Maaettevõtluse arvestuse/eksami konspekt (0)

1. Loovus ja innovatsioon
Loovus   ehk   kreatiivsus   on   ideede   loomise   kulg,   innovatsioon   nende   sõelumise,
täiustamise  ja  rakendamise  kulg.  Loova tegevuse  käigus toimub  uute  ideede  sünd.
Innovatsioon  on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede
täiustamist   ja   praktilist   lahendamist.   Loovuse   avaldumiseks   on   vaja   asjatundlikust,
loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud
toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine,
uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine.
2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks
Kolm   põhivõimalust   ärivõimaluse   leidmiseks   on   jälgida   trende,   leida   ja   lahendada
probleem ning täita lünk turul.
3.     Ä   riidee ellu rakendamise p    õ   hilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettev    õ   tte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Väljavalitud ideedele
tuleb teha põhjalik analüüs.  Äriidee ellu rakendamise põhilised etapid on: (1) Äriidee
leidmine   ning   selle   väljatöötamine   ning   prototüübi   valmistamine;   (2)   Äriidee
teostatavuse   analüüs   et  teada   saada,   kas   äriidee   on   ka   ärivõimalus;   (3)   Ärimudeli
koostamine; (4) Äriplaani koostamine. Äriidee põhikomponentideks on kolm küsimust:
(1) Kes on sihtrupiks?; (2) Mida neile pakutakse?; (3) Kuidas äris tegutsetakse?
4.   Ettevõtjaks   olemine,   ettevõtjaks   hakkamise   põhjused   ja   soovid,   ettevõtja
iseloomuomadused, ettevõtluspädevused, ettevõtjale vajalikud oskused, teadmised ja
kompetentsid?
Ettevõtjaks hakatakse tavaliselt 2 põhjuse pärast:  (1) Soovitakse  alustada oma äri.
Näiteks   puudub   võimalus   leida   töö   või   palgatöö   ei   taga   äraelamist;   (2)   Võimalus
alustada   oma   ettevõtet,   kuna   on   olemas   näiteks   vajalkud   teadmised.  Ettevõtlik
inimene   on:  (1)   Konkurentsivõimaline   töövõtja;   (2)   Aktiivne   kogukonnas;   (3)   Hea
tööandja; (4) Riske võttev ettevõtja. Ettevõtjal peaks olema järgmised isikuomadused:
(1)   Vaimne   võimekus   (loovus,   inteligentsus);   (2)   Teotahe   (soov   midagi   ära   teha
allaandmata);   (3)   Vastutusvõime   (võimekus   vastutada   ja   olla   enda   peremees);   (4)
Suhtlemisoskus   (hea   suhtlemisoskus   partnerite,   klientide   ja   töötajatega);   (5)
Enesekindlus ja otsustusvõime (usk endasse ja optimistlik suhtumine); (6) Eesmärkide
seadmise oskus (jõuline ja sihikindel tegutsemine eesmärkide nimel); (7) Valmisolek
riskida (julgus tegutseda ebakindlates tingimustes).
5.   Ettevõtja   erinevad   käsitlused   (ettevõtja   sissetuleku   tagamiseks,   ideegeneraator,
manager-ettevõtja, professionaal-ettevõtja, investor ettevõtja)?
Manager-ettevõtja  - iseloomulik elustiiliettevõttele, kus ettevõtja juhib ja korraldab
ettevõtte   igapäevast   tegevust   ise.   Ettevõte   ei   ole   orienteeritud   uute   võimaluste
leidmisele ning majanduslikule kasvule.
Investor ettevõtja  - iseloomulik investorile, kes on teinud ettevõtte,  või tegutseb
üksikisikuliselt.   Ta   otsib   kohti,   kuhi   paigutada   oma   raha,   näiteks   kasvavatesse
aksiatesse või krüptorahasse.
Professionaal-ettevõtja  -   iseloomulik   ettevõtjale,   kes   tegutseb   ettevõtlusega
igapäevaselt.
6.   Ettevõtluse   olemus,   ettevõtlusprotsess,   selle   erinevad   definitsioonid,   kes   on
ettevõtja, mis on tema isepärased tunnused?
Ettevõtlus - uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga viia ellu oma
äriidee, seejuures täites seotud osapoolte huvid. Ettevõtluse juriidilised vormid on FIE,
täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
Ettevõtja  - isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks, juhtides ise ettevõtet ja kannab
sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. Ettevõtja võib
olla ka investeerija, kes investeerib raha ärisse, et saada tulu. Ettevõtja on peamine
mootor turumajanduses. 1


