v
kokku ‘vaat nii’
eluniit) [由由]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
451
-1
211
卜文

 
よう
ちょう ちょう ちょう
よう
形声

✁H¨a¨aldusosutina m¨arkide 楪・葉・蝶・喋・諜 ¨uhisosa
, mis kujutab

puu v¨arskeid v˜orseid ja oksi 枝. 〔説文〕seletab, et m¨ark t¨ahendab rohu ja puude
そうもく
艸木 lehti 葉. Kuna lehed on ˜ohukesed, siis  laieneb  t¨ahendus ¨uldisemalt ˜ohukeste
はく

薄 asjade t¨ahistamisele. On seotud 世 m¨argiga nii kujult kui ka foneetiliselt.
音符
⇒ 漾 PAREM POOL ON FONEETIK,
参考
⇒ 蝶
ISESEISVA M ¨
ARGINA ENAM EI
議類
⇒ 枚
A1 taimede lehed
A5 ajastu (nagu ¨uksteise peale kuhju-
A2 ˜oiekorv
nud lehed)
A3 loendur ˜ohukestele paberitaolistele
A6 ˜ohuke lehtjas

esemetele
linna nimi [楚] d¨unastiast [春秋時代]
A4 lihtk¨oites paberi kaks poolt
ajastust
調
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
15
95
464
212

 
しゅう
ちょうしょく
たて
形声

✁H¨a¨aldusosutina 周 kujutamas kaunistatud 彫飾 kilpi 盾. 周 t¨ahendab ka
ちゅうみつ

ちょうわ
tihedalt t¨ais olemist 稠密. 〔説文〕seletab m¨argi t¨ahendust kui rahu 和 (調和).
ちょう
ちょう
M¨arki on kasutatud segamini 徴, samuti ka 嘲.
音符
議類
⇒ 周
⇒ 検
議類
参考
⇒ 嘲
⇒ 彫
議類
参考
⇒ 整
⇒ 稠
¨uhtlustama, tasakaalu viima, harmoo-
k˜orvaldama
niasse viima
narritama
h¨aireid
k˜orvaldama,
ebak˜ola
kogu asjast ¨ulevaate saamine
99
s˜ojalist, majanduslik ja poliitilist ta-
tarbimismaks, eriti riietele jm. tar-
sakaalu saavutama
beesemetele
asjade edenemine, asjade kulg

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
470
-1
213

 
ろく
ろく
形声

✁Vanaks kujuks
, h¨a¨aldusosutiks
nagu ka m¨arkides 碌・祿 (禄)・
こくさく

(緑). H¨a¨aldusosuti
kujutab graveeringuga 刻鑿 anumat 器. 録 t¨ahendab allkir-
めいろく
ぶてい
ja graveeringut 銘録. Han d¨unastia 武帝 keisri ajal oli kirjutaja ametiposti nimi
ろくしょうしょじ
録尚書事.
参考
⇒ 禄
m¨arkima, m¨arki tegema, kirjam¨arki
hindama, paika panema
sisse l˜oikama
palju v¨aikseid asju veeremas
kirjutis
ametniku nimetus [四等官で、省の
nimekirja kandma, ¨ules m¨arkima
第四位]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
1088
111
214

 
えい
形声


H¨a¨aldusosutiks
永,
くぐり
mille algt¨ahendus on vetevool. 〔説文〕seletab kui vette sukeldumist 潜. Sarnane
ゆう
よう
m¨arkidega 游・漾.
参考
参考
⇒ 様
⇒ 漾
ujuma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
88
192
215

 
じゅう
どう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 重. Pronkskirjas kasutatakse 動 asemel 童 m¨arki, millest
しん
もく
ka 動 h¨a¨aldus ja t¨ahendus. 童 ¨ulaosas on t¨atoveerimisn˜oel 辛 ja silm 目, all kott
とう
おもり
nagu 東, millele raskuseks 錘 lisatud maa 土. 童 t¨ahendab t¨atoveeritud laubaga
100
どれい
どう
りき
すき
orja 奴隷 ehk 僮. 動 m¨argi parempoolses osas esinev 力 on p˜olluharimisriista 耒
どうぼく
のうこう
kujutis. 動 t¨ahendab orjade 僮僕 p˜ollut¨o¨od 農耕, praegu kasutatakse ‘t¨o¨otama’
どう
t¨ahenduses 働 m¨arki.
参考
反対
⇒ 衝
⇒ 定
参考
反対
⇒ 重
⇒ 静
liikumine, algselt ¨ules-alla, hiljem lii-
3 liikuma minek, liikvele minek
kumine ¨uldse
edasi tagasi v˜obelema
l¨o¨oki, impulssi edasi andma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
158
303
216

 
ぐん
うん

しゃ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 軍, mis h¨a¨aldub ka 暈. 運 n¨aitab lipuga 旗 vankrit 車 ku-
jutava 軍 liikumist. M¨ark t¨ahendab ka vaheldumist ning muudatusi nagu ‘saatus’
うんめい
運命.
議類
⇒ 環
参考
⇒ 渾
議類
⇒ 輸
参考
⇒ 群
参考
⇒ 円
ringi k¨aima, p¨o¨orlema
sihikindlalt tegutsema
liigutama, toimetama
asjade ja olude ts¨ukliline muutumine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
312
304
217

 
せん
だん
形声

✁Vana kuju 轉, h¨a¨aldusosutina 専, mis h¨a¨aldub ka 團(団) ning t¨ahendab
¨ummargust asja. 專 (専) t¨ahendab asjade kogumist kotti.〔説文〕kohaselt t¨ahendab
めぐる
けいでん
めぐる
転 veeremist 運,〔繋伝〕seletab m¨arki samuti ‘veeremisena’ 還.
議類
⇒ 回
参考
⇒ 専
議類
⇒ 団
参考
⇒ 專
旧字
⇒ 轉
参考
⇒ 車
101
kaares maha kukkuma
j¨arjest tugevnev, kasvav
j¨arjest muutuma, vahelduma
p¨o¨orete loendur
tagurpidi p¨o¨orduma, ¨ara p¨o¨orduma
¨umber nurga p¨o¨orama 〔俗〕
vahetpidamata liikuma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
333
184
218
卜文

 
会意

✁Nagu vanast  vormist  乘 h¨asti n¨aha, kujutab kahte inimest 北, kes
k˜orge puu otsa on roninud. Luukiri annab vaid ¨uhe puu otsa ronija. M¨argi alg-
せんしゃ
t¨ahendus on puu otsa ronides kaugele vaatama. T¨ahendab ka s˜ojavankri 戦車 peale
いちじょう
ronimist, neljahobuselist s˜ojavankrit loendati 一乗.
参考
参考
⇒ 昇
⇒ 陞
参考
参考
⇒ 登
⇒ 騰
参考
反対
⇒ 載
⇒ 後
vankri,
hobuse,
laeva
v˜oi
muu
s˜odurite loendur Hiinas, ratsanike
s˜oiduvahendi peale minema
loendur
juhusest kinni haarama
nn. vanker budismis
arve kokku l¨o¨oma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
146
340
219

 
しゅ
てい
会意

✁Koosneb k¨aest 手 ja naelapeast 丁, t¨ahendades naela sisse l¨o¨omist. Kasuta-
せっとうご
takse sageli eesverbina 接頭語.
議類
議類
⇒ 叩
⇒ 撻
議類
議類
⇒ 拍
⇒ 討
議類
参考
⇒ 撃
⇒ 手
102
otse pihta l¨o¨oma
siooni〔俗〕
endale v˜otma, omastama 〔俗〕
4:seest v. alalt¨utleb k¨a¨ane [か ら]
abitegus˜ona
funktsioonis
t¨aidab
t¨ahenduses [俗]
j¨argneva verbi suhtes [する] funkt-
tosin

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
1269
57
220
卜文

 
象形

✁Kujutab k˜orva. K˜orv oli silma 目 k˜orval t¨ahtsuselt teiseks meeleks
せい
jumalaga suhtlemisel, nii t¨ahendab n¨aiteks 聖 ‘jumala h¨a¨alt kuulates valgustatuks
ちょう
saama’, 聽(聴) ‘seestuma silma ja k˜orvaga’.

⇒ 昏 M ˜OLEMAS ON K ˜ORVA KUJU

⇒ 聴

⇒ 聖
参考
⇒ 變

⇒ 聞
k˜orv, kuulmisorgan
k˜orvu kostunud, kuuldud
sang
vaid, ¨uksnes (gramm)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
130
81
221
卜文

 
それい
しんびょう
べん
会意

✁Koosneb esivanemate 祖霊 hingep¨uhamu 寝廟 kujutisest 宀 ja naisest
じょ
ぎれい
女, t¨ahistades seal toimetatavat rituaali 儀礼. M¨argi algne t¨ahendus pole lihtsalt
あんせい
あんねい
vaikus  安静, vaid pigem vaikolek, rahu 安寧. 安寧 rituaali on m¨argitud ka pronks-
ねい
kirja allikates, 寧 m¨ark t¨ahendabki 安 rituaali, kus esivanematele toodi m˜orsja
けっせい

majja tuleku puhul vereohver 血牲, sarnaselt lapse s¨unni puhul sooritatava 保 ri-
ちょう
よく
えん
tuaaliga. M¨arki on kasutatud 鳥・抑・焉 asendajana, kust ka vastavad k¨usis˜ona ja
abis˜ona funktsioonid.
議類
⇒ 悪

⇒ 宀
議類
⇒ 豈
参考
⇒ 寧 寧 M ¨ARKIS 安 RITUAALI 金文

⇒ 女
103
vaikne, rahulik, t¨u¨une
j¨a¨ama
maha rahunema, stabiliseeruma
kuidagi, kuidagimoodi
murem˜otetest
vabanema,
rahule
kuidas k¨ull—pole v˜oimalik (ms)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
768
-1
222

 
しょう
まど
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 尚, mis kujutab aknale 向 l¨ahedast kohta. 土 kujutab lava
どたん
れいだい
v˜oi astangut 土壇. 堂 m¨argib ehitust, kus on altar andamitele 霊台 ning vaheseinad
puuduvad.
議類
反対
⇒ 陽
⇒ 室
参考
反対
⇒ 尚
⇒ 静
l˜ouna suunas avatud ruum
尊堂]
ametnike suur ja k˜orge t¨o¨oruum
mees soost 1. astme sugulased [堂
k˜orgendik, lava
兄弟]
olemiselt suur ja avar
Budistlik v Shinto p¨uhamu
ema [北堂]
10 suur ehitis, kuhu mahub palju ini-
austav ¨utlus teise isiku ema suhtes
mesi
[令堂
11 majanumbrite sufiks

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
111
222
223

 
しゃ
えつ
形声

✁Vana m¨ark
, h¨a¨aldusosutina 者, mis kujutab rituaalanumaga 曰 maha 土
しょ

maetud tabuks muutunud mana 書. Algt¨ahendus on alles m¨argis 堵, mida kasutati
m¨u¨uri m˜o˜ot¨uhikuna, 都 kujutab m¨u¨uriga piiratud linna.
議類
議類
⇒ 堵
⇒ 貯
議類
参考
⇒ 市
⇒ 煮
議類
参考
⇒ 皆
⇒ 邑
104
pealinn
koguma, kogunema
pealinna m¨a¨arama, riigi keskust pai-
k˜oik (need kes kokku kogunenud)
ka panema
ohoo, aah h¨u¨uatus
ilus, suurep¨arane, v¨aljapeetud
Tokyo

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
328
216
224

 
べん
象形

✁M¨argi ¨ulemine osa on metslooma k¨u¨unis 釆, 田 aga k¨apalaba kujutis. 番
きく
ise kujutab looma k¨appa. 〔説文〕seletab analoogiliselt. M¨arki on seostatud ka 菊.
そく
Loomak¨apa t¨ahenduse s¨ailitamiseks lisati 足,  saades
. 番 m¨arkis julgeid s˜odalasi,
t¨ahendades samm-sammult edasiminekut ning sedakaudu j¨arjestatust. V¨ae hargne-
ばんちん
ばんとう
mine on 番陳, gruppide juhid aga 番頭.
議類
⇒ 播

⇒ 釆
議類
⇒ 蕃
参考
⇒ 繙
議類
⇒ 陣
j¨arjestatus, kord
j˜oudu v¨alja paiskav
asjade j¨argnevus ja kordade arv
piirkond Hiinas [番禺]
議類
⇒ 次
10 valvur, vahetus
Tiibet ja tiibetlased
11 1igap¨aevane
v¨alismaalane, v¨alismaine
12 1isase-emase paar
Taiwani p˜olisrahvus [高砂族]
13 1loomi paaritama
t¨ahe v t¨arni kujuline linnuj¨alg
14 1noolt vibu n¨o¨orile panema
7:kuude kaarde laiali loopima

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
577
452
225
卜文

 


形声

✁Koosneb lippu 旗 m¨arkivast
ja noolest 矢. M¨ark t¨ahendab vasal-
しせい
lide  s˜ojav¨age, nool 矢 on siin kokkulepe 矢誓 t¨ahenduses. Perelipu all 氏族旗 all
せいやく
ぐんし
s˜olmiti kokkulepe 誓約, millega kinnitati vastuv˜otmist klanni s˜odalaste 軍士 hul-
ぞく
そうしゅう
ka. 〔説文〕seletab m¨arki kui noolekimpu 鏃, ning seda kaudu kui kogumit 簇集
ning peret. Paraku on 鏃 pilth¨a¨alduslik m¨ark ning seega ka hilisem kui 族, 〔説
文〕seletust ei saa ˜oigeks lugeda. Nool 矢 t¨ahistab selle kaheks murdmise kommet
vande andmisel 誓, perevimpel 旗 on pere eristusm¨argiks, 遊・旅 on k˜oik seo-
ぐんりょ
ぞくじん
tud. Vanasti pandi v¨agi 軍旅 kokku eelk˜oige sama pere 族人 hulgast. Hilisemad
105
t¨ahendused on laenud 仮借.
議類
⇒ 叢
議類
⇒ 蔟
議類
⇒ 氏
議類
⇒ 類
議類
⇒ 群
参考
⇒ 矢
議類
⇒ 聚
h˜oim,
sugukond,
matriarhaalne
nad
r¨uhm, hiljem ka sama sotsiaalne
kogu sugu h¨avitama, vastav  karistus
r¨uhm
nooleotsik
inimeste, taimede, loomade perekon-
¨uhte kimpu (justkui nooli) koguma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
305
-1
226

 
象形

✁Kujutab rasedat inimest k¨ulgvaates, on ka kujusid, kus n¨aha k˜ohuosas lapse
きゅう
子 kujutis.〔説文〕seletab kui k˜overat keha 躬. 身 m¨arki on h¨a¨aldusosutina kasu-
しん
tatud 娠 algm¨argis
議類
⇒ 体
反対
⇒ 欠
参考
⇒ 鎮
¨ulakeha, torso
mingi asja p˜ohiosa: puu t¨uvi, m˜o˜oga
mina, ise
tera  jne. lootena enda sees kandma
シンドク
ise tegema
Sindhu, India vana nimetus 「身毒」

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
84
411
227

 
よく
しゅく
とく
せき
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 弋, mis esineb ka 叔・督・戚 m¨arkide vasakpoolses osas.
よく
まさかり
Vanasti h¨a¨aldus 弋 ka とく. 弋 kujutab k¨asikirve 戚 teraosa, millelt s¨adelemas
せいき
valgust. 戚 oli rituaalriist 聖器. Vanasti sooritati enne muudatusi alati relvadega
へいき
がっき
へんこう
兵器, muusikariistadega 楽器 v˜oi tootemloomadega vastavad  rituaalid  変更, mille
へん
こう
かい
こうだい
だいり
m¨arkimiseks 變・更・改 m¨argid. Siit ka 更代・代理 ‘asemiku’ t¨ahendus.
106
異字同訓
⇒ 変 代
ON
“ASENDAMA”
議類
⇒ 替
T ¨
AHENDUSEGA
参考
⇒ 杙
議類
⇒ 化
参考
⇒ 袋
議類
⇒ 換
参考
⇒ 貸
議類
⇒ 改
議類
⇒ 更
(inimest, eset) vahetama, vahtkonna
¨uks valitsemisperiood, ajastu
vahetus
p˜olvkondade ja valitsejate loendur
p˜olvkond, p˜olvkonna vahetus, inim-
l¨abi p˜olvkondade, l¨abi ajastute
ese eluiga
j¨arjest, ¨uksteise j¨arel

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
15
113
305
228

 
そん
ぶたい
形声

✁Vana kuju
, h¨a¨aldusosutiks
(巽), mis kujutab lava 舞台, kus kaks ini-
ぶがく
mest tantsivad ja m¨angivad 舞楽 jumala meeleheaks. Sellist jumala teenimist ni-
せん
せん
metatakse 撰, pakutavad andamid on 饌. 選 t¨ahendab ‘parimat v¨alja valides esine-
ma’.
音符
旧字
⇒ 巽
⇒ 踐
議類
参考
⇒ 簡
⇒ 全
議類
参考
⇒ 銓
⇒ 競
mitmete ajsade hulgas parimat v¨alja
valik luulest ja kirjat¨o¨odest
valima
4:ametniku valimine
v¨aljavalitu, valik
veidi, pisut 「少選」

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
143
277
229

 
きつ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 吉 t¨ahenduses ‘sulgema’. 結 m¨argib s˜olme sidumist. N¨o¨oride
vastastikune s˜olmimine on olnud ka armastuse m¨argiks.
107
議類
⇒ 締
反対
⇒ 解
参考
⇒ 詰
s˜olmima, niiti kokku s˜olmima
kirjutis, mis v˜otab midagi kokku, esi-
s˜olm, ¨uhendus, liitumine
tab l˜opptulemuse
kokku k¨oitma, kokku liitma
piinad, mis tulevad inimmaailma vih-
kindlalt paika panema
kamisest ja vastastikustest suhetest
kokku v˜otma, kokku t˜ombama,  punk -
(B)
ti panema
握り飯
l˜opptulemust looma, vilja kandma
10 sides˜onad lauses

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
781
278
230

 
こん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 昏, pronkskirjas esinev 昏 m¨ark on veel piltm¨ark 象形,
しゃく
しゅ
くむ
くん
ぶん
mis kujutab peekrist 爵 alkoholi 酒  joomist  酌, sarnased m¨argid on ka 勲・聞, mis
きょうさん
samuti kujutavad peekri 爵 kummutamist. 昏 on ¨uhise s¨o¨oma-aja 共餐 t¨ahendus,
さんばんさんいん
abiellumisel sooritati 三飯三酳 rituaal, kus s¨o¨odi-joodi kolme p˜olvkonna  terviseks
kolm korda kolme s¨o¨oki ja  jooki .

参考
⇒ 昏
⇒ 民
v¨aiks v˜oi miniaks minek, abiellu as-
abielluma
tumine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
18
517
459
231

 
げん
せいじん
形声

✁M¨argi vana kuju 顏, h¨a¨aldusosutiks 彦. 彦 t¨ahendab t¨aiskasvanuks 成人
かく
ぶんしん
けつ
saamise rituaali, mil laubale 額 kanti t¨atoveering 文身. 頁 n¨aitab kohast k¨aitumist
れいよう
びょう
めん
礼容 p¨uhakojas 廟. 顔 on t¨aiskasvanuks sirgunu laup, kogu n¨agu m¨argib 面, kus
しゅ
かいしん
t¨atoveeringu asemel on tegemist ajutise tumepunase 朱 laubamaalinguga 絵身.
議類
⇒ 額
旧字
⇒ 顏
議類
⇒ 岸

⇒ 彦
議類
⇒ 額
参考
⇒ 厂
108
参考
⇒ 原
laup《名詞》
ilme《名詞》
n¨agu《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
469
313
232

 

形声

✁Vana kuju on 惡. H¨a¨aldusosuti on 亞(亜). 〔説文〕t˜olgendab m¨arki kui
k˜overate selgadega inimeste 亜 s.t. ebameeldiva kandumist hinge. Luu- ja pronks-
kirja allikatest on selge, et 亞 pole k¨u¨urakad, vaid hoopis vastava kujuga maa sisse
げんしつ
しそうきょうれい
kaevatud hauakamber 玄室. 悪 t¨ahendab matuserituaali 死喪凶礼. Matusevanker
on 悪車. Kasutus abis˜onana 疑問副詞 on laen 仮借.
音符
参考
⇒ 亜
⇒ 堊
音符
反対
⇒ 亞
⇒ 善
議類
反対
⇒ 安
⇒ 好
議類
反対
⇒ 焉
⇒ 美
旧字
反対
⇒ 惡
⇒ 良
A1 paha, vastik, ebameeldiv《形容詞》 B2 kuskil, mingi  ebam ¨a¨arane koht
反対
反対
⇒ 善 ⇒ 好
B3 miks k¨ull
議類
A2 vilets, halva kvaliteediline
⇒ 焉
A3 pahategu
B4 h¨u¨uatus
B1 vihkama, j¨alestama
J1 paharett

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
1157
460
233
卜文

 

形声

✁M¨argi vana kuju on 齒, h¨a¨aldusosutiks 止, luukirja m¨ark oli veel pik-

しつし
tograaf 象形, h¨a¨aldusosuti 止 lisati hiljem. Hambahaigused 疾歯 vaevasid hiinlasi
むしば
れい
juba muistsetest aegadest, kaariest t¨ahistab m¨ark 齲. Inimese  vanust  齡(齢) m¨a¨arati
しとく
samuti hammaste j¨argi, vanurit, kes ilma asjadest juba ¨uht-teist teab nimetati 歯徳.
109
音符
旧字
⇒ 止
⇒ 齒
音符

⇒ 齲 齲 ON KAARIES
⇒ 禾
議類
参考
⇒ 牙
⇒ 齢
hambad
hobuse hammaste j¨argi tema vanuse
vanus, iga (vanuse kasvades hambad
m¨a¨aramine
lagunevad)
j¨arjest ritta seadma, korda seadma
vanuse j¨argi ritta seadma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
941
139
234

