Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre...
Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt
Nii eraldati pildid üksikpiltideks, millest tekkisid märgid, neist said kindla tähendusega püsivad sümbolid, mõistemärgid vastavalt sõnade-mõistete arvule ühes keeles. Nende puhul on tegemist sümboolikaga. Näiteks ei tähendanud mesilane mitte ainult mesilast, vaid ka tööarmastust, visadust. Nii väljendatakse piltkirjas terveid abstraktseid mõtteseoseid, mõisteid- nimetatud ideograafiaks ehk mõistekirjaks. Need on muinasegiptlaste hieroglüüfid ehk mõiste-kirjutus piltkirjas, mis polnud keelega seotud.
· Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus rangetena pikk allee, mis · Templi seinu katavad kaunistab templisse värvikirevad viivat teed. hieroglüüfid ja · Ka seest kaunistasid reljeefid jumalate ning templi seinu ja valitsejate kujudega sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Püloon · sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks kaljutemplid
*peab elama *kirjandusteosed pähe *malm *muusika seostati loodusega koos- kangelastest, *kalender *templid Taeva ja kõlas Taevast, *maakaardid *maalitud Maajõududega esivanematest *vanim hieroglüüfid *teatrid arstiteaduslik *rikkalik ja *kutselised käsiraamat peen käsitöö muusikud *kompass *kohustuslik *siidiussi muusikaharidus
Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kuna nad oskasid arvutada ringi pindala, siis nad tundsid ka pii väärtust. Võime oletada, et nende järgi on ka meil võetud kasutusele suurus pii ning see ongi nende panus geomeetria seisukohalt tänapäeva. Egiptuses olid kõige haritumad preestrid ning nemad olid ka õpetajad, koolid asusid templite lähedal ja õpilasteks oli mingi protsent elanikkonnast. Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse. Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: O...
Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
3)Obeleskpülooni ees olev kõrge sammas karnak i tempel · pindala u. 300*100 m · · puudus oskus ilma sammasteta ehitada · sammastel hieroglüüfid · samasõul väga palju figuraalkompositsioone Ramses II tempel · kalju sisse ehitatud · sissekäigu juures tema kujud · hieroglüüfid, mis rääkisid tema elulugu Hatepsuti hauatempel · kaljusse osaliselt sisse ehitatud Skulptuur
1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi
Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu. Hieroglüüfid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tähistasid igasuguseid silpe, sõnu ,mõisteid ja häälikuid. 5.Millega kaunistati hauakambrite seinu ? Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : ümarad ja jäigad. 6.Nimeta 3 kuulsamat püramiidi . 1
Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja . See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki .Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja vaesematel rahvastel ei olnud selle jaoks piisavalt raha ,et koolis õppida . Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri .Kirja kirjutati savitahvlile ja pulgaga ,millel oli kiilukujuline ots . See kiri ei olnud nii raske nagu hieroglüüfid . Paljud said selle selgeks ja teadsid , mida miski sümbol või märk peaks tähendama . Selle kirja
Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Ats Hanst Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10B 31.10.2012 Arhitektuur, mida uut? Sfinksid Obeliskid Click to edit Master text styles Kaljuhauad Second level Palju templeid Third level Fourth level Fifth level (Kuningate org) Obeliskid Click to edit Master text styles Second level Päikesejumala auks Third level Teravatipulised Fourth level Fifth level 10-32m pikkused Kirjeldavad hieroglüüfid ...