Maaettevõtlus -  vorm, vaadeldakse maapiirkonnast tegutsevaid ettevõtteid milleks
võib   olla   traditsiooniline   põllumajandus,   mahepõllumajandus,   metsandus,
alternatiivtegevused,   mitmekesistamine   ja   maaelu   arendus,   sh.   turism   ja   kohalik
algatus. 2


7.   Ettevõtete   klassifikatsioon   (mikroettevõtted,   väikeettevõtted,   suurettevõtted)
nende eripärasused?
Mikroettevõte  - ettevõte, milles on 0-9 töötajat ning mille käibe või bilansi maht ei
ületa 2 miljonit eurot. 92% ettevõtteid on mikroettevõtted.
Väikeettevõtted - ettevõte, milles on 10-49 töötajat ning mille käibe või bilansi maht
ei   ületa   10   miljonit   eurot.   Juhtimine   toimub   omanike   poolt.   7%   ettevõtteid   on
väikeettevõtted.
Keskmine ettevõte - ettevõte, milles on 50-249 töötajat ning mille käive ei ületa 50
miljonit   eurot   või   bilansi   maht   ei   ületa   43   miljonit   eurot.   0,8%   ettevõtteid   on
keskmised ettevõtted.
Suurettevõtted - ettevõte, milles on üle 250 töötaja.  0,2% on suurettevõtted.
8. Ettevõtte visioon, missioon, põhiväärtused-olemus ja eripärasus.
Missiooni  - ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. Pannakse paika, kuidas jõuda
visioonis püstitatule. Missioon peaks olema meeldejääv, lühike ja kergesti arusaadav.
Missioon   peaks   ideaaljuhul   peegeldama   missioonitunnet,   mida   ettevõtte   töötajad
tunnevad.   Tuleks   vastata   ka   küsimustele   kellele,   milliseid   vanuseid   ning   kuidas
ettevõte rahuldab klienti pikas perspektiivis
Visioon - kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis ning
kuhu soovitakse välja jõuda. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse
ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.
Visiooni iseloomujooned: ideaali kirjeldamine, ei sisalda numbreid, on suunanäitajaks,
iga ettevõte kohta erinev, teadvustatud tervele meeskonnale.
Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad.
Nad   aitavad   sageli   saavutada   suuremat   ühtekuuluvustunnet   ja   kui   nende   viimine
töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib
see   oluliselt   kaasa   aidata   ettevõtte   edukusele.   põhiväärtused   mõjutavad
organisatsioonikultuuri väljakujunemist
9. Turunduse olemus.
Turundus  -  tegevuste   kompleks,   mis   hõlmab   turu-uuringuid,   toote   kujundamist,
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks
on  õppida   tundma   tarbijate   vajadusi,   neid   rahuldada   ja   samal   ajal   saavutada   ka
ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline
kokkusobivus.   Turundus   koosneb   turundusmeetmestikust,   mis   omakorda   jaguneb
toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks.
10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik.
Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate
vajadustele,   tunnustele   ja   käitumisele.   Peamiseks   eesmärgiks   on   leida   parimaid
võimalusi   pakkuvad   segmendid.   Turusegment  on   sarnaste   vajadustega   tarbijarühm,
kes reageerib  ühesuguselt teatud turundustegevusele.  Segmenteerida võib ühe (nt.
vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine
võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
turunõudmistega;   (3)   oskuslikult   paigutada   turundusressursse;   (4)   Paremini   hinnata
ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi; (5) konkreetsemalt püstitada
turunduse eesmärke.
11. Toote elutsükkel.
Toote elutsükli all mõistetakse antud kauba turul tegutsemise aega. Toote elutsükkel
saab alguse esimeste eksemplaride müügileilmumisega ja lõpeb antud toote viimaste
esindajate mahamüümisega. Toote elutsükkel jaotatakse neljaks faasiks: sisenemine
ehk juurufaas, kasvufaas, küsusfaas ja langusfaas.
12. Hinnapoliitika.
Hinnapoliitika - hind kõrge või madal, kas hind sõltub tootest saadavatest kasudest
või   kuludest   või   hoopis   konkurentide   hinnast,   kui   aktiivselt   tehakse   soodustusi. 3