 
よう
つう
おけ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 甬, mis h¨a¨aldub ka kui 通. 甬 kujutab vaati v˜oi t¨unni 桶 ning
つうたつ
つうじょう
omab t¨ahendust ‘kohalej˜oudmine’ 通達. 痛 m¨argi t¨ahendus on haavavalu 痛傷
tundmine.
参考
⇒ 疼
torkav valu
eriti, kogu v¨aest
l˜oikav valu
hale, kurb
valutama, valus olema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
193
119
235

 
げん
じゅう
会意

✁Koosneb 言 ja 十. Kuna nii foneetiliselt kui ka t¨ahenduslikult on m¨argid 計・

けい

訃・稽 v¨aga l¨ahedased, siis v˜oib oletada, et 訃 on 計 algkujuks. 〔説文〕annab
かい
そうかつほうこく
m¨argile t¨ahenduse ‘kokku v˜otma’ 會(会), kalendriaasta kokku v˜otmise 総括報告
m˜ottes.
議類
参考
⇒ 画
⇒ 稽

参考
⇒ 十
⇒ 策
参考
参考
⇒ 図
⇒ 算
110
kokku lugema, ¨ara m˜o˜otma
kaal, margapuu, m˜o˜otmisriist
kaaluma, vaagima
ametnike t¨o¨od ja usinust kontrollima
p¨arast kaalumist leitud lahendus,
J: m˜o˜ot
meetod
J: asja r˜ohutav
tulemus, kanne raamatupidamises
s˜ona

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
59
136
236

 
せき
ゆう
会意

✁Koosneb l¨uhendatud istmest 席 ja k¨ae kujutisest 又 t¨ahistades laia istumis-
しょ
alust. 〔説文〕seob m¨argi 又 ja 庶, aga viimane t¨ahendab tulel aurutamist ning
ちょうたん
はかる
pole 度 seotud. 度 osutab istumisaluse suuruse 長短 m˜o˜otmisele 度, samuti maa
そくりょう
どすう
きかがく
ほうど
m˜o˜otmisele 測量. 度数 vastab geomeetriale 幾何学, m˜o˜otmismeetodiga 法度 so-
せいど
どはずれ
bivaid asju nimetati 制度, mittesobivaid 度外.
議類
参考
⇒ 図
⇒ 尺
m˜o˜odupuu, m˜o˜odupulk
samm-sammult edenema, elama
skaala, m˜o˜ot¨uhik
vaimselt kirgastununa teispoolsuses-
kraad
se minemin
suurus, ulatus
numbriline suurus
tase, parasjagu
10 m˜o˜ot
inimsuhete seis,  hingeline  tasakaal

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
175
-1
237
卜文

 
とうはつ
しゅ
せん
象形

✁Kujutab pead koos juustega 頭髪, vana kuju on
(ka ilma 巛 osata
とうしょく
けん
), juuste asemel on siin peaehe 頭飾. Maha l¨o¨odud pea on 県. 首 m¨argib ka juhti
しゅちょう
しゅりょう
しゅぼう
しゅふ
ning pealikku 首長・首領・首謀・首府.
議類
⇒ 領
参考
⇒ 手 M ¨ARGID ON HOMOFOONID
議類
⇒ 頭
参考
⇒ 窒

⇒ 県
111
pea ja kael
suunama, sihti seadma
algus, alustus
¨uks ametinimetus [四等官で、署の第
pealik, juht, juhataja
一位]
laulude, luuletuste loendur
¨ulik
(kuritegu) ¨ules tunnistama
v˜oidu m¨ark, trofee (vaenlase pea)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
1403
-1
238

 

びそく
形声

✁Vana kuju
, h¨a¨aldusosuti on m¨argi alaosas
, m¨arkides hingamise 鼻息

heli.〔説文〕
seletab m¨arki kui piltm˜oistelist 会意, mille ¨ulaosaks 自, all
. Inimese
びそ
elu algavat ninast, algust nimetatakse 鼻祖.
議類
参考
⇒ 善
⇒ 比
nina
algus, ots

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
142
423
239

 
とう
会意

✁Koosneb kotist
(東) ¨ulal ja maast 土 m¨argi alaosas. 〔説文〕liigitab m¨argi
てい
壬 alla, h¨a¨aldusena 東, aga kuju ei klapi. 重 on kott, mille all on maa 土 ning
じゅうりょう
かつのう
こくもつ
m¨argib raskust 重量. Kott on otsapidi k¨aes 括嚢 ning selles on teravili 穀物, mille
kogust parasjagu m˜o˜odetakse.
議類
参考
⇒ 慣
⇒ 動
議類
参考
⇒ 累
⇒ 衝
議類
反対
⇒ 襲
⇒ 軽
raskus, kaal (mis asju allapoole su-
kohtlema
rub)
hunnikusse ¨uksteise peale laduma,
t˜osine, s¨ugav (kuritegu, h¨a¨al)
riita laduma
t¨ahtsaks pidama ja lugupidamisega
kihtide loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
760
79
240
112

 
けいぶん
とう

形声

✁H¨a¨aldusosutiks l¨uhikese kaelaga 頸部 anum 豆. Noolt 矢 kasutati pikkuse
m˜o˜oduna. 〔説文〕seletab sama moodi.
音符

⇒ 豆
⇒ 矢
ajaliselt ja ruumiliselt l¨uhike
l¨uhendama (aega ja maad)
vajaka j¨a¨ama, puudulik
kriitiliselt k˜onelema, kritiseerima
vilets oskustelt ja iseloomult

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
780
295
241

 
れい
しんい
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 令 t¨ahendades vaikides ja liikumatult jumala tahtmise 神意
きく
かんれい
kuulamist 聴. 冷 t¨ahendab k¨ulma 寒冷.
異字同訓
⇒ 覚 冷 ON K ¨ULMETAMA, 覚 AGA
参考
⇒ 裂
SELGUSELE J ˜
OUDMA, SIL
反対
⇒ 温
議類
⇒ 寒
反対
⇒ 熱
議類
⇒ 涼
jahutama, k¨ulmetama
rahulik ja  arvestav , k¨ulma k˜ohuga
k¨ulm  katsuda
harva kasutatav, palju j˜oude seisev
(meeldivalt) jahe

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
1213
-1
242

 
象形

✁Vanad kujud 冰・ . Viimane ongi m¨argi algkujuks esitades j¨a¨akuubikuid
ひょうけつ
氷結. 〔説文〕seletab m¨arki sama moodi.
参考
⇒ 凍
参考
⇒ 馮
参考
⇒ 崩
113
j¨a¨a, vee k¨ulmumise erinevad vormid
puhas kui j¨a¨a
j¨a¨ase minema, k¨ulmuma
justkui j¨a¨a—k¨ulm aga kergesti sulav

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
38
359
243

 
会意


Vana
kuju
on
發,

はつ
きゅう
とう
げき
おう
koosneb ¨ulal vasaku–parema jala 止 kujutisest 癶(
), vibust 弓 ja 投・撃・殴
しゅ
¨uhiselemendist ‘oda’ 殳.
t¨ahendab startimist, teele asumist, 弓 vibu laskmist,
かいせん
millega algas r¨unnak. Vibu 弓 t¨ahendab samuti s˜oja kuulutamist 開戦.〔説文〕
sele-
はっしゃ
tab m¨arki kui noole laskmist 発射. 發 algne t¨ahendus on pigem s˜oja (v˜oi r¨unnaku)
kuulutamine.
議類
参考
⇒ 遣
⇒ 撥
参考
参考
⇒ 八
⇒ 溌
参考
参考
⇒ 判
⇒ 癶
参考
反対
⇒ 別
⇒ 収
lendu paiskama (noolt, kuuli jne.)
laienemine, v¨alissuunas avanemine
v¨alja minema, teele asuma
paljastamine, v¨alja kaevamine
toimuma, aset leidma
(teistele) teada andma, avaldama
lahti minemine, avanemine (˜oie)
laskude loendur
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
て だ て〔他〕 ハ のっとる〔訓〕 のり〔訓〕
8
126
498
244
ッ〔慣〕 ホウ(ハ
法 フ)〔漢〕

ウ(


)〔呉〕 ホ
ッ〔慣〕

 
すい
きょ
会意

✁M¨argi ˜oige kuju on
, koosnedes veest 水, ilma kaaneta manan˜oust 去 ja
かいたい
たい
kohtupidamisel kasutatavast p¨uha ohvrilamba
kujutisest
m¨argib kohtu-
とうき
しんよう
protsessi kaotaja vette heitmist 投棄 koos hageja p¨uha lambaga 神羊. pronkskirjas
じゅうひ
on ka m¨ark, kus ¨ara heidetavad on veel suurde loomanahka 獣皮 m¨ahitud. Kaotus
oli sama kui p¨uhaduseteotus ning karistus vastav. 〔説文〕seletab m¨arki kui karis-
けい
へい
おおはらい
tust 刑, mis silutakse 平 veepinnana. Jaapanis vastav rituaal 大祓.
114
議類
⇒ 律

⇒ 水

⇒ 去

⇒ 豸

⇒ 慶 慶 M ¨ARGIS ON ALLES OHVRI-
参考
⇒ 筏
LOOMA T ¨
AHISTAV OSA, MIS 法
M ¨
ARGIST KADUNUD
inimeste elamist ja  tegutsemist  kor-
tegema nii nagu ette n¨ahtud, j¨argima
raldav seadus《名詞》
menetluspraktikat《動詞》
ette n¨ahtud menetlus viis《名詞》
jagaja  (aritmeetikas)《名詞》
karistuse t¨aide  viimine 《動詞》
rah¨auhik frank l¨uhend《単位》
ulatus
prantsusmaa
t¨ahis《 形 容 詞
usuline, budistlik t˜ode《名詞》
25806981》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
サイ〔音〕
もっとも〔訓〕
12
118
492
245

 
会意

✁Vanad kujud

. Koosneb lahinguv¨aljal vaenlase k˜orva ¨ara l˜oikamisest
しゅ
ぼう
べき
ぼう
取, mille j¨argi hinnati s˜ojalist edu ning kaanest
・冖 (sama kui 冒 ¨ulaosa). M¨argi
algt¨ahendus on kaane alla kokku kogutud vaenlaste k˜orvad.
音符

⇒ 撮
⇒ 冒
議類

⇒ 尤
⇒ 冖
議類

⇒ 極
⇒ 取
eriti, k˜oige《副詞》
《名詞》
parim, ¨ulim《名詞》
(n¨appude jne.) vahele v˜otma《動詞》
漢代 ajastul k˜orgema ametniku t¨o¨o

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
775
68
246

 
象形

✁Vana kuju
, kujutab lahti l˜oigatud liha. Mugandm¨argiks 俗字 on 宍, mi-
da kasutatakse ka loomaliha t¨ahenduses. 〔説文〕seletab samuti kui lahtil˜oigatud
しにく
にくけい
lihakamakat
. 肉刑 m¨argib f¨u¨usilist karistamist.
115
異体字
⇒ 宍

⇒ 脱

⇒ 夕

⇒ 間

⇒ 多
比較!
⇒ 内

⇒ 肖 肖 T ¨AHENDAS ALGSELT NIISIIS 比較!
⇒ 月
NATUKEST LIHA
liha,  tailiha  (j¨asemete lihased)
viljaliha  v muu pehme, lihataoline asi
liha vastandina vaimule, f¨u¨usis
loomaliha

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
956
-1
247

 
いつ
会意

✁Koosneb 竹 ja k¨aest, mis hoiab pintslit 聿. Kirjapintsel v˜oeti v¨aidetavalt ka-
しん
もうてん
sutusele Qin 秦 d¨unastia ajal Meng Ti´an 蒙恬 poolt, kuid juba aastasadu vanematel
こうこつ
しゅずみ
luudel 甲骨 on leitud punase tindi 朱墨 j¨algi. Luukirja m¨argid kirjutati k˜oigepealt
tindiga, alles seej¨arel graveeriti,  kusjuures  alati ei kattunudki tegelik kiri mustan-
diga, mist˜ottu ongi osadel luut¨ukkidel tindikirja j¨aljed s¨ailinud. Palju pintsli leide
きょえん
もっかん
on tehtud Sise-Mongooliast J¯u Y´an 居延 koos kirilaudadega 木管.

⇒ 聿
kirjapintsel
pintsliga tehtud t¨o¨od
pildi ja kirjam¨arkide joonistamine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
シン〔音〕
ね か す〔訓〕 ね る( い ぬ・
13
1089
266
248
ぬ)〔訓〕 やめる(やむ)〔訓〕
卜文

 
会意

✁Vana kuju 寢, ˜oigel m¨argil
on 寢 paremal ¨ulal ‘une’ 夢
むま
しんが
¨ulemine pool
, algt¨ahenduseks painajast 夢魔 sissev˜oetult magama 寝臥. Luu-
しゅう

kirja algm¨ark
(宀 ja 帚), millele hiljem liideti 夢 ja 爿. Luukirjas on kuju,
kus 爿 k˜orval 夢, mida v˜oib samuti pidada 寝 algm¨argiks. 〔説文〕pidas m¨arki
かく
l¨uhenduseks,
t¨ahendab unest ¨arkamist 覺.
・ ・寝・
on sama grupi m¨argid.
議類

⇒ 睡
⇒ 帚
旧字

⇒ 寢
⇒ 爿
116
参考
⇒ 侵
白川字統
⇒ 夢
参考
⇒ 寐
反対
⇒ 覚
参考
⇒ 浸
magama, puhkama, uneseisundis vii-
sisemine tuba
bima
kamber keisri haua k˜orval, kus
korralik magamistoas [寝床] maga-
p¨uhitsema tulnud k¨ulalised puhata
mine
saavad

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
369
265
249

 


形声

✁H¨a¨aldusosutiks k˜overa kaelaga n˜ou 己. 〔説文〕seletab h¨a¨aldusosutiks 巳,
てんもん
mis aga foneetiliselt ei sobi. ¨
Umarkiri 篆文 annab m¨argikuju, kus t˜oepoolest 己
じゃ
asemel on mao 蛇 kujutis 巳. M¨ark kujutab istumisest ¨ules t˜ousmist ja tegevuse
くっきょく
algust, k˜overdunud 屈曲 keha sirgeks ajamist.
音符
議類
⇒ 己
⇒ 興
議類
反対
⇒ 建
⇒ 減
(pikali olnu) p¨usti ajamine, ¨ules aja-
3:teadvusele tulema, ¨arkvele tulema
ma
algus, alustus
¨ules t˜ousma
kordade loendur
オウ
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔呉〕
よ こ た え る( よ こ た

15
374
443
250
コウ〔漢〕
ふ)〔訓〕 よこたわる(よこ
たはる)〔訓〕 よこ〔訓〕

 
こう
形声

✁Vana kuju
, h¨a¨aldusosutiks on 黄(
). 〔説文〕j¨argi t¨ahendab
r˜ohtpuud
ぎゅう
こう
v¨arava ees. Samas t¨ahenduses kasutati ka h¨arja 牛 sarvepuud 衡. 横 m¨argi enda
じゅう
t¨ahendus on pikali pandud puu, vastandina ‘vertikaal’ 縦 m¨argile t¨ahendab kehtiva
korra vastu minemist.
117
音符
⇒ 黄
参考
⇒ 衡
議類
⇒ 徨
反対
⇒ 縦
参考
⇒ 廣
比較!
⇒ 構
参考
⇒ 廿
keskmest eemal, mitte samas suunas
pikali, r˜ohtasendisse panema《動詞》
kui kesktelg《名詞》
eksima
¨uldiste
vooruste
ja
r˜ohtsuund (vastandina p¨ust suunale)
t˜oekspidamiste vastu《動詞》
《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
198
-1
251

 
そく
ていそく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 則, millel on ka m˜o˜odu v˜otmise 鼎則 t¨ahendus. M¨arki ka-
そく
とく
sutatud segamini homofooniliste 仄・特 m¨arkidega.
議類
参考
⇒ 仄
⇒ 則
millegi k¨ulg, millegi serv
kaldunud
k˜orval olema, k¨uljekuti asetsema
永字八法の一つ
mitte ees vaid k¨ulje peal v. k˜orvale
teine ku@lg, teine kallas, teine pool

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
324
134
252
卜文

 
こう
形声

✁Vana kuju on 廣, h¨a¨aldusosutina 黄. 〔説文〕seletab, et 廣 t¨ahendab
たいおく
しへき
suurt maja 大屋, millel pole seinu 四壁. Algt¨ahenduse laienduseks ka ‘suur, lai’
こうだい
広大 t¨ahendused.
旧字
⇒ 廣
参考
⇒ 袤
参考
⇒ 光
参考
⇒ 長
参考
⇒ 拡
反対
⇒ 狭
参考
⇒ 横
118
lai, suurepinnaline
rahv.autonoomne piirkond Kwantun-
laiuma, laiendama, laienema
gi prov.
pindala suurus
pikkuskraad (ida-l¨a¨ane suunal)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
218
220
253

 
すん
とん
形声

✁Vana kuju 邨. H¨a¨aldusosutina 寸. ˜
Oige m¨argi 正字 邨 h¨a¨aldusosutil 屯 on
とんしゅう
ちめい
ka t¨ahendus ‘kogunema’ 屯聚. 〔説文〕v˜otab 邨 kui kohanime 地名 ning midagi
l¨ahemalt ei selgita.
旧字
⇒ 邨
参考
⇒ 蹲
参考
⇒ 十
比較!
⇒ 材
参考
⇒ 忖
k¨ula, maa asula
¨uks haldusjaotus (J)
maa- (matslik)
ビョウ(ビャ
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
うれい(うれひ)〔訓〕 くる
10
426
137
254
ウ)
し む〔訓〕 く る し め る( く
〔呉〕
るしむ)〔訓〕 やまい(やま
病 ヘイ〔漢〕
ひ)〔訓〕
や ま し め る( や ま し
む )〔訓〕 や ま せ る( や ま
す)〔訓〕 やむ〔訓〕

 
へい
しつ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 丙, 病 m¨argib haiguse k¨aes olemist. 疾 m¨argib haigust v˜oi
けんこう
けってん
t˜obe ennast. 病 on vastand tervena olemisele 健康, m¨argib puudusi 欠点 ning lisa-
takse suffiksina haiguse nimedele.
音符
議類
⇒ 丙
⇒ 絵
議類
参考
⇒ 疾
⇒ 柄
t˜obi, haigus《名詞》
vaev 《名詞》
t˜ovevoodise
aheldatu,
liiku-
muretsema, vaevama《動詞》
misv˜oimetu《形容詞》
puudus
mure《名詞》
vaeva tegema, muret tegema, kurja
119
tegema《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
116
212
255
卜文

 
象形

✁Kujutab p¨uhamut, kus m¨alestati esivanemaid ja teostati muid pere-
しょう
kondlike rituaale, algt¨ahendus s¨ailinud m¨argis 訟,. Hiljem t¨ahistas ka sugukonna

pead, vastandina orjale 私. Veelgi hiljem kandus t¨ahendus ¨ule ametnikele ja ava-
へいぶん
likkusele. 〔説文〕seletab kui ¨uhtlust, tasasust 平分.
音符
⇒ 翁
参考
⇒ 往
議類
⇒ 官
反対
⇒ 私
参考
⇒ 厶 POLE
OMAVAHEL
SEOTUD,
KUIGI NII PAISTAB!
k˜oigile ¨uks ja ¨uhine
k˜orge ametnik, ka k˜orge ealine isik
k˜oigile sama m˜o˜oduga v˜ordne
austav prefiks
avalik, ametnik, riigiteenistuja
sufiksina inimeste ja loomade nimede
¨uks ¨ulikuklass [公・侯・伯・子・男
l˜opus v¨aljendab erilist l¨ahedust nime-
の五等爵の第一位]
tatuga

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
424
213
256

 
えん
えん
えん

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 袁, ¨uhine 猿・遠 m¨arkidega. ¨
Umbritsev 囗 m¨argib piira-
ぼち
tud maa-ala. Algselt oli ilmselt tegemist haua 墓地 ¨umbrusesse istutatud puudega
しょくじゅ
かじゅ
そうもく
植樹, hiljem ¨uldisemalt viljapuude 果樹・草木 ja p˜o˜osastega koht.
議類
⇒ 圏
白川字統
⇒ 圓
議類
⇒ 環
反対
⇒ 方
参考
⇒ 薗
aiaga piiratud siseaed v. ˜ou
kuninga, kuninga vanemate v. kunin-
suvemaja, peidumaja, redupaik
ganna haud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
373
433
257
120

 
象形

✁Kujutab lendavaid linde. Luu- ja pronkskirjas m¨ark ei esine. T¨ahistab mitte
ainult lendavaid linde, vaid k˜oike, mis lendab v˜oi kiiresti liigub.
議類
⇒ 蜚
参考
⇒ 排
参考
⇒ 拂
taevas (tiibade abil) lendama
nema
lenneldes minema, kiiresti edasi mi-
linnutiivul, kiiresti

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
101
362
258

 

しゅうしょく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 幾, mis kujutab tupsukestega maagiliselt ehitud 呪飾 hel-
ほこ
あくじゃ
きさつ
lebardi 戈, millega halba 悪邪 eemale peletati. Vastav riitus oli 譏察. Riistaga 機 il-
きび
mutasid ennast samuti mitmesuguseid ended 幾微(機微). Hiljem kandus algt¨ahendus
instrumendi ja mehhanismi abstraktseks m˜oisteks.
参考
参考
⇒ 畿
⇒ 饑
kudumismasin (kudumis s¨ustik)
asja konks, mitte igale ¨uhele arusaa-
oluline osa mingis mehanismis
dav omadus v. p˜ohim˜ote
asja p˜ohjustaja, k¨aima l¨ukkav meha-
v˜oimalus (vaistlikus)
nism

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
407
480
259
卜文

 
よう
だい
ごきゃく
象形

✁Kujutab lammast 羊. Alumine osa 大 kujutab lamba tagajalgu 後脚.
〔説文〕seletab m¨arki koosnevat samuti 羊 ja 大 osadest, t¨ahenduse selgituseks, et
ろくちく
ぜん
lammas on ¨uks koduloomadest 六畜 ning toob oma peremehele ˜onne 膳(善), mis
ひび
ongi sama kui 美. 美 osutab lammaste 羊 nuumatusele 肥美 ning valmisolekule
ぜん

ohvririituseks. M¨arkides 善・美・義 esineb k˜oigis lammas, 善 t¨ahendab p¨uha koh-
ようしんはん