ja 18. saj.) Keraamika Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Kalligraafia ...on hieroglüüfide peenelt väljajoonistamine ja nende kaunistamine. Kuna hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest, siis tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Head kalligraafiameistrid muudavad hieroglüüfid abstraktseteks piltideks ja võivad isegi kuulsa luuletuse täiesti loetamatuks muuta. Kalligraafia on spontaanselt hoogne, kuid elegantne ja dekoratiivne. Origami Paberi voltimise kunst. Kurgi volditakse enim. Haigele tehakse tuhat kurge, sest loodetakse, et seeläbi paraneb inimene kiiremini võib-olla seisneb lootus ka selles, et nende voltimiseks võtab piisavalt kaua aega, ja kui haige ära surnud pole, siis paraneb ta juba kindlasti
jumalaks 2) Egiptuses polnud vabu kodanikke ega rahvakoosolekuid 3) Sõjaväes olid Egiptuses talupojad, Mesopotaamias vabad kodanikud, ülikud, 4) Mesopotaamias mehel piiramatu võim 5) Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähem reguleeritud kui Egiptuses ( kirjutajad ) 6) --------,,------------ surmajärgsele elule ei pööratud nii palju tähelepanu 7) Mesopotaamias said inimesed jälgida loomade ohverdamist 8) Mesopotaamias kiilkiri, egiptuses hieroglüüfid 9) Mesopotaamias oli kirjaoskajate hulk suurem 10) ---------..--------- ehitati losse, müüre, tsirkuraate 11) Egiptuse kunstis kujutati põhiliselt vaaraoga seotud asju, mesopotaamia kunstis ka rahvast 12) Skulptuuride tegemine Mesopotaamias oli vähem arenenud kivi puudumise tõttu
Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet Atoni (Atoni silmapiir). Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse ainujumal. EGIPTUSE KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid Kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahepeal (eKr) ehk koos tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati hiraatilist kirja, mis oli lihtsam. EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus, mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates
muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost. Ka kirjakunst oli egiptlastele tähtis, sest need inimesed kes kirjutada oskasid pääsesid kas kirjutajaseisusesse või preesterkonda. Egiptuses olid kirjamärkideks hieroglüüfid, mis tähistasid mõistet või siis olid hoopis kaashäälikute sümboliteks. Hieroglüüfide hulka kuulusid ka seletavad märgid ehk determinatiivid. Kirjutati papüürusetaimest tehtud paberitaolisele materialile - papüürusele. Hieroglüüfid maaliti sellele pintsliga. Hieroglüüf kiri on keerukas ja ka selle õppiminie oli raske, sest kasutusel oli ligi 1000 tähemärki. Egiptlased kirjutasid ka novelle ja lühijutte üks kuulsaim neist on "Sinuhe jutustus", mis on hauakambri tekst võtmaks kokku lahkunu eluteed. Vähesed egiptlased küll oskasid kirjutada, aga ma arvan, et need kes sellest väga huvitatud olid ja tahtid natuke paremat elu, õppisid selle ära ning tegid endale sellega ainult head.
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 1-6.klass 1) MILLISES KEELES RÄÄGITAKSE AINULT KÄTE ABIL? Viipekeel 2) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 3) MITU RIIGIKEELT ON EESTIS? 1 4) MIDA SA TEED, KUI KASUTAD RUMALAID SÕNU? Ropendan 5) KAS LAUSE LÕPPU PANNAKSE PUNKT VÕI KOMA? Punkt 6) KAS IGAS RIIGIS ON OMA KEEL? Ei ole 7) KUIDAS NIMETATI EGIPTUSE KUNINGAID? Vaaraod 8) MILLIST LOOMA PIDASID ANTIIKAJA EGIPTLASED PÜHAKS? Kass 9) KREEKA NÄIDENDITES TÄITSID KÕIKI ROLLE MEHED. ÕIGE VÕI VALE? Õige 10) KAS EGIPTUSE KIRJASTIIL (HIEROGLÜÜFID) KASUTAB SÕNU VÕI PILTE? Pillte 11) MILLINE SEITSMEST MAAILMAIMEST ON SÄILINUD TÄNAPÄEVANI? Püramiid
valitseja. toimus pikk võitlus horose ja sethi vahel. jumalad kuulutasid HOROSE võitjaks ja valitsejaks. jumalanna Hathor- lehmasarvedega või peaga naine, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, kes oli saakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine. Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt. SURMAJÄRGSUS inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja viimisega. see toimus suure halamise saatel
lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati
maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentraliseeritud stabiilne jumalikustatud üks valitseja valitseja vaarao piiramatu võim hieroglüüfid kirjatundmine tagas kõrgema positsiooni kirjutati papüürusele astronoomia, matemaatika arstiteadus teadus arenes praktilisel vajadusel kultuur novell kirjandus hauakambrid templid ehitusmaterjaliks kivi
aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid desifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele. Sellest võis järeldada, et hieroglüüfid ei koosne üksnes sümbolitest. Champollion loetles Rosette'i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartussiga
piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis. Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas Assurbanipal lasi oma õpilastel kõigist tollal kättesaadavatest
näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri. Kuna olmeegi raidkirju on leitud väga vähe, siis pole seda suudetud desifreerida.Olmeegid raiusid oma hieroglüüfid kivist sammastele, altaritele ja sarkofaagidele. 5.Leiutised Olmeegid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeegid tundsid ka arve Püramiide ega templeid nad ei ehitanud. Kalender kiri
Märkimisväärne on jaapani maskinikerduskunst No-teatri tarbeks loodud eriilmelistes maskides. SKULPTUUR Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. KALLIGRAAFIA See on hieroglüüfide peenelt väljajoonistamine ja nende kaunistamine. Kuna hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest, siis tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Head kalligraafiameistrid muudavad hieroglüüfid abstraktseteks piltideks ja võivad isegi kuulsa luuletuse täiesti loetamatuks muuta. Kalligraafia on hoogne kuid elegantne ja dekoratiivne. IKEBANA See tähendab otsetõlkes "elava materjali seadmine vees" ja taimekunsti vormina on ta täiesti erinev Lääne-stiilist. Lääne-stiil loob lillekaunistusi,
htm ja kaitset symbols/p/Ankh.htm Khepri. Skarabeusi kuju. http://4.bp.blogspot.com/- http://www.landofpyramids.org/images/k IKby8jA9Z3A/UIMeUdylr3I/AAAAAAAAAlk/8Cyn9Oa- hepri-tomb-nefertari.jpg MXs/s1600/scarab+gold.jpg Hieroglüüfid Hieroglüüfid. http://discoveringegypt.com/egyptian-hieroglyphic- writing/egyptian-hieroglyphic-alphabet/ http://www.penn.museum/cgi/hieroglyphsreal.php? name=Joanna&inscribe=insrcibe Küsimused Nimetage 3 tuntud vaaraot. 3 tähtsat jumalat. 3 hauakambrit/templit. Kuidas nimetatakse kõige vanemaid hauakambreid? Mitut ajastut eristatakse Vana-Egiptuses? Mitu dünastiat?