Hinnapoliitika   peamised   hinnakujundamise   põhimeetodid   on:  (1)   Kulukeskne
(lähtutakse   kuludest,   millele   lisatakse   teatud   protsent.);   (2)   Lähtumine   tarbija
hinnatajust   (mõjutatav   turundusmeetmestiku   teiste   elementidega);   (3)
Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral).
Toote   juurutusfaasis   kasutatakse   kahte   peamist   strateegiat:  (1)   Turu   koorimise
strateegia   korral   kasutatakse   kõrget   alghinda,   ostjateks   on   vaid   teatud
turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse
järgmine   kiht.   Eelduseks   on   piisav   nõudlus   kõrge   hinna   juures,   selgelt   eristuv   ja
konkureerivatest toodetest parem toode ja/või konkurentide takistatud turule pääs. (2)
Turuhõlvamise   strateegia   korral   kasutatakse   madalat   alghinda.   Luuakse   suur
tootmispotentsiaal,   saavutatakse   minimaalse   hinna   abil   võimalikult   suur   turuosa   ja
tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise
eeldused on hinnatundlik turg ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind
peab hoidma konkurente eemal. 
13. Müügitoetuspoliitika
Toetusmeetmestiku   (ehk   turunduse   kommunikatsiooni)   koostisosadeks   on   reklaam,
isiklik   müük,   suhtekorraldus   ja   müügi   edendamine.  Olulisemad   eesmärgid
müügitoetuse juures on: (1) Nii lõpptarbijate kui ka vahendajate informeerimine uutest
toodetest. (2) Tarbijaid veenmine ostma neid tooteid, mille olemasolust ollakse juba
teadlikud, ostukäitumise ja kindla kaubamargi valiku mõjutamine. (3) Tarbijatele juba
hästi juurdunud kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine.
14. Mõisted
Alternatiivkaup     –   Alternatiivsed   hüvised   on   kaubad,   mille   tootmiseks   kasutatakse suures   osas   samu   ressursse.   Alternatiivkauba   hinna   tõus   toob   kaasa   antud   kauba
pakkumise vähenemist.
Turu puudujääk ehk defitsiit - Nõudlus on turul pakkumisest suurem.
Turu ülejääk, ehk sufitsiit - Pakkumine turul ületab nõudmise.
Maksimumhind     -   seadusega   kehtestatud   kõrgeim   hind,   mida   antud   hüvisele kehtestada võib.
Ettevõte  -   õiguslikult   ja   korralduslikult   vaadeldav   kui   iseseisev,   eraldatud   varaga
tegutsev majandusüksus.
Piiratud ressursid  - Ressursid, mida pole kunagi piisavalt palju, nagu näiteks aeg,
joogivesi ja nii edasi.
Miinimumhind  -   seadusega   kehtestatud   hind,   millest   allapoole   ta   langeda   ei   tohi
(näiteks miinimumpalk). 
Turu  tasakaal  -   olukord,   kus  nõutava  ja  pakutava   kauba  kogused   on   mingi   hinna
juures võrdsed.
Tasakaaluhind     -   näitab,   millise   hinna   juures   on   tarbija   valmis   ostma   ning   tootja valmis pakkuma ühesugust kogust toodet või teenust.
Tarbijahinnaindeks  -   iseloomustab   tarbekaupade   ja   tasuliste   teenuste   hindade
muutust turul ja majanduses. THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust
mingil kindlal perioodil. Seda kasutatakse ka inflatsiooni arvutamisel.
Lõpptarbimine  -   toimib   siis,   kui   kaup   või   teenus   on   ostetud   ning   see   läheb
lõpptarbimiseks   mingi   vajaduse   rahuldamiseks.   Lõpptarbimisel   olevat   toodet   ei
kasutata enam ühegi teise toote või teenuse valmistamiseks.
Leibkond  –   majapidamisüksus,   mille   moodustavad   ühise   eelarvega majapidamisotsuseid langetavad inimesed.
Pere – inimesed või nende hulk, kes kuuluvad leibkonda.
Mikroökonoomika  -  lähtutakse   üksikust  majandussubjektist,   kes  teeb   eeldatavasti
hulgaliselt   majandusotsuseid   (nt.   majapidamine   tarbimise   ja   säästmise,   ettevõte
tootmise   ja   investeerimise   kohta).   Kirjeldatakse   nii   neid   otsuseid   kui   ka   nende
tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.
Makroökonoomika - majandussubjektid koondatud sektoriteks, üksikhüvised hüviste
komplektideks ja hüviste turud eri liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). 4


Majandusteooria  -   on  õpetus   sellest,   kuidas   inimesed   kasutavad   oma   piiratud
ressursse tekkinud vajaduste rahuldamiseks.
Tasakaalukogus     –   tootjatele   ja   tarbijatele   vastuvõetav   hinna   ja   koguse kombinatsioon.
Asenduskaup – kaup, millega saab teist kaupa asendada.
Täiendkaup     – koos mingi teise kaubaga eksisteeriv kaup. Normaalkaup     - kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Inferioorne kaup     - kaup, mille nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb.  Nõudlus  - seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil
soovivad   ja   suudavad   osta.   Nõudlus   mõjutavad   tarbijate   sissetulek,   teiste   kaupade
hinnad, tarbijate ootused, tarbijate arv, eelistused ja tarbijate maitse.
Pakkumine  -   seos   kauba   hinna   ja   selle   koguse   vahel,   mida   tootjad   soovivad   ja
suudavad   antud  ajaperioodil  müüa.  Pakkumist  mõjutavad  tehnoloogia  tase,  vajalike
ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused ja tootjate arv.
Monopol –   turul   üks   ettevõte,   toodang   on   unikaalne,   turule   sisenemine   raske,
monopol määrab hinna.
Monopson  - ostjaga turg, kus ostja loodab  pakkujate vahelisele konkurentsile, mis
kindlustab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga.
Monopolistlik konkurents     – monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis
võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. 
Oligopol –   turul   väike   arv   ettevõtteid,   toodang   eristav   kui   ka   mitteeristav,   turule
pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata.
Oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal
tuleb arvestada, mida teine pakub. Võib olla ka turgusid, kus üks ostja sooritab tehingu
ühe müüjaga. See on kahepoolne monopol.
Tava-   ehk   traditsiooniline   majandus  -   majandus   on   üles   ehitatud   tavadele   ja
traditsioonidele.   Kõige   paremini   iseloomustab   seda   majandamisviisi   sõna
naturaalmajapidamine.   Majanduse   põhiküsimused   lahendab   perekond   või
hõim.Tegeldakse   tavaliselt   algelise   põllumajanduse   ja   käsitööga.   Tootmine   toimub
algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. 
Käsu- ehk plaanimajandus - põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid
võib   ja   oskab   korraldada   üks   keskus.   Sellist   majandamisviisi   on   rakendatud
sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või
religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja
poliitika   lähevad   vastuollu,   peab   järele   andma   majandus.Selles   majandussüsteemis
pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda.
Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib
ka   tugev   valitsuse   sektor.   Alati   on   sellised   kaupu   ja   teenuseid,   mille   nõudmist-
pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus (haridus,
riigikaitse, tervishoid jne.). 
Turumajandus - majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid
vabalt   kokkulepitud   hindade   alusel.   See   on   selline   süsteem,   kus   isiklikest   huvidest
lähtuvalt   kasutatakse   riigi   majandusressursse   kõige   efektiivsemal   moel.   Majanduse
kolmele   küsimusele   vastatakse   üksikisiku   tasemel.   Valdavaks   on   eraomandus.
Turumajanduse   suurim   puudus   on,   et   see   toimib   vaid   teatud   kindlatel   eeldustel.
Turumajanduse   võlusõna   on   konkurents.   Valitsused   ja   inimesed   ise   kehtestavad
igasuguseid piiranguid turul, seega täielik turumajandus pole ka võimalik.
Avalik   hüvis ehk üldkasutatav   hüvis (ühiskondlik   kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup)  -  hüvis,   mille   tarbimine   on   konkurentsitu   ja
välistamatu.
14. Iseloomustage majanduse kolme põhiküsimust: mida toota? kuidas toota? kellele
toota?
Mida toota? - Tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja
on   nõus   nende   eest   maksma.   Eestis,   avatud   turu   tingimustes   tulevad   kõne   alla 5


tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis.Turule ilmuvad need kaubad, millele on
ostujõuline nõudmine.
Kuidas   toota?  -   Majanduslikult   mõtlev   ettevõtja   peab   valima   enda   jaoks   sobiva
ressursside kombinatsiooni.Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest.
Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kallist tehnoloogiat.
Kellele toota? - Igal ettevõtjal peab silme ees olema alati tarbija.Umbisikuline toode
jääb tavaliselt müümata.
15. Millised ressursid on majanduskasvu aluseks?
Ressursid   on   kõik   tootmissisendid,   mida   kasutatakse   ettevõtlustegevuseks.
Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö (jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 6


16. Mida käsitleb ettevõtte majandusõpetus?
Ettevõtte   majandusõpetus   käsitleb   ettevõtte   kulude   ja   tulude   olemust,
marketingteooriat,   finantsjuhtimist,   organisatsiooni   ülessehituse   põhimõtteid,
ettevõtlusriskide   hindamist   ning   strateegilise   ja   taktikalise   planeeringuga   äriplaani
koostamist.
17. Millised on valitsuse ehk avaliku sektori kaks peamist funktsiooni?
Avaliku   sektori   tuumaks   on   riik.   Avalik   sektor   tegeleb   peamiselt   riigi   ja   elanmike
valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peamised funktsioonid on rahvusvahelise
julgeoleku tagamine ja elanike sotsiaalse heaolu garanteerimine ning riigimajanduse
juhtimine.
18. Mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT)?
Sisemajanduse   kogutoodang   (SKT)   ehk   sisemajanduse   koguprodukt   (SKP)   on   mingil
kindlal territooriumil (nt. Eestis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
19. Mida mõõdab rahvamajanduse kogutoodang (rahvamajanduse koguprodukt, RKT,
RKP)?
Rahvamajanduse   koguprodukt   (RKP)   ehk   rahvamajanduse   kogutoodang   (RKT)   on
teatud   perioodi   (tavaliselt   aasta)   jooksul   riigi   tootmistegurite   loodud   kaupade   ja
teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses.
20. Mida väidab nõdulusseadus?
Nõudlusseadus väidab, et muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind,
seda väiksem on nõutav kogus.
21. Nimetage ja selgitage nõudlust mõjutavad tegurid?
Teiste   kaupade   hinnad  –   Pakutava   kauba   hind   sõltub   teiste,   asendus-   või
täienduskaupade hindadest.
Sissetulek  – Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovibad ja suudavad nad osta rohkem
kaupu igal hinnatasemel.
Rahvaarv  – Nõudlus sõltub rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust, mida suurem
see on, seda suurem on nõudlus kaupade või teenuste järgi.
Tarbijate maitse ja eelistused – Erinevad inimesed eelistavad erinevaid kaupu või
teenuseid. Eelistused iseloomustavad tarbija suhtumist tootesse
22. Mida väidab pakkumisseadus?
Pakkumisseadus väidab, et muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote
hind, seda suurem on pakutav kogus. 
23. Nimetage ja selgitage pakkumist mõjutavad tegurid?
Teiste   kaupade   hinnad  –   Kaubad   on   sõltuvuses   üksteise   hindadest   ning   võivad
teineteist   täiendada.   Ühe   kauba   hinna   tõus   toob   kaasa   teise   kauba   pakkumise
suurenemise.
Tootmistegurite   hinnad  –   Kui   kauba   tootmiseks   kasutatava   töö   ja   kapitali   hind
tõuseb, siis väheneb ka pakkumine.
Tehnoloogia  –   Uus   tehnoloogia   aitab   vähendada   tootmiskulusid   ja   suurendab
pakkumist.
Tootjate   arv  –   Kui   turule   siseneb   uusi   kauba   tootjaid,   siis   suureneb   ka   kauba
pakkumine.
24. Mida kirjeldab ja kajastab tootmisvõimaluste kõver?
Tootmisvõimaluste   kõver   (TVK)   on   erinevate   hüviste   tootmiskombinatsioon
olemasolevate   ressursside   ja   tehnoloogia   korral.   Tootmine,   mis   toimub
tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital)
on hõivatud.
25. Nimetage nõudluse hinnaelastsuse mõjurid? 7


Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie
ostuotsuseid,   kuidas   me   ostjatena   reageerime   hinnamuutusele.  Nõudluse
hinnaelastsust mõjutavad tegurid on:  (1) Asenduskaupade arv ja lähedus; (2) Kauba
kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5)
Hinnatase. 8


26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid?
Pakkumise   hinnaelastsus   tähendab   seda,   et   kui   suur   mõju   on   hinnamuutusel
pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on
väike,   siis   pakkumine   on   jäik.  Pakkumise   hinnaelastsust   mõjutavad   tegurid   on:  (1)
Muutused tootmise piirkuludes (nt. tehnoloogia muutus, energiakulu või tööjõuhind);
(2) Muutus müüjate või tootjate arvus; (3) Ootuste muutus.
27. Selgitage täieliku konkurentsi olemust ja tunnuseid?
Täielik konkurents – turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, kes
pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad nõudmise-pakkumise põhjal. 
Täieliku konkurentsi tunnused on: (1) Müüjaid on turul palju ning ükski müüja ei suuda
turuhinda mõjutada; (2) Tooted ei erine oma omaduste poolest eriliselt; (3) Müüjatel on
vaba   võimalus   tulla   turule   või   sealt   lahkuda;   (4)   Ostjatel   on   info   majanduslike
tingimuste kohta. 9