かんび
tuloomaga 羊神判 ˜oigusem˜oistmist, 義 l¨abi ohverdamise t¨aiuslikuks 完美 saamist,
きょうせん
美 aga jumalale pakutavat 供薦 kombekat ohvrit. 美 t¨ahendas algselt f¨u¨usilist ilu
ja kobedust, hiljem moraalsust ja kaunidust ¨uldisemalt.
121
議類
⇒ 善
参考
⇒ 微
議類
⇒ 媚
参考
⇒ 眉

⇒ 大美 M ¨ARGIS KUJUTAB LAMBA
反対
⇒ 悪
TAGAJALGU
反対
⇒ 醜

⇒ 羊
参考
⇒ 尾
silmale ilus vaadata
ilu, iludus
hea, meeldiv
Ameerika U”hendriigid (俗)
kiitma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
348
454
260

 
じゅうじろ
こう
会意

✁Vana kuju
, millest on n¨aha, kaks osa: ristmiku 十字路 kujutis 行 ja
しゅうれい
じゅつ
がいく
tootemlooma (maagilise vaimuga 呪霊 loom 獣) kujutis 朮. Ristmikul 街衢 toi-
ぎれい
しゅうぎ
musid muinasajal t¨ahtsad rituaalid 儀礼 ja loitsimised 祝儀. 術 on tootemlooma 朮
loits, mis pidi kindlustama ohutuste teeristil. 〔説文〕seletab m¨arki kui k¨ulasisest
ゆうちゅう
どう
しゅうふつ
邑中 teed 道. 術 loitsu eesm¨argiks oli teelt 道 halva eemaldamine 修祓. Kuna
tee ¨uhendas seespoolsust v¨alimisega, siis arvati, et m¨o¨oda seda tulevad v˜o˜oraste
じゃれい
h˜oimude kurjad vaimud 邪霊 ning tee puhtana hoidvate loitsude ja t˜orjerituaalide
t¨ahtusus oli v¨aga suur. 道 nimeline loits oli v˜o˜orh˜oimu peaga tee puhastamine hal-

はり
vast, 途 suurte n˜oelte 余 l¨o¨omine tee sisse ning sellega  kurjade  vaimude sissetuleku
とぜつ
¨ara l˜oikamine 杜絶. Hiljem omandas 術 abstraktsema kunsti ja oskuste t¨ahenduse.
議類
⇒ 技
参考
⇒ 行
議類
⇒ 述
kunst, oskus
k¨ula l¨abiv  kesktee
(aastate jooksul) k¨atte ˜opitud v˜oime
seletama (vastavalt traditsioonile)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
352
211
261

 
かん
ぐんしゃ
さいにく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 官. 館 m¨arkis algselt s˜ojap¨uhamu 軍社 ohvriliha 祭肉
けんし
panekut turvaliselt varju alla 館止. 官 on 館 algkuju, mis kaotas oma rituaalse
t¨ahenduse ning hakkas t¨ahendama valitsemisega seotud tegevusi.
122
参考
参考
⇒ 串
⇒ 院
ametnike ja valitsejate peatuskoht
kirjaoskaja (kroonikakirjutaja) maja
(vanemate
maja),
v˜o˜orastemaja,
vanemate maja ehitama
k¨ulalistemaja
¨o¨obima
¨uhiskondlik hoone, sotsiaalse funkt-
ajutine elukoht
suur ehitis
siooniga hoone
pisike  kindlus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
72
188
262
卜文

 
よう
おけ・とう
形声

✁H¨a¨aldusv˜otmeks on 甬, mis t¨ahendab vaati v˜oi t¨unni 桶. 桶 kannab ka
くうどう
つうたつ
t¨uhjalt 空洞 kohalej˜oudmise 通達 t¨ahendust, mille vastandiks on ‘kinni j¨a¨amine’
ぎょうたいじゅうたい
凝滞(渋滞). 通 t¨ahendab tervenisti, t¨aielikult saabumist, kohale j˜oudmist.
議類
⇒ 桶
反対
⇒ 滞
議類
⇒ 済
l¨abima, l¨abi minema
prominent
ilma takistusteta ˜onnestuma
asjalk¨aik
˜onnestumine
raamatupidamislik arvestus
k˜oigile teada andma
kirjade loendur
regulaarselt k¨aima, l¨abik¨aimine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
124
150
263

 
くび
ちゃく
会意

✁Vana kuju
, koosneb peast 首 ja ‘edasi liikumisest’
, vanimates vormi-
すん
どう
des on ka ‘k¨asi’ 寸, millest m¨ark ‘juhatama’ 導, pronkskiri annab kolm kompo-
しゅうふつじょどう
nenti 首・
・又. Kujutab teel tehtavat t˜orjerituaali 修祓 除道, mis seisnes v˜o˜ora
h˜oimu mahal˜oigatud peaga teed m¨o¨oda minekus. 〔説文〕ei seleta, mis funkt-
ぎょう
sioonis 首 m¨argis on. 行 t¨ahendas pronkskirjas 金文 sise- ja v¨alisalasid ¨uhendavat
がいぞく
suurt teed, mida m¨o¨oda minnes satuti ettearvamatute v˜o˜orh˜oimude 外族 kurja-

de vaimude meelevalda. Selle h¨ada v¨altimiseks olidki mitmed rituaalid nagu 途,
はり

かく
kus teesse torgati n˜oelad 余, samuti 路, kus 各 on jumala ilmutusn˜ou. On tea-
da komme, kus v¨aravak¨unnise alla maeti vaenlase pea. Mahal˜oigatud peal usuti
どうそ
olevat t˜orjemaagiline toime. Teele asumise rituaali hilisem nimetus on 道祖. 道
123
t˜orjemaagia kindlustas inimestele rahuliku tegutsemise, siit 道 ¨uldisem t¨ahendus.
じゅつ
Seotud 術 m¨argiga.
議類
参考
⇒ 行
⇒ 先
議類
参考
⇒ 陽
⇒ 導
tee, kuhugile viiv tee
taoistlik ˜opetus
teepeal olema, pooleli olema
haldus¨uhik hiinas
vooruslik ja  moraalne  suund v. tee
¨utlema
p˜ohiline tegutsemisviis, fund. ˜opetus
teed n¨aitama, juhatama
usuline ˜opetus
11

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
16
339
450
264

 
きょう
こうろう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 喬, mis kujutab vahitorni 高楼 tippu maagilise ehtena
しゅうしょく
ひょうぼく
呪飾 pandud m¨argupuud 表木 ning n˜onda jumala poole h¨u¨ udmist . Siit h¨a¨aldusosuti
りゃう
喬 t¨ahendus ‘k˜orge’.〔説文〕seletab m¨arki 橋 kui ¨ule vee pandud tala 梁, mis on al-
たかはし
les Hani j¨argne 漢後 t¨ahendus. Jaapanis on ¨ule m¨agij˜oe viivat silda nimetatud 高橋,
はしうら
millel ka tugev m¨utoloogiline t¨ahendus. Sillal toimetati ettekuulutamisi 橋占.
議類
⇒ 梁
参考
⇒ 嬌
参考
⇒ 僑
参考
⇒ 轎
参考
⇒ 喬
kaarsild
k˜orgel ja kaardus olev
veepange sangapuu
4:sildja, kaarja kujuline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
241
-1
265

 
にん
じゅしょく
けい
会意

✁Koosneb inimesest 人 ja rituaalehte 呪飾 kujutisest 系. 係 algne t¨ahendus
けい
on ‘ehtima, kaunistama’. Kasutatud segamini ‘kinni sidumise’ m¨argiga 繋.
124
議類
⇒ 是
参考
⇒ 系
議類
⇒ 継
siduma, kinnitama, n¨o¨origa kinni pa-
¨uhendama (n¨o¨ori otsa ajama)
nema
vastutav  isik, postil olija
olema seotud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
392
368
266

 
しょくだい
しゅ
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on laterna alust 燭台 kujutav 主. 注 t¨ahendas
とう

ちゅう
lambile 鐙 ˜oli 油 valamist. Kasutatud paralleelselt homofoonilise 呪 m¨argiga. T¨ahelepanu
ちゅうい
しょく・つける
ちゅう
注意 t¨ahendus on ¨ule v˜oetud m¨argilt 属, hiljem v˜oeti kasutusele erim¨ark 註.
議類
⇒ 主
参考
⇒ 柱
議類
⇒ 漑
参考
⇒ 駐
参考
⇒ 住
joana  valama
4:¨ara m¨arkima, kirja panema
oma hinge ja t¨ahelepanu millegile
kirjat¨uki sisu lahti kommenteerima
keskendama (sisse valama)
6:
kinnitama, paika panema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
98
369
267

 
おん
しん
会意

✁Koosneb ‘helist’ 音 ja ‘hingest’ 心. 〔説文〕seletab, et s˜onade heli kaudu
しん
saame teada t¨ahenduse. 音 on jumalalt 神 tulnud heliline kuulutus, millest v˜ois
すいそく
しんい
arvata 推測 jumaliku tahte 神意. Kasutus ka partikli ja vahes˜onana ning segamini
わく
よく
ああ
ああ
homofoonidega 或・抑・悪・噫.
議類
参考
⇒ 抑
⇒ 音
(asja) hing ja m˜ote
m˜otlema, vaagima
t¨ahendus
125
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
359
366
268

 
かく
らく

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on jumala kutsumine 各, mis h¨a¨aldub ka 洛・賂. 路 m¨argib
どう
teed 道, kus jumal ennast ilmutas. 〔説文〕m¨argib 路 kui piltm˜oistelist m¨arki 会
どう

意. 路 on seotud teepealse t˜orjemaagiaga 道・途.
議類
参考
⇒ 行
⇒ 絡
議類
参考
⇒ 輅
⇒ 足
peateid ¨uhendavad k˜orvalteed—ka
[玉路・金路・象路・革路・木路]
¨uldiselt teed
keisri residentsi v¨alimised hooned
kuldud tee v. rada, tegutsemisviis
[宋] ajastu ¨uks haldusjaotus [東路・西
t¨athis amet, oluline funktsioon
路・北路・南路]
keisri poolt kasutatav s˜oiduvanker

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
15
238
358
269

 
せん
形声

✁ ˜
Oige m¨ark 正字 on 綫, h¨a¨aldusosutiks on 戔, mis m¨argib ˜ohukesi ¨uksteise

いと
peal olevaid asju. 綫 t¨ahendab ˜omblusniiti 縫い糸. 線 h¨a¨aldusosutiks on ‘allikas’
せん
こてんご
泉, 線 kasutatakse rohkem vanas kirjakeeles 古典語, 綫 on  uuem .
議類
⇒ 糸
参考
⇒ 盞
参考
⇒ 浅
参考
⇒ 錢
参考
⇒ 淺
niit, niitjas (peenike pikk) objekt
joon
kahte s˜olme (punkti) ¨uhendav joon,
(lahendusele viiv) niidiots
¨uhendusjoon

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
584
203
270

 
えき
えき
やく
えき
形声

✁Vana kuju on 驛, h¨a¨aldusosutiks on 懌・繹・譯(訳) m¨arkidele ¨uhine
126
millel t¨ahendus ‘kaua kestma, j¨atkuma’. 駅 on hobujaam, kus vahetati hobused.
しゅんじゅう
Vastav s¨usteem toimis Hiinas juba Kevadeid–S¨ugiseid 春秋 ajastul.
議類
⇒ 站
旧字
⇒ 驛
議類
⇒ 繹
postijaam, posti hobuste vahetamise
nev
koht
jaam
j¨arjestiku sama  vahemaa  tagant paik-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
903
114
271
卜文

 
しゅう
しゅう
しゅう
ぞう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks k¨a¨arn˜ou 酉, mis on 酋 l¨uhendatud variant. 就・造
on m˜olemad foneetiliselt l¨ahedased 酒 m¨argiga ning seda kasutab 〔説文〕oma
selgituses. Alkoholil oli vana aja ohverduskommetes oluline koht.
参考
参考
⇒ 実
⇒ 酋
teravilja k¨a¨arimisel tekkiv alkohool-
ne jook

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
505
-1
272

 
べん
すん
会意

✁Koosneb p¨uhamu 廟屋 kujutisest 宀 ja k¨aest 寸, andes t¨ahenduse ‘midagi
とる
じふ
p¨uhamust v˜otma’ 執. 〔説文〕peab 宀 haldusasjade 寺府 m¨argiks ja 寸 seaduse
ほうど
法度 m¨argiks, seletades 守 kui seaduslikkust, mida tuleb s¨ailitada. Pronkskirjast
ゆう
金文 m¨arkidele 寸 v˜oi 又  seaduslikkuse  t¨ahendust ei leia. 守 on pigem kuninga
おうしん
せいしょ
王身 ja p¨uhapaikade 聖所 kaitsmine, hiljem tekkis m¨argile ametipostil olemise
かんしゅ
官守 t¨ahendus.
議類
⇒ 護
参考
⇒ 受
参考
⇒ 収
127
enda k¨aeulatuses  hoides  kaitsma
maavanema [太守] kohustesse astu-
alles hoidma, s¨ailitama
ma
反対
⇒ 失
valvur
hinges hoidma
¨ulem aste [四等官] s¨usteemis
haldus¨uksuse [郡] vanem

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
498
288
273

 
そう
にち
形声

✁M¨argi ˜oige kuju
, kus ¨ulal rohi 艸, keskel 屯, all p¨aike 日, h¨a¨aldusosutiks
ちゅん
on 屯, mis kujutab kevadisi idusid ja v˜orseid.
参考
⇒ 純
参考
⇒ 隹
参考
⇒ 蠢
kevad
l¨abik¨aimine
noorusaeg
meeste–naiste vaheline tunne, eros
poiste–t¨udrukute
omavaheline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
913
291
274
卜文

 
しゅう
象形

✁Kujutab kokku s˜olmitud niite nagu 終 m¨argis. Aastaaegade l˜opp on
talv, siit talve t¨ahendus.
参考
⇒ 終
talv

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
658
289
275

 
象形

✁Vana kuju
. Kujutab tantsivat inimest. 〔説文〕teadis samuti m¨argi vana
まいらく
kuju. Vanasti oli etendus 舞楽 nimega 九夏・三夏, 夏 kujutabki etendavat inimest.
ばん
夏 on ka vastava muinaskultuuri m¨argiks, vastandudes barbaritele 蛮. Xi`a kuning-
さいとうぶんか
riik 夏王朝 asus vana Hiina loodeosas paikneva musterkeraamika 彩陶文化 piir-
konnas, kust hiljem t˜ousid ka Zhou ja Qin 周・秦 riigid.  Seep ¨arast nimetas Qin 秦
128
ise ennast ka 夏. Kasutus suve t¨ahenduses on Kevadeid–S¨ugiseid perioodi 春秋期
pronkskirja 金文 laen 仮借.
議類
⇒ 訶
参考
⇒ 廈

⇒ 疋
suvi
¨uks 16st [五胡] riigist aastail 407–
suur ja v˜oimas [廈]
431
hiinlaste ¨utlus enese kohta, vastand
Riigi nimi [宋] d¨unastia perioodil [西
barbaritele [夷]
夏]
Hiina riigi nimi, sai alguse [禹] rii-
koolis ˜opilaste karistamiseks kasuta-
gist , ning h¨avitati [殷] kuninga poolt
tav piits [榎]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
585
290
276

 



会意

✁˜
Oige m¨ark on 龝 (穐), koosnedes 禾 ja kilpkonnast 龜(亀) ja tulest 火. M¨ark
ちゅうがい
ずいむし・はくいむし
龜 on seotud taimekahjurite 虫害, riisir¨o¨ovikute 螟6 t˜orjega. 〔説文〕seletab 秋
こくじゅく
vilja 禾 valmimisega 穀熟, aga varasemad allikad ei kinnita 秋 seost nelja aasta-
しき
ajaga  四季. S¨ugis oli vanas ¨uhiskonnas k˜oige olulisem aeg, kuna viljasaagi rohkus
とうきょう
豊凶 oli  eluk ¨usimuseks.
旧字
参考
⇒ 穐
⇒ 愁
参考
参考
⇒ 娶
⇒ 龝
s¨ugis, saagi korjamise aeg
(viljade) valmimis aeg
t¨athis aeg

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
86
463
277

 
べん
かいか
会意

✁M¨argi vana kuju on 實, koosneb p¨uhamust 宀 ja n¨o¨orit¨ait karprahasid 貝貨
かん
かんえい
kujutavast 貫. 貫 m¨argil on t¨ahendus ‘t¨aitma’ 貫盈, siit 実 t¨ahendus. M¨ark t¨ahendas
いんしん
algselt jumala esise altari t¨aitmist, hilisemad t¨ahendused on laiendused 引伸.
6Chilo suppressalis; Scirpophaga incertulas, kuuluvad 螟蛾 (めいが) sugukonda.
129
異字同訓
⇒ 信 実 ON VASTAND VALELE (MIT-

⇒ 貫
TE T ˜
OELE)
参考
⇒ 窒
議類
⇒ 充
参考
⇒ 質
議類
⇒ 室
反対
⇒ 虚
議類
⇒ 満
旧字
⇒ 實
vili (puu v. rohttaimede vili)
t˜oeliselt, t˜oepoolest
反対
vilja kandma
⇒ 空
t¨aituma, t¨ais saama
sisu
t˜ode

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
263
357
278

 
きゅう
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on 及(
), mis kujutab inimese j¨alitamist ning
しんじょう
tema k¨atte saamist. 急 m¨ark t¨ahistab vastavat  tunnet  心情.
音符
⇒ 及
反対
⇒ 寛
議類
⇒ 緊
反対
⇒ 緩
議類
⇒ 迫
kiirustama
j¨arsk (j¨arsu kaldega)
kiirelt, k¨ahku
(˜onnetuse ja h¨ada kohta) ¨uha ohtliku-
pakiline, peale pressiv
maks muutuv

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
435
10
279
卜文

 
ぶん
象形

✁Kujutab v¨aravat 門. 〔説文〕seletab foneetiliselt kui 聞, kuju poolest

aga topelt
(戸). Luu- ja pronkskirjas on m¨argile m˜onikord lisatud veel ristpuu
よこぎ
横木.

⇒ 間
白川字統
⇒ 廟

⇒ 関
130
v¨arav, uks, l¨avi
liige organistasioonis
sissek¨aik
raam, ¨uhine tunnus
oma pere, oma
suurt¨ukkide loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
128
384
280
卜文

 
さく
象形

✁Kujutab ristatud vitsasid 柵. 〔説文〕seletab m¨arki kui ettekuulutuse
ぼく
ちゅう
さく
卜 t¨appi minekut 中. 用 on hoopis puuvitsad, mis punutud ohvripuuriks 柵, mil-
よう
よう
les ohvritoomisel hoiti ka inimesi l¨u¨ues neil ninast vere v¨alja. 庸・甬 on sama
et¨umoloogiaga.
議類
⇒ 以
参考
⇒ 象
参考
⇒ 庸 用 M ¨ARGILE ON LISATUD KAHE
参考
⇒ 通
K ¨
AEGA KINNI HOITAVA UHMRI 庚 白川字統
⇒ 柵 ALGSELT SARNASE T ¨AHENDUSEGA
KUJUTIS
参考
⇒ 甬
kasutama
miseks
abivahendina kasutama
-des tegus˜ona vorm
kasutatavad rahalised vahendid
tegemisel olev t¨o¨o vm toiming
t¨o¨oriist v anum—vahend pillegi tege-
asjal k¨aimine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
946
156
281

 

ほこ

そう
会意

✁Koosneb osadest 可・戊, mis annavad algm¨argi 何, lisatud rohi 艸. Lootose

れん
かたん
vart t¨ahistab m¨ark 茄 ja vilja 蓮, k˜oik taime 荷担 osad.
参考
⇒ 何
lootos, s¨o¨odavate viljade ja juurdega
kandam
veeta
kellegilt teenet saama
jaapani piparm¨unt, ravimtaim
k¨asipakkide loendur
˜olale v˜otma, raskust kandma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
338
280
282
131

 
げん
せき
会意

✁Koosneb 广 ja istme kujutisest 席, tuppa paigutatud iste. 〔説文〕seostab
しょ
ほうすい
m¨arki 庶, mis t¨ahendab keetmist 烹炊 ning pole 席 kuidagi seotud. Luukirjas on
しゅく
えん
席 sarnane 宿. Otse maapinnale pandav iste oli 筵, sellele asetati omakorda 席. 席
ちょうしゃ
いちじょう
istusid  vanemad 長者 ning nende vahe oli 一丈 u. 225 cm. Siit tuleb kirja alguses
かんじょう
vanemate inimeste suhtes kasutatav austav p¨o¨ordumine 函丈. Kokku korjamisel
まく
rulliti padjad 席 kokku 捲.
音符
⇒ 静
議類
⇒ 褥
議類
⇒ 座 席 OLI ALGSELT ISTEPADI

⇒ 广
議類
⇒ 筵

⇒ 庶 TEGELIKULT
POLE
OMAVA-
議類
⇒ 苴
HEL
SEOTUD, KUIGI 説 文 NII
議類
⇒ 茵
V ¨
AIDABKI
議類
⇒ 蓐
˜olgedest ja k˜ortest punutud istumis-
(vaipa) maha laotama, maha panema
matt
ametikoht
istekoht, iste
iste, koht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
279
442
283

 
しん
もう
形声

✁H¨a¨aldusosutist 直 ja v˜orgust 网 koosnev m¨ark, t¨ahendas algselt lindude
p¨u¨udmiseks v˜orgu panekut.
音符
⇒ 直
参考
⇒ 値
議類
⇒ 廃
反対
⇒ 天

⇒ 网
paika panema
asju l˜oplikult ¨ara tegema v paika pa-
(ametipisti, organisatsiooni) rajama,
nema
looma
asukoht, paiknemiskoht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
1201
292
284
132

 
しゃ
しょ
形声

✁M¨argi vana kuju
. H¨a¨aldusosuti 者 on sarnane m¨argiga 庶, mis t¨ahendab
しょねつ
かん
keetmist. Siit 暑 t¨ahendus ‘kuumus’ 暑熱. Vastandiks ‘k¨ulm’ 寒, m¨arkide ¨uhendus
かんしょ
とうかん
寒暑 m¨argib aastaringi nagu 冬夏.
議類
⇒ 暖
白川字統
⇒ 庶

