KAUBANDUSETTEVÕTLUS
KONSPEKT
PEATÜKK
1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis
Kaubandus
on
institutsiooniline majandusharu , mis hõlmab kõiki töötajate ja
tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest,
millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse.
Tegevuslikus
mõttes on kaubandus
igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt
tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus
tehingud ).
Kaubandust
võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja
otsevahetust
majandussubjektide vahel.
Majandussubjektid on tarbijad
ehk
majapidamised , ettevõtted ja riik.
1.1
MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED
Majandus
on kogu ühiskonna
ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste
eelduste pideva
taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki
inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine
mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus,
piirkonnas või kogu riigis.
Ettevõtlusest
arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid
ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust. Ettevõtluse ja
majanduse (kaubanduse) põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on
nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine.
Ülesaanne
1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul sellel nädalal. Kirjelda neid ostuotsuseid, mis on tehtud kaubandusettevõttes.
Tegevus
Valikuvõimalused
valik
valiku põhjendus
MAJANDUSLIK
KÄITUMINE
Ratsionaalne majanduslik käitumine
tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda
jaoks
suurimat kasulikkust
mingite piirangute raames. Sarnaste
huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes
või mis on majandussubjektid?
Majandussubjektid
on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik.
Tarbijad
tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste
kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid
(edaspidi hüviseid).
Ettevõtted
püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte
omanike tulusid.
Riigi
kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu.
Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on
üheselt ja objektiivselt raske määratleda.
Joonis
1. Majandussubjektid ja nende huvid kaubandustegevuse kontekstis.
Ülesanne
2. Millise
majandussubjekti huvisid ja eesmärke
kirjeldavad tabelis esitatud
olukorrad kaubandustegevuse kontekstis.
Arutle rühmas või
pinginaabriga, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel
piirangud (raha, aeg, info ja teised
ressursid või seadusandlikud
kitsendused).
Tegevuse kirjeldus
majanduslik
subjekt Piirang
soodsa hinnaga
kaubad ja teenused
kõlvatu konkrentsi nähtused riigis
toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük
stipendiumid kõigile kaubandusökonoomika õppekaval õppijatele
Ratsionaalse käitumise vastanditeks on - impulsiivne/ emotsionaalne käitumine
TARBIMISLIK
KÄITUMINE - selle eripära seiseb selles, et majandusotsuse teeb
tarbija subjektina; ostes kaupu või teenuseid kaubandustegevusega
seotud ettevõttest.
Ülesanne
3. Mõtisklege järgmistele küsimustele:1. Millised
ostud tehakse enamasti hetkeotsuse
ajel / millised
ratsionaalselt?
Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina?
Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal?
1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EELDUS
Kõige
üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid
vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on
kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud
ehk nappivad.
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja
soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me
saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga.
Alljärgnevalt
tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste
valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid
enamasti
tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk
tootmistegurite
hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
Ressursid
on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS -
kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa,
töö(jõud), kapital ja
ettevõtlikkus.
Joonis
1. Maa kui ressurss.
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED)
MAAVARAD (näiteks nafta , põlevkivi jne.)
MAA
METS
ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS
Ülesanne
4. Kas ja kuivõrd
on eelpool joonisel väljatoodud ressursid vähemal või suuremal määral seotud kaubanduustegevuseg?
Kirjeldus, kuidas kaubandustegevus on antud ressursiga seotud
Põllumajanduslik maa
Maavarad, mets, vesi
Kliima, ilmastik
Maaomand
Maa
kui ressursi all
mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma
majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad,
mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste
valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad
energia allikaks (näiteks nafta , gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat
puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning
ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud
majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on
eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on
ilmatundlik turismiteenuste valdkond.
Viimasel
ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid
on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise.
Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga.
Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei
välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad
ressursid on need,
mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma.
Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik
maavarasid,
näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne.
Töö
kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised
jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks.
Tööjõu
moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd
otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks
tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik .
Sõnal
„kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi
mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid,
tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside
ehk tootmistegurite soetamiseks.
Ressursside
ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja
ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist
teised ressursid. Ettevõtlikkus
on hoiak, mida
iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas
juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja
kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise
riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste
tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele.
Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses.
Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja
ka isiklikus elus.
Ülesannne
5. Täida antud
tabelis sisendite ehk ressursside osa
SISENDID
TOOTMINE
VÄLJUNDID
Ülesaanne
6. Lähtuvalt
eelmisest näitest püüa koostada oma (praktika)ettevõtte täpne
tootmis-/teenindusprotsessi skeem. Mõtle ka täiendavalt küsimustele
- milliseid ressursse teil
napib? Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid?
Ülesanne
7. (rühmatöö)
Arutlege, kuidas saaksite teie olla ettevõtlikud. Kirjeldage oma
tegevusi alljärgnevas tabelis.
