Ettevõtluse konspekt (0)

ETTEVÕTLUSE KONSPEKT

PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS

1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED

Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel.
aeg
tegevus
Valikuvõimalused
valik
valiku põhjendus
RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid ? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised , ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid.
Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused).
majandustegevus
majanduslik subjekt
Piirang
soodsa hinnaga kaubad ja teenused
puhastamata reovesi avalikes veekogudes
toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük
stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele
TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt
Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud.
Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia.
Eneseteostuse vajadus
Tunnustusvajadus
Sotsiaalsed vajadused
Turvalisuse vajadus
Esmased vajadused
Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina? Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud . Arutlege tulemusi rühmatööna.
tegevus
võimalus
valik
vajadus
Kooliminek /tööleminek
minna jalgsi
bussiga
sotsiaalsed vajadused
turvalisuse vajadus
minna rattaga
minna bussiga
TARBIMINE JA OSTUOTSUS
Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid (kasulikke) hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne.
Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3)
Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup.
Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist.
Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid.
Ostusoov
Varasemad kogemused
Info otsimine
väärtushinnangud
Valik erinevate võimaluste vahel
infokanalid
Ostuotsus
Rahulolu või rahulolematus
Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist. Millised ostud tegid hetkeotsuse ajel , milliste ostude juures kaalusid pikemalt? Miks?
Kaup/teenus
hind
otsus
rahulolu
bussipilet
15.-
a) harjumuspärane ost
b) hetke ajel
c) kaalutud

väga rahul

rahul, sest teisteks valikuteks ei jätku raha

rahul, sest valisin parima

ei jäänud rahule, kahetsesin hiljem tehtud ostuotsust
Ülesanne 5. Võrrelge ülesandes 4 kirjeldatud ostuotsuseid omavahel 4-5 õpilasega rühmas ja püüdke leida vastuseid alljärgnevatele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel?

Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumist?

Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal?

Loetlege vähemalt 3 põhjust, miks on tarbijale kasulik ostuotsuse tegemisel järgida joonisel 3 kirjeldatud etappe ?

1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSE EELDUS - PIIRATUD RESSURSID JA PIIRAMATUD VAJADUSED. RESSURSID

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
Joonis 1. Maa kui ressurss.
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED)
MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.)
MAA
METS
ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS
Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond.
Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne.
Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.
Sõnal „kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks.
Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus.
Joonis Tootmisprotsess.
SISENDID
Mida?
Kuidas?
Kellele?

tooted

teenused ja info

saaste, jäätmed
VÄLJUNDID
TOOTMINE
Ülesanne 7. (rühmatöö) Arutlege, kuidas saaksite teie olla ettevõtlikud. Kirjeldage oma tegevusi alljärgnevas tabelis.
Tegevus
Isiklikus elus
Koolis
Kodukoha ühistegemistes
Kohalikes tegemistes
Ülesanne 8. (rühmatöö) Võttes aluseks ülesandes 6 kirjeldatud ressursid püüdke leida vastused järgmistele küsimustele:

Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks?

Milliseid ressursse teil napib?

Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid?
ETTEVÕTLUSE PÕHIKÜSIMUSED
Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele:

milliseid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?

kuidas neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?

kellele neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?
ETTEVÕTLUS JA ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID
Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks.
1) Tsvamajandus
2) Käsumajandus
3) Tavamajandus
4) Segamajandus
Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A – turumajandus B – käsumajandus C – tavamajandus

enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik

üksikisikutel puudub eraomand

tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest

kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve

valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis

tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised

majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord

tulu jagatakse sageli perekonna liikmete vahel võrdselt

erinevad turud toimivad hästi ja tasakaalustavad üksteist

1.3 TURG

Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad , ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused .
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.
Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse.
Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu .
Joonis Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik.
Ülesanne 12. (rühmatöö) Arutlege, kuidas teie ise osalete joonisel 4 toodud ringkäigus.
NÕUDLUS
Turul osalejad oleme me kõik. Rollist tarbijana kõnelesime selle peatüki alguses. Kuidas saada aga aru sellest, et me tarbijatena osaleme turul ka kaupade ja teenuste hinna ning koguste kujundamisel?
Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud.
Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel.
Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina .
Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele? Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused , ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega suurendab hinna alanemine tavaliselt kauba ostetavat (ehk nõutavat) kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Mida rohkem on aga turul ostjaid ehk nõudjaid, mida jõukamad nad on ning mida kallimad on teised niiöelda asenduskaubad , seda suuremaks kujuneb antud kauba nõudlus.
PAKKUMINE
Kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult ka kauba turule suudavad tuua, on pakkujad. Pakkuja võib olla nii tootja, müüja kui ka kaupade vahendaja. Kui tarbijad on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkujad vastupidi, tahavad oma kaupa müüa võimalikult kallilt. Kaupade ja teenuste tootmine nõuab mitmesuguste kulutuste tegemist. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks tagasi vähem raha kui selle valmistamisele kulus. Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad.
Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest.
Ülesanne 15. (rühmatöö) Milliseid nõudluse või pakkumise olukordi kajastavad allolevas tabelis toodud pealkirjad Eesti meediast ? Millised tegurid toodud näidetes mõjutavad kõige rohkem nõudlust ja pakkumist? Arutlege rühmas.
Pealkirjad Eesti meediast aastal 2006
Nõudlus
Pakkumine
“Ehitusbuum kinnisvaraturul kestab!”
“Kruntide hinnad kahekordistusid kolme kuuga.”
“ Koolides ei jätku õpetajaid.”
“Kuivus võtab tänavuse kartulisaagi!”
TURU TASAKAAL Näites 5 on kirjeldatud olukordi, kus nõudmine ja pakkumine turul ei ole tasakaalus. Sellist olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Meie näites on defitsiitseks kaubaks kartulid ja defitsiitseks ressursiks pedagoogiharidusega inimesed.
Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse aga ülejäägiks või võõrapärasemalt sufitsiidiks. Nõudlus ja pakkumine toimivad toimuvad turul üheaegselt ja seepärast kujuneb turuhind paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusel. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed.
Näide 6.
Oletame, et soovime osta koolipeoks 80 kilogrammi apelsine hinnaga 10 krooni kilogramm . Uurides olukorda turul, selgub , et sellist kogust sellise hinnaga ei pakuta. Selle hinnaga saaksime osta apelsine maaletoojalt, aga sellisel juhul peaksime ostma vähemalt 600 kilogrammi korraga. Järgnevas tabelis on esitatud kogused ja hinnad, millega turul apelsine pakutakse.
Hind
Pakutav kogus
kg
Nõutav kogus
kg
20.-
200
0
19.-
100
0
18.-
80
20
17.-
60
60
16.-
50
80
15.-
40
100
14.-
30
120
13.-
20
140
12.-
10
400
11.-
0
500
10.-
0
600
Nagu tabelist näeme, on hinnaga 12 krooni kilogrammi eest saadaval ainult 10 kilo apelsine. Kui tahame saada 80 kilogrammi apelsine, on nende hind 18 krooni. Kuna meil nii palju raha pole, on kaks võimalust, kas apelsine üldse mitte osta või osta vähem kui esialgu kavandatud. Ka pakkujad on huvitatud sellest, et tarbija ikkagi ostaks, sest ostu mittetegemisel ei saa ka pakkuja tulu. Oletame, et otsustame lõpuks vähendada ostetavate apelsinide kogust 60 kilogrammile kui kilohinnaks kujuneb 17 krooni. See on vastuvõetav ka pakkujale. Selliselt kujunes apelsinide turuhinnaks 17 krooni, mis on vastuvõetav nii pakkujale kui ka ostjale.
Ülesanne 16. Võttes aluseks eelnevas näites toodud nõutavate ja pakutavate koguste ning hinna arvandmed , arvuta defitsiidi või ülepakkumise kogused. Defitsiidi kogused tähista miinus märgiga ja ülepakkumiskogused pluss märgiga.
Hind
Pakutav kogus
kg
Nõutav kogus
kg
Puudu- või ülejääk turul
20.-
200
0
19.-
100
0
18.-
80
20
17.-
60
60
16.-
50
80
15.-
40
100
14.-
30
120
13.-
20
140
12.-
10
400
11.-
0
500
10.-
0
600
Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed.
Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. Error: Reference source not found 600
hind
kogus
TURUHIND
Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: 1. nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine
2. tootjate ja tarbijate suunamine
3. tulude jaotus
Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad. Hind peegeldab kauba väärtust nii ostjatele kui ka müüjatele. Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele.
Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse.
Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad.
Ülesanne 17. (Vaatlus rühmatööna). Võrrelge ühe toidukauba (näiteks leib) hindasid samas müügikohas ja erinevate müügikohtade vahel. Mida saab selle võrdluse põhjal järeldada? Leia tegevuse käigus vastused ka allolevatele küsimustele.
kaup
müügikoht
hind
hinnang

Kuidas mõjutab hindasid defitsiit? 2. Kuidas mõjutab hindasid ülepakkumine? 3. Kuidas mõjutab hindasid konkurents?

1.4 ETTEVÕTLUSE TEGEVUSVALDKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID

Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled Sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab?
Joonis 5. Leiva “ teekond ” tarbijani .
TARBIJA OSTAB JA TARBIB
KAUPMEES MÜÜB TOODET
PAGAR VALMISTAB TOOTE
MÖLDER TÖÖTLEB VILJA
PÕLLUMEES KASVATAB VILJA
Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis.
tegevusala
tootmisressursid
Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks
Põllumees kasvatab vilja
(viljakasvatus)
maa
põllumaa
keemiatööstus
väetised
kapital
traktorid
kombainid
Jne.
energeetika
masinatööstus
kütus
elekter
traktorid
töö
agronoomid
traktoristid
õmblustööstus
toiduainetööstus
haridussüsteem
riietus
toit
töötajate kvalifikatsioon
Mölder töötleb vilja
(vilja jahvatamine)
maa
kapital
töö
Pagar valmistab toote
maa
kapital
töö
Kaupmees müüb toodet
maa
kapital
töö
Ainuüksi ühe toote – leiva, tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd suur hulk inimesi ning on seotud palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos.
Näiteks omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused , kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus , tervishoid , riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Erasektorisse kuuluvad ettevõtted.. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtetest eraomandisse.
Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar -, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks.
Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega.
Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud.
Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris.
Error: Reference source not found
Ülesanne 17. Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb primaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
tegevusvaldkond
ettevõte
Põllumajandus
Metsamajandus
Kalandus
Mäetööstus
Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted.
Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris.
Error: Reference source not found
Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
tegevusvaldkond
ettevõte
Töötlev tööstus
Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus
Ehitus
Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus - ja toitlustamine, veondus , laondus ja side, finantsvahendus , kinnisvara- ja muu äritegevus jpm.
Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris.
Error: Reference source not found
Ülesanne 19 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb tertsiaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
tegevusvaldkond
ettevõte
Jae- ja hulgikaubandus
Hotellid ja restoranid
Veondus, laondus ja side
Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus
Ilu- ja isikuteenindus
Ülesanne 20. Millistesse tegevusvaldkondadesse majandussektoritesse kuuluvad ettevõtted, kelle põhitegevust kirjeldati ülesandes 16. Täitke tabel.
põhitegevus
tegevusvaldkond
majandussektor
viljakasvatus
vilja jahvatamine
leiva küpsetamine
leiva pakendamine ja müük
Ülesanne 21. Kõige rohkem inimesi töötab tertsiaar ehk teenindussektoris. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt vähenenud nende inimeste arv, kes töötavad primaarsektoris. Võttes aluseks toote valmimisel põhitegevusega kaasnevad tegevused (varemkirjeldatud ülesandes 16), leidke 4-5 õpilasega rühmas vastused järgmistele küsimustele:

Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused majanduses? Sõnasta vähemalt kaks põhjust.

Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik teenindussektorit?

Mis võivad olla tertsiaar ehk teenindussektori kasvu põhjused kiire majanduskasvu aegadel ?
1.5 RIIGI ROLL JA FUNKTSIOONID MAJANDUSES ja ETTEVÕTLUSES
Peatüki algul kõnelesime sellest, et kõik majandustegevuses osalejad ehk majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Saime teada, et tarbijate nõudmistele tuginev tootmine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse. Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu korraldamisse.
Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib riigi maj-ga seotud ülesanded kokku võtta järgmiselt:

• majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse
  
• majanduse stabiliseerimine
  
• vaba konkurentsi tagamine turul
  
• tulude ümberjaotamine
  
• ühishüviste pakkumine
  
• ETTEVÕTLUSE SOODUSTAMINE
  

Lisaks loetletud ülesannetele tegeleb riik ka riigikaitse ja avaliku korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni.
Avalike hüviste pakkumise üle riigis otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Valitsuse ehk avaliku sektori üksuste hulka kuuluvad:

• seadusandlikud asutused (Riigikogu)
  
• keskvalitsus (ministeeriumid)
  
• kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused)
  
• muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.).
  

Lisame juba tuttavasse majandustegevuse ringkäigu mudelisse ka valitsuse. Joonis 8 iseloomustab valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeid, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana . Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine.
Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus.
Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid.
tegevus
teostaja
ressursid
Riiklike õppekavade koostamine
Koolide remont
Teede korrashoid
Tervishoiu teenuse tagamine
RIIGIEELARVE , MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID
Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust.
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on riigieelarve Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, kus määratakse kindlaks valitsuse järgmise aasta planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad .
Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma:

tarbimiskulutused , mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele

riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.)

subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused , pensionid jms.)

riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa)
Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest.
Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal.
Error: Reference source not found
Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve
Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis).
Error: Reference source not found
Maksusüsteem
Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet:

fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse

reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine
Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud:

maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks , sotsiaalmaks)

maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks )

maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks )
Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks . Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
Joonis . Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal.
maks või makse
Maksumäär
Tulumaks
21%1
Sotsiaalmaks,
millest pensionikindlustus
millest tervisekindlustus
33%
20%
13%
Käibemaks
20%
Töötuskindlustusmakse,
millest töötaja
millest tööandja
0,9%
2%
1%
Kohustuslik pensionikindlustusmakse
2%
Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest riigile tagasi maksma? Milline on suurus, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab? Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel.
Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2 500 eurot aastas. Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Proportsionaalset maksu nimetatakse ka võrdsustavaks maksuks. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks.
Progresseeruv tulumaks võtab suurema tuluga inimestelt ka suurema maksu. Oletame, et 2 500 eurose aastasissetulekuga inimene maksab maksu 20 protsenti, samal ajal kui 10 000 eurolise aastasissetulekuga inimene maksab 40 protsenti. Selle tulemusel maksab neli korda suurema sissetulekuga inimene kaheksa korda suuremat tulumaksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse Eestis ka astmeliseks tulumaksuks.
Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem ? Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele .
Ülesanne 23. Marge brutopalk kuus on 1 000.- eurot. Milline on Marge sissetulekult arvestatav tulumaks ja töötuskindlustus aastal 2012 / 2013 ? Arvuta. Liida maksukuludele ka tarbimisega kaasnev käibemaksu osa. Kui suure osa väljateenitust panustab Marge riigieelarvesse?
Sarnaselt üksikisikuga on ka riigi huvi hoida eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve korral katavad kogutulud kogukulusid. Eelarve ülejääk tähendab, et kogutulud on suuremad kui kogukulud. Eelarve ülejääk tekib majanduskasvu tingimustes kui suurenevad tavaliselt ka maksutulud , sest maksubaas tarbimise näol kasvab. Seevastu majanduslanguse ajal võib tekkida eelarve defitsiit, sest maksutulud kahanevad ja kogutulud on väiksemad kui kogukulud. Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse üks tähtsamaid ülesandeid.
Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP
Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks ja majanduskasvu väljendamiseks kasutatakse sisemajanduse ja rahvamajanduse koguprodukti näitajaid. Käesolevas õpikus käsitleme lihtsuse huvides neist vaid esimest. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), inglise keeles Gross Domestic Product (GDP) on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses.
SKP arvutamisel võib lähtuda kolmest erinevast vaatenurgast, nii toodangust, tuludest kui ka kuludest. Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Selle eksitava mõju vältimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel.
Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades.
Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hindasid võrreldavates ( baasaasta ) püsivhindades. Kui näiteks kõikide kaupade hinnad kallinevad kaks korda, aga toodangumaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb samaks. Nominaalset SKP-d võib oluliselt mõjutada inflatsioon . Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
Joonis SKP muutus Eestis 1991-2005
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti majandus 2006.
Joonis 14. Inflatsiooni muutus Eestis aastatel 1993 – 2005.
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti majandus 2006.
Iseseisev töö. Uuri järgmiseks tunniks, milline oli Eesti majanduskasv ja inflatsioon aastatel 2006 ja 2007. Kas tead ka milline on progroos 2008 aastaks?