⇒ 斤
反対
⇒ 涼
参考
⇒ 者
議類
palav , kuum (ilmastiku ja ˜ohu kohta)
《形容詞》 ⇒ 熱

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
685
153
285

 
せい
会意

✁M¨argi vana kuju 靜. Koosneb m¨arkidest 青( ) ja 争. Esimene m¨argib ja-
らいし
そう
deiiti, teine aga k˜oplataolist p˜ollut¨o¨oriista 耒耜, mitte k¨asik¨ahmlust nagu 争, mil-
しゅうふつ
le algkuju on erinev. 静 viitab p¨uhitsemis- ja puhastusrituaalile 修祓, mida tehti
ちゅうがい

p˜ollut¨o¨oriistadega v¨altimaks parasiite 虫害 ja muid eb aonnestumisi. 嘉 on samuti

すき
sarnase algup¨araga, kujutades trummi 鼓 saatel sooritatavat adra v˜oi k˜opla 力 pu-
せい
せい
りつ
hastusrituaali. 静 on p˜ollut¨o¨oriistade puhastusrituaal, 靖 ja
p¨uhakoha 立 enese
しゅうふつ
puhastusriitused 修祓.
議類
⇒ 清

⇒ 力
議類
⇒ 瀞 瀞 K ¨AIB ALKOHOLI KOHTA
参考
⇒ 星
議類
⇒ 靖 静 K ¨AIB P ˜OLLUT ¨O ¨ORIISTADE
反対
⇒ 噪
KOHTA, 靖 AGA P ¨
UHAMU ENESE
KOHTA
vaikselt  ja liikumatult olema
olema
hing ja keha (p¨uhalikult )tardunult
vaikolek, tardolek

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
389
324
286

 
じゅぐ
しき
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on manavitsaga 呪具 工 toimetatav puhastusrituaal 式. Ka-
ぐんじ
ほうせい

sutati s˜ojaasjanduses 軍事 ja ˜oigusm˜oistmises 法制 segamini 弑 m¨argiga. 弑 t¨ahendas
133
のりと
ohvrilooma abil needuse mahav˜otmist, 試 omakorda s˜onamaagiaga 祝詞 karistuse
v˜oi s˜oja˜onne manamist.
音符
議類
⇒ 式
⇒ 弑
議類
参考
⇒ 嘗
⇒ 溜
j¨arele proovima
ma
inimest ametipostile pannes kasuta-
ametniku ametieksam

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
18
402
325
287

 
形声

✁Vana kuju 驗, h¨a¨aldusosutiks ‘kaks inimest k˜orvuti palvetamas jumala ees’
けん
僉. Ilmselt viitab m¨ark mingile rituaalile, kus kasutati ka hobust. Jaapanis on teada
くらべうま
samuti vastav toiming 競馬7.
議類
旧字
⇒ 効
⇒ 顯
議類
旧字
⇒ 検
⇒ 驗
議類

⇒ 現
⇒ 僉
j¨arele proovima, v¨alja uurima, kind-
˜oige
laks tegema
m¨ark, enne
m¨ark ehtsusest, kinnitus, et asi on
hea enne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
332
344
288

 
しょう
まったん
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on 肖, mis kujutab otsa 末端, m¨ark on t¨ahendustega
じん
‘l˜opp’, ‘ots’, ‘tsipake’. 〔説文〕seletab kui vee kasutamist kustutamisel 盡.
7T¨anap¨aeva hobuste v˜oiduajamise eelk¨aija. Hobused lasti ¨uhelt joonelt jooksma ning vaadati, kumb
kiirem.
134
音符
⇒ 肖
参考
⇒ 宵
議類
⇒ 銷
反対
⇒ 息
参考
⇒ 削
pisikesteks t¨ukkideks tegema, pulb-
j˜oudma
riks  tegema nii et asi kaob
mitte esilet¨ukkiv
kulutama, l˜opuni kasutama, l˜opule
kustuma, surema, ¨ara kaduma, tapma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
1001
83
289

 
オン
形声

✁M¨argi vana kuju on 闇. H¨a¨aldusosutiks jumalalt tulevad s˜onad (helid) 音,
mille kuulamiseks peeti hommikuriitus.
音符
旧字
⇒ 音
⇒ 闇
pime, tume, ilma valguseta
vaevalt, veidi, nii et keegi ei tea, sala-
ilma
moraali
ja
teadmisteta—
ja
vaimupimedus
peidetud, nii et asi v¨alja ei paista
videvik, h¨amarik
meelde j¨atma, p¨ahe panema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
178
361
290
卜文

 
あし
象形

✁Kujutab inimest, kel jalad 脚 risti. 〔説文〕seletab m¨arki ristatud
こうけい
こうさく
s¨a¨artena 交脛. T¨ahendab ka kokku segamist 交錯 ning inimsuhetes kaaslast, s˜opra
こうゆう
こうゆう
こえき
交友, suhtlemist 交遊, kaubavahetust 交易.
音符
参考
⇒ 較
⇒ 遅
l¨abi k¨aima
l¨abi k¨aimine,  suhtlemine
ristuma, l˜oikuma
kord ¨uhtmoodi, siis taas hoopis vas-
¨ule andma
tupidi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
401
367
291
135

 
たて

ぼく
会意

✁Koosneb kaitsekaanega 干 manan˜oust 古 ja pulgaga k¨aest 攴, m¨arkides ma-
じこ
nan˜ouga juhtuvat ˜onnetust 事故. 故 m¨argi paljud t¨ahendused on samad kui 古 ning
pronkskirja allikad kasutavad 古 m¨arki ka ‘˜onnetuse’ 故 t¨ahenduses.
議類
参考
⇒ 古
⇒ 診

白川字統
⇒ 古
⇒ 攴
参考
反対
⇒ 個
⇒ 現
vana, endine
‘sest et’ konstruktsiooni sides˜ona,
algup¨arane, nii nagu tavaks
mis n¨aitab p˜ohjust
vana tuttav
(tegema midagi) spetsiaalselt, nim-
ebameeldiv s¨undmus, vahejuhtum,
me, selleks et
intsident
meie hulgast lahkunud, postuumselt
hukkuma, surema
inimese kohta
p˜ohjus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
295
207
292

 
てつ
形声

✁Vana kuju 鐵 vasak pool
on ilmselt t¨ahendusega ‘must’. M¨ark ise must
metall e. raud.
議類
⇒ 銀
参考
⇒ 徹
旧字
⇒ 鐡
参考
⇒ 銕
旧字
⇒ 鐵
参考
⇒ 鐵
参考
⇒ 呈
must metall
k˜ova ja tugev
metaljas, metalli v¨arvi
terariist, relv

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
291
272
293

 
とう
形声

✁H¨a¨aldusosutina 冬, mille algt¨ahendus oli niidiots. M¨ark ise t¨ahendab nii-
diotste kokkut˜ombamist ehk l˜oppu.
136
議類
⇒ 完
参考
⇒ 冬
議類
⇒ 竟
反対
⇒ 初
議類
⇒ 考
反対
⇒ 始
議類
⇒ 遂
l˜opetama, l˜opule viima
lisaks veel
l˜opp, surm
12 aastat
l˜oppude l˜opuks, viimaks

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
61
236
294
卜文

 
びょう
もん
さい
会意

✁Koosneb p¨uhamu 廟 v¨aravast 門 ja manan˜oust 口. P¨uhamus jumala
しんい
とう
じん
tahte 神意 k¨usimine 諮 ongi 問. 〔説文〕annab 問 t¨ahenduse samaks kui 訊, mis
ざいにん
きゅうもん
algselt t¨ahendas kurjategija 罪人 ¨ulekuulamist 糾問 ning seep¨arast ei tohiks 問 ja
あん
訊 segamini kasutama. Sarnase ¨ulesehitusega kui 問, on ka 闇. K¨usimise t¨ahendus
on hilisem.
議類
⇒ 聞
議類
⇒ 闇
議類
⇒ 訊 訊
ON
ALGSELT
OLNUD
参考
⇒ 門
ULEKUULAMISE T ¨
AHENDUSEGA,
比較!
⇒ 聞
MITTE AGA PROFAANE NAGU 問
議類
⇒ 諮
k¨usima, p¨arima
uurima vastutust ja s¨u¨udiolekut
k¨usimus
ettekirjutus - ja j¨arelep¨aringu kiri
k¨ulas k¨aima, k¨ulastama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
18
96
237
295

 

だい
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 是, mis h¨a¨aldub ka kui 醍. 〔説文〕seletab m¨arki kui laupa
ひたい
額. Hiina l˜ounaosa h˜oimudel oli komme laubale keskele, kulmude vahele oma nimi
めい
だい
名 t¨atoveerida, siit ka 題 enamus t¨ahendusi.
137
議類
参考
⇒ 額
⇒ 提
参考
参考
⇒ 匙
⇒ 袋
参考
参考
⇒ 堤
⇒ 頁
laup, otsaesine
kirjat¨uki v. pildi sisu l¨uhidalt ja taba-
kirjutise v. pildi nimi, pealkiri
val kokku v˜otma
esileulatuv osa
silmitsema
pealkirjastama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
461
124
296
卜文

 
べん

会意

✁Koosneb p¨uhamust 宀 ja langeva noole kujutisest 至, t¨ahistades ri-
さいしつ
だい
tuaalruumi 祭室. 屋・臺(台) on seotud 至 rituaaliga, 至 on m¨arkides t¨ahendusosutiks
意符.
参考
反対
⇒ 戸
⇒ 家
tuba, kamber, maja sisemuses asuv
˜oukond
ruum
k˜oige sisemises ruumis elav pere-
s¨ugav suletav kamber
mees
maja, kodu
¨uks 28st t¨ahtkujust, praegu osa Pega-
suits (majade loendamisel)
susest
m˜o˜oga  tupp

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
458
217
297

 
会意

✁M¨argi vana kuju on 號, mis algselt eraldi m¨ark. 号 koosneb ohvrianumast
さい
こう

口 ja hargnevaid puuoksi kujutavast
on ka 可 m¨argis, kus manaanum
on
erinevalt 号 allpool. Algt¨ahendus on jumalale kaebama ja kurtma. 〔説文〕seletab
つう
せい
kui valu 痛 kuuldavale 聲  tooma .
異字同訓
⇒ 呼 号 ON K ˜OVA H ¨A ¨ALEGA KUTSU-
参考
⇒ 號
MINE
参考
⇒ 虎
138
h¨u¨udma, karjuma, h˜oikama
nimi, h¨u¨udnimi, pseudon¨u¨um
hinnatud saama, teatud reputatsiooni
m¨ark, s¨umbol
omama
firma ja laeva nime m¨arkija
nimetatud saama
j¨argarvu m¨arkija

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
379
434
298

 
かい

しんてい
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 皆, vasak pool
) m¨argib p¨uha redelit 神梯, kus jumal
ennast palvete peale ilmutas.
議類
⇒ 層
参考
⇒ 皆
参考
⇒ 偕
参考
⇒ 諧
参考
⇒ 啓
aste, platoo
nema
redel,  trepp
kiht
etapp, menetlus aste, tegutsemisj¨ark
valmis panema, ette valmistama
aste-astmelt t˜ousma, trepist ¨ules mi-
korrus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
1154
101
299

 
めん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 免(兎), t¨ahistab eha, videvikku.
参考
⇒ 夜
反対
⇒ 早
参考
⇒ 宵
反対
⇒ 朝
参考
⇒ 暮
h¨amar aeg videvikust koiduni
hiline, hiline tund, hilis-, l˜oppev
h¨amarduma
退
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
575
455
300

 
てき
会意

✁Vanad kujud

. M¨argi ˜oiges kujus
on vasakul 彳, paremal ¨ulal 日,
すい

てき
すい
paremal all tahapoole suunatud jalad 夊. 日 on ohvrianuma
kujutis, 彳 ja 夊
139
ちゃく
しん
ゆう

t¨ahendavad vastassuunas minekut
nagu 進・遊・遅 jt. m¨arkides. M¨argi alg-
t¨ahendus on taganema, v¨agesid tagasi t˜ombama, vastandina ‘edasi liikuma’ 進.
どうろ
M¨ark on seotud teel 道路 tehtavate t˜orjerituaalidega.
議類
反対
⇒ 墜
⇒ 出
反対
反対
⇒ 借
⇒ 進
tagasi t˜ombuma
kokku kuivama, j˜oudu kaotama, lah-
erru minema, t¨o¨okohast loobuma
jaks muutuma
loobuma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
223
332
301
卜文

 
ばんしゅう
ひょう
会意

✁Koosneb alusest 盤 舟 ning ¨ulemise–alumise k¨ae kujutisest
t¨ahendades
alusele asjade panemist–andmist. Luu- ja pronkskirjas on alus 舟 selgelt n¨aha. 舟
ちん
はん
ばん
esineb ka m¨arkides 朕・般 ning oli midagi alustaldriku 槃 taolist, mis asetati ri-
そん
ばん
tuaalides kasutatava alkoholi 尊 alla. 般 annab tunnistust, et 盤 kasutati ka muusika
がっき
riistana 楽器.
音符
参考
⇒ 魚
⇒ 又
議類
参考
⇒ 請
⇒ 授
endale k¨atevahele saama
mulje
saama
n˜ou v. koht kuhu teistelt midagi saa-
kellegilt midagi head saama
dakse
mingi tegevuse subjektiks saama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
280
214
302

 
しゅ
とうさん
だい
形声

✁Vana kuju on
. H¨a¨aldusosutiks on 主, mis kujutab laterna 灯盞 alust 台
ちゅうりつ
ning t¨ahendab p¨ustitamist 柱立. Suhteliselt uus m¨ark, esineb alates Kuue Kuning-
riigi 六朝 ajast.
140
参考
参考
⇒ 主
⇒ 愁
resideeruma, paikselt elama
paikseks j¨a¨ama
elukoht
abiverbina n¨aitab tegevuse j¨atkuvust

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
863
-1
303

 
くぎ
ていとう
象形

✁Kujutab naela 釘, eriti naelapead 釘頭 juba luu- ja pronkskirja allikates. Ini-
とうちょう
mese puhul kasutatakse lagipea t¨ahenduses 頭頂. Kasutamine numbri neli m˜oistes
じっかん
ひのと 十干 s¨usteemis8 on laen, v¨aidetav seos kalaga 魚 tuleb samuti ‘k¨umne t¨uve’
ひのえ
十干 kaudu nagu ka 丙 m¨argi puhul.
音符
参考
⇒ 成
⇒ 頂
議類
反対
⇒ 仲
⇒ 半
neljas ( [十 干] s¨usteemis), vastab
heli
tulele [火]
kirjutise lehtede loendur
(ajaliselt) t¨appi minema, t¨akkesse mi-
asula tee, sama kui [町]
nema
pikkus¨uhik u. 109 meetrit
mees parimais aastates
paaris arv
t¨apselt naelapea pihta l¨o¨omisel tekkiv

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
254
285
304

 
よく
ふしゅく
会意

✁Koosneb 弋 ja preestri (ˇsamaani) 巫祝 vasakus k¨aes hoitavast manariista
じゅぐ
こう
じん
いん
さい
呪具 kujutisest 工, mis esineb ka m¨arkides 尋・隱(隠)・寒. 工 riistaga viidi l¨abi
ほうしき
しょく


puhastusrituaal 法式. 式 ei esine luu- ja pronkskirjas, aga 拭・試・弑 lasevad arvata,
et 式 t¨ahistas algselt 工 toimetatavat maagilist rituaali.
音符
⇒ 試
参考
⇒ 工
議類
⇒ 杙
8Vt. ¨a¨arem¨arkust lk. 11.
141
viis tegutseda, toimimisviis
reisijatele m˜oeldud k¨asipuu
paika pandud tegutsemisviis
abiverbina millegi abil midagi tege-
tegutsema vastavalt ettekirjutustele
ma
arvutusviis, arvutusvalem

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
567
-1
305
卜文

 
だい
ふた
きょ
会意

✁Koosneb suurest inimesest 大 ning ilma kaaneta 蓋 n˜oust ム( ).
しんぱん
じこそめい
P¨uha kohtum˜oistmise 神判 kaotanud pool rikkus oma lubadust 自己詛盟 ning ma-
さい
nan˜oult 口, kus lubadust hoiti, v˜oeti kaas maha ning visati koos leppe rikkujaga see
ききょ
ほう
minema 棄去. Kui minema heitmine toimus vette, siis kasutati m¨arki 法(
), mis
おわい
pronkskirjas t¨ahendaski ‘¨ara viskamist’. 去 on seotud rikutuse ja roojasuse 汚穢
eemaldamisega.

⇒ 凵
参考
⇒ 却

⇒ 犬
反対
⇒ 留

⇒ 穴
lahkuma, kaugenema
ajaliselt kaugenema, m¨o¨odanikku va-
(teatud kohast) ¨ara minema
juma
tagasi t˜ombama, tagasi v˜otma
endasse t˜ombuma, varju t˜ombuma
vahemaad kasvatama
¨uks neljast hiina keele toonist [四声]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
719
461
306

 
えり
しぼつ
象形

✁Kujutab kinni t˜ommatud kaelust 襟 ja surir¨u¨ud. Suremisel 死没 t˜ommati
kaelus tugevalt kinni, et surnu hing ei eksiks kehast eemale. M¨ark t¨ahendab seega
しそつ
surma 死卒.
音符
議類
⇒ 猝
⇒ 叢
音符
参考
⇒ 砕
⇒ 十
音符
参考
⇒ 碎
⇒ 衣
142
reamees, ettur
t¨ahtsa persooni surm
¨uht¨akki
lisaks veel, lisades
l˜oppema, otsa saama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
50
310
307

 
さくし

象形

✁M¨argi ¨ulaosas on teravad hambad 鑿歯, all pikliku kujuga  riist  器, mida
はんちく

kasutati muldseinte ehitusel 版築 seinat¨aidise kinni tampimisel 撲つ, hiljem sai
業 tegutsemise/t¨o¨otamise ¨uldisema t¨ahenduse.
音符
議類
⇒ 撲
⇒ 技
alus ks¨ulofoni taolise muusika instru-
k˜ohkvel olemine
mendi hoidmiseks
juba (ms)
kunst, oskus tegutseda
karma (B)
elatusallikas
vihastama
t¨o¨oga kogutud rikkus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
207
133
308

 
しゅつ
かい
会意

✁Vana kuju on 賣, mis koosneb 出 ja 買, andes seega viimase vastandi. M¨ark
しょく
hakkas laiemalt levima alles p¨arast Han 漢 ajastut. Pronkskirjas esineb m¨ark 贖,
ばいかい
ざい
ばいしょう
mis m¨arkis ostu–m¨u¨umisega 売買 heastatavat kuritegu 罪. Tehinguga h¨uvitati 賠償
どく
とく
oma pahateod. H¨a¨aldusosutina esinev 賣 on just h¨uvitamise 贖 t¨ahenduses 讀・牘・
とく
ぞく
てき
とく
犢・續・覿・黷.
旧字
参考
⇒ 賣
⇒ 鬻

反対
⇒ 网
⇒ 買
m¨u¨uma
kasu saamise eesm¨argil maha m¨u¨uma
¨ari tegema
143
ヨ ウ
(
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
う み〔訓〕 ひ ろ し〔訓〕 ひ

9
427
284
309
)
ろ〔訓〕
〔音〕

 
よう
せい
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 羊. 〔説文〕seletab m¨arki kui Kuue Kuningriigi aegse Q´ı 斉
すいめい
riigi veekogu nime 水名. Luukiri annab v˜oimaluse t˜olgendada m¨arki kui lammaste
しやう
しょう
pesemist, lammaste h¨a¨al on 祥, mis m¨argib foneetiliselt nagu ka 湯 vete m¨uhinat
せいせき
たいよう
水勢, siit 大洋 algne t¨ahendus.
議類
参考
⇒ 敞
⇒ 灼
meri, ookean《名詞》
《名詞》
ida–l¨a¨ane
polaarsus,
maailmajagu
t¨ais saama, t¨aituma《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ク〔音〕 ブ
8
733
385
310
ク〔呉〕

 
ふく
くっぷく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on
, mis kujutab kummargile laskunud 屈服 inimest. M¨argi
しゅう
vasakpoolne osa on ‘alus’ 舟(盤), 服 t¨ahendab inimest kummardamas aluse (alta-
しゃ

ふくば
ri) ees. 〔説文〕seletab m¨arki kui vankri 車 ette hobuse 馬 panekuga 服馬, aga
ばん
arvestades 盤 rituaalset t¨ahendust, pole m¨argil seost ei hobuse ega laevatamisega.
りょふく
いふく
しゃふく
ふくしゅ
M¨ark t¨ahistab ohverdusalusele 盤 andami panekut 旅服・衣服・車服・服酒, k˜oik
s˜onad on algselt sellise t¨ahendusega.
議類
⇒ 付
反対
⇒ 叛
参考
⇒ 箙
riietusese, riie《名詞》
annus , rohu kordne annus《単位》
matuser¨u¨u [喪服]《名詞》
haldus¨uksus [周] ajastul [王畿] linna
¨umber keha passima, t¨apselt selga so-
¨umbruses《名詞》
bima, istuma《動詞》
vibu noolte vutlar, nooletupp (˜oige
j¨argima [従う]《動詞》
m¨ark on [箙])《名詞》
arstirohtu tarvitama, retsepti j¨argi toi-
10 nelja hobuse rakendil kaks keskmist
mima《動詞》
hobust《名詞》
¨ara harjuma [馴染む]《動詞》
144
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
351
186
311

 
しゃ
ちょ
ふちゃく
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 者( ), ˜oige kuju 著. 著 m¨argil on h¨a¨aldus 附著 ning 着
ongi m¨argi 俗字. 著 m¨argil on samuti 着 t¨ahendused olemas, aga neid enam ei
kasutata.