Tegevus
Isiklikus elus
Koolis
Tarbija õiguse kaitsmise protsessi
Kõlvatu konkurentsi kaitsmise protsessis
1.3
KAUBANDUS ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKONNAD
Tuletame
meelde, et omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Lisaks kolmas sektor –
mittetulunduslik sektor.
Tegevuse
liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar -,
sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks.
Primaarsektori
moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse,
jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest
küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses
piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse.
Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel
oluliselt vähenenud.
Joonis.
Tegevusvaldkonnad primaarsektoris.
Ülesanne
8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline
kaubanduse seisukohalt.
tegevusvaldkond
Põllumajandus
Metsamajandus
Kalandus
Sekundaarsektori
moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti
kuuluvad siia energeetika , gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega
tegelevad ettevõtted.
Joonis.
Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris.
Ülesanne
9. Arutlege rühmas (pinginaabriga), kuivõrd on järgmine
tegevusala seotud kaubandustegevusega.
tegevusvaldkond
Toiduainetetööstus
Masinatööstus
Mööblitööstus
Keemiatööstus
Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus
Ehitus
Tertsiaarsektori
moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka
kakubandustegevusega seotud ettevõtted
Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris.
Ülesanne
10. Lähtuvalt
kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad
kaubandustegevus valdkonda?
Ülesanne
11. Arutlege rühmas või pinginaabriga kuidas allpool nimetatud
tegevusalad on vähemal või suuremal määral seotud kaubandusega?
Tegevusvaldkond
Jae- ja hulgikaubandus
Hotellid ja restoranid
Veondus , laondus ja side
Finantsvahendus , kinnisvara- ja muu äritegevus
Ilu- ja isikuteenindus
Ülesanne
12. Kõige rohkem inimesi töötab teenindussektoris,
kauandusettevõtetes – jae- ja hulgikaubanduses (väide).
Argumenteeri ja püüa vastata järgmisele küsimustele:
Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused? Sõnasta vähemalt kaks põhjust.
Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik kaubandustegevust?
Mis võivad olla teenindussektori (kaubanduse ja kaubandusettevõtluse) kasvu põhjused kiire majanduskasvu aegadel ?
Mis võib olla põhjus, et suur hulk inimesi on valinud just töö kaubandusettevõttes?
Ülesanne
13. Jälgides RLK presentatsiooni . Millistesse tegevusvaldkondadesse/
majandussektoritesse kuuluvad erinevad tegevused, mis on ettevõtte
põhitegevusega, samuti eelnevate/järgnevate tegevustega seotud
Tegevus/ märksõna
tegevusvaldkond
Majandussektor
Teraviljakasvatus
Müük jaokaupluses
Ülesanne
14. Kompeksülesanne „Leib ja selle teekond tarbijani ”
Leib
on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema
taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame
valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled Sa aga leiba süües
kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö
tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab?
Joonis.
Leiva “teekond” tarbijani.
Ülesanne
16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate
ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse
järgnevas tabelis.
Tegevusala
tootmisressursid
Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks
Põllumees kasvatab vilja
(viljakasvatus)
maa
põllumaa
keemiatööstus
väetised
kapital
traktorid
kombainid
Jne.
energeetika
masinatööstus
kütus
elekter
traktorid
Töö
agronoomid
traktoristid
õmblustööstus
toiduainetööstus
haridussüsteem
riietus
toit
töötajate kvalifikatsioon
Mölder töötleb vilja
(vilja jahvatamine)
maa
kapital
Töö
Pagar valmistab toote
maa
kapital
Töö
Kaupmees müüb toodet
maa
kapital
Töö
Ainuüksi
ühe toote – leiva, tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd
suur hulk inimesi ning on seotud palju erinevaid ettevõtteid
mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja
hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud
tegevusvaldkondi koos.
Ülesanne
17. Mõtle
sama ülesande peale (ül 14) ja lahenda ülesanne teise kauba
näitel.
1.4
KAUBANDUSETTEVÕTTE PÕHIKÜSIMUSED JA FUNKTSIOONID
Sõltumata
riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng
sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes
vastavad kolmele põhiküsimusele:
milliseid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
kuidas neid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
kellele neid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
Ülesanne
18. Mõeldes oma
(praktika)ettevõttele püüa võtta vaatluse alla kaks pakutavat
toodet/ teenust ja püüa vastatata ettevõtte põhiküsimustele.
Tegevus
Toode/ teenus 1:
Mida?
Kuidas?
Kellele?
Koolis
Mida?
Kuidas?
Kellele?
KAUBANDUS(ETTEVÕTTE)
FUNKTSIOONID
- Ajaväärtus – seisneb selles, et kaubandus teeb kauba kliendile kättesaadavaks talle sobival ajal;
- Kohaväärtus – tähendab kaupade kättesaadavust seal, kus klient neid soovib.