Mõisted lk 40-45 Hieroglüüfid – Egiptuse kirjamärgid. Papüürus – kirjutusmaterjal, mis valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse ...
Maiad Hans Eschbaum Sissejuhatus Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele
tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailse või esemete kaalutletud paigutus näitavad, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on jaapanlased pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht kirjakunstil. Nende hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest ja tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Kalligraafia on spontaanselt hoogne, kuid elegantne ja dekoratiivne. Pärast II maailmasõda on Jaapan tormiliselt arenenud, muunud juhtivaks tehnika- ja tööstusriigiks ning kultuuris Läänemaailmale lähenenud. Paljud Jaapani kunstnikud on kaasa teinud rahvusvahelises avangardi arengus.
· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast
elust, et ta saaks surmajärgselt sama elu edasi elada. Hauakambrisse kuulusid ka maagilise tähendusega tektsid. Maat range kord, Vaarao ülesanne Ehnatoni valitsusajal hakkas päikesejumal Atonist järk-järgult kujunema Egiptuse ainujumal, kuid ta ei püsinud au sees kaua. MUISTNE EGIPTUS KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS Kiri kujunes välja tsivilisatsiooni tekkega. Kirjamärgid, hieroglüüfid on arenenud välja piltkirjast. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega. Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses.
koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides on koolivorm Õppeained.. Alates 7.kooliaastast õpitakse inglise keelt Emakeelele kulub palju energiat Kasutatakse Hiinast üle võetud kirjamärke - hieroglüüfe (kanji) Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, füüsika, keemia, muusika, kunst, kehaline kasvatus ja kodundus Õppeained.. 6.sajandil tulid Jaapanisse hieroglüüfid, aja jooksul võeti kasutusele ka kaks silpkirjasüsteemi - hiragana ja katakana. Algklassides alustatakse õppimist hiragana ja katakanaga, hakatakse juurde õppima hieroglüüfe 6. klassi lõpuks peab selgeks saama ca 950 hieroglüüfi 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi Tänan tähelepanu eest!
sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse Lõik Seinamaalid hieroglüüfid papüüruserullilt Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid – vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased
Third level Fourth level Fifth level Hieroglüüfkiri Egiptuses tekkis kiri koos riigiga aastal 3000 e.Kr. Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja seetõttu oli nende õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Vaatamisväärsused Egiptus ongi tervenesti üks suur vaatamisväärsus. Eelkõige on ta tuntud suurte püramiidide poolest, kuid seal on palju muudki huvitavat vaadata. PÜRAMIidid
külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse hieroglüüfid Lõik papüüruserullilt Seinamaalid Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene
Tätoveeringud Inimesed mõistavad tätoveeringuid väga erinevalt. Tätoveerimine on noorte seas laialt levinud ning uusi huvilisi tekib iga päev. Tänu Internetile ja tattoo teemalistele saadetele on inimesed hakanud mõistma, et tegu ei ole kaugeltki mitte ainult "vanglakunstiga".Tattoo on kõrgeima kunstivormi väljendusviis inimkehal. Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele ja uskumustele ja olid seotud iga teada oleva paganliku usuga. Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele anti müstiline või maagiline tähendus. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme jumalaga, ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse. Muistne tätoveering oli kasutusel s...
vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu. · Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht ,,Di-bao" ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani. · 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst. · 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi-Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid. · 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid. Euroopaski tunti tahveltrükki. Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti (lahtiste tähetüüpide abil trükkimise) ja see muutis sõnumite edastamise kiiremaks ja paljudele kättesaadavaks. Käsitsi paljundatud lehtede ilmumine ei lõppenud kuni 16. sajandi lõpuni.