⇒ 网
反対
⇒ 脱
参考
⇒ 著
riideid  kandma《動詞》
[碁] m¨angus vastase nuppu l¨o¨oma
kinni kleepima《動詞》
《動詞》
paigal p¨usima, paika j¨a¨ama《動詞》
riiete loendur (J)《単位》
kohtuma《動詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
念 デ ン〔音〕ネ お も う( お も ふ)〔訓〕よ 8
473
335
312
ン〔音〕
む〔訓〕

 
きん
せん
いん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 今, mis kujutab korgiga 栓 kaant 蓋 ning sisaldub 飲 algku-
jus
, m¨arkides kaetud joogin˜oud. 念 algt¨ahendus on ‘austuse ja lugupidamisega
けいねん
m˜otlema’ 敬念. Esinedes h¨a¨aldusosutina 念 h¨a¨aldus  varieerub  あん・おん.
音符
⇒ 今
議類
⇒ 思
音符
⇒ 唸

⇒ 心
議類
⇒ 廿
hinges kandma, m˜ottes ja meeles
pominal lugema (˜oige m¨ark on [唸])
kandma《動詞》
《動詞》
meel, need m˜otted, mida hinges kan-
kaksk¨ummend《数字》
nad《名詞》
t¨ahelepanu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
732
166
313
卜文

 
ふじん
象形

✁Kujutab soengusse s¨atitud juustega pereemandat 婦人. ¨
Ulaosas
145
しん
kujutatud k¨asi on panemas juustesse kolme juuksen˜oela 簪 osutades abieluehtes
naisele. Samamoodi l¨abi ehtimise on tekkinud 夫. 夫妻 on abieluehtes noorpaar.
さい
ふじょ
〔説文〕seob 妻 foneetiliselt 齊 m¨argiga, mis algselt t¨ahendas naisˇsamaani 巫女.
議類
⇒ 敏 敏 ON PIDUEHTES, 妻 ON PUL-
参考
⇒ 嫁
MAEHTES NAISTERAHVAS
説文
⇒ 斉
議類
⇒ 淒
naine, abikaasa《名詞》
naiseks minema《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
233
336
314

 

しにく
形声

✁H¨a¨aldusosutina 旨, mis t¨ahendab rinnaliha 旨肉, annab 指 algt¨ahenduse.
しょくし
きょし
きょはく

Nimetiss˜orme m¨argiti 食指, p¨oialt 巨指・巨擘・拇.
音符
議類
⇒ 旨
⇒ 矢
議類
議類
⇒ 差
⇒ 至
議類
部首
⇒ 憶
⇒ 手
n¨app《名詞》
詞》
n¨apuga n¨aitama, n¨apuga osutama《動
sisu, oluline osa《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
リン〔音〕
わ〔訓〕
15
936
-1
315

 
りん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 侖, mis m¨argib j¨arjestikust kogumist ¨umarasse vutlarisse.
ふく

ふく
せん
輻 on tupe t¨ais (30 tk.) nooli 矢, 〔説文〕seletab 輪 kui ˜onne 輻, ˜onnetus kui
音符
⇒ 侖
参考
⇒ 輻
議類
⇒ 綸
参考
⇒ 轂
参考
⇒ 軸
146
(vankri) ratas《名詞》
詞》
ratta kujuline asi, r˜onga kujuline《名
p˜ohja–l˜ouna teljeline pikkus, vast.
詞》
Ida–l¨a¨ane suunalisele laiusele [広]
j¨arjestatud olema《動詞》
《名詞》
tamiil, j˜ohv (˜oige m¨ark on [綸]《名
lillede loendur《単位》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
アン〔音〕
あんずる(あんず)〔訓〕 か

10
199
348
316
ん が え る( か ん が
ふ)〔訓〕 つくえ〔訓〕 やすん
ずる(やすんず)〔訓〕

 
あん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 安. Algselt t¨ahendas jalaga s¨o¨ogitaldrikut, ilma jalata tald-
はん
きあん
rikut m¨arkis 槃. Hiljem t¨ahistati ka lauda 机案 ning sealtkaudu juba juhatamist.
あん
Kasutatud segamini ka tagasi l¨o¨omise 按 m¨argiga.
議類
⇒ 按
参考
⇒ 晏
議類
⇒ 考
pingitaoline laud《名詞》
m˜ote《名詞》
¨ulalt allapoole suruma《動詞》
liik ameti- ja kohtukirju《名詞》
l¨abi m˜otlema, h¨asti l¨abi kaaluma《動
maha rahustama, vaikseks tegema
詞》
《動詞》
“Arvan, et” t¨ahenduses, oma m˜otet
J1 plaan, visand, mustand
esitav lause alguse fraas《動詞》
J2 muretsema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
56
201
317

 
けい
象形

✁M¨argi ˜oige kuju
. Kujutab sissek¨aiku hoonesse 冂・入, siit laiem t¨ahendus:
おく
‘sisse panema, sisenema’ jne. Pronkskirjas on n¨aha, et 冂 on katuse 屋 kujuline.
内 ja 入 on kasutatud segamini.
議類
反対
⇒ 納
⇒ 外
参考
比較!
⇒ 納
⇒ 肉
147
seespool, mingi asja sees
saladus
kodune
oluline, t¨ahtis
keskvalitsus, kuningakoda
sisse panema
naine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ジョウ〔音〕 ソ
か た ち づ く る〔訓〕 か た
7
365
-1
318
ウ〔漢〕
ち〔訓〕 すがた〔訓〕

 
はんちく
形声

✁M¨argi vana kuju on
, h¨a¨aldusosutiks on muldseina 版築 ehitamisel ka-
しょう
sutatavat vormilauda 板 m¨arkiv 爿. 〔説文〕¨utleb vaid, et m¨argi v˜otmeks on koer
けん
犬, t¨ahendusliku poole pealt l¨ahemalt ei seleta. Tegemist on ehitamise ajal toodava
koeraohveriga, mis kindlustas t¨o¨ode j¨atkamist. Ehitamisega seotud koeraohverda-
しゅう
けん
ゆう
きんれい
mine kajastub ka m¨arkides 就・獻(献)・猷, koeraohvril oli puhastusrituaali 釁礼,
しんちょく
kus ohvrilooma  veri  kanti eseme pinnale. Hiljem hakkas 状 t¨o¨ode edenemise 進捗
じょうたい
けいじょう
じょうぼう
olukorra 状態 asemel t¨ahendama ¨uldist v¨aljan¨agemist ja vormi 形状・状貌.
議類
⇒ 像
参考
⇒ 壯
議類
⇒ 情 情 ON SIIRAS, OTSEKOHENE
参考
⇒ 犬
OLEK
参考
⇒ 裝
議類
⇒ 様
kuju, vorm《名詞》
jades kirjutatud s¨undmuse  asjaolud ,
kuju omandama, v¨alja vormuma《動
ka ¨uldisemalt kirjutised ja kirjad《名
詞》
詞》
omadusi kirjeldama《動詞》
“lood on nii” fraas kirjades
asjaolusid kirjeldav paber, kohtukir-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ス〔呉〕 ソウ〔音〕
おくる〔訓〕
9
236
276
319

 
そう
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on
, mis kujutab kahe k¨aega asja andmist
ほうじ
そう そう
そうけん
奉持, esineb ka m¨arkides 奏・咲. 送 algt¨ahendus on ¨ara saatmine 送遣, alaossa lisati
かい
ぎょく
midagi v¨a¨artuslikku nagu merekarp 貝 v˜oi v¨a¨ariskivi 玉, mis lahkujale kingiks
ぞうけん
よう
ばんちゅう
贈遣 kaasa pandi. 朕 m¨argib antava eseme asetamist alusele 盤中 nagu m¨arkides
しょう
とう
とう
とう
勝・謄・騰・滕.
148
議類
参考
⇒ 窓
⇒ 縮
議類
反対
⇒ 縦
⇒ 受
¨ara saatma, minema saatma《動詞》
asju ¨uhest kohast teise saatma《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ジョ〔音〕 ソ〔漢〕
すけ〔訓〕 たすかる〔訓〕 たす
7
364
-1
320
ける(たすく)〔訓〕

 
すき

りょく
会意

✁Koosneb
kujutisest 且 ja samuti p˜olluharimisriistast 力. Alg-t¨ahenduseks
じょこう
kahe maaharimisriistaga maad harima 助耕. 〔説文〕peab m¨arki foneetiliseks,
すき
きょうどうこうさく
h¨a¨aldusv˜otmena 且. 且 oli sirbi
moodi riist, vanasti oli ¨uhisp˜olluharimise 共同耕作
じょほう
そぜい
juures rohu l˜oikamise t¨o¨okohustus 助法, mis oli kui k¨umnis 租税. 助 esineb h¨a¨aldusosutina
じょ
じょ
m¨arkides 耡・鋤, mis seotud samuti maaharimisega.
議類
議類
⇒ 佐
⇒ 輔
議類
参考
⇒ 扶
⇒ 祖
議類
参考
⇒ 援
⇒ 苴
議類
参考
⇒ 補
⇒ 鋤
議類
白川字統
⇒ 裨
⇒ 聿
abistama, aitama, appi tulema《動詞》 maksude
kogumine
(vt.
eelmine
abi, tugi《名詞》
punkt)《名詞》
k¨unnit¨o¨o (˜oige m¨ark on [鋤])《名詞》 J1 ametinimetus [四等官] s¨usteemis,
vana maksuseadus Hiinas, kus ka-
teine ametnik [寮] hulgas
heksat ¨a¨armist p˜oldu hariti eraldi,
J2 nime moodustamisel inimeset kir-
keskmist aga koos ning selle saak
jeldava s˜ona l˜oppu lisatav liide
l¨aks maksudeks [助法]《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
97
97
321

 
こう
会意

✁Vanaks vormiks
, on n¨aha, et m¨ark koosneb harjapuudega ehitusest 爻
ぼく
ja vanema autoriteedist 攴. Teatud eluaastast koguti poisslapsed harjapuudega 爻
majja ning said seal vanematelt meestelt salajast ˜opetust. M¨ark on


がく
こう
kujude kaudu ka 學 algvormiks. 〔説文〕seob 教 foneetiliselt 效(効) m¨argiga ning
149
こう
ろう
t¨ahenduslikult 孝 m¨argiga, mis on seotud 老, mitte 爻 m¨argiga.
議類
⇒ 予

⇒ 子
議類
⇒ 学
˜opetama, ˜opilastele teadmisi, oskusi
¨ulemuse k¨ask
edasta
usk,  religioon  (institutsioonina)
˜opetus, tarkus
v¨alja tulema (abitegus˜onana)
religioon, usuline ˜opetus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
495
157
322

 

形声

✁Kirjutatakse ka 謌, kus h¨a¨aldusosuti 哥 (topelt 可 ) t¨ahendab ohvrianu-

ma juures vaimude n˜ou kuulda v˜otmist. Rituaalis kasutatavaid s˜onu kutsuti 呵,
歌 t¨ahendab manas˜onu.
議類
参考
⇒ 凶
⇒ 謡
meloodliline laul
vanaaegne rahvalaul
laulma
waka, laul, luuletus
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

つ い で〔訓〕 つ ぎ に〔訓〕 つ
6
216
321
323
ジ〔慣〕 シ〔漢〕 シ〔呉〕
ぎ〔訓〕 つ
ぐ〔訓〕 と

る〔訓〕 やどる〔訓〕
楷書
卜文

 
しさ
象形

✁Ahastuses 咨嗟 nutva inimese kujutis. On 咨 algm¨ark, millele
しゅくとう
さい
hiljem lisati manan˜ou 祝祷の器 kujutis
, andes 咨 t¨ahenduseks ‘jumalale mure
kurtmise’. T¨ahendus ‘teine, j¨argmine’ on laen j¨argarvu kaks m¨arkivast homofoo-

nist 貮(弐).
仮借

⇒ 弐
⇒ 資
議類
参考
⇒ 番
⇒ 轡
150
j¨arjekorras j¨argmine《名詞》
kordade loendur《単位》
j¨argnema,
j¨argmisena
tulema,
mingi tegevuse ajale viitav, tookord
異字同訓
j¨argmisena olema《動詞》 ⇒ 接 —
《名詞》
つぐ VERB
¨o¨omajas olema, ¨uheks ¨o¨oks peatuma,
j¨argnevalt《副詞》
laagris olema《動詞》
j¨arjestus, j¨arjestatus, kord《 名 詞 》 peatumiskoht, koht《名詞》
義類
⇒ 番

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
キ〔漢〕 ギ〔呉〕
たくみ〔訓〕 わざ〔訓〕
7
433
-1
324

 



形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 支 t¨ahendusega ‘k˜overduma’
, h¨a¨aldudes ka kui 妓・

伎. 伎 t¨ahendab lauldes–tantsides keha liigutamist, 技 osavalt k¨ate liigutamist.
議類
参考
⇒ 巧
⇒ 枝
議類
参考
⇒ 術
⇒ 肢
k¨asit¨o¨okunst, oskus peent¨o¨od teha
meisterlikult tehtud, meisterlik《形容
《名詞》
詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
キュウ〔音〕 コ
くび〔訓〕 しな〔訓〕
9
573
-1
325
ウ〔呉〕

 
きゅう
きしょく
形声

✁H¨a¨aldusosuti 及( ), m¨argib ette–taha sirutamist. 級 m¨argib ketrust¨o¨ol 機織
いと
だんきゅう
かいきゅう
niidi 糸 j¨arjestikust k¨asitlemist. ¨
Ulekantud t¨ahenduses j¨ark, aste 段級・階級.
議類
⇒ 等
参考
⇒ 裘
参考
⇒ 給
kudum, niit niidi j¨arel moodustunud
rastatud《名詞》
kangas, siit j¨argnevuse t¨ahendus ka
eri kihtide loendur《単位》
¨uldisemalt《名詞》
kael, [秦] ajastul sai vaenlase pea eest
eraldi r¨uhmadesse ja klassidesse kor-
[爵位一級] auastme《名詞》
151
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

チ〔呉〕 エ と く〔訓〕 よ ろ こ ば し

14
334
328
326
ツ〔漢〕 ゼ
イ い〔訓〕 よろこぶ〔訓〕
/ セ ツ〔慣〕 セ
チ〔呉〕 セツ〔漢〕

 
えつ
えつ
だつ
えつ
形声

✁Vana kuju
, h¨a¨aldusosutiks on m¨arkidega 悦・閲・脱 ¨uhine
, mis kujutab
seestunud ˇsamaani kuulamas vaimude ˜opetust. M¨argi t¨ahendus palvetades vaimu-
de tahtmisi kuulama ja niiviisi omi probleeme  lahendama .
議類
参考
⇒ 釈
⇒ 脱

部首
⇒ 兌
⇒ 言
1.1 raskesti m˜oistetavaid kohti lahti se-
jutis《名詞》
letama ja selgitama《動詞》
2. teist enesega ¨uthe n˜ousse seletama
1.2 lahti harutama《動詞》
《動詞》
1.3 segaseid selgitusi ja v¨aiteid t¨ais kir-
3. r˜o˜omustama, r˜o˜omu tundma《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
89
46
327
卜文

 
会意

✁Koosneb aknast 冏 (窓) ja l¨abi selle tuppa paistvast kuuvalgusest
げつ
しんめい
月, mis t¨ahendab jumalateenistuse aega. Taevajumala nimi oli 神明. Vana-Hiina

elamut¨u¨up oli maa sisse kaevatud 亞 kujuline s¨uvend, kuhu valgus paistis l¨abi
めいどう
keskosas oleva augu. Elamu valget osa kutsuti 明堂, religioossed rituaalid soorita-
ti just selles kohas. 明 m¨ark on v¨aga sakraalse t¨ahendusega.

⇒ 冏
TIS 明 L ¨
ABI SELLE AKNA SISSE

⇒ 月
PAISTEV KUUVALGUS 月
反対
参考
⇒ 黒
⇒ 亞 亞 ON MUISTSE ELAMU KUJU-
hele, h¨asti valgustatud, valge, selge
koit, p¨aikeset˜ous, ahetama
selgelt, harmooniliselt
valgus, valguskiir
selgeks tegema, selgitama
see maailma, siinpoolsus
arusaamine asjadest, taip
austus
teadmine, valgustatus
152

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ス〔呉〕 ソ〔漢〕
く み ひ も〔訓〕 く み〔訓〕 く
11
171
259
328
む〔訓〕

 

たい
じゅ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 且,〔説文〕seletab kui hiina ametimeeste v¨o¨od 帯, nimelt 綬,
えい
mille v¨aiksemat vormi kutsutakse 纓. Riietusese oli seotud teatud ametipostidega,
siit hilisem t¨ahendus.
議類
参考
⇒ 班
⇒ 且
k¨oitmisniit, sidumisniit《名詞》
J2 ameti¨uhing
kinni k¨oitma, ¨uthe siduma, kokku pa-
J3 r¨uhma kuuluma, semuks saama
nema《動詞》
J4 k¨ahmlema
r¨uhm《単位》
J5 t¨upograafiliselt valmis laduma
J1 kokku pandud asjade loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ギョウ〔呉〕 ケ
かた〔訓〕 のり〔訓〕
9
462
-1
329
イ〔漢〕

 
けい

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 刑, mis m¨argib karistust, nimelt aheldatud 井 inimest,

はん
aga ka valuvormi. Puust valmistatud vorm 型 on 模, bambusest aga 范(範), mul-
とう
last 型. ¨
Ulal paremal olev nuga 刀(
) on valuvormi viimistlemiseks. Valuvormi
ごう
t¨uhjendamist m¨argib 剛.
議類
⇒ 模
反対
⇒ 弟
参考
⇒ 刑
metalli savist valmistatud valuvorm,
J1 viis midagi teha, eriti kunstides, ka
ka ¨uldisemalt vorm《名詞》
v˜oitluskunstis
standartne kuju ja muster v tegutse-
J2 kuju ja suurus
misviis《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
シュ〔漢〕 ス〔呉〕
とる〔訓〕 めとる〔訓〕
8
184
376
330
卜文

 

ゆう
会意

✁Koosneb k˜orvast 耳 ja k¨aest 又, t¨ahendades tapetud vaenlase k˜orva
153
かくじ
l˜oikamist 馘耳. ¨
Ara v˜oeti vaenlase vasak k˜orv ning kogutud k˜orvade j¨argi hinnati
せんこう
がいせん
びょう
s˜ojalist edukust 戦功. P¨arast v˜oiduga tagasi p¨o¨ordumist 凱旋 viidi 馘 p¨uhakotta 廟.
かくとく
めとる
取 on kallaletungimine ja asjade ¨ara v˜otmine 獲得. Naise v˜otmine on 娶. V¨aikeste
さい
さつ
asjade v˜otmist nimetatakse 最 , samuti 撮.
異字同訓
⇒ 報

⇒ 最
異字同訓
⇒ 採
参考
⇒ 娶
議類
⇒ 報 取 ON KONKREETSEM, 報 ON
参考
⇒ 謝
AGA L ¨
ABI VIIMA, ELLU VIIM
反対
⇒ 捨
議類
⇒ 撮
n¨appude vahele v˜otma ja peopessa
v¨alja valides v˜otma《動詞》
pigistama, pihku v˜otma《動詞》
naiseks v˜otma (˜oige m¨ark [娶])《動
endale v˜otma, enda omaks tegema
詞》
《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ショウ〔呉〕 セ
あかし〔訓〕 あかす〔訓〕
12
403
-1
331
イ〔漢〕

 
とう
形声

✁Vana kuju
. ˜
Oiges m¨argis on 正 asemel 登 olles ¨uhtlasi h¨a¨aldusosutiks. 登
ちょう
ちょう
h¨a¨aldub ka kui 澄. 証 on ˜oige
m¨argi l¨uhend 略字.
kasutati segamini 徴. 証
しょう
いさめる
h¨a¨aldusosutiks on 正, mille algt¨ahendus on ‘etteheiteid tegema, kaebama’ 諫(諌).
議類
参考
⇒ 症
⇒ 證
1.1 t˜oendama, ¨ules t¨ahendama (eriti
1.4 (haiguse) s¨umptom, s¨umptomaatika
¨ulemuste tarvis), (A grupi ˜oige m¨ark
(vt. [症])《名詞》
on [證])《動詞》
1.5 vaimselt valgustatud saama, val-
1.2 t˜oendite p˜ohjal tunnistama《動詞》
gustatus (B)《名詞》
1.3 t˜oendusmaterjal《名詞》
2. viga parandama《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ショウ〔音〕
まねく/まねき〔訓〕
8
715
-1
332

 
しゅくとう
しょう
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on palvetades 祝祷 jumala kutsumist m¨arkiv 召, mis ka 招
れいこん
しょうこん
algm¨ark 初文. Koolja vaimu 霊魂 kutsumine on 招魂.
154
議類
⇒ 麾
k¨aega viibates enda poole v l¨ahemale
kutsuma《動詞》
kutsuma《動詞》
kutse, kutsekiri v - kaart《名詞》
enda poole kutsuma, endale k¨ulla
¨ules tunnistama [招供]《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ラク〔音〕
お ち る( お つ )〔訓〕 お
12
347
333
333
ち〔訓〕 おとす〔訓〕

 
らく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 洛. 〔説文〕seletab m¨arki kui puude langetamist, rohu 艸
れい
うろ
langetamine on 零(艸木零落). 零 on tegelikult vihmavesi 雨露. 落 t¨ahenduseks
りゅうらく
らくはく
on ‘algset kuju kaotama’ nagu 流落・落魄. 落 t¨ahendab samuti verega puhas-
けんぞうぶつ
きぶつ
tusrituaali, mis tehti p¨arast ehituse 建造物 valmimist v˜oi n˜ou 器物 valmimist. 落
t¨ahendas vanast uue poole p¨o¨ordumist.
参考
⇒ 降
maha kukkuma, alla kukkuma《動
《動詞》
詞》
pikali kukkuma《動詞》
maha kukutama, maha pillama, pu-
kindla struktuurika inimasula, k¨ula
rustama《動詞》
《名詞》
v¨alja l˜oikama, ¨ara kustutama, vahele
veerema [落落]《動詞》
j¨atma《動詞》
J1 ots, l˜opp, eriti [落語]
alla k¨aima, p˜ohja k¨aima《動詞》
J2 tegemata j¨atmine, m¨o¨odalaskmine
valmis saama, asjaga l˜opuni j˜oudma
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
務 ブ〔呉〕ム〔音〕 あなどる/あなどり〔訓〕つ 11
132
-1
334
とめる(つとむ)〔訓〕 つと
め〔訓〕