1.5 RAHA, SELLE FUNKTSIOONID JA OMADUSED

Vajadus raha järele tekkis koos kaubavahetuse sünni ja arenguga. Kauges minevikus elatusid inimesed sellest, mida nad ise suutsid põllult ja metsast hankida. Toidu ja ka muude eluks vajalike hüviste valik oli üsna ühekülgne. Ühtede hüviste ülejääk ja soov saada teisi hüviseid tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetus toimus nii öelda kaup-kauba vastu ehk bartertehinguna. Hüviste vahetuste mahu kasvades kasvas ka selles osalejate arv. Sobivate vahetuskaupade kokkuviimine muutus keeruliseks. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida võimalikult paljud vahetuste osapooled tunnustaksid ning kasutaksid. Selleks saigi raha. Läbi aegade on rahana kasutatud erinevaid asju ehk nn ekvivalentkaupu, mida võib nimetada kauprahaks. Rahaks on olnud näiteks sool, vili, tubakas , teokarbid, pärlid, karusnahad, kariloomad ja erinevad väärismetallid.
Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutamist võimaldav maksevahend hüviste eest tasumisel ja maksude maksmisel.
Olenemata sellest, millises vormis raha esineb, kannab see endas kolme funktsiooni: vahetus- ehk maksevahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend ehk väärtuse säilitamise vahend.
Raha funktsioonid
Raha kui vahetusvahendi kasutuselevõtt võimaldas kauplemisel kiirendada erinevate hüviste vahetust. Kujutage ette olukorda, kus jäätisemüüja, kes soovib osta kasukat , peaks püüdma leida sobivat vahetuspartnerit kaup-kauba vastu ehk bartertehingus. Kõigepealt oleks tal vaja leida üles inimene, kes pakub müüa kasukat ja soovib vastu saada toatäit jäätist. Teiseks probleemiks on tõsiasi, et jäätis võib vahetuse käigus rikneda. Vahetades aga oma kauba või ka oma tööaja raha vastu, on võimalik valida, millal ja kellega ning missuguses ulatuses järgmisi tehinguid tehakse.
Raha kui arvestusühik aitab mõõta kauba või ressursi väärtust. Muidugi on võimalik mõõta kaupade väärtust ka teiste kaupadega. Näiteks võiks ju poes kirjutada hinnasildile, et 1 kilo kartuleid maksab 2 kilo porgandeid ja see omakorda maksab pool kilo banaane, kuid sellisel moel rehkendamine on äärmiselt keerukas. Majandusteadlikult nimetatakse selliseid hindasid relatiivseteks ehk suhtelisteks hindadeks. Kaupade ja hüviste võrdlemine rahas väljendatud hindade abil on aga märksa lihtsam ja kõigile arusaadavam.
Raha kui akumulatsiooni- ehk väärtuse säilitamise vahend võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida . Säästes ja kogudes oma sissetulekud hoiustesse, on seda võimalik hiljem kasutada erinevate hüviste tarbimiseks . Samas toimib raha kui rikkuse kogumise vahend siiski ainult stabiilsete või langevate hindade korral, kõrge inflatsiooni tingimustes kaotab raha oma suhtelist väärtust ehk ostuvõimet.
Raha omadused
Lisaks eeltoodud kolmele funktsioonile on rahal järgmised omadused:

Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne. Ühiskondades, kus raha väärtus kõigub (tõuseb või langeb), kaotavad inimesed selle vastu usalduse ja otsivad teisi vahetusvahendeid.

Raha peab olema kergesti äratuntav ja raske järele teha. Paberi kvaliteet ja vesimärgid teevad paberraha võltsimise väga keeruliseks.

Raha peab olema kergesti kaasaskantav. Näiteks keeglikuulid ei oleks rahana kuigi praktilised.

Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel. Valitud materjal peab olema sobiva vastupidavusega. Sellel põhjusel kasutatakse paberraha trükkimiseks ülikvaliteetset paberit.

Raha peab olema jaotatav. Üks põhiline raha eelis võrreldes vahetuskaubaga on võimalus seda väiksemateks võrdseteks ja mõõdetavateks osadeks jagada ning vastupidi.

Raha peab olema homogeenne2 ja teda on vaid piiratud kogus. Sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. Kui valitsus otsustaks mingil põhjusel lihtsalt raha juurde trükkida, kaotaks raha kiiresti oma väärtuse.
Raha kui maksevahend
Sularaha koosneb paberrahast ja müntidest. Tänapäevase paberraha eelkäijaks on kullaseppade võlakirjad. Keskajal kujunesid just kullasseppadest esimesed, meie mõistes, pankurid. Kuidas? Kullasepad pidid kulla varude kaitsmiseks looma vastavad hoiutingimused. Inimesed hakkasid oma kullavarusid hoidma kullasepa juures, saades temalt vastu dokumendi (võlakirja), kus oli kirjas, kui palju kulda oli hoiule antud. Seda dokumenti hakati tunnustama ka maksevahendina.
Aastal 2006 on Eestis sularahana käibel Eesti kroon. Seaduslik ainuõigus Eesti krooni käibele laskmiseks ehk emiteerimiseks ja käibelt kõrvaldamiseks on Eesti Pangal. Samuti on Eesti Pangal kohustus varustada raharinglust vajaliku hulga sularahaga.
Enamik maksetest tehakse tänapäeval sularahata. See tähendab, et rahapakkide asemel kasutatakse elektroonilist ehk digitaalset ja plastikraha.. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada vajalikud maksetehingud läbi internetipanga. Oma igapäevaseid sisseoste tehes ei ole enam vaja rahapakki kaasas kanda, piisab kui Sul on taskus pangakaart. Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto , millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart . Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses. Krediitkaardiga on võimalik teha suuremaid oste kui hetkel arvelduskontol olev rahasumma võimaldab. Hiljem, kui uus raha arvelduskontole laekub, arvestab pank krediidisumma ja kogunenud intressid sellest maha.
Ülesanne24. Leia alljärgnevast loetelust üles ja kriipsuta läbi 3 ebaõiget vastust.
Raha peab olema:

• kergesti äratuntav ja raske järele teha
  
• riigilipu värvides
  
• vastupidav ja kulumiskindel
  
• purunematu
  
• jaotatav
  
• ümmargune
  
• üldtunnustatud ja stabiilne
  

PANGANDUS EESTIS Pangandussüsteemi toimimisel on oluline roll riigi keskpangal. Eesti keskpank on Eesti Pank, mis allub Riigikogule ja tegutseb Eesti Panga Seaduse alusel. Keskpanga peamiseks ülesandeks on tagada riigi raha, rahapoliitika ja -süsteemi stabiilsus ning toimimine. Selleks korraldab keskpank raha emissiooni, kehtestab kommertspankadele arvestuse ja aruandluse korra ja teostab nende üle järelevalvet.
Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. aastal hakkas Eestis kehtima nn. valuutakomitee põhimõtetele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. See tähendab, et Eesti krooni vahetuskurss eurosse (15,6466 krooni = 1 euro)on fikseeritud seadusega ja seda saab muuta ainult Riigikogu. Kõik Eestis käibelelastud kroonid peavad olema tagatud kulla või välisvaluuta reservidega ja ringluses olevat rahahulka saab suurendada ainult reservide suurendamisel.
Eesti pangandussüsteemi iseloomustavad kaks märksõna: universaalpangandus ja Skandinaavia finantsgruppide osalus meie kommertspankades.
Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus pangasaali minnes on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada ka nõustamist nende tehingute sooritamiseks. Ka Eesti kommertspangad tegutsevad kõigis finantsvahenduse harudes: võtavad raha hoiule, annavad laenu, tegelevad väärtpaberite vahendusega, nende tütarettevõtted pakuvad kindlustus - ja liisinguteenuseid jne.
PANGATEENUSED
Kommertspankade pakutavad teenuste valdkonnad võib üldistatult jagada kolmeks:

maksete teostamine

hoiustamine

laenamine ja investeerimine3
Maksete teostamine on enimlevinud pangandustehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Kõige esmalt aga on vaja omada raha isiklikul arvelduskontol, mille avamiseks tuleb külastada lähimat pangakontorit. Edasistes maksetoimingutes on juba aga võimalik hakkama saada ise pangakontorisse minemata. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti. Lisaks nii Eesti-sisestele kui ka välismaksetele on võimalik internetipangas taotleda laene ja pangakaarte, avada hoiuseid ja teha teisi pangatehinguid, kasutada e-teenuseid, näiteks vaadata oma hindeid e-koolist. Makseid on võimalik teostada ka pangaautomaatides üle maailma, samuti raha arvelduskontolt välja võtta ja kontrollida kontoseisu.
Hoiustamine tähendab raha, erinevate väärtpaberite ning –asjade tähtajalist või –ajatut oma arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt kantakse sinna kliendi igakuine sissetulek, mida saab siis kasutada erinevate hüviste eest tasumisel. Nõudehoiusel olevat raha saab klient kasutada igal ajahetkel. Tähtajalise ehk deposiithoiuse puhul huvitab klienti teenitav intress. Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid.
Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi, otstarbe järgi võib eristada näiteks tarbimis-, eluaseme-, hüpoteek-, arveldus- ja õppelaenud.
Ülesanne 25. Arutlege omavahel rühmas ja pange kirja kõik pangateenused, mida olete kasutanud või kasutate. Seejärel koostage kirjalik ülevaade lähima panga noortele suunatud teenustest, kasutades interneti abi või külastades pangakontorit. Võrrelge seniseid teadmisi uue infoga . Mida uut saite teada ja õppisite?
INVESTEERINGUD
Inimestele on omane tahe säästa tuleviku tarbeks. Seetõttu on üsna tavaline, et majapidamised ei kuluta kohe kogu sissetulekut tarbimisele , vaid osa pannakse kõrvale suuremate ostude (maja, auto vms), vanaduspäevade või reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse säästmiseks. Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi.
Säästud on osa sissetulekust , mida kohe ei kulutata hüviste tarbimiseks.
Säästmine on tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimine tulevase tarbimise heaks.
Pangad kasutavad hoiustatud raha, laenates seda välja ettevõtjatele, kes ostavad endale vajalikke tootmisvahendeid, ehitavad uusi tootmishooneid vms. Sellis tegevust nimetatakse investeerimiseks. Investeeringute all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ning kaubavarudele. Laiemas mõistes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali4 kasvatamist ühiskonnas.
Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest.
Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline seetõttu, et siis saavad ka teised ühiskonna liikmed seda kasutada. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel.
Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse ja investeeritakse raha ning laenatakse seda välja.
Investeeringud võib jagada reaal - ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse.
Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused järgmistele küsimustele:

• kui palju me investeeringult teenime?
  
• kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste?
  
• kui lihtne või keeruline on investeeringu tagasimuutmine rahaks?
  
• kas investeeringult teenitav tulu on maksustatud?
  
• kui suur on igakuine investeeringuks vajalik miinimumsumma ja kas selle tasumine on Sulle jõukohane?
  
• mis on meie investeerimise eesmärk – kas regulaarne sissetuleku lisa või suurem kogusumma tulevikus?
  

Üksikisiku pikaajalisi säästmise eesmärke aitavad kõige paremini saavutada finantsinvesteeringud. Samas on kõik pikaajalised investeeringud seotud suuremal või vähemal määral riskiga . Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erinevate investeerimisvõimaluste riskist ja võimalikust tulususest annab ülevaate joonis 12.
Joonis Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu.
aktsia
investeerimisfond
pensionifond
tulusus
võlakiri
pangahoius
risk
Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus , mis pahatihti jääb alla inflatsioonile. See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb.
Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringute näitavad, et pikaajaliselt suudavad just võlakirjad ja aktsiad pakkuda inflatsiooni ületavat tulusust. Siinjuures on oluline nii riski hajutamine erinevate aktsiate vahel kui ka pikaajalisuse faktor.
Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirja kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab väljaandja võlakirja omanikule intressi.
Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale.
Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiaid on kahte liiki: lihtaktsia ja eelisaktsia . Lihtaktsia annab selle omanikule hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel. Eelisaktsia ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osasaamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel.
Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamaksed.
Ülesanne 26. Arvuta säästude kogusumma järgmistes näidetes.
Mart säästab iga nädal 100 krooni. Kui palju säästab Mart 1 aastaga? 3 aastaga? 10 aastaga?
Martin säästab iga kuu 1000 krooni. Kui palju säästab Martin 1 aastaga? 3 aastaga? 10 aastaga?
Proua Mänd säästab 5000 krooni kuus. Kui palju säästab proua Mänd 1 aastaga? 3 aastaga? 10 aastaga?
Ülesanne 27. Kui palju võidaksid eelneva ülesande tegelased kui nad investeeriksid oma säästud aastase 2,5% intressiga? Arvuta.