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid na...
tehnika puudumist. Egiptlased katsid oma seinu ja obeliske reljeefidega. Neil kujutati enamjaolt inimesi. Populaarne viis oli kujutada inimesi nii öelda tüüpiliselt Egiptuse päraselt. Käed jalad külgvaates ja pea, kena aga otsevaates. Enamjaolt tehti reljeefid värviliselt, eelkõige pruuni värvi. Palju kujutati ka reljeefidel jumalaid. Neid kujutati inimese keha, ja looma või linnupeaga. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri. Laialt levinud kunstiliik oli Egiptuses skulptuurid. Kujud tehti väga suursuguselt, ja nagu astuva sammuna, kergelt naeratava suuga. Ehted ja klaasikunst oli samuti väga populaarne, ja ilmselgelt tehti seda usus koostööga. Ehteid kanti eluajal, ja pani peale surma kirstu kaasa. Pärast kuninganna Kleopatra surma 30.e.kr. hakkas Egiptuse kunst täielikult hääbuma. Kogu Egiptuse kunst oli seotud jumalatega, ehk usk oli olulisem roll
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises n...
astroloogia, astronoomia (päikesekalender) · Tihedad sidemed naabermaadega geograafiliselt avatud, tooraine vähesus. Savi oli külluses, peamine ehitus ja kirjutusmaterjal. Hetiidid ja Pärsia · Kiilkiri, Hieroglüüfid · Tsivilisatsiooni rajajad, tundmatu päritolu · Hetiidid-võtsid kasutusele raua rahvas sumerid nende järel aga semiidirahvad · Pärsia vallutas 6 saj. e kr Egiptuse, Uus- Babüloonia (Mesopotaamia), Vahemere idarannik, Iisrael ja Foiniikia · Linna tsivilisatsioon linn oli poliitiline,
EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sak...
Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks.
liivast radadega. Püramiidis on 2 märkimisväärset kambrit kuninganna kamber ja kuninga kamber. Arheoloogid on jõudnud järeldusele, et ilmselt oli kuninganna kamber algselt ehitatud Cheopsi jaoks, aga hiljem avastati, et kirst ei mahu käikudest läbi ja seetõttu ehitati teinegi kamber, mis oli suurem ja sinna viisid laiemad koridorid. Kuninganna kamber on olnud alati tühi ja seal on säilinud punases kirjas hieroglüüfid. 1992. Aastal avastati saht, mis viis kuninganna kambrini ja 2011.aastal viidi sinna pisike kaamera, millega uuriti üksikasjalikult sisu. Kuninga kamber on seest vooderdatud graniidiga ja selle kambri kohal on omakorda 5 kambrit, mis olid ehitatud ilmselt hauaröövlite ja kokkuvarisemise ennetamiseks. Kambrist läksid ka kaks pisikest sahti taevani välja, mis oli ilmselt rituaalsetel põhjustel, et hing saaks välja pääseda. Kasutatud allikad http://www.slideshare
Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana. Üheks tuntumaks (vanemaks) skulptuuriteoseks on Narmeri palett(reljeeftahvel, vanus ~5000 a.). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal
· Näiteks: Parthenon Ateena akropolil · Kreeka kunsti iseloomulikud detailid: Sammas · Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude
Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Kiri Egiptuse kiri kujunes tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid meenutavad piltkirja. Need tähistasid mõnda mõistet, aga ka konsonantide sümboleid. Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid determinatiivid. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende joonistamine võttis kaua aega. Igapäevases asjaajamises kasutati hieraatilist kirja. Kirjutati papüürusele ja seda tehti pintsliga. Haridus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all
käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
Riigikorraks oli maat ehk maailmakord, mis toimis tänu Vaarao valitsemisele. Mesopotaamia polnud nii stabiilne, kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ja teda peeti sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias olid linnriigid, mis moodustasid omaette sõltumatud riigid, kus igal linnal olid oma jumalad. Need olid tekkinud põhiliselt vallutuste teel. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid. Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Egiptlased kasutasid ehitustöödel geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Egiptus on vägagi tuntud püramiidide poolest, mis on ainus säilinud maailmame. Neid ehitati vaaraodele hauakambriteks. Usuti elu pärast surma ja hauakamber sisustati nagu Vaarao kodu, et ta saaks elada allilmas sama elu edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile
Narmeri pallett. See on umbes 3000 aastast e.Kr., kujutised on kahel pool, umbes 60 cm kõrge. Reljeefil on kujutatud vaarao Narmerit (arvatavasti Menese vanem nimi) Egiptust ühendamas. Lõunamaises rikkalikus päikesevalguses mõjuvad just süvend- ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride on lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Hieroglüüfid on teatavasti piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest (loomad, inimesed), mistõttu meie silmis pole selget piiri kirja ja üksnes pildina mõeldud reljeefide vahel. 8 9