 
ぼう
ほこ
象形

✁H¨a¨aldusosuti
t¨ahendab hellebardiga 矛 inimese r¨undamist. 力 on p˜olluharimisriista
すき
おもむく
耒 kujutis, 務 t¨ahendab sihikindlat suundumist 趣. M¨arki on kasutatud palju seoses
p˜ollut¨o¨odega.
議類
参考
⇒ 侮
⇒ 矛
155
t¨o¨o, kohustus, see mis ¨ara tuleb teha
kindlasti, igal juhul《副詞》
《名詞》
vastast alahindama, viletsamaks ja
t¨o¨otama, t¨o¨oga raskustest ¨ule saama
rumalamaks pidama vt. [侮]《動詞》
《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
シ〔音〕
しぬ〔訓〕
6
221
-1
335
卜文

 
がつ
にん
会意

✁Koosneb luustikust 歹 ja 人. Vanasti korraldati mitmekordsed
ふくそう
ふうか
matused 複葬. K˜oigepealt pandi surnukeha rohu sisse, et see ¨ara laguneks 風化,
ひんそう
しゅう
seej¨arel kabelisse 頻葬. Kirstus olev inimene on 囚. 死 pole niiv˜ord surm kui

pigem surnukeha ja  laip  nagu praegu 屍. Sageli kasutatakse foneetilise laenuna,


pronkskirjas n¨aiteks 治・司 asemel.
議類
⇒ 亡
SEOTUD, KUNA 花 ON FONEETI-
議類
⇒ 崩
LIN
反対
議類
⇒ 活
⇒ 薨
比較!
参考
⇒ 皀
⇒ 花 PRAEGU POLE OMAVAHEL
surema, elu kaotama《動詞》
justkui surnud, kasutu《形容詞》
surmanuhtlust kandma, hukatud saa-
surmasti
t¨ahtsam,
elu
andmise
ma, ¨ara tapetud saama《動詞》
v¨a¨ariline《形容詞》
surm, koolnu《名詞》
h¨asti palju, kohutavalt [俗語]《副詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
セイ〔漢〕 セ〔呉〕
よよ〔訓〕 よ〔訓〕
5
172
-1
336

 

象形

✁Pronkskirja allikates on n¨aha, et 止 kohal on kolm vertikaalset kriipsu 三,
ひてん
しんめ
そうもく
millel on veel  lisat ¨apid 肥点, kujutamas punguvaid 新芽 ja kasvavaid puu 草木
しよう
oksi 枝葉. V¨aljendab uut, tulevat, saabuvat. 〔説文〕seletab 30 卅 m¨argi abil, aga
せい
varasemad allikad n¨aitavad, et m¨argi kuju on erinev. 世 on l¨ahedane 生 m¨argiga.
がつ
On seotud ka 歹 m¨argiga.
議類
参考
⇒ 曳
⇒ 丗
156
p˜olvkond u 30 aastat《名詞》
j¨arjest, p˜olvkonniti《副詞》
ajastu《名詞》
esivanematelt saadud《形容詞》
(inim)¨uhiskond《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
カイ〔漢〕 ケ〔呉〕
さかい(さかひ)〔訓〕
9
187
-1
337

 
じゅん
かい

形声

✁H¨a¨aldusosutiks on turvises 盾 inimkuju 介, m¨argi vana kuju 畍. Seotud 晝・
しゅう
でん
画 m¨arkidega, millest tulnud ‘kaunistatud turvis’ 周. M¨ark pole seotud p˜olluga 田.
きょうかい
げんかい
ふうもく
界 algne t¨ahendus oli piir 境界・限界, mille m¨arkimiseks kasutati puid 封木 ja
かいせき
kive 界石. 界 on 堺 algm¨argiks.
議類
⇒ 画
参考
⇒ 田
議類
⇒ 疆
piir, vahe《名詞》
vahet sisse tegema, osadeks jagama
teatud  piiridesse  j¨a¨av ¨uhiskond—
《動詞》
kogukond《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
リ〔音〕
きく〔訓〕 とし〔訓〕
7
252
177
338

 

りき
会意

✁Koosneb m¨arkidest ‘tagasi l˜oikama’ 禾 ja ‘p˜ollut¨o¨oriist’ 力. 〔説文〕arvab,
するどい

et m¨ark t¨ahendab teravat 銛 ning peab 和 l¨uhendatud kujuks. M¨ark t¨ahistab lihtsalt
えいり
どがま
vilja l˜oikust, k¨umnise 鋭利 maksmine oli n¨aiteks 利鎌. 〔説文〕toob ¨ara ka 利

teise vormi, mis on sama kui 犂(犁) ¨ulaosa
. 犂 t¨ahendab atra ja p˜olluk¨undmist.
‘Kasu’ on 利 hilisemaid t¨ahendusi.
異字同訓
⇒ 効 利 T ¨AHENDAB KASUTAMIST,
T ¨
AHENDUSEGA,

AGA
KASUTUSOSKUST 効 AGA
ULDISEMA T ¨
AHENDUSVARJUNDIGA
議類
反対
⇒ 効 効
ON
KONKREETSEMA
⇒ 害
M ˜
OJU,
KOHALE
J ˜
OUDMISE
terav , h¨asti l˜oikav, vahe《形容詞》
kasumit teenima《動詞》
ladus , h¨asti minev《形容詞》
kasulik olema《動詞》
kasum, majanduslik v˜oit《名詞》
157
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
シン〔音〕
こころ〔訓〕 むね〔訓〕
4
133
400
339

 
象形

✁Kujutab inimese s¨udant. Inimese organite jaotamine eri elementide vahel
ごぎょう
vastavalt 五行 s¨usteemile on ajastuti olnud erinev, 〔説文〕pani 心 vastama tulele
火 (maks 肝—puu 木; nina 脾—maa 土; kops 肺—metall 金; neer 腎—vesi 水),
samas 〔古文尚書説〕v¨aidab 脾—木; 肺—火; 腎—水; 心—土; 肝—金. 心 on juba
pronkskirjas eluj˜ou allikas ning ligi 20 m¨argi osa, luukirjas aga m¨arki veel ei esine,
もん
kasutatakse 文 m¨arki.
議類
反対
⇒ 胸
⇒ 形
¨uks viiest p˜ohiorganist: s¨uda《名詞》 ¨uks
Hiina
28st
astronoomili-
vaim, psyche《名詞》
sest t¨ahtkujust, paikneb Skorpioni
rind《名詞》
t¨ahtkujus《名詞》
asjade sisu, kese, k˜oige olulisem osa
J1 m˜otted
《名詞》
J2 huvi ja uudishimu tunne
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
開 カイ〔音〕ケ〔呉〕 あ く / あ け る〔訓〕ひ ら 12
73
144
340
き〔訓〕 ひ ら く / ひ ら け る
(ひらく)〔訓〕

 
会意

✁Koosneb 門 ja paremast-vasakust k¨aest
, kujutab m˜olema k¨aega v¨arava
avamist.
参考
反対
⇒ 啓
⇒ 合
参考
反対
⇒ 會
⇒ 闔
avama, avanema《動詞》
t˜okkeid ja takistusi eemaldama
v¨alja kaevama, v¨alja tooma
vett keetma
alustama
paberi pinna suuruse ¨uhik
vabaks laskma
J1 s¨undmuse algus (J)
eemaldama
J2 vahe
avardama, laiendama
J3 lahti l˜oigatud kuivatatud kala
158
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 コ たつ/たてる(たつ)〔訓〕
9
235
435
341
ン〔呉〕

 
いつ
てい
しょうへきいん
会意

✁Koosneb kirjapintslist 聿(筆) ja rituaalaia 廷 m¨u¨urist 障壁 廴. Aias toimeta-
せつえい
takse pintsliga 聿 geomaagilisi  toiminguid , m¨a¨aramaks ˜oiget kohta ehitusele 設営.
P¨ustitama jm. ¨ulekantud t¨ahendused on hilisemad.
議類
⇒ 乾
議類
⇒ 軒
議類
⇒ 健
参考
⇒ 聿
議類
⇒ 起
p¨ustitama, kindlalt p¨usti panema《動
斗 七 星], esineb paljudes kalend-
詞》
ris¨undmustes《名詞》
oma arvamust v¨alja ¨utlema《動詞》
Hiina Fujian maakonna [福 建 省]
tugev ja terve (vt. [健])《形容詞》
l¨uhend《名詞》
suund kuhu n¨aitab Suur-Vanker [北

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
カイ〔漢〕 ゲ〔呉〕
かせ〔訓〕
11
927
-1
342

 
かい
こく
しつ
かく
かんかく
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 戒. T¨ahenduseks k¨ateahel 梏, jala rauad 桎, 格 (扞格),
きのう
abstraktsemalt v¨aljastpoolt peale surutud (pandud) funktsioon 機能.
議類
参考
⇒ 梏
⇒ 戈
k¨ae, jala v. kaelatapp (vt [枷])《名詞》 mitmesuguste v˜oimalustega t¨o¨oriist
s˜ojariist《名詞》
《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
シ〔漢〕 ジ〔呉〕
ことば〔訓〕 ことわる〔訓〕 ふ
13
852
387
343
み〔訓〕 やめる〔訓〕

 
しん
らん
らん
会意

✁Vana kuju on 辭・ . Koosneb 辛 ja
(nagu 亂(乱)).
m¨argib segami-
ni l¨ainud niiti 糸 koos korrastavate k¨atega ¨ulal ja all. Niidi kordaseadmine  luust
159
へら おつ
spaatliga 箆 乙 ongi m¨argi 乱 algt¨ahenduseks. 辞 t¨ahendab segaduse 乱 korrasta-
はり
mist pika n˜oela 辛 abil. Pronkskirjas esineb 辭 kujuga
, 辛 ja 司 on homofoo-
じせつ
さい
nid. 辭 t¨ahendas kaitsek˜onet 辭説 jumala ees manan˜ou 口 ¨a¨ares, hiljem kasutati
じれい
げんじ
じしょう

kohtus˜onavaras. K¨asus˜onade 辞令・言辞 kirjapanek on 辞章,  kusjuures  辞 ja 詞
べんそ
on sarnaste t¨ahendustega, algselt olid m˜olemad kaitsek˜one 弁疏 t¨ahendusega.
音符
議類
⇒ 紙
⇒ 賦
s˜ona《名詞》
minema《動詞》
lause《名詞》
lahkumiss˜onu ¨utlema《動詞》
kohtusse kaebamine《名詞》
kirjat¨uki teatud struktuur [楚辞]
keelduma, loobuma, ametipostilt erru
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
旅 リョ〔漢〕ロ〔呉〕 たびする(たびす)〔訓〕た 10
608
346
344
び〔訓〕 つ ら ね る( つ ら
ぬ)〔訓〕 ならぶ〔訓〕

 

じゅう
会意

✁Koosneb lipust 旗
ja 从, t¨ahendades lipu heiskamist ja inimeste kogunemist—
りょこう
v¨ae kogunemine ja valmistumine retkeks 旅行. Kui 旅 t¨ahendab hulgakesi s˜ojaretkele
minekut, siis
m¨argib lippu heisates ¨uksinda teele minekut. 旅 ei t¨ahendanud
mitte ¨uksnes s˜ojaretke, vaid ka reisi p¨uhapaikadesse ja pidureisi, mida ¨ulikud oma


suurearvulise kaaskonnaga ette v˜otsid. 旅 on kasutatud segamini 魯 (櫓・盧).
議類
⇒ 呂
inimr¨uhm koos ¨uhest kohast teise
dide  viimine, vastav suur pidustus
liikuma—reisima.《名詞》
《名詞》
r¨uhmaks
kogunenud
s˜ojamehed,
selgroog  (vt. [膂])《名詞》
s˜odurid, [周代] ajastul m¨arkis 500
¨uks 64st [周 易] kombinatsiooni-
mehelist r¨uhma《名詞》
st:
艮 下 離 上
t¨ahendab
rahutut
rivistuma, ¨ules rivistuma《動詞》
r¨andurip˜olve《名詞》
m¨agede ja j˜ogede vaimudele ohvrian-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ガン〔音〕
きし〔訓〕
8
783
-1
345

 
だんがい
かん
形声

✁H¨a¨aldusosuti ja algm¨ark on m¨agij˜oe kuristikku 断崖 kujutav
. Sellist ku-
ごく
かん
ristiku on nimetatud ka vanglaks 獄, millest m¨ark
160
議類

⇒ 顔
⇒ 門
90-kraadine veega l˜oppev kaljuserv,
j¨arsakuga l˜oppev, ¨uht¨akki l˜oppev《形
j¨arsak《名詞》
容詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
費 ヒ〔漢〕
つい・える〔訓〕 ついえ(つ
12
304
439
346
ひえ)〔訓〕 ついやす(つひ
やす)〔訓〕

 
ふつ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 弗. M¨ark t¨ahendab raiskamist. 弗 kasutati pronkskirjas ei-
ひていし
tuse 否定詞 m˜ottes, sellest ka m¨argi eitav t¨ahendus.
音符
⇒ 弗
参考
⇒ 霏

⇒ 貝
参考
⇒ 非
参考
⇒ 拂
¨ara kasutama, hakkama panema《動
liigne kulu, liig《形容詞》
詞》
piirkond [春秋] ajastust [魯] piirkon-
kulu, ¨ara kasutatud raha《名詞》
nast《参考 0》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
全 セ ン〔漢〕ゼ まった
く〔訓〕 まった
6
67
491
347
ン〔呉〕
し〔訓〕 まっとうする(まっ
たうす)〔訓〕

 
はいぎょく
きん
象形

✁Vana kuju
. Kujutab v¨o¨o ripatsit 佩玉. Sarnane metalliga 金, kus 全 li-
じゅんぎょくかんぜん
satud vaid kaks kriipsu. ‘Valmis’ 純玉完全 t¨ahendusele on lisandunud t¨ahendus
ぜんしん
ぜんち
‘k˜oik, kogu’ 全身・全知 jne.
音符
⇒ 詮
参考
⇒ 選
議類
⇒ 完 全 ON K ˜OIK VALMIS TEGEMA,
参考
⇒ 饌
完 AGA V

⇒ 金
t¨aiesti, koguni, l˜oplikult, ¨uleni《副
oma eesm¨arki saavutama, l˜opuni
詞》
t¨aide viima, l˜opuni tegema《動詞》
l˜oplik, piisav《名詞》
l˜opuni tehtud《形容詞》
161
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
フ〔慣〕 ブ〔呉〕 ホ べ〔訓〕 わける(わく)〔訓〕
11
42
202
348
ウ〔漢〕 ホ〔漢〕

 
はい
はい
はい
ばい
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on puuvilja kujutis
(sama kui 倍・碚・賠), millel lahti
ほうはん
ほうぶん
l˜oikamine ja jagamine 剖判・剖分 t¨ahendus nagu viljal, mis k¨upsedes l˜ohki l¨aheb.
ゆう
〔説文〕seletab m¨arki kohanimena. M¨argi v˜otmeks on k¨ula 邑, siit haldusjaotuse
t¨ahendus.
議類
参考
⇒ 阜
⇒ 邑
1.1 osadeks jaotama,t¨ukkideks l˜oikama
1.5 KANJI m¨argi osa nn. radikaal《名
《動詞》
詞》
1.2 ¨uks osa, ¨uks osa inimr¨uhmast《単
1.6 ¨uks m˜otteline osa kirjutistes ja mu-
位》
jal《単位》
1.3 ametijaotus,
rollijaotus,
(s˜ona
2.1 v¨aike ¨umar (kohev) k¨unkake《名
l˜opus)《名詞》
詞》
1.4 ¨uks neljast trad. Hiina kirjanduse
¨ulikutele  alluvad  talupojad, kalurid,
liigist [四部(経・史・子・集の四類)]
k¨asit¨o¨olised
《名詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
イ〔漢〕
お も う( お も ふ )〔訓〕 お
5
139
479
349
も え ら く( お も へ ら

く)〔訓〕 もちいる(もちゐ
る・も ち ふ )〔訓〕 もって
する(もってす)〔訓〕 もっ
て〔訓〕 ゆえ(ゆゑ)〔訓〕 よ
り〔訓〕
卜文

 

象形

✁〔説文〕 peab m¨arki 已 vasakpoolseks variandiks. 卜文・金文 p˜ohjal

on selge, et tegemist on p˜olluharimisriista 耜
kujutisega, mida ei kasutata enam



algses t¨ahenduses. 耜 kujutis 厶 esineb m¨arkides 私・台・矣・以 ja 已. Kuigi
以・已 olid algselt sama kujuga, on m¨argid kasutuse poolest divergeerunud. 已
kasutatakse l˜opetamise ja (rahvahulkade, v¨ae) juhtimise ひきいる t¨ahenduses, 以
よう

sageli segamini 用・台 m¨arkidega t¨ahenduses “tegema”. Erinevused 已・以・台
かんよう
m¨arkide vahel on tulnud kasutamise 慣用 k¨aigus, algselt olid m¨argid sama kujuga.
Esineb h¨a¨aldusosutina nt. 苡.
162
音符
⇒ 苡
議類
⇒ 用
議類
⇒ 台 KASUTATAKSE SEGAMINI “TE-

⇒ 已 M ¨OLEMAD M ¨ARGID ALGSELT
GEMA” T ¨
AHENDUSES
P ˜
OLLURIISTA KUJUTISED
議類
⇒ 将
参考
⇒ 耜 以 ALGSELT 耜 KUJUTIS
議類
⇒ 率
kasutama《動詞》
(I.k. with, by)《参考 1》
abivahendina kasutama (millegi muu
sides˜ona: on niisiis, onju《参考 2》
saavutamiseks)《動詞》
esimese isiku arvamus, ma m˜otlen et
eess˜ona mingil viisil, moodusel; mil-
《動詞》
legi t˜ottu—p˜ohjuslikke seosed (I.k.
juhatama (eriti s˜ojav¨age v meeste
by, for)《参考 1》
r¨uhma)《動詞》
eess˜ona, millegagi, millegi abil, mi-
p˜ohjus
dagi kasutades konstruktsioonides
eess˜ona: ruumilistele ja ajalistele su-
hetele《参考 1》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
タイ〔呉〕
か し〔訓〕 か す〔訓〕 ゆ る
12
900
273
350
す〔訓〕

 
たい
せよ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks 代, algt¨ahendus kingitust (˜onnistust) andma 施与. 〔説文〕
ほどこ
seletab m¨arki ˜onnistamisena 施す.
参考
反対
⇒ 貝
⇒ 借
v¨alja laenama, laenuks andma《動詞》
《動詞》
lahkelt kohtlema, sallima, lubama
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ヨ〔呉〕
あ ず か る( あ づ か
4
149
282
351

る )〔訓〕 あ ず け る( あ づ
く )〔訓〕 あ た え る( あ た
ふ)〔訓〕 あらかじめ〔訓〕 わ
れ〔訓〕

 

形声

✁Vana kuju on 豫. H¨a¨aldusosuti on 予. M¨argi algt¨ahendus oli ‘l˜otvus, j˜oudeolek’
じょかん
ゆる
いつよ
きゅう
舒緩・緩やか ja vabadus teha nagu s¨uda lustib 逸予, vastandina pingulolek 窮. Ele-

やう
よそく
vandi kujutis 象 esineb ka m¨arkides 爲(為)・ . Etteteadmine 予測 laseb oletada et
予 on seotud mingi 予占  tegevusega , kus kasutati elevanti 象, aga vastavaid n¨aiteid
163
pole.
議類
⇒ 給
反対
⇒ 朝
参考
⇒ 豫
1.1 enda poolt midagi teisele andma
2.2 eelnevalt《副詞》
《動詞》
2.3 saama (¨ulalt poolt), olema antud
1.2 mina, esimese isiku ases˜ona《参考
《動詞》
3》
2.4 ¨uks vana hiina osasid, praegu [河南
2.1 (2.
r¨uhm
vastab
m¨argi
[豫]
省]《名詞》
t¨ahendustele) aega v˜otma, l˜odvalt
2.5 ¨uks 64-st [周易]kombinatsioonist:
v˜otma《動詞》
[坤下震上]《名詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ク〔呉〕 ヨ あ ら ま し〔訓〕 つ づ ま し い
9
127
347
352
約 ウ〔呉〕
(つづまし)〔訓〕 つづまや
か(つづまやかなり〔訓〕 つ
づまる〔訓〕 つづめる(つづ
む)〔訓〕

 
しゃく
やく
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks kokku voltimist m¨arkiv 勺, mis h¨a¨aldub ka
けつじょう
Kokkuleppe s˜olmimisel s˜olmiti selle kinnituseks n¨o¨or 結縄 v˜oi kraabiti anumasse
ほうてい
めい ざい
方鼎 nimi 銘 剤.
音符
議類
⇒ 勺
⇒ 要
音符
参考
⇒ 葯
⇒ 杓
議類
参考
⇒ 略
⇒ 酌
議類
反対
⇒ 稍
⇒ 漫
議類
反対
⇒ 腰
⇒ 雅
¨uthe
punkti
koonduma,
kokku
samuti vastav s˜olm《動詞》
t˜ombuma《動詞》
tagasihoidlik, pisuke《形容詞》
kokku v˜otma, kokku pakkima《動詞》 enam-v¨ahem《副詞》
paela sisse lubaduse m¨argiks v mil-
(arvu) taandamine《動詞》
legi meelde j¨atmiseks s˜olme tegema,
164
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 ガ こごえる(こごゆ)〔訓〕 さ

12
1161
294
353
ン〔呉〕
む い( さ む し )〔訓〕 さ む
さ〔訓〕 つ め た い( つ め た
し)〔訓〕

 
べん
もう
にん
ひょう
会意

✁Vana kuju
. Koosneb 宀, topelt hein 艸, inimene 人 ja j¨a¨a 氷. Kujutab
inimest majas otsimas heinte seest kaitset k¨ulma eest, m¨argil on peale k¨ulma ka
ひんきゅう
vaesuse, kitsikuse 貧窮 t¨ahendus.
議類
⇒ 冱
反対
⇒ 熱
議類
⇒ 涼
反対
⇒ 裕
反対
⇒ 温
k¨ulm《形容詞》
tuma《動詞》
k¨ulma periood, k¨ulm aastaaeg
vaesus ja viletsus《形容詞》
k¨ulm katsuda《形容詞》
periood esimese kuu 5st p¨aevast kuni
k¨ulmetuma, k¨ulma saama, maha jah-
kevadise p¨o¨orip¨aevani [小寒と大寒]

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
リョウ〔漢〕 ロ
まことに〔訓〕 やや〔訓〕 よい
7
558
312
354
ウ〔呉〕
(よし)〔訓〕
卜文

 
そう
象形

✁Kujutab kotti 嚢, mis m˜olemast otsast avatud suuga 口. T¨ahistab te-
こくもつ
ravilja 穀物 hulga m˜o˜otmist. 〔説文〕selgitus pole t˜oene , kuna toona oli 良
oma algse vormi juba kaotanud. Pronkskirjas esineb m¨ark p¨aris ohtralt. 良 on nii
りょう
algh¨a¨alduselt kui ka -kujult olnud sarnane m¨argiga 量. 良 on teravilja m˜o˜odun˜ou,
りょうぜん
millega ka terad s˜okaldest eraldatakse, siit t¨ahendus hea 良善, mis hiljem kanti ¨ule
りょうちりょうのう
inimestele ja m˜otetele 良知良能.
議類
⇒ 頗
参考
⇒ 遼
参考
⇒ 亮
反対
⇒ 悪
参考
⇒ 涼
hea, suurep¨arane《形容詞》
k¨ullaltki《副詞》
hea inimene, ˜oilis inimene《名詞》
abielupaar (algselt [良人] t¨ahendus)
t˜oesti, t˜oepoolest, t˜oeliselt《副詞》
《名詞》
165
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
植 ジ(ヂ)〔呉〕ジ うえる(うう)〔訓〕うわ 12
981
-1
355
キ〔呉〕 ショ
る〔訓〕 たてる(たつ)〔訓〕
ク〔漢〕 チ〔漢〕

 
ちょく
形声


H¨a¨aldusosuti
on
直,
しょく しょく しょく

さしょく
ちゅう
millel ka h¨a¨aldused 植・埴・殖. T¨ahendab ukse 戸 sulust 鎖植, samuti ka tala 柱.