PEATÜKK 2. ETTEVÕTLUS

ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA
Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida . Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist.
Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste vähene huvi võistluse vastu, treeneri ajapuudus , treeningupaiga hõivatus, osalejate loobumine, jne. Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid, kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui ta ei suudaks veenda kursusekaaslasi kulutama oma vaba aega võistlusteks ettevalmistumisel.
Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne.
ÜLESANNE 1
Koos sõpradega soovid (soovib sinu laps/ tuttav) suve veeta ettevõtlikult ja teenida endale raha. Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks ja mida selle jaoks pead tegema?
Raha teenimise võimalused
Tegevused võimaluse realiseerimiseks
Teenitav summa
Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused : loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lähenemised), enesekindlus, sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus
hea kohanemisvõime, optimistlikkus
ÜLESANNE 2
Märgi järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid täiendada eelnevat loetelu ).
Ettevõtliku inimese isiksuseomadused

Kõik ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest suurema ettevõtlikkuse poolest.
Ettevõtja on isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel väljendub kasu saamise ootuste mittetäitumises või halvemal juhul, äritegevuse ebaõnnestumise korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses. Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja.
Ettevõtjana tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h. eesmärgi seadmine , jne.), suhtlemisoskus , liidriks oleku oskus , läbirääkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analüüsioskus, koostööoskus.
Mitmeid neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest.
ÜLESANNE 3 Arutle teemal „Kas igaühest võib saada ettevõtja?”
ÜLESANNE 4
Ettevõtjana tegusemise eelduseks on kindlad isiksuseomadused ja oskused ning iseenda tundmine võimaldab hinnata oma võimalusi äri teha. Loetle kümme tugevust ja kümme nõrkust, mis võivad mõjutada Sinu edukust ärimaailmas.
MINU TUGEVAD KÜLJED
MINU NÕRGAD KÜLJED

Ettevõtja tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks midagi muud, kui ainult raha teenimine . Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada.
Ettevõtjana tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla iseenda peremees , ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või kaupu valmistada ja müüa.
Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja iseendale. Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule palgatööst, vaid ettevõtlusest.
Palgatöötaja on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb töötajale täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte tegevuse käigus.
Alateema : „Eesti elanike ettevõtlikkus”
ÜLESANNE 5
Arutle teemal „Miks elanikkonnast vaid väike osa on huvitatud ettevõtjana tegutsemisest, kuigi enamus leiab, et iseenda jaoks töötamine on meeldivam , kui kellegi teise jaoks töötamine?
ÜLESANNE 6
Külasta enda õpitavas valdkonnas töötavat töötajat ja ettevõtjat ja vii läbi küsitlus nende tööalase tegevuse kohta.
ÜLESANNE 7
Märgi ettevõtjana tegutsemise eelised võrreldes palgatöötajaga.

ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUSVORMID JA ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE

• Mis on ettevõte?
  
• Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul?
  
• Kuidas alustada ettevõtlusega?
  
• Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud?
  
• Milline on ettevõtja vastutus?
  
• Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine?
  
• Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses?
  

Ettevõtlus on regulaarne majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba või teenuse tootmisest ja müügist. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik.
Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust . Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed , raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses.
Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne.
Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega.
Ettevõtja
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
Isik, kes pakub oma nimel kaupu ja teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
ÄRIÜHING
Füüsiline isik on inimene, füüsiliseks isikuks oled Sina ise. Majandustegevuses saab füüsiline isik osaleda iseenda nimel. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreeritakse Maksu- ja Tolliametis või Äriregistris. Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvestada.
Äriühing on juriidiline isik, mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil. Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole võimalik ise tegutseda, sest tal pole käsi ja jalgu ega ka iseseisvat mõtlemist. Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed.
Näiteks, kui Jüri loob äriühingu kaubandusega tegelemiseks osaleb ta äritegevuses äriühingu nimel, füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb ta majandustehinguid aga iseenda nimel.
Ettevõtlusvormi valikul lähtutakse mitmetest asjaoludest sealhulgas vajaliku algkapitali suurusest , ettevõtte loomise kergusest, kapitali juurdehankimise võimalusest, ettevõtte juhtimise paindlikkusest, jne. Arvesse ei jäeta võtmata ka ettevõtlusesse paigutatud kapitali kaotamise võimalust.
Äritegevuse käigus tuleb ettevõtjal pidevalt vastu võtta otsuseid. Langetatud otsused mõjutavad
ettevõtte tegutsemise edukust. Kindlasti püüab ettevõtja anda endast parimat ja teha õigeid valikuid, kuid vahel võib ebaõigete otsuste langetamine ja liigsete riskide võtmine tuua ettevõtjale rahalisi kohustusi, mida ta ei ole suuteline täitma.
Täisvastutusega omanikud vastutavad ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad nad isiklikult võlad tasuma . Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila , säästud jne.) kaotuse.
Füüsilisest isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik. Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest.
Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali.
Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu kohustuste eest.
Täisühinguks on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe, tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga.. Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele, kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all. Üks osanikest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, teine osanik on usaldusosanik, kes vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapitali suurus minimaalselt on 2 500 eurot. Iga osaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest. Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 25 000.- eurot. Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult aktsiakapitali ulatuses.
Aktsiaselts on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS.
Tulundusühistu on äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele ( finants )rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne.
Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana.
ÜLESANNE 8
Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga?
FIE-na tegutsemise eelised
FIE-na tegutsemise puudused
ÜLESANNE 9 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused:
SARNASUSED:
ERINEVUSED:
FIE ja äriühingute eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted.
Mittetulundusühendused on isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi. Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja sihtasutused, mis on loodud kindla eesmärgi elluviimiseks. Mittetulundusühenduste teenitud tulu kasutatakse tegevuskulude katmiseks, seda ei või jaotada kui kasumit liikmete vahel.
ÜLESANNE 10
Nimeta mõni mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb
Alustavatele või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused.
ÜLESANNE 11
Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus?
Riigi poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele finantseerimistooteid.
Internetist leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast informatsiooni ja viiteid infoportaalist www. aktiva .ee
ÜLESANNE 12
tutvu infoportaaliga www.aktiva.ee ja märgi, millist infot said infoportaali külastusest.
Ettevõtlusinkubaatorid pakuvad alustavale ettevõtjale tema vajadustest lähtuvat ärinõustamist ja koolitust. Samuti aitavad ettevõtjat tehnilise poole pealt, annavad soodsa hinnaga kasutada ruume , arvutit või muud kontoritehnikat. Pakuvad tugiteenust (sekretäri-, raamatupidamisteenus ), mida alustav ettevõtja vajab, kuid mille ülevalpidamiseks esialgu tal raha võib nappida.
Ettevõtjale pakuvad tuge ja tegutsemiseks vajalikku teavet ka mitmed muud organisatsioonid, kuhu ettevõtja võib astuda liikmeks. Enamasti osutavad nad teenuseid ka mitteliikmetele.
ÜLESANNE 13 Märgi millistest organisatsioonidest võivad informatsiooni, nõustamist, rahastamist, abi tööjõu hankimisel jne. saada Sinu õpitavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. (Ülesande täitmisel võid kasuta erialaõpetajate abi).
Ettevõtlusega alustamine on oluline otsus. Enne ettevõtjana tegutsemisema hakkamist tuleb enda jaoks vastused leida mitmetele küsimustele sealhulgas:

• Millises majandusvaldkonnas tegevust alustada? Kaaluda tuleb erinevaid võimalusi ja valida just see tegevus, mis kõige paremini ühtib huvide, oskuste ja võimalustega.
  
• Millist kaupa või teenust turul pakkuda? See tähendab idee väljatöötamist, toote kohta lisainfo hankimist, näidise valmistamist, toote testimist, parandamist ja tootmise kavandamist.
  
• Asukoht? Kas plaanitud tegevus sobib sellesse ümbruskonda? Kas läheduses leidub majandustegevuseks vajalikke ressursse? Kui ligipääsetavas kohas ettevõte asub?
  
• Millised on juba olemasolevad vahendid, mida tuleb juurde muretseda?
  
• Kuidas tegevust rahastada? Millised väljaminekud kaasnevad ettevõtte käivitamisega?
  Tegevuse rahastamine võib toimuda isiklike säästudega, sugulastelt või sõpradelt saadud summadega, äripartnerite säästudega, laenudega finantsasutustele või toetustega riiklikest ettevõtluse toetusprogrammidest.
  
• Milline ettevõtluse vorm valida? Kas tegutseda üksinda või koos äripartneritega?
  
• Milline on tööjõuvajadus? Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab? Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad töötajad? Millist koolitust vajad ise?
  

ÜLESANNE 14
Oled otsustanud peale kooli lõpetamist alustada ettevõtlusega ning kavatsed avada juuksuritöökoja. Sul on olemas raha hädapäraste töövahendite ostmiseks ning kahe kuu ruumide rendi maksmiseks. Rahast jääb aga puudu juuksuritöökoja sisustamiseks. Millised oleksid Su võimalused raha juurde hankimiseks, et soetada 60000 krooni maksev sisustus ?
ÜLESANNE 15
Loetle milliseid tingimusi peab arvesse võtma järgmistele ettevõtetele sobiliku asukoha valimisel:

• kellaparandusäri
  

• ehitustarvete hulgimüügi ettevõte
  
• toidukauplus
  
• kalakasvatustalu
  

ÜLESANNE 16
Tiina ja Mart elavad looduskaunis kohas suures talumajas väikese järve kaldal . Nende peres kasvab kaks last. Kahe aasta eest diagnoositi Mardil haigus, mis ei võimaldanud tal enam endise tööga tegeleda. Viivitamatult pidi ta oma elus tegema suuri muudatusi. Tiina, kes sellel ajal tööl ei käinud, leidis endale töökoha, et pere kuidagi toime tuleks. Mart ei norutanud kaua, ta otsustas hakata tegelema turismiga. Kodukoht oli kaunis, maja suur ja tegevus ise võimaldas tal kodus samaaegselt laste järele vaadata ja klientidega suhelda. Ta ideeks oli pakkuda linnakärast väsinud vanematele koos lastega vaikset suvist puhkamisvõimalust.
Mardi endine töö oli seotud müügiga, seetõttu oli ta hea müügimees ja omas tihedaid sidemeid suure tutvusringkonnaga. Paar kuud, peale idee tekkimist luua turismiettevõtte, oli ta juba leidnud endale kliente ja tulevik tundus kindlustatud. Mardi ettevõte alustaski tegevust.
Suvine periood möödus Mardil väga edukalt, puhkajaid oli palju ja sissetulek hea. Sügisepoole, kui algas lastel kool, hakkas aga ettevõtte sissetulek ootamatult kahanema . Järjest vähem oli Mardi juures puhkavaid peresid.
Mardil tekkisid raskused laekunud arvete tasumisega ja peagi pidi ta minema varemkogutud säästude kallale, et tasuda liisingumakseid.
Mida Sinu arvates jättis Mart arvesse võtmata oma turismiettevõtte rajamisel?
Kuidas peaks Mart muutma oma tegevust, et müügi tagasilangust ei toimuks ?

