üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist
l~opph¨a¨alikut, vanu l~opph¨a¨alikuid oli kolm korda v¨ahem, kolmek¨ um- ne ringis. Vanad l~ opph¨a¨alikud jaotusid omakorda kolme r¨ uhma: t¨aish¨a¨ali- kutega l~oppevad , sulgh¨ a¨alikutega k, t, p(f) l~oppevad ning na- saalidega ng, n, m l~oppevad . Vanad l~opph¨aa¨likud on esitatud tabelis lk.91. Sulg- ja t¨ aisl~opph¨a¨alikute omavahelist asendumist nime- tatakse , sama asi t¨ais- ja nasaal- l~opph¨a¨alikur¨ uhmade vahel on ning t¨ ais- ja sulg- h¨a¨alikur¨ uhmade asendu- mine on
annaabi.ee 