植 h¨a¨aldub ka kui 置, millega m¨arki on segamini kasutatud t¨ahenduses ‘p¨ustitama,
しゅじゅ
そうもく
panema’. Puu t¨ahenduses kasutati 種樹, hiljem ka 植, eelk˜oige taime 草木 ¨uld-
t¨ahenduses.
音符
議類
⇒ 直
⇒ 徳
istutama《動詞》
otsene, otse paigal seisma (nagu puu)
p¨usti panema (nagu puud istutades)
《動詞》
《動詞》
paika panema《動詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
育 イ ク〔漢〕イ そだち〔訓〕そだつ〔訓〕そだ 8
232
246
356
ク〔呉〕
てる(そだつ)〔訓〕 やしな
う(やしなふ)〔訓〕
卜文

 

会意

✁M¨argi vana kuju on 毓. M¨argi ¨ulaosa kujutab nagu ka m¨argis 弃(棄)
にく
vasts¨undinud last, alumine on liha 肉. 〔説文〕k¨asitleb m¨arki foneetilisena 形
まい
ふじん
声,kus h¨a¨aldusosuti 肉, h¨a¨aldus aga ei klapi. 毎 kujutab ehitud juustega naist 婦人,
毓 parem pool samuti kui 育 ¨ulaosa

, vasts¨undinud last koos juustega 毛.
びょう
毓 algt¨ahendus on p¨uhamus 廟 lapse s¨unni kuulutamise rituaal. 育 m¨argi liha 肉 ei
さいにく
ole mitte vasts¨undinu v˜oi emaihu vaid ohvriliha 祭肉. Riituse sisu kohta pole siiski
ぎらい
こうそいつ
t¨apsemaid andmeid s¨ailinud, 〔儀礼〕nimetab rituaali ka 后祖乙, mille kohaselt
こう
v˜oib m¨arkide 后 ja 毓 vahele paralleele t˜ommata.
議類
議類
⇒ 畜
⇒ 篤
議類
参考
⇒ 竺
⇒ 毓
¨ules kasvatama《動詞》
miseni saadud ˜opetused ja kombed
kasvatus, kuni t¨aiskasvanuks saa-
166
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
例 レイ〔漢〕レ〔呉〕 たとえ(たとへ)〔訓〕たと 8
490
-1
357
えば(たとへば)〔訓〕 たと
える〔訓〕

 
れつ
形声

✁H¨a¨aldusosuti 列, millel on t¨ahendused ‘puruks, t¨ukkideks rebima’ nagu
れいこつ
れいにく
裂骨・裂肉. 例 on seotud t˜orjemaagiaga, mis Yin 殷 ajastul oli tavaline, n¨aiteks
だんしゅそう
surnutel l˜oigati pead otsast 断首葬. N¨aite t¨ahendus on hilisem.
議類
⇒ 並 例 ON REAS SEISMA
参考
⇒ 裂
参考
⇒ 歹
n¨aide《名詞》
olema nagu tavaliselt, t¨u¨upiline ole-
v˜ordlema, v˜ordluseks ritta seadma
ma《動詞》
《動詞》
n¨aiteks tooma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ショウ〔呉〕 セ
さが〔訓〕
8
234
497
358
イ〔漢〕

 
せい
ろんご
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 生, m¨ark luu- ja pronkskirjas ei esine. 論語 kasutab
m¨arki ‘loomuse, olemuse’ t¨ahenduses.
議類
⇒ 情 性 ON S ¨UDAMETUNNISTUS, 情
反対
⇒ 形
EMOTSIOON

⇒ 生
s¨unnip¨arane loomus (inimesed on kas
mees-nais sugu, ka sugu grammatili-
hea loomusega [性善説] v˜oi halvaga
ses m˜ottes《名詞》
[性悪説])《名詞》
sisemuses peituv (erinevalt [形], mis
omadus,  kalduvus 《名詞》
t¨ahendab v¨alimist vormi)《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 ヘ かえす(かへす)〔訓〕 かえ
7
529
275
359
ン〔慣〕 ホン〔呉〕
る(かへる)〔訓〕

 
はん
形声

✁Vana kuju
. H¨a¨aldusosutiks on 反, millel on tagasiandmise ja -minemise
へんはん
かへ
返反 t¨ahendus. 〔説文〕seletab kui ‘tagasip¨o¨ordumist’
る.
167
異字同訓
⇒ 却 却 ON TAGANEMA, TAGANEDES 異字同訓
⇒ 復 復 ON SMA TEED M ¨O ¨ODA TA-
TAGASI TULEMA
GASI P ¨
O ¨
ORDUMA
異字同訓
⇒ 回 返 ON V ¨ALJA H ¨UPATES TAGASI 異字同訓
⇒ 還 還 ON RINGI TEHES TAGASI
P ¨
O ¨
ORDUMA, 回 AGA RINGI TE-
P ¨
O ¨
ORDUMA
HES TAGASI P ¨
O ¨
ORDUMA
音符
⇒ 反
異字同訓
⇒ 帰帰
ON
RINGIK ¨
AIMISEST
議類
⇒ 反
T ¨
UDINUNA TAGASI P ¨
O ¨
ORDUMINE
tagasi p¨o¨orduma, tagasi minema, tul-
tagasi andma, tagasi panema《動詞》
dud teed tagasi minema《動詞》
tagasi peegeldama, pahupidi panema
ennistama,  endist  olukorda taastama,
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 デ つ た う〔訓〕 つ た え( つ た

6
482
410
360
ン〔呉〕
へ )〔訓〕 つ た え る( つ た
ふ)〔訓〕 つたわる(つたは
る)〔訓〕

 
にん
ふくろ
会意

✁Vana kuju 傳, koosneb inimesest 人 ja suurest kotist
koos asjadega
せん
かた
だん
專(専). Koti l¨o¨omist selle vaagimisel 固める t¨ahistab 團(団), koti selga v˜ottes
kandmist aga 傳. 伝 on seotud karistusega k¨umnise maksmisest k˜orvak˜orvalehoidmise
でんき
ほうざん
eest 伝棄, hiljem t¨ahistas kodukohast v¨aljasaatmist 放竄. 伝 on ka kodukohast
しかん
eemal tegutsevate ametnike 仕官 otsimine. Hiljem loodi ka ametnike liikumist
えきでん
h˜olbustavad vahejaamad 駅伝. 伝 t¨ahenduseks sai ‘liikumine ja edasi andmine’.
議類

⇒ 団
⇒ 専
議類

⇒ 轉
⇒ 專
edasi andma, edasi ¨utlema《動詞》
algsed mantrad v˜oi luuletused koos
s˜onum, l¨akitus (nii kirjalik kui ka
kommentaaridega [注釈]《名詞》
suuline )《名詞》
elulugu, biograafia《名詞》
vanad kirjatarkkused, iidsed kirjuti-
kuller
sed《名詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
願 ガ ン〔慣〕ゲ ねがい(ねがひ)〔訓〕ねが 19
842
378
361
ン〔漢〕 ゴン〔呉〕
う(ねがふ)〔訓〕 ねがわく
は(ねがはくは)〔訓〕

 
げん
がん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 原, 〔説文〕annab m¨argile sama t¨ahenduse kui n¨uri 頑,
168
algne t¨ahendus on ‘m˜ottes palumine’.
音符

⇒ 原
⇒ 頁
議類
参考
⇒ 愿
⇒ 頑
議類
参考
⇒ 欲
⇒ 頭
soovima, paluma《動詞》
han’ vormi《動詞》
l˜opu partiklina annab tegus˜onale ‘ta-
soov, igatsus《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ヨウ〔音〕
くぬぎ〔訓〕 さま〔訓〕
14
550
227
362

 
よう
形声

✁Vana kuju 樣. H¨a¨aldusosutiks on m¨argi vasak pool
, mis t¨ahendas pikka
すいみゃく
ぞう
しょう
vetevoolu 水脈. Kasutatud r¨o¨obiti 像 ja 橡 m¨arkidega, h¨a¨aldus sama. H¨a¨aldusosuti
よう
t¨ahendus on s¨ailinud m¨argis ‘pikk vete vool’ 漾.
音符
⇒ 漾 PAREM POOL ON FONEETIK,
議類
⇒ 橡 KASUTATUD SEGAMINI SAMA
ISESEISVA
M ¨
ARGINA
ENAM
EI
H ¨
A ¨
ALDUSE よう T ˜
OTTU
KASUTATA,
T ¨
AHENDAB
PIKKA
議類
⇒ 状
VETE VOOLU
参考
議類
⇒ 永
⇒ 像 KASUTATUD SEGAMINI SAMA
参考
H ¨
A ¨
ALDUSE よう T ˜
OTTU
⇒ 象
議類
⇒ 栃
v¨alimus, v¨aljan¨agemine, olukord《名
gulane), viljad on s¨o¨odavad《形容詞
詞》
22822564》
lopp partikline, millega taoline, -lik
J1 tegutsemisviis
《形容詞》
J2 austav l˜opu prefiks oma kaaslase
viiside (stiilide) loendur《単位》
suhtes
samasugune, sama laadne [一様]《名
J3 viisakusv¨aljend ka olukorra kirjal-
詞》
damisel
KUNUGI puu (tamme ja p¨o¨ogi su-

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
203
20
363

 
こうさく

すき
会意

✁Koosneb p˜olluharimisest 耕作 禾 ja maaharimisriista 耜 kujutisest ム. 私
169
t¨ahistab inimest, kes k˜opla taolise riistaga p˜oldu harib. 〔説文〕seletab 禾 kui
k¨upset riisitaime. 私 t¨ahendas algselt maaharijast p¨arisorja 隷農的身分. M¨argis
こう
esinev ム on k¨ull sarnane 公, aga m¨argid pole omavahel seotud, 公 t¨ahistab pik-
さいしぎれい
tograafiliselt ohverduskohta esiisadele 祭祀儀礼. 公 on k˜orgest soost aadlik, aga
私 on p¨arisorjast p˜ollut¨o¨oline.
議類
⇒ 四

⇒ 禾
議類
⇒ 溲
参考
⇒ 我
議類
⇒ 窃
反対
⇒ 公
議類
⇒ 細
反対
⇒ 共

⇒ 厶
mina, esimene isik《名詞》
(salaja) pissil k¨aik《名詞》
isekus, enesekesksus《名詞》
pisuke, tsipake《副詞》
era, minu oma, eraomand《形容詞》 mehe-naise s. suhe《名詞》
minu asi, saladus
10 enesele pidama, oma asjaks tegema
soosing,  eelistus
《動詞》
oma pere, omad

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
クン〔音〕
きみ〔訓〕
7
630
-1
364
卜文

 
いん
会意

✁Koosneb 尹 ja 口, esimene on p¨uha vitsaga riituse talitaja, teine oh-
さい
くんし
verdusn˜ou
. M¨argi algt¨ahendus on p¨uha rituaali l¨abiviija, ‘h¨arrasmees’ 君子 jt.
on hilisemad t¨ahendused.
議類

⇒ 王 VALITSEJAD
⇒ 尹

参考
⇒ 口
⇒ 客

反対
⇒ 均 漢字源
⇒ 民
kuningas, valitseja《名詞》
p¨o¨ordumisel kasutatav ases˜ona《名
h¨arra, isand《名詞》
詞》
austav tiitel teise poole p¨o¨ordumisel
oma naise poole p¨o¨ordumisel kasuta-
《名詞》
tav ases˜ona《名詞》
austav tiitel vanema sugulase poole
valitsema , isandaks olema《動詞》
p¨o¨ordumisel《名詞》
J1 meesterahva poolt seisuselt vilet-
abikaasade  vahel teineteise poole
samate poole p¨o¨ordumisel kasutatav
170
ases˜ona
J2 prostituut, l˜obut¨udruk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

チ〔呉〕 シ あやまち〔訓〕 うしなう(う
5
479
469
365
ツ〔漢〕
しなふ)〔訓〕

 
にん
象形

✁Kujutab transis tantsivat ˇsamaani keha eestvaates. Algselt sama kuju kui 夭.
じしつ
いつ
てつ
失 t¨ahendab enese kaotamist 自失, 佚 ja 迭 kannavad l¨ahedasi t¨ahendusi.
議類
白川字統
⇒ 佚 ˜OIGE M ¨ARK ON IKKA 佚
⇒ 夭 SAMA KUJUTIS ALGSELT
議類
反対
⇒ 跌
⇒ 守
議類
反対
⇒ 迭 K ¨AEST LASKMINE
⇒ 得
議類
反対
⇒ 逸
⇒ 持
参考
比較!
⇒ 乳
⇒ 夫
¨ara kaotama, kaotama《動詞》
詞》
m¨o¨oda panema, m¨o¨oda laskma (˜oiget
v¨alja libisema, k¨atest kaduma, v¨alja
aega, asja, omi kohustusi jne)《動詞》
kukkuma《動詞》
viga, eksimine, m¨o¨odalaskmine《名
¨ara kaduma, kaotsi minema《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

イ〔呉〕 レ あや〔訓〕 いや〔訓〕 れい〔訓〕
5
1079
470
366
イ〔漢〕

 
れい
れい
れい
形声

✁M¨argi vana kuju on 禮, h¨a¨aldusosutiks on 豊 nagu m¨arkides 醴・鱧. 豊
かく
¨ulemine osa on luu- ja pronkskirja allikate p˜ohjal
nagu kaks pulka
, m¨arkides
れいしゅ
ohvriviina 醴酒 asetust ohverdusalusele 豆とう. M¨ark t¨ahistab p¨uhitsusrituaale,
hiljem ka lihtsalt formaalsust. Rituaalide sisu kadumine on kogu Hiina ajaloo jook-
sul suurt poleemikat p˜ohjustanud.
音符
⇒ 豊
議類
⇒ 法
議類
⇒ 儀
旧字
⇒ 禮 礼 M ¨ARGI T ¨AHENDUS ALGSELT
議類
⇒ 寒
TEISTSUGUNE!
議類
⇒ 履 VANA T ¨AHENDUS
171
v¨a¨arikas k¨aitumine ja tegutsemine 五
kaanon, ˜opetus kommetest 「三礼
常(仁、義、礼、智、信)ja 六芸
(「周礼」「儀礼」「礼記」の三書)」
(礼、楽、射、御、書、数) kategoo-
《名詞》
riad《名詞》
viisakalt kohtlema《動詞》
kombed, ¨uhiskonnas heakskiidetud
kingitus《名詞》
tavad《名詞》
tervitus, tervitamine《名詞》
t¨anu, t¨anuavaldus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔慣〕 ゲ す る〔訓〕 ど く〔訓〕 み が
9
431
232
367
ン〔漢〕
く〔訓〕

 
ケイ・ケン
かい
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on kahe k¨ae kujutis
, mis esineb ka m¨arkides ‘avama’ 開
ja ‘juuksepannal’ 笄. 研 t¨ahendab tasandamist ja silumist. Poleerimine on algselt
olnud samuti sakraalse t¨ahendusega.
議類

⇒ 狗
⇒ 幵 幵 T ¨AHENDUSES
KAKS
SA-
議類
⇒ 硯 硯
MAK ˜
ORGUSEGA PINDA
T ¨
AHENDAB RIIVI, LUISKU,

研 AGA LIHVIMIST ¨ULDISEMALT
⇒ 石
議類
参考
⇒ 磨
⇒ 刊 SAMA FONEETIK 幵
siledaks ja l¨aikivaks lihvima《動詞》 tindikivi h˜o˜orumise n˜ou《名詞》
p˜ohjalikult uurima ja puurima《動詞》 terariista teritama, ihuma
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
キュ
き わ ま る( き は ま

7
428
233
368
ウ〔漢〕 ク〔呉〕
る )〔訓〕 き わ み( き は
み )〔訓〕 き わ め る( き は
む)〔訓〕

 
きゅう
たつ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 九, mis kujutab draakoni 竜 k˜overdunud keha, ja kannab
びょう
k˜overdumise t¨ahendust ka laiemalt. 穴 puhul on ilmselt tegemist p¨uhakoja 廟 ku-
jutisega.
音符
⇒ 九

⇒ 穴
議類
⇒ 尻
参考
⇒ 菊
議類
⇒ 窮
172
s¨ugavale sisse tungima《動詞》
nema sinna maani, kust enam edasi ei
l˜opuni, kuni ¨a¨armuseni minema, mi-
saa《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ク〔漢〕 ザ きのう(きのふ)〔訓〕 むか
9
288
-1
369
ク〔呉〕
し〔訓〕

 
さく
形声

✁H¨a¨aldusosutiks ‘peagi, varsti l¨abi saama’ t¨ahendusega 乍. 〔説文〕selgitab
かさねたる
さくじつ
kui ritta seatud
p¨aevad s.t. eile 昨日. M¨ark on hiline, p¨arast Qin ja Han 秦・漢
しゅく しゃく
さく
ajastut, 宿・昔 on vanemad foneetiliselt l¨ahedased m¨argid. Kasutatud segamini 酢・
そ .
音符
⇒ 乍
参考
⇒ 酢
議類
⇒ 宿 SARNANE H ¨A ¨ALDUS VANASTI
比較!
⇒ 作 P ¨AIKE L ¨AHEB M ¨O ¨ODA, INIME-
議類
⇒ 昔 SARNANE H ¨A ¨ALDUS VANASTI
NE AGA TEGUTSEB MUUDKUI

⇒ 日
eile《名詞》
m¨o¨odanik, enne, vanasti《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
378
9999
370
卜文

 
でんこう
しん
象形

✁Kujutab piksev¨alku 電光 s¨o¨ostmas maa suunas. Jumaluse 神 algm¨argiks
きょく
初文. 〔説文〕seletab m¨arki seotuna 臼, mis pole ˜oige.
議類
⇒ 信

⇒ 神
議類
⇒ 呻
参考
⇒ 演

⇒ 伸
説文
⇒ 臼 EI PEA PAIKA, VALE!