ETTEVÕTTE ÜLESEHITUS JA ETTEVÕTTE TEGEVUSE KIRJELDUS
Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on saada kasumit ja suurendada ettevõtte omanike rikkust. Eesmärgi täitmiseks peab ettevõte müüma kaupu ja teenuseid, millele tarbijad on nõus kulutama raha.
Ettevõttel on kaupade tootmiseks ja teenuste valmistamiseks vaja tööriistu, seadmeid, ruume, jne. Need on ettevõtte toimimiseks vajalikud tehnilised vahendid. Erinevate ettevõtete näiteks põlevkivikaevanduse ja õmblusettevõtte nõudmised tegutsemiseks vajalike seadmete osas on erinevad. Kasutatavad töövahendid ja tootmismeetodid avaldavad töö tegemisele suurt mõju.
Ettevõte vajab tegutsemiseks piisaval arvul kompetentseid töötajaid. Ettevõttes luuakse ametikohad vajalike tegevuste järgi. Töötajatelt nõutavad oskused ja teadmised ametikohtadel on erinevad.
Ettevõttes moodustatakse üksused erinevate ülesannete täitmiseks. Tootmisosakonna ülesandeks on toodangu valmistamisega, müügiosakond tegeleb toodangu müügiga, raamatupidamine peab arvestust majandustehingute üle, jne.
Kõik ettevõtte valdkonnad on omavahel seotud ja peavad moodustama edukaks tegevuseks ühtse terviku. Kliendilt tellimuste vastuvõtmisel tuleb arvesse võtta tootmisosakonna võimet tellimus tähtaegselt täita jne.
Ettevõtte kogu tegevuse korraldamiseks kujundatakse välja struktuur. Struktuur ehk ülesehitus näitab ettevõtte üksuste omavahelisest asetust ja määrab ära õigus-, vastutus- ja alluvussuhted ettevõttes.
Seega on ettevõte süsteem, mille üksikud osad inimesed, struktuur ja vahendid mõjutavad üksteist. Ettevõtte tegevusele avaldab mõju ka väliskeskkond (üldine majanduslik olukord, konkurendid, kliendid jne.).
ÜLESANNE 21
Anna ülevaade ühe oma õpitavas valdkonnas tegutseva ettevõtte tegevusest. Ettevõtte tegevuse kirjeldamisel pööra tähelepanu järgmistele punktidele:

• ettevõtte nimetus,
  
• asukoht,
  
• ettevõtlusvorm,
  
• asutamise aeg ja ajalugu,
  
• tegevusvaldkond,
  
• ettevõtte kaubad ja teenused,
  
• turg,
  
• konkurendid,
  
• ettevõtte tööjõud,
  
• ülesehitus.
  

2.4 Ettevõtte asutamine
Ettevõtte asutamine algab äriideest (joonis 5). Kui äriplaani koostamise käigus, pärast turu analüüsi ja finantsarvestusi on ettevõtja kindel äriidee tasuvuses, siis võiks alustada ettevõtte asutamist. Ettevõtte asutamine on rida järjestikuseid toiminguid.
Kõigepealt peab ettevõtja lahendama rahastamise küsimuse. Milliste vahenditega katab ettevõtja käivitamisperioodi kulud (investeeringud), sõltub iga ettevõtja võimalustest. Kellel on piisavalt isiklikke sääste, mida ettevõtlusesse paigutada, kellel on võimalus taotleda stardiabi või laenu võtta, millist olemasolevat vara saab ettevõttes kapitalina kasutada.
Ettevõtlusvormi on ettevõtja valinud tõenäoliselt juba äriplaanis, kuid enne, kui alustatakse ettevõtte registreerimist, tuleks kõik võimalused veel läbi kaaluda.
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on tõsine tegevus, sest kõigepealt on nimi oluline ettevõtte ja selle toodete turunduses , kuid lisaks peab see vastama teatud nõuetele. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . (taluniku puhul võib see sisaldada ka ainult talu nime), teised äriühingud saavad oma nime ärinime valida äriseadustiku reeglite järgi. Uue ettevõtte käivitamisel on ärinime vaja kohe ettevõtte asutamisdokumentides.
Iga ettevõtja peab olema teadlik oma valdkonna äritegevust reguleerivatest seadustest. Kas on vaja tegevusluba või litsentsi ettevõtte loomisel, sõltub tegevusalast, mida tootma ja müüma hakatakse. ´
Kui tulevase ettevõtte rahastamise küsimus on lahendatud , ettevõtlusvorm ja ärinimi valitud, otsustab ettevõtja (üks või mitu asutajat) ettevõtte asutamise ja vormistab äriseaduses ettenähtud dokumendid .
Kui asutamiseks vajalikud dokumendid (sõltuvalt ettevõtlusvormist) on notari poolt kinnitatud, saab need esitada äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrid asuvad neljas piirkonna Maakohtutes: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohtus.
Pärast seda, kui ettevõtte on äriregistris registreeritud, tuleb sellest teatada kohalikus Maksu-ja Tolliameti büroos ning ka haigekassas ja töökaitseinspektsioonis.
Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad end registreerida ka vaid kohalikus Maksu- ja Tolliametis (mitte äriregistris), kuid ainult juhul, kui nende aastane läbimüük on allpool käibemaksukohustuse piiri (16 000.-eur 2011.a)
Ettevõtte registreerimisest alates tuleb korraldada ettevõtte raamatupidamine. Kas selleks palgatakse eraldi inimene, teeb seda ettevõtja ise või ostetakse raamatupidamisteenus mõnelt vastavalt firmalt, sõltub ettevõtlusvormist, ettevõtte suurusest ja ettevõtja enda võimalustest.
1 Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult ettevõttest dividendina väljavõetud kasum, töötajate mitterahaline palgatulu ( erisoodustused ), samuti kaudne kasumi jaotamine kingituste ning annetuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Ettevõtte arengusse investeeritud jaotamata kasumit ei maksustata.
2 Ühtlaste omadustega
3 investeerimist ei tule lugeda panga põhiliseks majandustegevuseks, vaid reaalses elus ettetulevaks võimaluseks panga kasumit suurendada. Teoorias eeldatakse, et investeerivad laenude saajad, mitte pank ise.
4 Majandusteadlased kasutavad kapitali mõistet tavaliselt reaalse kapitali (nt. tootmisriistad ja masinad ), mitte aga finantskapitali (nt. aktsiad, obligatsioonid , pangahoiused) tähenduses.