- Omandiline väärtus – väljendub selles, et kaubandus aitab kaasa kauba jõudmisele kliendi omandusse nii kiiresti ja mugavalt kui võimalik. Kaubandustegevuse tulemusena toimub omandi üleandmine
- Info kui väärtus - mida kaubandus võib vahendada, on kliendi jaoks samuti tajutav väärtus, sest see aitab ostjal pakutavas paremini orienteeruda ja ostuotsusele jõuda.
- Vormiväärtus (Ei ole sageli otseselt kaubandusega seotud). Võib ka olla, nt kauplus on osaline vormi loomisel (kaupade pakkimine, kaalumine, tükeldamine jms)
Ülesanne
19. Püüa
määratleda oma (praktika)ettevõtte näitel, kuivõrd see ettevõte
püüab eelpool niimeatud funktsioone täita?
1.5
RIIGI ROLL MAJANDUSES/ KAUBANDUSETTEVÕTLUSES
Peatüki
algul kõnelesime sellest, et kõik majandustegevuses osalejad ehk
majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust
mingite piirangute raames. Saime teada, et tarbijate nõudmistele
tuginev tootmine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse.
Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil
põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on
ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad
ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu
korraldamisse.
Tänapäevastes
demokraatlikes ühiskondades võib riigi majanduse ja
kaubandustegevusega seotud ülesanded kokku võtta järgmiselt:
- Majandus- ja kaubandustegevuse reguleerimine ja kaitse;
- Eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse;
- Majanduse stabiliseerimine;
- Vaba konkurentsi tagamine turul;
- Tarbijakaitse ;
- Ühishüviste pakkumine;
- Infrasturktuuri arendamine,
- ETTEVÕTLUSE SOODUSTAMINE.
Märkuseks:
avalike hüviste pakkumise üle riigis otsustavad ühiskonna poolt
valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks.
Valitsuse ehk
avaliku sektori
üksuste hulka kuuluvad:
- seadusandlikud asutused (Riigikogu)
- keskvalitsus (ministeeriumid)
- kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused)
- muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid).
Ülesanne
20. Millised
valitsusasutused lahendavad erinevaid ülesandeid ja koostavad
regulatsioone seoses kaubandustegevusega/ reguleerivad
kaubandustegevust?
Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus.
Eelneval
joonisel on välja toodud majandustegevuse ringkäik, kus
eksisteerivad kõik majandussubjektid. Joonis iseloomustab
valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt
palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole
ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad
ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile
avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi
tootmisvahendeiMilld, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb
valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana . Nõudjana ostab valitsus oma
ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse
peamiseks rolliks ühishüviste tagamine.
Ülesanne
21. Arutlege rühmatööna/ pinginaabriga, milline majandussubjekt /-objekt on mis tegevuste/protsesside kaudu
kaubandustegevusega seotud?
Majandussubjekt/ objekt
Kuidas on kaubandustegevusega seotud?
Milline on eesmärk?
Inimene kui tarbija (majapidamised)
Inimene kui töötaja
Riik
Ettevõtted
Turg
Konkurents
1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud
Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti
omaduste alusel jaotatakse maksud):
maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks )
maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks , tollimaks )
maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks )
Lisaks on väga levinud ka
maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks . Otsesed maksud
on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks
ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt ,
kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja
aktsiisimaks.
Ülesanne
22. Uuri välja
millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude
osas
maks (täpsusta mida maksustatakse)
Maksumäär
Käibemaks
Aktsiisimaks
Tollimaks
PEATÜKK 2.
ETTEVÕTLUS
ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA
Ettevõtlikkust
iseloomustab
millegi
uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele,
algatusvõime ning valmisolek riskida . Ettevõtlikkus eeldab
loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke
ja selle saavutamise kavandamist.
Ettevõtlikkust
on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest
korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib
takistada kursusekaaslaste vähene huvi võistluse vastu, treeneri ajapuudus , treeningupaiga hõivatus, osalejate loobumine, jne.
Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid,
kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui ta ei
suudaks veenda kursusekaaslasi kulutama oma vaba aega võistlusteks
ettevalmistumisel.
Ettevõtlikkust
nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks
tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne.
ÜLESANNE
1
Koos
sõpradega soovid (soovib sinu laps/ tuttav) suve veeta ettevõtlikult
ja teenida endale raha. Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks
ja mida selle jaoks pead tegema?
Raha teenimise võimalused
Tegevused võimaluse realiseerimiseks
Teenitav summa
Ettevõtlikule
inimesele on omased järgmised isiksuseomadused : loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued
lähenemised), enesekindlus , sihikindlus
, otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad
väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus
hea
kohanemisvõime, optimistlikkus
ÜLESANNE
2
Märgi
järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu
arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid
täiendada eelnevat loetelu ).
Ettevõtliku inimese isiksuseomadused
Kõik
ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile
ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest
suurema ettevõtlikkuse poolest.
Ettevõtja
on
isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise
eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud
riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel väljendub kasu
saamise ootuste mittetäitumises või halvemal juhul, äritegevuse
ebaõnnestumise korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses.
Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja.
Ettevõtjana
tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h.
eesmärgi seadmine , jne.), suhtlemisoskus , liidriks oleku oskus ,
läbirääkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise
oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analüüsioskus, koostööoskus.
Mitmeid
neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik
planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik
konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha
koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest
valdkondadest.
ÜLESANNE
3 Arutle teemal „Kas igaühest võib saada ettevõtja?”
ÜLESANNE
4
Ettevõtjana
tegusemise eelduseks on kindlad isiksuseomadused ja oskused ning
iseenda tundmine võimaldab hinnata oma võimalusi äri teha. Loetle
kümme tugevust ja kümme nõrkust, mis võivad mõjutada Sinu edukust ärimaailmas.
MINU TUGEVAD KÜLJED
MINU NÕRGAD KÜLJED
Ettevõtja
tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks
midagi muud, kui ainult raha teenimine . Ettevõtjaks olemine on töö
ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma
karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid
ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada.
Ettevõtjana
tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla
iseenda peremees , ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus
ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või
kaupu valmistada ja müüa.
Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused
töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja iseendale . Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja
see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule
palgatööst, vaid ettevõtlusest.
Palgatöötaja
on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb
töötajale täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta
vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal
töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik
ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse
ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte
tegevuse käigus.
Alateema : „Eesti elanike ettevõtlikkus”
ÜLESANNE 5
Arutle teemal „Miks
elanikkonnast vaid väike osa on huvitatud ettevõtjana
tegutsemisest, kuigi enamus leiab, et iseenda jaoks töötamine on meeldivam , kui kellegi teise jaoks töötamine?
ÜLESANNE
6
Külasta
enda õpitavas valdkonnas töötavat töötajat ja ettevõtjat ja vii
läbi küsitlus nende tööalase tegevuse kohta.
ÜLESANNE 7
Märgi ettevõtjana
tegutsemise eelised võrreldes palgatöötajaga.
ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUSVORMID JA ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE
- Mis on ettevõte?
- Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul?
- Kuidas alustada ettevõtlusega?
- Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud?
- Milline on ettevõtja vastutus?
- Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine?
- Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses?
Ettevõtlus
on regulaarne majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba
või teenuse tootmisest ja müügist. Ettevõtlus toimub ettevõtte
asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Ettevõtlust
reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on
äriseadustik.
Ettevõte
on
iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte
koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
Ettevõte
on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et
ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste
organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale.
Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust . Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed , raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse
ettevõtte tegevuses.
Ettevõttel
on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine,
müük jne.
Ettevõtja
saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades.
Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel
või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos
partneritega.
Ettevõtja
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
Isik, kes pakub oma nimel kaupu ja teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
ÄRIÜHING
Füüsiline
isik
on inimene, füüsiliseks isikuks oled Sina ise. Majandustegevuses
saab füüsiline isik osaleda iseenda nimel. Füüsilisest isikust
ettevõtjaks
registreeritakse
Maksu- ja Tolliametis või Äriregistris. Registreerimisega antakse
riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse
õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvestada.
Äriühing
on juriidiline
isik,
mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil.
Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole võimalik ise
tegutseda, sest tal pole käsi ja jalgu ega ka iseseisvat mõtlemist.
Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed.
Näiteks,
kui Jüri loob äriühingu kaubandusega tegelemiseks osaleb ta
äritegevuses äriühingu nimel, füüsilisest isikust ettevõtjana,
teeb ta majandustehinguid aga iseenda nimel.
Ettevõtlusvormi valikul lähtutakse mitmetest asjaoludest sealhulgas vajaliku
algkapitali suurusest , ettevõtte loomise kergusest, kapitali
juurdehankimise võimalusest, ettevõtte juhtimise paindlikkusest,
jne. Arvesse ei jäeta võtmata ka ettevõtlusesse paigutatud
kapitali kaotamise võimalust.
Äritegevuse
käigus tuleb ettevõtjal pidevalt vastu võtta otsuseid. Langetatud
otsused mõjutavad
ettevõtte
tegutsemise edukust. Kindlasti püüab ettevõtja anda endast parimat ja teha õigeid valikuid, kuid vahel võib ebaõigete otsuste
langetamine ja liigsete riskide võtmine tuua ettevõtjale rahalisi
kohustusi, mida ta ei ole suuteline täitma.
Täisvastutusega omanikud
vastutavad ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu oma isikliku
varaga. Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad nad isiklikult
võlad tasuma . Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara
(maja, auto, suvila , säästud jne.) kaotuse.
Füüsilisest
isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik.
Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui
ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest.
Piiratud
vastutusega omanikud
ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga.
Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali.
Täisühing
on
äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise
ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu
kohustuste eest.
Täisühinguks
on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe,
tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga..
Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele,
kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
Usaldusühing
on äriühing, milles vähemalt kaks isikut tegutsevad ühise ärinime
all. Üks osanikest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste
eest kogu oma varaga, teine osanik on usaldusosanik, kes vastutab
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing
on
äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osakapitali suurus
minimaalselt on 40000 krooni. Iga osaniku osa väärtus sõltub
sissemakse suurusest. Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu
kohustuste eest. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
Aktsiaselts
on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 400000 kr. Aktsionärid on
piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse
eest ainult aktsiakapitali ulatuses.
Aktsiaselts
on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS.
Tulundusühistu
on
äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust
ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest
koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike
poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine
töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on
osutada liikmetele ( finants )rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne.
Ühistu
liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga
ei ole ette nähtud teisiti.
Äriühingute
tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes
olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse
varana.
ÜLESANNE
8
Millised
on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja
puudused võrreldes äriühinguga?
FIE-na tegutsemise eelised
FIE-na tegutsemise puudused
ÜLESANNE
9 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused:
SARNASUSED:
ERINEVUSED:
FIE
ja äriühingute eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate
ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted.
Mittetulundusühendused
on
isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole
majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini
rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi.
Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu
korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja
sihtasutused, mis on loodud kindla eesmärgi elluviimiseks.
Mittetulundusühenduste teenitud tulu kasutatakse tegevuskulude
katmiseks, seda ei või jaotada kui kasumit liikmete vahel.
ÜLESANNE
10
Nimeta
mõni mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb
Alustavatele
või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja
tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused.
ÜLESANNE
11
Kus
asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning
mis on selle täpne nimetus?
Riigi
poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud
programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele
finantseerimistooteid.
Internetist
leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast
informatsiooni ja viiteid infoportaalist www. aktiva .ee
ÜLESANNE
12
tutvu
infoportaaliga www.aktiva.ee
ja
märgi, millist infot said infoportaali külastusest.
Ettevõtlusinkubaatorid
pakuvad alustavale ettevõtjale tema vajadustest lähtuvat
ärinõustamist ja koolitust. Samuti aitavad ettevõtjat tehnilise
poole pealt, annavad soodsa hinnaga kasutada ruume , arvutit või muud
kontoritehnikat. Pakuvad tugiteenust (sekretäri-,
raamatupidamisteenus), mida alustav ettevõtja vajab, kuid mille
ülevalpidamiseks esialgu tal raha võib nappida.
Ettevõtjale
pakuvad tuge ja tegutsemiseks vajalikku teavet ka mitmed muud
organisatsioonid, kuhu ettevõtja võib astuda liikmeks. Enamasti
osutavad nad teenuseid ka mitteliikmetele.
ÜLESANNE
13 Märgi millistest organisatsioonidest võivad informatsiooni,
nõustamist, rahastamist, abi tööjõu hankimisel jne. saada Sinu
õpitavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. (Ülesande täitmisel
võid kasuta erialaõpetajate abi).
Ettevõtlusega
alustamine on oluline otsus. Enne ettevõtjana tegutsemisema
hakkamist tuleb enda jaoks vastused leida mitmetele küsimustele
sealhulgas:
- Millises majandusvaldkonnas tegevust alustada? Kaaluda tuleb erinevaid võimalusi ja valida just see tegevus, mis kõige paremini ühtib huvide, oskuste ja võimalustega.
- Millist kaupa või teenust turul pakkuda? See tähendab idee väljatöötamist, toote kohta lisainfo hankimist, näidise valmistamist, toote testimist, parandamist ja tootmise kavandamist.
- Asukoht? Kas plaanitud tegevus sobib sellesse ümbruskonda? Kas läheduses leidub majandustegevuseks vajalikke ressursse? Kui ligipääsetavas kohas ettevõte asub?
- Millised on juba olemasolevad vahendid, mida tuleb juurde muretseda?
- Kuidas tegevust rahastada? Millised väljaminekud kaasnevad ettevõtte käivitamisega?
Tegevuse rahastamine võib toimuda isiklike säästudega, sugulastelt või sõpradelt saadud summadega, äripartnerite säästudega, laenudega finantsasutustele või toetustega riiklikest ettevõtluse toetusprogrammidest.
- Milline ettevõtluse vorm valida? Kas tegutseda üksinda või koos äripartneritega?
- Milline on tööjõuvajadus? Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab? Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad töötajad? Millist koolitust vajad ise?
ÜLESANNE
14
Oled
otsustanud peale kooli lõpetamist alustada ettevõtlusega ning
kavatsed avada juuksuritöökoja. Sul on olemas raha hädapäraste
töövahendite ostmiseks ning kahe kuu ruumide rendi maksmiseks.
Rahast jääb aga puudu juuksuritöökoja sisustamiseks. Millised
oleksid Su võimalused raha juurde hankimiseks, et soetada 60000
krooni maksev sisustus ?
ÜLESANNE
15
Loetle
milliseid tingimusi peab arvesse võtma järgmistele ettevõtetele
sobiliku asukoha valimisel:
- ehitustarvete hulgimüügi ettevõte
- toidukauplus
- kalakasvatustalu
ÜLESANNE
16
Tiina
ja Mart elavad looduskaunis kohas suures talumajas väikese järve kaldal . Nende peres kasvab kaks last. Kahe aasta eest diagnoositi Mardil haigus, mis ei võimaldanud tal enam endise tööga tegeleda.
Viivitamatult pidi ta oma elus tegema suuri muudatusi. Tiina, kes
sellel ajal tööl ei käinud, leidis endale töökoha, et pere
kuidagi toime tuleks. Mart ei norutanud kaua, ta otsustas hakata
tegelema turismiga. Kodukoht oli kaunis, maja suur ja tegevus ise
võimaldas tal kodus samaaegselt laste järele vaadata ja klientidega
suhelda. Ta ideeks oli pakkuda linnakärast väsinud vanematele koos
lastega vaikset suvist puhkamisvõimalust.
Mardi endine töö oli seotud müügiga, seetõttu oli ta hea müügimees
ja omas tihedaid sidemeid suure tutvusringkonnaga. Paar kuud, peale
idee tekkimist luua turismiettevõtte, oli ta juba leidnud endale
kliente ja tulevik tundus kindlustatud. Mardi ettevõte alustaski
tegevust.
Suvine
periood möödus Mardil väga edukalt, puhkajaid oli palju ja
sissetulek hea. Sügisepoole, kui algas lastel kool, hakkas aga
ettevõtte sissetulek ootamatult kahanema . Järjest vähem oli Mardi
juures puhkavaid peresid.
Mardil
tekkisid raskused laekunud arvete tasumisega ja peagi pidi ta minema
varemkogutud säästude kallale, et tasuda liisingumakseid.
Mida
Sinu arvates jättis Mart arvesse võtmata oma turismiettevõtte
rajamisel?
Kuidas
peaks Mart muutma oma tegevust, et müügi tagasilangust ei toimuks ?
ETTEVÕTTE ÜLESEHITUS JA ETTEVÕTTE TEGEVUSE KIRJELDUS
Ettevõtte
tegevuse eesmärgiks on saada kasumit ja suurendada ettevõtte
omanike rikkust. Eesmärgi täitmiseks peab ettevõte müüma kaupu
ja teenuseid, millele tarbijad on nõus kulutama raha.
Ettevõttel
on kaupade tootmiseks ja teenuste valmistamiseks vaja tööriistu,
seadmeid, ruume, jne. Need on ettevõtte toimimiseks vajalikud
tehnilised vahendid. Erinevate ettevõtete näiteks
põlevkivikaevanduse ja õmblusettevõtte nõudmised tegutsemiseks
vajalike seadmete osas on erinevad. Kasutatavad töövahendid ja
tootmismeetodid avaldavad töö tegemisele suurt mõju.
Ettevõte
vajab tegutsemiseks piisaval arvul kompetentseid töötajaid.
Ettevõttes luuakse ametikohad vajalike tegevuste järgi. Töötajatelt
nõutavad oskused ja teadmised ametikohtadel on erinevad.
Ettevõttes
moodustatakse üksused erinevate ülesannete täitmiseks. Tootmisosakonna ülesandeks on toodangu valmistamisega, müügiosakond tegeleb
toodangu müügiga, raamatupidamine peab arvestust majandustehingute
üle, jne.
Kõik
ettevõtte valdkonnad on omavahel seotud ja peavad moodustama edukaks
tegevuseks ühtse terviku. Kliendilt tellimuste vastuvõtmisel tuleb
arvesse võtta tootmisosakonna võimet tellimus tähtaegselt täita
jne.
Ettevõtte
kogu tegevuse korraldamiseks kujundatakse välja struktuur. Struktuur
ehk
ülesehitus näitab ettevõtte üksuste omavahelisest asetust ja
määrab ära õigus-, vastutus- ja alluvussuhted ettevõttes.
Seega
on ettevõte süsteem, mille üksikud osad inimesed, struktuur ja
vahendid mõjutavad üksteist. Ettevõtte tegevusele avaldab mõju ka
väliskeskkond (üldine majanduslik olukord, konkurendid, kliendid
jne.).
ÜLESANNE
21.
Anna
ülevaade ühe oma õpitavas valdkonnas tegutseva ettevõtte
tegevusest. Ettevõtte tegevuse kirjeldamisel pööra tähelepanu
järgmistele punktidele:
- ettevõtte nimetus, asukoht,
- ettevõtlusvorm,
- asutamise aeg ja ajalugu,
- tegevusvaldkond,
- ettevõtte kaubad ja teenused,
- turg, konkurendid,
- ettevõtte tööjõud, organisatsioonisturktuur.
Tee
seda praktikaaruandes! Siia võid teha olulisi märkuseid!
2.4 Ettevõtte asutamine
Ettevõtja
saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades.
Alljärgnevalt on
esitatud Eesti ettevõtlusvormid ettevõtte asutamise etappide mudelis . (joonis ettevõtte asutamise etapid).
Üldiselt
jagatakse ettevõtlusvormid võetavate riskide põhimõttest
lähtuvalt täis –
ja piiratud
vastutusega.
Täisvastutusega vormid on füüsilisest isikust ettevõtja ja
täisühing. Piiratud vastutusega vormid on osaühing, aktsiaselts ja
tulundusühistu.
Äriühingu
õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt
kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning
äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult
seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud
juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav
pädeva asutuse luba.
Ettevõtte
asutamine algab
äriideest (joonis 5). Kui äriplaani koostamise käigus, pärast
turu analüüsi ja finantsarvestusi on ettevõtja kindel äriidee
tasuvuses, siis võiks alustada ettevõtte asutamist. Ettevõtte
asutamine on rida järjestikuseid toiminguid .
Kõigepealt
peab ettevõtja lahendama rahastamise
küsimuse. Milliste vahenditega katab ettevõtja käivitamisperioodi
kulud ( investeeringud ), sõltub iga ettevõtja võimalustest. Kellel
on piisavalt isiklikke sääste, mida ettevõtlusesse paigutada,
kellel on võimalus taotleda stardiabi või laenu võtta, millist olemasolevat vara saab ettevõttes kapitalina kasutada.
Ettevõtlusvormi
on ettevõtja
valinud tõenäoliselt juba äriplaanis, kuid enne, kui alustatakse
ettevõtte registreerimist, tuleks kõik võimalused veel läbi
kaaluda.
Ärinimi
on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on tõsine
tegevus, sest kõigepealt on nimi oluline ettevõtte ja selle toodete turunduses , kuid lisaks peab see vastama teatud nõuetele. Äriühingu
ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse
kantud ärinimedest.
Füüsilisest
isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . ( taluniku puhul võib see sisaldada ka ainult talu
nime), teised äriühingud saavad oma nime ärinime valida
äriseadustiku reeglite järgi. Uue ettevõtte käivitamisel on
ärinime vaja kohe ettevõtte asutamisdokumentides.
Iga
ettevõtja peab olema teadlik oma valdkonna äritegevust
reguleerivatest seadustest .
Kas on vaja tegevusluba või litsentsi ettevõtte loomisel, sõltub
tegevusalast, mida tootma ja müüma hakatakse. ´
Kui
tulevase ettevõtte rahastamise küsimus on lahendatud ,
ettevõtlusvorm ja ärinimi valitud, otsustab ettevõtja (üks või
mitu asutajat) ettevõtte asutamise ja vormistab äriseaduses
ettenähtud dokumendid .
Kui
asutamiseks vajalikud dokumendid (sõltuvalt ettevõtlusvormist) on
notari poolt kinnitatud, saab need esitada äriregistrisse
kandmiseks. Äriregistrid asuvad neljas piirkonna Maakohtutes: Harju,
Tartu, Pärnu ja Viru Maakohtus. Pärast seda, kui ettevõtte on
äriregistris registreeritud, tuleb sellest teatada kohalikus
Maksu-ja Tolliameti büroos ning ka haigekassas ja
töökaitseinspektsioonis.
Füüsilisest
isikust ettevõtjad võivad end registreerida ka vaid kohalikus
Maksu- ja Tolliametis (mitte äriregistris), kuid ainult juhul, kui
nende aastane läbimüük on allpool käibemaksukohustuse piiri
(250 000 kr ). Ettevõtte registreerimisest alates tuleb
korraldada ettevõtte raamatupidamine. Kas selleks palgatakse eraldi
inimene, teeb seda ettevõtja ise või ostetakse raamatupidamisteenus
mõnelt vastavalt firmalt, sõltub ettevõtlusvormist, ettevõtte
suurusest ja ettevõtja enda võimalustest.
Osaühing
ja selle asutamine.
OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei
vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on enamlevinud äriühingu liik Eestis. Osaühingu võib asutada üks või mitu
isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
Osaühing on piiratud vastutusega, mis on asutatud seaduses
sätestatud korras ja kantakse äriregistrisse ning millel on osadeks
jaotatud osakapital. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele
osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
Osakapital
peab olema vähemalt 40 000 Eesti krooni. Osa eest tasutakse rahalise
või mitterahalise sissemaksega enne Äriregistrile avalduse esitamist . Täpsem OÜ loomise ja tegevuse regulatsiooni kirjeldus on
esitatud konspektis „ seadusandlus ”, alljärgnevalt on välja
toodud aga OÜ asutamisprotseduuride mudel. Järgnevas tabelis on
esitatud osaühingu eelised ja puudused.
Osaühingu eelised:
Osaühingu puudused:
- Piiratud vastutus – osaniku isiklik vastutus piirdub sissemaksega, osaühing ise vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
- Raamatupidamine tekkepõhine, väikeettevõtjale keerukam kui FIE kassapõhine raamatupidamine.
- Saab kaasata suuremat kapitali.
- Kasum jaguneb mitme isiku vahel.
- Partnerite usaldusväärsuse suurenemine seoses kapitali minimaalse mahu kohustuslikkusega.
- Kahe-kolmeastmeline juhtimissüsteem, juhtimise ja tegevuse rangem seadusandlik reguleerimine (võrreldes FIE-ga TÜ-ga).
- Ühingu eluiga võib olla piiramatu.
- Nõuab asutamiseks rohkem vahendeid ja aega (võrreldes FIE-ga, täisühinguga).
- Osaku müük ei kajastu majandustegevuses, õiguslikust küljest ei ole osa omaniku vahetamine keeruline.
- Võimu osaline kaotamine, võivad tekkida võimuvaidlused, häälte arv otsuste tegemisel sõltub osa suurusest.
- Otsuste vastuvõtmisel sõltub häälte arv osa suurusest.
Alljärgneevalt
on välja toodud joonis oaühingu asutamisest.
1
Asutamisdokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine
2
Asutamisdokumentide
notariaalne tõestamine ja registreerimisavalduse esitamine
3 Tegevusloa saamine
9 registrilõivu ja äriregistrisse kande avaldamise kulude tasumine
10registreerimine äriregistris
11 alalise arve avamine pangas, pitsati valmistamine, registreerimine Maksuametis
12 tegevuse alustamine
4 ajutise pangaarve avamine
5 rahaliste sissemaksete tegemine
6 pangateatise saamine põhikirjalise kapitali sissemaksmise kohta
7 mitterahaliste sissemaksete üleandmise ja hindamise lepingute sõlmimine (OÜ, AS)
8 mitterahaliste sissemaksete esemete registreerimine kinnitusraamatus ja muudes registrites
Joonis. Osaühingu asutamisprotseduuride mudel
Lisa
1. Ülesande 15 tabelivorm
Tegevusala
Tootmisressursid
Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks
maa
kapital
töö
maa
kapital
töö
maa
kapital
töö
maa
kapital
töö
Lisa 2.
Tabel. FIE kui ettevõtlusvormi
eelised ja puudused
EELISED
PUUDUSED
1.Asutamine ja lõpetamine on kerge. Asutamis-
1.Piiramatu vastutus - isik, kes tegutseb FIE-na
väljaminekud täisühingu, osaühingu ja aktsia-
vastutab äritegevusest tekkivate kohustiste eest
seltsiga võrreldes palju väiksemad.
kogu oma isikliku varaga.
2.Pole vajadust kasumit teistega jagada – kogu
2.Järjepidevuse puudumine - ettevõtlus võib katkeda
kasum kuulub ettevõtjana tegutsevale FIE-le
või lõppeda ettevõtja haiguse või surma tõttu.
3.Pole vajadust oma tegevust ja otsuseid teistega
3.Rahaline ressurss on reeglina palju väiksem kui
kooskõlastada.
äriühingutel. See takistab äri kasvamist.
4. Paindlikkus . Kiire reageerimine äri jooksvatele
4.Pihaajalist finantseerimist (nt pangalaenu) on
vajadustele ja ärisituatsioonide muutumisele.
suhteliselt raske saada, kuna äritegevuseks vajalik
finantseerimine sõltub ka FIE-na tegutseva inimese
isiklikust finantsseisundist.
5.Vähene riigipoolne reguleerimine.
5.Suhteliselt kitsarinnalised vaated ärile ja piiratud
kogemused. Äritegevuse edukus sõltub ühe isiku
teadmisest, kogemustest, asjatundlikkusest, läbi-
rääkimise ja juhiomadustest. See takistuseks äri
arendamisel.
6.Ei pea olema põhikirja.
6.Piiratud karjäärivõimalused. Kuna FIE äritegevuse
maht ja ulatus on reeglina väike, siis on probleemiks
Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.
7.Võimalus korraldada raamatupidamist kassa -
7.FIE-na tegutseva isiku eluea jooksul pole võimalik
põhiselt.
omandiõigust üle anda või jagada.
8.Miinimumkapitali nõuet pole.
8.Väljakujunenud arvamuse kohaselt väiksem
usaldusväärsus võrreldes äriühinguga. Praktikas
Juhtub sageli, et äritegevuses eelistatakse
äriühingut FIE-le, pidades seda FIE-st
usaldusväärsemaks.
9.FIE-t kui majandusüksust ei maksustata.
9.Suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
Maksustatakse FIE-na tegutsevat inimest.
20
Kõik kommentaarid