⇒ 爿
¨uheksas 12ne oksa s¨usteemis
sirgu end ajama, sirutama
kellaaeg 4 p¨arastl˜ounal
¨utlema, ennast v¨aljendama
edela ja l¨a¨ane vaheline suund

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
1086
121
371
173

 
はん
形声

✁Vana m¨ark on
. H¨a¨aldusosuti on 反. S¨o¨omine. Kui s¨o¨odi n¨appudega, siis
ぎょく
はんぎょく
t¨ahistas 飯 p¨oialt, surnule  suhu  pandud kalliskivi 玉 nimetati 飯玉.
teraviljast keedetud s¨o¨ok
s¨o¨oma
s¨o¨ok
s¨o¨otma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

いたす〔訓〕 うつす〔訓〕 まけ
16
360
-1
372
ュ〔漢〕 ス〔呉〕 ユ〔慣〕る〔訓〕

 

しん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 兪, mis kujutab n˜oelaga 針 m¨ada ja vere eemaldamist
ばん
しゃ
ning laskmist 盤 n˜ousse. Lisades ratta 車 saab m¨ark ‘minema saatmise’ t¨ahenduse.
音符
⇒ 兪
参考
⇒ 偸
議類
⇒ 運
参考
⇒ 癒
議類
⇒ 劣
参考
⇒ 盤
議類
⇒ 運
反対
⇒ 贏

⇒ 車
teise kohta toimetama, transportima
alla j¨a¨ama, v˜oidetud saama《動詞》
《動詞》
saadetis, kauba saadetis, pakk, last
v¨alja andma, endast andma, teisele
《名詞》
andma《動詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 ケ あ ず か る( あ づ か
14
93
363
373
関 ン〔呉〕
る)〔訓〕 かかわる (かかは
る )〔訓〕 か ん ぬ き( くゎ
んぬき)〔訓〕 せき〔訓〕 とさ
す〔訓〕

 
もん
けん
かん
会意

✁Vana kuju on 關. M¨ark koosneb v¨aravast 門 ja luku 鍵 kujutisest
. 〔説
もく
文〕seletab kui v¨aravaid, millele on puu 木 ette pandud.
音符
⇒ 丱
議類
⇒ 閉
議類
⇒ 境
旧字
⇒ 關
174
参考
⇒ 糸
⇒ 穿

参考
⇒ 門
⇒ 貫
参考
⇒ 串
ukse sulgemisel kasutatav p˜oikpuu,
《動詞》
sulus《名詞》
mis puudutab, mis k¨aib millegi kohta
riivi panema, sulgema, kinni panema
(abis˜ona)《参考 1》
《動詞》
ringkiri, teatud asjase p¨uhendatud
tollipunkt, tolliv¨arav《名詞》
inimeste vahel ringlevad  paberid 《名
¨uhendus, liides (riivi t¨ahendusest)
詞》
《名詞》
J1 Sumos v˜oitleja, kes pole 10 korda
piir, vahe《名詞》
kaotanud
olema seotud, olema kuskil osaline
J2 viimane ots, l˜opu koht
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ン〔漢〕 オ さ か る〔訓〕 と お い( と
13
777
147
374
ン〔呉〕
ほ し )〔訓〕 と お き( と ほ

き)〔訓〕 とおざかる(とほ
ざく)〔訓〕 とおざける(と
ほざく)〔訓〕 とおしとする
(とほしとす)〔訓〕

 
えん
形声

✁H¨a¨aldusosutiks olev 袁 kujutab lahkunu surir¨u¨u kaelusele pandud maagilisi
ぎょく

kive 玉 ning peatsisse pandud jalan˜ousid 之(止). Lisatud ‘edasiliikumine’
annab
surnu saatmise viimasele teekonnale.
音符
参考
⇒ 袁
⇒ 緩
議類
参考
⇒ 深
⇒ 遐 M ˜OLEMAD M ¨ARGID SEOTUD
議類
⇒ 離
SURNU ¨
ARASAATMISEGA
反対
参考
⇒ 邇
⇒ 寛
kauge, ajaliselt ruumiliselt eemal《形
asjad《名詞》
容詞》
kaugeks pidama《動詞》
kauged kohad ja inimesed, ammused
eemalduma, lahknema《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ウ〔漢〕 ゴ ふね〔訓〕
10
456
-1
375
ウ〔呉〕
175

 
せん
ほう
うなじ
形声

✁M¨argi vanas kujus
on 舟 asemel 方. H¨a¨aldusosuti on kukla 項 v˜oi ¨ulekantult
くい
こう
tugeva puu 杭 kujutis 亢. 〔説文〕j¨argi oli 航 algne t¨ahendus laevu ritta panema
ぼうせん
方舟. 〔説文〕v˜otab 方 kui 舟 kujutise, mis aga pole ˜oige. M¨argi algne t¨ahendus
せんきょう・ふなばし
こう
oli paatidest tehtud ujuv sild 船橋, kasutatud segamini ka 杭 m¨argiga ning verbi
‘¨uletama’ t¨ahenduses.
音符
参考
⇒ 亢
⇒ 杭
参考
反対
⇒ 抗
⇒ 妣
laevatama, laevaga edasi liikuma, ka
laev (Hiina ida alade murdes)《名詞》
˜ohus edasi liikuma《動詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ウ〔漢〕 コ みなと〔訓〕
12
444
432
376
ウ〔呉〕

 
こう


形声

✁H¨a¨aldusosuti on 巷( ), mille alaosa vanas kirjas oli 巳, mitte 己.
t¨ahendab
もんがい
‘v¨aravatest v¨aljaspool olevat’ 門外.
音符
⇒ 共

⇒ 水
議類
⇒ 巷
参考
⇒ 津
議類
⇒ 湊
sadam《名詞》
l˜opuks ometi 「入港」
Hong-Kong 香港 l¨uhend《参考 0》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ショウ〔音〕
あ き ら か( あ き ら か な

9
569
-1
377
り )〔訓〕 あ き ら か に す る
(あきらかにす)〔訓〕 てら
す〔訓〕 てる〔訓〕

 
しょう
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 召, vana kuju on 劭. M¨ark on seotud sakraalrituaalidega
しょうぼく
びょう
たいそ
nagu 昭穆 m¨arkides esivanemate paigutust p¨uhakojas 廟. Keskel oli 太祖, vasakul
paaris kolm p˜olve, paremal paaritud kolm p˜olve.
176
音符
⇒ 召
反対
⇒ 暗
議類
⇒ 明
反対
⇒ 昧
議類
⇒ 照
反対
⇒ 暗

⇒ 日
selge, h¨asti n¨ahtav, h¨asti arusaadav
helendama, helkima《動詞》
《形容詞》
esivanemate hingede altari parem-
valgustama, l¨abi valgustama, valgust
poolne j¨arjestus 昭穆《名詞》
heitma《動詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
あ え る( あ ふ )〔訓〕 な
8
166
286
378
和 オ〔唐〕カ〔漢〕ワ〔呉〕ぎ〔訓〕な ご む〔訓〕な ご や
か〔訓〕 や わ ら ぎ( や は ら
ぎ)〔訓〕 やわらぐ(やはら
ぐ)〔訓〕 やわらげる〔訓〕

 
ぐんもん
ひょうしき か
会意

✁Koosneb s˜ojalaagri v¨aravasse 軍門 p¨ustitatud vimplitest 標識 禾 ja ma-
さい
めいせい
nan˜oust 口. 和 m¨ark on seotud vandeandmise 盟誓 ning rahu l¨abir¨a¨akimistega
わぎ
こたふる
和議. 〔説文〕seletab m¨arki kui vastama 應(応), h¨a¨aldusosutina 禾, ‘vastamise’

m¨ark on hoopis
. 和 kujutab s˜ojalaagri v¨aravat, mille ¨a¨arde p¨ustitatud lipud.

さいにく
ぐんしん
t¨ahendab ohvriliha 祭肉, mis anti s˜ojajumalale 軍神 ning mille altarile aseta-

mise  puhul p¨ustitatigi 禾, mille kujutiseks on ka 朿. 和 on kasutatud ka segamini
くわん
かひょう
かひょう
m¨argiga m¨argupost v˜oi -puu 桓 t¨ahendades 和表 (華表), mis olid sarnased jaapani
とりい
かひょう
p¨uhamuv¨aravatele 鳥居. Hiljem kasutati 和 v¨aravatena 華表 suurte majade, kind-
luste ja teede juures. Qin 秦 aastatel keelati vastav komme, Han 漢 ajastul see aga
きゅう
せいひょう
べつ・めち
taastus. 休 m¨ark on samuti seotud v¨aravaga, m¨arkides lipu 旌表 ¨uleandmist. 蔑 on
samuti seotud 禾. 和 m¨argi t¨ahenduste  paljusus  on tulnud rahurituaali laiendustest,
きょうわ

ちょうわ
協和 puhul oleks aga ˜oige m¨ark ‘muusika, harmoonia’
, samuti s˜onas 調和.
議類
⇒ 与
議類
⇒ 鸞
議類
⇒ 倭

⇒ 口
議類
⇒ 温

⇒ 禾
議類
⇒ 鈴
説文
⇒ 中
議類
⇒ 鑾
pehmus, kohevus《名詞》
h¨asti k˜olama, harmoonias olema《動
pehmendama
詞》
meeldiv, rahulik, vaikne《形容詞》
liitma, sumeerima, summa《動詞》
177
hobuveoki v auto k¨uljes olev kelluke
J1 maitsestama, sobivalt juurvilu ja ka-
《名詞》
las¨o¨oke maitsestama
l¨ahedal kohe juures (eess˜onana)《参
J2 p¨arastl˜ounane tuulevaikus
考 1》
J3 Jaapan ja jaapani keel
ja (sides˜ona)《参考 2》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
ジ〔呉〕 チ〔漢〕
いけ〔訓〕
6
704
-1
379

 


形声

✁H¨a¨aldusosuti on 也, mis h¨a¨aldub ka kui 地. 〔説文〕seletab kui vallikraavi
いけ
ほり
陂 (堀池), 濠.
音符
⇒ 也

⇒ 水
議類
⇒ 壌
参考
⇒ 它
議類
⇒ 汚
参考
⇒ 滞
議類
⇒ 沢
参考
⇒ 蛇
議類
⇒ 沱
tiik《名詞》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
リョウ〔音〕
はかる〔訓〕 りょうす(れう
10
243
258
380
る)〔訓〕

 
まい

りょうり
会意

✁Koosneb 米 ja m˜o˜odun˜oust 斗. S¨o¨ogi 料理 t¨ahendus tuleb mitmesuguseid
ぜんご
じじょう
しょち
前後 asjaolusid 事情 kaaludes ja vaagides 料 toimetama 処置. Kasutatakse r¨o¨obiti
りょう
量 m¨argiga.
議類

⇒ 測
⇒ 米
議類
参考
⇒ 計
⇒ 了
議類
参考
⇒ 量
⇒ 繚

参考
⇒ 斗
⇒ 遼
178
hulka ja kogust m˜o˜otma《 動 詞 》
toorainet, m˜o˜ot,  tooraine 《名詞》
議類
⇒ 計
koduloomadele
antav
s¨o¨ot,
loo-
kogust hindama, silma j¨argi m˜o˜otma
mas¨o¨ot《名詞》
《動詞》
klaas, klaasist valmistatud《名詞》
mingi asja tegemiseks vajalik kogus
J1 hind, raha mis tuleb maksta
J2 s¨o¨ok, toit

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
リ〔音〕
おさめる(をさむ)〔訓〕 き
11
106
248
381
め〔訓〕 ことわり〔訓〕

 

形声

✁H¨a¨aldusosuti on 里, algselt t¨ahendas valitsemist, hiljem korda, korrastatust
ja loogikat.
音符
⇒ 里

⇒ 玉
議類
⇒ 治
反対
⇒ 乱
議類
⇒ 釐
kalliskivide soon 玉理《名詞》
k¨asitlema, ette v˜otma《動詞》
s¨undmuste j¨argnevus, arenguloogika
p˜ohim˜otteline, moraalne《形容詞》
《名詞》
p˜ohim˜ote, meta m˜oiste, mis m¨a¨arab
seletus, selgitus《名詞》
aineliste objektide omadused ja vas-
s¨u¨u,  tekstuur  (nii taimedel kui ka nt.
tastikused suhted《名詞》
Nahal)《名詞》
10 (loodus) teadus, ˜opetus, mis kirjel-
j¨argima, t¨apselt tegema《動詞》
dab looduse  seadusp ¨arasid《名詞》
valitsema《動詞》

うま
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔訓〕
10
531
73
382
バ〔漢〕 マ〔唐〕 メ〔呉〕
ま〔訓〕
卜文

 
たてがみ


象形

✁Kujutab lakaga 鬣 hobust. Foneetiliselt l¨ahedane 武・怒, aga seost
こうきじてん
pole. 馬 radikaaliga m¨arke on 〔説文〕andmeil 115, 〔康熙字典〕annab aga koos
modifikatsioonidega juba 481 馬 m¨arki, niiv˜ord oluline on hobune 馬 hiinlaste
しゃば
elus. 車馬 oli ¨uks olulisemaid vahendeid s˜ojapidamises ning selle t¨aiustamiseks
m˜oeldi k˜oiksugu riistu ja  ehteid  v¨alja.
179
参考
⇒ 罵
⇒ 驀
hobune, ratsu, nii s˜oidu kui t¨o¨oloom
《名詞》
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
キョウ〔漢〕 コ
さ き に〔訓〕 む か う( む

6
190
444
383
ウ〔呉〕
か ふ )〔訓〕 む き〔訓〕 む
く〔訓〕 む け る〔訓〕 む こ う
(むかう)〔訓〕
卜文

 
そう
さい
そうこう
会意

✁Koosneb aknast 冏(窓) ning rituaaln˜oust 口. Aknavalguses 窓光 tee-
まつる
しん
きょう
niti 祀 jumalat 神, vt.
(明). Seotud ka m¨arkidega 郷・嚮, millel samuti ‘eemal,
taamal’ t¨ahendused.
議類
参考
⇒ 会
⇒ 亨
議類
参考
⇒ 嚮
⇒ 卿
議類
参考
⇒ 面
⇒ 響

参考
⇒ 言
⇒ 香
suunduma, suunda v˜otma《動詞》
edasi《副詞》
suund, kaar《名詞》
J1 sealpool
j¨argnema, j¨argima《動詞》
J2 vastu (s.t. mitte p¨ari)
alale  v . Sisse¨utlevat k¨a¨anet m¨arkiv
J3  sobima , istuma, passima
eess˜ona《参考 1》
180
Vasakule Paremale
Nihongo shoho kanji sõnastik #1 Nihongo shoho kanji sõnastik #2 Nihongo shoho kanji sõnastik #3 Nihongo shoho kanji sõnastik #4 Nihongo shoho kanji sõnastik #5 Nihongo shoho kanji sõnastik #6 Nihongo shoho kanji sõnastik #7 Nihongo shoho kanji sõnastik #8 Nihongo shoho kanji sõnastik #9 Nihongo shoho kanji sõnastik #10 Nihongo shoho kanji sõnastik #11 Nihongo shoho kanji sõnastik #12 Nihongo shoho kanji sõnastik #13 Nihongo shoho kanji sõnastik #14 Nihongo shoho kanji sõnastik #15 Nihongo shoho kanji sõnastik #16 Nihongo shoho kanji sõnastik #17 Nihongo shoho kanji sõnastik #18 Nihongo shoho kanji sõnastik #19 Nihongo shoho kanji sõnastik #20 Nihongo shoho kanji sõnastik #21 Nihongo shoho kanji sõnastik #22 Nihongo shoho kanji sõnastik #23 Nihongo shoho kanji sõnastik #24 Nihongo shoho kanji sõnastik #25 Nihongo shoho kanji sõnastik #26 Nihongo shoho kanji sõnastik #27 Nihongo shoho kanji sõnastik #28 Nihongo shoho kanji sõnastik #29 Nihongo shoho kanji sõnastik #30 Nihongo shoho kanji sõnastik #31 Nihongo shoho kanji sõnastik #32 Nihongo shoho kanji sõnastik #33 Nihongo shoho kanji sõnastik #34 Nihongo shoho kanji sõnastik #35 Nihongo shoho kanji sõnastik #36 Nihongo shoho kanji sõnastik #37 Nihongo shoho kanji sõnastik #38 Nihongo shoho kanji sõnastik #39 Nihongo shoho kanji sõnastik #40 Nihongo shoho kanji sõnastik #41 Nihongo shoho kanji sõnastik #42 Nihongo shoho kanji sõnastik #43 Nihongo shoho kanji sõnastik #44 Nihongo shoho kanji sõnastik #45 Nihongo shoho kanji sõnastik #46 Nihongo shoho kanji sõnastik #47 Nihongo shoho kanji sõnastik #48 Nihongo shoho kanji sõnastik #49 Nihongo shoho kanji sõnastik #50 Nihongo shoho kanji sõnastik #51 Nihongo shoho kanji sõnastik #52 Nihongo shoho kanji sõnastik #53 Nihongo shoho kanji sõnastik #54 Nihongo shoho kanji sõnastik #55 Nihongo shoho kanji sõnastik #56 Nihongo shoho kanji sõnastik #57 Nihongo shoho kanji sõnastik #58 Nihongo shoho kanji sõnastik #59 Nihongo shoho kanji sõnastik #60 Nihongo shoho kanji sõnastik #61 Nihongo shoho kanji sõnastik #62 Nihongo shoho kanji sõnastik #63 Nihongo shoho kanji sõnastik #64 Nihongo shoho kanji sõnastik #65 Nihongo shoho kanji sõnastik #66 Nihongo shoho kanji sõnastik #67 Nihongo shoho kanji sõnastik #68 Nihongo shoho kanji sõnastik #69 Nihongo shoho kanji sõnastik #70 Nihongo shoho kanji sõnastik #71 Nihongo shoho kanji sõnastik #72 Nihongo shoho kanji sõnastik #73 Nihongo shoho kanji sõnastik #74 Nihongo shoho kanji sõnastik #75 Nihongo shoho kanji sõnastik #76 Nihongo shoho kanji sõnastik #77 Nihongo shoho kanji sõnastik #78 Nihongo shoho kanji sõnastik #79 Nihongo shoho kanji sõnastik #80 Nihongo shoho kanji sõnastik #81 Nihongo shoho kanji sõnastik #82 Nihongo shoho kanji sõnastik #83 Nihongo shoho kanji sõnastik #84 Nihongo shoho kanji sõnastik #85 Nihongo shoho kanji sõnastik #86 Nihongo shoho kanji sõnastik #87 Nihongo shoho kanji sõnastik #88 Nihongo shoho kanji sõnastik #89 Nihongo shoho kanji sõnastik #90 Nihongo shoho kanji sõnastik #91 Nihongo shoho kanji sõnastik #92 Nihongo shoho kanji sõnastik #93 Nihongo shoho kanji sõnastik #94 Nihongo shoho kanji sõnastik #95 Nihongo shoho kanji sõnastik #96 Nihongo shoho kanji sõnastik #97 Nihongo shoho kanji sõnastik #98 Nihongo shoho kanji sõnastik #99 Nihongo shoho kanji sõnastik #100 Nihongo shoho kanji sõnastik #101 Nihongo shoho kanji sõnastik #102 Nihongo shoho kanji sõnastik #103 Nihongo shoho kanji sõnastik #104 Nihongo shoho kanji sõnastik #105 Nihongo shoho kanji sõnastik #106 Nihongo shoho kanji sõnastik #107 Nihongo shoho kanji sõnastik #108 Nihongo shoho kanji sõnastik #109 Nihongo shoho kanji sõnastik #110 Nihongo shoho kanji sõnastik #111 Nihongo shoho kanji sõnastik #112 Nihongo shoho kanji sõnastik #113 Nihongo shoho kanji sõnastik #114 Nihongo shoho kanji sõnastik #115 Nihongo shoho kanji sõnastik #116 Nihongo shoho kanji sõnastik #117 Nihongo shoho kanji sõnastik #118 Nihongo shoho kanji sõnastik #119 Nihongo shoho kanji sõnastik #120 Nihongo shoho kanji sõnastik #121 Nihongo shoho kanji sõnastik #122 Nihongo shoho kanji sõnastik #123 Nihongo shoho kanji sõnastik #124 Nihongo shoho kanji sõnastik #125 Nihongo shoho kanji sõnastik #126 Nihongo shoho kanji sõnastik #127 Nihongo shoho kanji sõnastik #128 Nihongo shoho kanji sõnastik #129 Nihongo shoho kanji sõnastik #130 Nihongo shoho kanji sõnastik #131 Nihongo shoho kanji sõnastik #132 Nihongo shoho kanji sõnastik #133 Nihongo shoho kanji sõnastik #134 Nihongo shoho kanji sõnastik #135 Nihongo shoho kanji sõnastik #136 Nihongo shoho kanji sõnastik #137 Nihongo shoho kanji sõnastik #138 Nihongo shoho kanji sõnastik #139 Nihongo shoho kanji sõnastik #140 Nihongo shoho kanji sõnastik #141 Nihongo shoho kanji sõnastik #142 Nihongo shoho kanji sõnastik #143 Nihongo shoho kanji sõnastik #144 Nihongo shoho kanji sõnastik #145 Nihongo shoho kanji sõnastik #146 Nihongo shoho kanji sõnastik #147 Nihongo shoho kanji sõnastik #148 Nihongo shoho kanji sõnastik #149 Nihongo shoho kanji sõnastik #150 Nihongo shoho kanji sõnastik #151 Nihongo shoho kanji sõnastik #152 Nihongo shoho kanji sõnastik #153 Nihongo shoho kanji sõnastik #154 Nihongo shoho kanji sõnastik #155 Nihongo shoho kanji sõnastik #156 Nihongo shoho kanji sõnastik #157 Nihongo shoho kanji sõnastik #158 Nihongo shoho kanji sõnastik #159 Nihongo shoho kanji sõnastik #160 Nihongo shoho kanji sõnastik #161 Nihongo shoho kanji sõnastik #162 Nihongo shoho kanji sõnastik #163 Nihongo shoho kanji sõnastik #164 Nihongo shoho kanji sõnastik #165 Nihongo shoho kanji sõnastik #166 Nihongo shoho kanji sõnastik #167 Nihongo shoho kanji sõnastik #168 Nihongo shoho kanji sõnastik #169 Nihongo shoho kanji sõnastik #170 Nihongo shoho kanji sõnastik #171 Nihongo shoho kanji sõnastik #172 Nihongo shoho kanji sõnastik #173 Nihongo shoho kanji sõnastik #174 Nihongo shoho kanji sõnastik #175 Nihongo shoho kanji sõnastik #176 Nihongo shoho kanji sõnastik #177 Nihongo shoho kanji sõnastik #178 Nihongo shoho kanji sõnastik #179 Nihongo shoho kanji sõnastik #180
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 180 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indoraq Õppematerjali autor
Nihongo shogo kanji etümoloogiad ja tähendused

Sarnased õppematerjalid

Looduslik valik
1
pdf

Looduslik valik

│じ ば ヽ ん屹 - lt rqus,c,t'*'(Ac,!. ,,;c"1"ucfC1' QLU F幹 割 dαひC《 }F(櫂′ 売 (J々 4作 .プス 多 - 0"i,,ou*.'^wlr,>ed - 4OUJr-rc( on yttun0c*-aa. 盛 滋 ′ い イ′ γ惚 響 2縣 督 ld流 筋 に鴛搬 麟 M(∬為 ′施 ″

Bioloogia
Neutraalne evolutsiooniteooria ja selle erinevused neodarvinismist
1
pdf

Neutraalne evolutsiooniteooria ja selle erinevused neodarvinismist

l,lEutaq*tuq gVour.rStooNrTEoec(N )tr Sd-ue €er)Jsvr.:sef) OsoptR,((l(r^.tf(n vvqrltqfu*t't' ruse^'a^.,toovj{qoer"-u - Qvc&,.'*i-k **Y^.:H*r.^,^- *"*r**, -o^'". *l(u&-e-.rau.o''bvtogru'tpcal ffi cccwax ,}4,}t1r.) Lc"Uqurbtr,h^ nui^Jsri V'Fttsccdo"oX*, Lffte:cila*u*cfu *y: ffi*ffi;t;x'lrs;# ertc^-r't4t*^'Jtn* n!/r8ureie4' .o,*'ct!,u* .r^i.^ir,j,^ .* ., '*U,ll'o;ttt ))'itL}Js'r(^ *dYo)vra-tloP

Bioloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun