Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KAUBANDUSETTEVÕTLUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on majandussubjektid?
  • Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel millised ratsionaalselt?
  • Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina?
  • Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal?
  • Milliseid ressursse teil napib?
  • Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid?
  • Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused?
  • Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik kaubandustegevust?
  • Mis võib olla põhjus et suur hulk inimesi on valinud just töö kaubandusettevõttes?
  • Milliseid kaupu ja teenuseid pakkudamüüa?
  • Kuidas neid kaupu ja teenuseid pakkudamüüa?
  • Kellele neid kaupu ja teenuseid pakkudamüüa?
  • Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk?
  • Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks ja mida selle jaoks pead tegema?
  • Kui kellegi teise jaoks töötamine?
  • Mis on ettevõte?
  • Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul?
  • Kuidas alustada ettevõtlusega?
  • Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud?
  • Milline on ettevõtja vastutus?
  • Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine?
  • Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses?
  • Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus?
  • Millises majandusvaldkonnas tegevust alustada?
  • Millist kaupa või teenust turul pakkuda?
  • Kui ligipääsetavas kohas ettevõte asub?
  • Millised on juba olemasolevad vahendid mida tuleb juurde muretseda?
  • Kuidas tegevust rahastada?
  • Millised väljaminekud kaasnevad ettevõtte käivitamisega?
  • Milline ettevõtluse vorm valida?
  • Milline on tööjõuvajadus?
  • Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab?
  • Millist koolitust vajad ise?
  • Mida Sinu arvates jättis Mart arvesse võtmata oma turismiettevõtte rajamisel?
  • Kuidas peaks Mart muutma oma tegevust et müügi tagasilangust ei toimuks?

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

KONSPEKT


PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis


Kaubandus on institutsiooniline majandusharu , mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse.
Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud ).
Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised , ettevõtted ja riik.

1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED


Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust. Ettevõtluse ja majanduse (kaubanduse) põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine.
Ülesaanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul sellel nädalal. Kirjelda neid ostuotsuseid, mis on tehtud kaubandusettevõttes.
Tegevus
Valikuvõimalused
valik
valiku põhjendus
MAJANDUSLIK KÄITUMINE
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda.
Joonis 1. Majandussubjektid ja nende huvid kaubandustegevuse kontekstis.
Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad kaubandustegevuse kontekstis. Arutle rühmas või pinginaabriga, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused).
Tegevuse kirjeldus
majanduslik subjekt
Piirang
soodsa hinnaga kaubad ja teenused
kõlvatu konkrentsi nähtused riigis
toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük
stipendiumid kõigile kaubandusökonoomika õppekaval õppijatele
Ratsionaalse käitumise vastanditeks on - impulsiivne/ emotsionaalne käitumine
TARBIMISLIK KÄITUMINE - selle eripära seiseb selles, et majandusotsuse teeb tarbija subjektina; ostes kaupu või teenuseid kaubandustegevusega seotud ettevõttest.
Ülesanne 3. Mõtisklege järgmistele küsimustele:
1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel / millised ratsionaalselt?
  • Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina?
  • Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal?

    1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EELDUS


    Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
    Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
    Joonis 1. Maa kui ressurss.
    PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
    VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED)
    MAAVARAD (näiteks nafta , põlevkivi jne.)
    MAA
    METS
    ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
    MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS
    Ülesanne 4. Kas ja kuivõrd on eelpool joonisel väljatoodud ressursid vähemal või suuremal määral seotud kaubanduustegevuseg?
    Kirjeldus, kuidas kaubandustegevus on antud ressursiga seotud
    Põllumajanduslik maa
    Maavarad, mets, vesi
    Kliima, ilmastik
    Maaomand
    Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta , gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond.
    Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne.
    Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik .
    Sõnal „kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks.
    Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus.
    Ülesannne 5. Täida antud tabelis sisendite ehk ressursside osa
    SISENDID
    TOOTMINE
    VÄLJUNDID
    Ülesaanne 6. Lähtuvalt eelmisest näitest püüa koostada oma (praktika)ettevõtte täpne tootmis-/teenindusprotsessi skeem. Mõtle ka täiendavalt küsimustele - milliseid ressursse teil napib? Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid?
    Ülesanne 7. (rühmatöö) Arutlege, kuidas saaksite teie olla ettevõtlikud. Kirjeldage oma tegevusi alljärgnevas tabelis.
    Tegevus
    Isiklikus elus
    Koolis
    Tarbija õiguse kaitsmise protsessi
    Kõlvatu konkurentsi kaitsmise protsessis

    1.3 KAUBANDUS ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKONNAD


    Tuletame meelde, et omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Lisaks kolmas sektor – mittetulunduslik sektor.
    Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar -, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks.
    Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud.
    Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris.
    Ülesanne 8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline kaubanduse seisukohalt.
    tegevusvaldkond
    Põllumajandus
    Metsamajandus
    Kalandus
    Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika , gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted.
    Joonis. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris.
    Ülesanne 9. Arutlege rühmas (pinginaabriga), kuivõrd on järgmine tegevusala seotud kaubandustegevusega.
    tegevusvaldkond
    Toiduainetetööstus
    Masinatööstus
    Mööblitööstus
    Keemiatööstus
    Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus
    Ehitus
    Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted
    Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris.
    Ülesanne 10. Lähtuvalt kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad kaubandustegevus valdkonda?
    Ülesanne 11. Arutlege rühmas või pinginaabriga kuidas allpool nimetatud tegevusalad on vähemal või suuremal määral seotud kaubandusega?
    Tegevusvaldkond
    Jae- ja hulgikaubandus
    Hotellid ja restoranid
    Veondus , laondus ja side
    Finantsvahendus , kinnisvara- ja muu äritegevus
    Ilu- ja isikuteenindus
    Ülesanne 12. Kõige rohkem inimesi töötab teenindussektoris, kauandusettevõtetes – jae- ja hulgikaubanduses (väide). Argumenteeri ja püüa vastata järgmisele küsimustele:
  • Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused? Sõnasta vähemalt kaks põhjust.
  • Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik kaubandustegevust?
  • Mis võivad olla teenindussektori (kaubanduse ja kaubandusettevõtluse) kasvu põhjused kiire majanduskasvu aegadel ?
  • Mis võib olla põhjus, et suur hulk inimesi on valinud just töö kaubandusettevõttes?
    Ülesanne 13. Jälgides RLK presentatsiooni . Millistesse tegevusvaldkondadesse/ majandussektoritesse kuuluvad erinevad tegevused, mis on ettevõtte põhitegevusega, samuti eelnevate/järgnevate tegevustega seotud
    Tegevus/ märksõna
    tegevusvaldkond
    Majandussektor
    Teraviljakasvatus
    Müük jaokaupluses
    Ülesanne 14. Kompeksülesanne „Leib ja selle teekond tarbijani
    Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled Sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab?
    Joonis. Leiva “teekond” tarbijani.
    Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis.
    Tegevusala
    tootmisressursid
    Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks
    Põllumees kasvatab vilja
    (viljakasvatus)
    maa
    põllumaa
    keemiatööstus
    väetised
    kapital
    traktorid
    kombainid
    Jne.
    energeetika
    masinatööstus
    kütus
    elekter
    traktorid
    Töö
    agronoomid
    traktoristid
    õmblustööstus
    toiduainetööstus
    haridussüsteem
    riietus
    toit
    töötajate kvalifikatsioon
    Mölder töötleb vilja
    (vilja jahvatamine)
    maa
    kapital
    Töö
    Pagar valmistab toote
    maa
    kapital
    Töö
    Kaupmees müüb toodet
    maa
    kapital
    Töö
    Ainuüksi ühe toote – leiva, tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd suur hulk inimesi ning on seotud palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos.
    Ülesanne 17. Mõtle sama ülesande peale (ül 14) ja lahenda ülesanne teise kauba näitel.
    1.4 KAUBANDUSETTEVÕTTE PÕHIKÜSIMUSED JA FUNKTSIOONID
    Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele:
  • milliseid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
  • kuidas neid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
  • kellele neid kaupu ja teenuseid pakkuda/müüa?
    Ülesanne 18. Mõeldes oma (praktika)ettevõttele püüa võtta vaatluse alla kaks pakutavat toodet/ teenust ja püüa vastatata ettevõtte põhiküsimustele.
    Tegevus
    Toode/ teenus 1:
    Mida?
    Kuidas?
    Kellele?
    Koolis
    Mida?
    Kuidas?
    Kellele?
    KAUBANDUS(ETTEVÕTTE) FUNKTSIOONID
    • Ajaväärtus – seisneb selles, et kaubandus teeb kauba kliendile kättesaadavaks talle sobival ajal;

    • Kohaväärtus – tähendab kaupade kättesaadavust seal, kus klient neid soovib.

    • Omandiline väärtus – väljendub selles, et kaubandus aitab kaasa kauba jõudmisele kliendi omandusse nii kiiresti ja mugavalt kui võimalik. Kaubandustegevuse tulemusena toimub omandi üleandmine

    • Info kui väärtus - mida kaubandus võib vahendada, on kliendi jaoks samuti tajutav väärtus, sest see aitab ostjal pakutavas paremini orienteeruda ja ostuotsusele jõuda.

    • Vormiväärtus (Ei ole sageli otseselt kaubandusega seotud). Võib ka olla, nt kauplus on osaline vormi loomisel (kaupade pakkimine, kaalumine, tükeldamine jms)

    Ülesanne 19. Püüa määratleda oma (praktika)ettevõtte näitel, kuivõrd see ettevõte püüab eelpool niimeatud funktsioone täita?
    1.5 RIIGI ROLL MAJANDUSES/ KAUBANDUSETTEVÕTLUSES
    Peatüki algul kõnelesime sellest, et kõik majandustegevuses osalejad ehk majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Saime teada, et tarbijate nõudmistele tuginev tootmine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse. Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu korraldamisse.
    Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib riigi majanduse ja kaubandustegevusega seotud ülesanded kokku võtta järgmiselt:
    • Majandus- ja kaubandustegevuse reguleerimine ja kaitse;
    • Eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse;
    • Majanduse stabiliseerimine;
    • Vaba konkurentsi tagamine turul;
    • Tarbijakaitse ;
    • Ühishüviste pakkumine;
    • Infrasturktuuri arendamine,
    • ETTEVÕTLUSE SOODUSTAMINE.

    Märkuseks: avalike hüviste pakkumise üle riigis otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Valitsuse ehk avaliku sektori üksuste hulka kuuluvad:
    • seadusandlikud asutused (Riigikogu)
    • keskvalitsus (ministeeriumid)
    • kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused)
    • muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid).

    Ülesanne 20. Millised valitsusasutused lahendavad erinevaid ülesandeid ja koostavad regulatsioone seoses kaubandustegevusega/ reguleerivad kaubandustegevust?
    Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus.
    Eelneval joonisel on välja toodud majandustegevuse ringkäik, kus eksisteerivad kõik majandussubjektid. Joonis iseloomustab valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeiMilld, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana . Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine.
    Ülesanne 21. Arutlege rühmatööna/ pinginaabriga, milline majandussubjekt /-objekt on mis tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud?
    Majandussubjekt/ objekt
    Kuidas on kaubandustegevusega seotud?
    Milline on eesmärk?
    Inimene kui tarbija (majapidamised)
    Inimene kui töötaja
    Riik
    Ettevõtted
    Turg
    Konkurents
    1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud
    Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud):
  • maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks )
  • maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks , tollimaks )
  • maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks )
    Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks . Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
    Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas
    maks (täpsusta mida maksustatakse)
    Maksumäär
    Käibemaks
    Aktsiisimaks
    Tollimaks

    PEATÜKK 2. ETTEVÕTLUS


  • ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA
    Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida . Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist.
    Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste vähene huvi võistluse vastu, treeneri ajapuudus , treeningupaiga hõivatus, osalejate loobumine, jne. Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid, kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui ta ei suudaks veenda kursusekaaslasi kulutama oma vaba aega võistlusteks ettevalmistumisel.
    Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne.
    ÜLESANNE 1
    Koos sõpradega soovid (soovib sinu laps/ tuttav) suve veeta ettevõtlikult ja teenida endale raha. Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks ja mida selle jaoks pead tegema?
    Raha teenimise võimalused
    Tegevused võimaluse realiseerimiseks
    Teenitav summa
    Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused : loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lähenemised), enesekindlus , sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus
    hea kohanemisvõime, optimistlikkus
    ÜLESANNE 2
    Märgi järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid täiendada eelnevat loetelu ).
    Ettevõtliku inimese isiksuseomadused






  • Kõik ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest suurema ettevõtlikkuse poolest.
    Ettevõtja on isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel väljendub kasu saamise ootuste mittetäitumises või halvemal juhul, äritegevuse ebaõnnestumise korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses. Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja.
    Ettevõtjana tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h. eesmärgi seadmine , jne.), suhtlemisoskus , liidriks oleku oskus , läbirääkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analüüsioskus, koostööoskus.
    Mitmeid neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest.
    ÜLESANNE 3 Arutle teemal „Kas igaühest võib saada ettevõtja?”
    ÜLESANNE 4
    Ettevõtjana tegusemise eelduseks on kindlad isiksuseomadused ja oskused ning iseenda tundmine võimaldab hinnata oma võimalusi äri teha. Loetle kümme tugevust ja kümme nõrkust, mis võivad mõjutada Sinu edukust ärimaailmas.
    MINU TUGEVAD KÜLJED
    MINU NÕRGAD KÜLJED












  • Ettevõtja tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks midagi muud, kui ainult raha teenimine . Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada.
    Ettevõtjana tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla iseenda peremees , ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või kaupu valmistada ja müüa.
    Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja iseendale . Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule palgatööst, vaid ettevõtlusest.
    Palgatöötaja on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb töötajale täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte tegevuse käigus.
    Alateema : „Eesti elanike ettevõtlikkus”
    ÜLESANNE 5
    Arutle teemal „Miks elanikkonnast vaid väike osa on huvitatud ettevõtjana tegutsemisest, kuigi enamus leiab, et iseenda jaoks töötamine on meeldivam , kui kellegi teise jaoks töötamine?
    ÜLESANNE 6
    Külasta enda õpitavas valdkonnas töötavat töötajat ja ettevõtjat ja vii läbi küsitlus nende tööalase tegevuse kohta.
    ÜLESANNE 7
    Märgi ettevõtjana tegutsemise eelised võrreldes palgatöötajaga.
  • ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUSVORMID JA ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE
    • Mis on ettevõte?
    • Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul?
    • Kuidas alustada ettevõtlusega?
    • Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud?
    • Milline on ettevõtja vastutus?
    • Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine?
    • Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses?

    Ettevõtlus on regulaarne majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba või teenuse tootmisest ja müügist. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik.
    Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
    Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust . Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed , raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses.
    Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne.
    Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega.
    Ettevõtja
    FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
    Isik, kes pakub oma nimel kaupu ja teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
    ÄRIÜHING
    Füüsiline isik on inimene, füüsiliseks isikuks oled Sina ise. Majandustegevuses saab füüsiline isik osaleda iseenda nimel. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreeritakse Maksu- ja Tolliametis või Äriregistris. Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvestada.
    Äriühing on juriidiline isik, mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil. Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole võimalik ise tegutseda, sest tal pole käsi ja jalgu ega ka iseseisvat mõtlemist. Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed.
    Näiteks, kui Jüri loob äriühingu kaubandusega tegelemiseks osaleb ta äritegevuses äriühingu nimel, füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb ta majandustehinguid aga iseenda nimel.
    Ettevõtlusvormi valikul lähtutakse mitmetest asjaoludest sealhulgas vajaliku algkapitali suurusest , ettevõtte loomise kergusest, kapitali juurdehankimise võimalusest, ettevõtte juhtimise paindlikkusest, jne. Arvesse ei jäeta võtmata ka ettevõtlusesse paigutatud kapitali kaotamise võimalust.
    Äritegevuse käigus tuleb ettevõtjal pidevalt vastu võtta otsuseid. Langetatud otsused mõjutavad
    ettevõtte tegutsemise edukust. Kindlasti püüab ettevõtja anda endast parimat ja teha õigeid valikuid, kuid vahel võib ebaõigete otsuste langetamine ja liigsete riskide võtmine tuua ettevõtjale rahalisi kohustusi, mida ta ei ole suuteline täitma.
    Täisvastutusega omanikud vastutavad ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad nad isiklikult võlad tasuma . Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila , säästud jne.) kaotuse.
    Füüsilisest isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik. Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest.
    Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali.
    Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu kohustuste eest.
    Täisühinguks on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe, tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga.. Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele, kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
    Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all. Üks osanikest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, teine osanik on usaldusosanik, kes vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osakapitali suurus minimaalselt on 40000 krooni. Iga osaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest. Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
    Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 400000 kr. Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult aktsiakapitali ulatuses.
    Aktsiaselts on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS.
    Tulundusühistu on äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele ( finants )rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne.
    Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
    Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana.
    ÜLESANNE 8
    Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga?
    FIE-na tegutsemise eelised
    FIE-na tegutsemise puudused
    ÜLESANNE 9 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused:
    SARNASUSED:
    ERINEVUSED:
    FIE ja äriühingute eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted.
    Mittetulundusühendused on isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi. Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja sihtasutused, mis on loodud kindla eesmärgi elluviimiseks. Mittetulundusühenduste teenitud tulu kasutatakse tegevuskulude katmiseks, seda ei või jaotada kui kasumit liikmete vahel.
    ÜLESANNE 10
    Nimeta mõni mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb
    Alustavatele või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused.
    ÜLESANNE 11
    Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus?
    Riigi poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele finantseerimistooteid.
    Internetist leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast informatsiooni ja viiteid infoportaalist www. aktiva .ee
    ÜLESANNE 12
    tutvu infoportaaliga www.aktiva.ee ja märgi, millist infot said infoportaali külastusest.
    Ettevõtlusinkubaatorid pakuvad alustavale ettevõtjale tema vajadustest lähtuvat ärinõustamist ja koolitust. Samuti aitavad ettevõtjat tehnilise poole pealt, annavad soodsa hinnaga kasutada ruume , arvutit või muud kontoritehnikat. Pakuvad tugiteenust (sekretäri-, raamatupidamisteenus), mida alustav ettevõtja vajab, kuid mille ülevalpidamiseks esialgu tal raha võib nappida.
    Ettevõtjale pakuvad tuge ja tegutsemiseks vajalikku teavet ka mitmed muud organisatsioonid, kuhu ettevõtja võib astuda liikmeks. Enamasti osutavad nad teenuseid ka mitteliikmetele.
    ÜLESANNE 13 Märgi millistest organisatsioonidest võivad informatsiooni, nõustamist, rahastamist, abi tööjõu hankimisel jne. saada Sinu õpitavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. (Ülesande täitmisel võid kasuta erialaõpetajate abi).
    Ettevõtlusega alustamine on oluline otsus. Enne ettevõtjana tegutsemisema hakkamist tuleb enda jaoks vastused leida mitmetele küsimustele sealhulgas:
    • Millises majandusvaldkonnas tegevust alustada? Kaaluda tuleb erinevaid võimalusi ja valida just see tegevus, mis kõige paremini ühtib huvide, oskuste ja võimalustega.
    • Millist kaupa või teenust turul pakkuda? See tähendab idee väljatöötamist, toote kohta lisainfo hankimist, näidise valmistamist, toote testimist, parandamist ja tootmise kavandamist.
    • Asukoht? Kas plaanitud tegevus sobib sellesse ümbruskonda? Kas läheduses leidub majandustegevuseks vajalikke ressursse? Kui ligipääsetavas kohas ettevõte asub?
    • Millised on juba olemasolevad vahendid, mida tuleb juurde muretseda?
    • Kuidas tegevust rahastada? Millised väljaminekud kaasnevad ettevõtte käivitamisega?
      Tegevuse rahastamine võib toimuda isiklike säästudega, sugulastelt või sõpradelt saadud summadega, äripartnerite säästudega, laenudega finantsasutustele või toetustega riiklikest ettevõtluse toetusprogrammidest.
    • Milline ettevõtluse vorm valida? Kas tegutseda üksinda või koos äripartneritega?
    • Milline on tööjõuvajadus? Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab? Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad töötajad? Millist koolitust vajad ise?

    ÜLESANNE 14
    Oled otsustanud peale kooli lõpetamist alustada ettevõtlusega ning kavatsed avada juuksuritöökoja. Sul on olemas raha hädapäraste töövahendite ostmiseks ning kahe kuu ruumide rendi maksmiseks. Rahast jääb aga puudu juuksuritöökoja sisustamiseks. Millised oleksid Su võimalused raha juurde hankimiseks, et soetada 60000 krooni maksev sisustus ?
    ÜLESANNE 15
    Loetle milliseid tingimusi peab arvesse võtma järgmistele ettevõtetele sobiliku asukoha valimisel:
    • kellaparandusäri
    • ehitustarvete hulgimüügi ettevõte
    • toidukauplus
    • kalakasvatustalu

    ÜLESANNE 16
    Tiina ja Mart elavad looduskaunis kohas suures talumajas väikese järve kaldal . Nende peres kasvab kaks last. Kahe aasta eest diagnoositi Mardil haigus, mis ei võimaldanud tal enam endise tööga tegeleda. Viivitamatult pidi ta oma elus tegema suuri muudatusi. Tiina, kes sellel ajal tööl ei käinud, leidis endale töökoha, et pere kuidagi toime tuleks. Mart ei norutanud kaua, ta otsustas hakata tegelema turismiga. Kodukoht oli kaunis, maja suur ja tegevus ise võimaldas tal kodus samaaegselt laste järele vaadata ja klientidega suhelda. Ta ideeks oli pakkuda linnakärast väsinud vanematele koos lastega vaikset suvist puhkamisvõimalust.
    Mardi endine töö oli seotud müügiga, seetõttu oli ta hea müügimees ja omas tihedaid sidemeid suure tutvusringkonnaga. Paar kuud, peale idee tekkimist luua turismiettevõtte, oli ta juba leidnud endale kliente ja tulevik tundus kindlustatud. Mardi ettevõte alustaski tegevust.
    Suvine periood möödus Mardil väga edukalt, puhkajaid oli palju ja sissetulek hea. Sügisepoole, kui algas lastel kool, hakkas aga ettevõtte sissetulek ootamatult kahanema . Järjest vähem oli Mardi juures puhkavaid peresid.
    Mardil tekkisid raskused laekunud arvete tasumisega ja peagi pidi ta minema varemkogutud säästude kallale, et tasuda liisingumakseid.
    Mida Sinu arvates jättis Mart arvesse võtmata oma turismiettevõtte rajamisel?
    Kuidas peaks Mart muutma oma tegevust, et müügi tagasilangust ei toimuks ?
  • ETTEVÕTTE ÜLESEHITUS JA ETTEVÕTTE TEGEVUSE KIRJELDUS
    Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on saada kasumit ja suurendada ettevõtte omanike rikkust. Eesmärgi täitmiseks peab ettevõte müüma kaupu ja teenuseid, millele tarbijad on nõus kulutama raha.
    Ettevõttel on kaupade tootmiseks ja teenuste valmistamiseks vaja tööriistu, seadmeid, ruume, jne. Need on ettevõtte toimimiseks vajalikud tehnilised vahendid. Erinevate ettevõtete näiteks põlevkivikaevanduse ja õmblusettevõtte nõudmised tegutsemiseks vajalike seadmete osas on erinevad. Kasutatavad töövahendid ja tootmismeetodid avaldavad töö tegemisele suurt mõju.
    Ettevõte vajab tegutsemiseks piisaval arvul kompetentseid töötajaid. Ettevõttes luuakse ametikohad vajalike tegevuste järgi. Töötajatelt nõutavad oskused ja teadmised ametikohtadel on erinevad.
    Ettevõttes moodustatakse üksused erinevate ülesannete täitmiseks. Tootmisosakonna ülesandeks on toodangu valmistamisega, müügiosakond tegeleb toodangu müügiga, raamatupidamine peab arvestust majandustehingute üle, jne.
    Kõik ettevõtte valdkonnad on omavahel seotud ja peavad moodustama edukaks tegevuseks ühtse terviku. Kliendilt tellimuste vastuvõtmisel tuleb arvesse võtta tootmisosakonna võimet tellimus tähtaegselt täita jne.
    Ettevõtte kogu tegevuse korraldamiseks kujundatakse välja struktuur. Struktuur ehk ülesehitus näitab ettevõtte üksuste omavahelisest asetust ja määrab ära õigus-, vastutus- ja alluvussuhted ettevõttes.
    Seega on ettevõte süsteem, mille üksikud osad inimesed, struktuur ja vahendid mõjutavad üksteist. Ettevõtte tegevusele avaldab mõju ka väliskeskkond (üldine majanduslik olukord, konkurendid, kliendid jne.).
    ÜLESANNE 21.
    Anna ülevaade ühe oma õpitavas valdkonnas tegutseva ettevõtte tegevusest. Ettevõtte tegevuse kirjeldamisel pööra tähelepanu järgmistele punktidele:
    • ettevõtte nimetus, asukoht,
    • ettevõtlusvorm,
    • asutamise aeg ja ajalugu,
    • tegevusvaldkond,
    • ettevõtte kaubad ja teenused,
    • turg, konkurendid,
    • ettevõtte tööjõud, organisatsioonisturktuur.
    Tee seda praktikaaruandes! Siia võid teha olulisi märkuseid!
    2.4 Ettevõtte asutamine
    Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Alljärgnevalt on esitatud Eesti ettevõtlusvormid ettevõtte asutamise etappide mudelis . (joonis ettevõtte asutamise etapid).
    Üldiselt jagatakse ettevõtlusvormid võetavate riskide põhimõttest lähtuvalt täis – ja piiratud vastutusega. Täisvastutusega vormid on füüsilisest isikust ettevõtja ja täisühing. Piiratud vastutusega vormid on osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
    Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.
    Ettevõtte asutamine algab äriideest (joonis 5). Kui äriplaani koostamise käigus, pärast turu analüüsi ja finantsarvestusi on ettevõtja kindel äriidee tasuvuses, siis võiks alustada ettevõtte asutamist. Ettevõtte asutamine on rida järjestikuseid toiminguid .
    Kõigepealt peab ettevõtja lahendama rahastamise küsimuse. Milliste vahenditega katab ettevõtja käivitamisperioodi kulud ( investeeringud ), sõltub iga ettevõtja võimalustest. Kellel on piisavalt isiklikke sääste, mida ettevõtlusesse paigutada, kellel on võimalus taotleda stardiabi või laenu võtta, millist olemasolevat vara saab ettevõttes kapitalina kasutada.
    Ettevõtlusvormi on ettevõtja valinud tõenäoliselt juba äriplaanis, kuid enne, kui alustatakse ettevõtte registreerimist, tuleks kõik võimalused veel läbi kaaluda.
    Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on tõsine tegevus, sest kõigepealt on nimi oluline ettevõtte ja selle toodete turunduses , kuid lisaks peab see vastama teatud nõuetele. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
    Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . ( taluniku puhul võib see sisaldada ka ainult talu nime), teised äriühingud saavad oma nime ärinime valida äriseadustiku reeglite järgi. Uue ettevõtte käivitamisel on ärinime vaja kohe ettevõtte asutamisdokumentides.
    Iga ettevõtja peab olema teadlik oma valdkonna äritegevust reguleerivatest seadustest . Kas on vaja tegevusluba või litsentsi ettevõtte loomisel, sõltub tegevusalast, mida tootma ja müüma hakatakse. ´
    Kui tulevase ettevõtte rahastamise küsimus on lahendatud , ettevõtlusvorm ja ärinimi valitud, otsustab ettevõtja (üks või mitu asutajat) ettevõtte asutamise ja vormistab äriseaduses ettenähtud dokumendid .
    Kui asutamiseks vajalikud dokumendid (sõltuvalt ettevõtlusvormist) on notari poolt kinnitatud, saab need esitada äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrid asuvad neljas piirkonna Maakohtutes: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohtus. Pärast seda, kui ettevõtte on äriregistris registreeritud, tuleb sellest teatada kohalikus Maksu-ja Tolliameti büroos ning ka haigekassas ja töökaitseinspektsioonis.
    Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad end registreerida ka vaid kohalikus Maksu- ja Tolliametis (mitte äriregistris), kuid ainult juhul, kui nende aastane läbimüük on allpool käibemaksukohustuse piiri (250 000 kr ). Ettevõtte registreerimisest alates tuleb korraldada ettevõtte raamatupidamine. Kas selleks palgatakse eraldi inimene, teeb seda ettevõtja ise või ostetakse raamatupidamisteenus mõnelt vastavalt firmalt, sõltub ettevõtlusvormist, ettevõtte suurusest ja ettevõtja enda võimalustest.
    Osaühing ja selle asutamine. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on enamlevinud äriühingu liik Eestis. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühing on piiratud vastutusega, mis on asutatud seaduses sätestatud korras ja kantakse äriregistrisse ning millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
    Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Eesti krooni. Osa eest tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega enne Äriregistrile avalduse esitamist . Täpsem OÜ loomise ja tegevuse regulatsiooni kirjeldus on esitatud konspektis „ seadusandlus ”, alljärgnevalt on välja toodud aga OÜ asutamisprotseduuride mudel. Järgnevas tabelis on esitatud osaühingu eelised ja puudused.
    Osaühingu eelised:
    Osaühingu puudused:
    • Piiratud vastutus – osaniku isiklik vastutus piirdub sissemaksega, osaühing ise vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
    • Raamatupidamine tekkepõhine, väikeettevõtjale keerukam kui FIE kassapõhine raamatupidamine.
    • Saab kaasata suuremat kapitali.
    • Kasum jaguneb mitme isiku vahel.
    • Partnerite usaldusväärsuse suurenemine seoses kapitali minimaalse mahu kohustuslikkusega.
    • Kahe-kolmeastmeline juhtimissüsteem, juhtimise ja tegevuse rangem seadusandlik reguleerimine (võrreldes FIE-ga TÜ-ga).
    • Ühingu eluiga võib olla piiramatu.

    • Nõuab asutamiseks rohkem vahendeid ja aega (võrreldes FIE-ga, täisühinguga).
    • Osaku müük ei kajastu majandustegevuses, õiguslikust küljest ei ole osa omaniku vahetamine keeruline.
    • Võimu osaline kaotamine, võivad tekkida võimuvaidlused, häälte arv otsuste tegemisel sõltub osa suurusest.
    • Otsuste vastuvõtmisel sõltub häälte arv osa suurusest.

    Alljärgneevalt on välja toodud joonis oaühingu asutamisest.
    1
    Asutamisdokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine
    2
    Asutamisdokumentide notariaalne tõestamine ja registreerimisavalduse esitamine
    3 Tegevusloa saamine
    9 registrilõivu ja äriregistrisse kande avaldamise kulude tasumine
    10registreerimine äriregistris
    11 alalise arve avamine pangas, pitsati valmistamine, registreerimine Maksuametis
    12 tegevuse alustamine
    4 ajutise pangaarve avamine
    5 rahaliste sissemaksete tegemine
    6 pangateatise saamine põhikirjalise kapitali sissemaksmise kohta
    7 mitterahaliste sissemaksete üleandmise ja hindamise lepingute sõlmimine (OÜ, AS)
    8 mitterahaliste sissemaksete esemete registreerimine kinnitusraamatus ja muudes registrites
    Joonis. Osaühingu asutamisprotseduuride mudel
    Lisa 1. Ülesande 15 tabelivorm
    Tegevusala
    Tootmisressursid
    Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks
    maa
    kapital
    töö
    maa
    kapital
    töö
    maa
    kapital
    töö
    maa
    kapital
    töö
    Lisa 2.
    Tabel. FIE kui ettevõtlusvormi eelised ja puudused
    EELISED
    PUUDUSED
    1.Asutamine ja lõpetamine on kerge. Asutamis-
    1.Piiramatu vastutus - isik, kes tegutseb FIE-na
    väljaminekud täisühingu, osaühingu ja aktsia-
    vastutab äritegevusest tekkivate kohustiste eest
    seltsiga võrreldes palju väiksemad.
    kogu oma isikliku varaga.
    2.Pole vajadust kasumit teistega jagada – kogu
    2.Järjepidevuse puudumine - ettevõtlus võib katkeda
    kasum kuulub ettevõtjana tegutsevale FIE-le
    või lõppeda ettevõtja haiguse või surma tõttu.
    3.Pole vajadust oma tegevust ja otsuseid teistega
    3.Rahaline ressurss on reeglina palju väiksem kui
    kooskõlastada.
    äriühingutel. See takistab äri kasvamist.
    4. Paindlikkus . Kiire reageerimine äri jooksvatele
    4.Pihaajalist finantseerimist (nt pangalaenu) on
    vajadustele ja ärisituatsioonide muutumisele.
    suhteliselt raske saada, kuna äritegevuseks vajalik
     
    finantseerimine sõltub ka FIE-na tegutseva inimese
     
    isiklikust finantsseisundist.
    5.Vähene riigipoolne reguleerimine.
    5.Suhteliselt kitsarinnalised vaated ärile ja piiratud
     
    kogemused. Äritegevuse edukus sõltub ühe isiku
     
    teadmisest, kogemustest, asjatundlikkusest, läbi-
     
    rääkimise ja juhiomadustest. See takistuseks äri
     
    arendamisel.
    6.Ei pea olema põhikirja.
    6.Piiratud karjäärivõimalused. Kuna FIE äritegevuse
     
    maht ja ulatus on reeglina väike, siis on probleemiks
     
    Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.
    7.Võimalus korraldada raamatupidamist kassa -
    7.FIE-na tegutseva isiku eluea jooksul pole võimalik
    põhiselt.
    omandiõigust üle anda või jagada.
    8.Miinimumkapitali nõuet pole.
    8.Väljakujunenud arvamuse kohaselt väiksem
     
    usaldusväärsus võrreldes äriühinguga. Praktikas
     
    Juhtub sageli, et äritegevuses eelistatakse
     
    äriühingut FIE-le, pidades seda FIE-st
    usaldusväärsemaks.
    9.FIE-t kui majandusüksust ei maksustata.
    9.Suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
    Maksustatakse FIE-na tegutsevat inimest.
     
    20
  • Vasakule Paremale
    KAUBANDUSETTEVÕTLUS #1 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #2 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #3 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #4 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #5 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #6 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #7 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #8 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #9 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #10 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #11 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #12 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #13 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #14 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #15 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #16 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #17 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #18 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #19 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #20 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #21 KAUBANDUSETTEVÕTLUS #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gekon88gekon Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ettevõtlus
    13
    doc

    Ettevõtlus

    ettevõtlusest 9% mittehuvitatud 79% Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut uuring ,,Eesti elanike ettevõtlikkus" KOKKUVÕTE Õpilane sai aru ettevõtlikkuse mõistest, mõistab ettevõtja tegevuse eripära ja oskab hinnata oma valikud ettevõtjana ja palgatöötajana. 4.2 ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUSVORMID JA ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE Kas sõbra auto pesemine on ettevõtlus? Mis on ettevõte? Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul? Kuidas alustada ettevõtlusega? Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud? Milline on ettevõtja vastutus? Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine? Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses? Ettevõtlus, ettevõte, füüsiline isik, juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja,

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse konspekt
    35
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja ­seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus

    Ettevõtlus
    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega
    12
    docx

    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega

    SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?

    Ettevõtlus
    Majandus ja ettevõtluse alused
    18
    doc

    Majandus ja ettevõtluse alused.

    Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:

    Majanduse alused
    Ettevõtlus
    31
    ppt

    Ettevõtlus

    Konkurentsi edendamine Ettevõtlusvormid: FIE Selleks võib olla iga teovõimeline isik – pakub oma nimel kaupu või teenuseid. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja Eelised Puudused Kerge alustadalõpetada Vastutab oma isikliku varaga Kasum jääb endale Järjepidevuse puudumine Ettevõtlus võib katkeda ettevõtja haiguse või surma korral Täielik otsustusõigus Rahalised vahendid ühe inimesega piiratud Paindlikkus Raske laenu saada Riik reguleerib vähe Ühe inimese kompetentsil põhinev Ei pea olema põhikirja Piiratud karjäärivõimalused Kassapõhine Omandiõigust ei saa

    Ettevõtlus alused
    Ettevõtlus
    22
    doc

    Ettevõtlus

    Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: *

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse alused-ETTEVÕTE-ETTEVÕTLUS-ETTEVÕTJA
    11
    docx

    Ettevõtluse alused: ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA.

    ning uute turgude leidmiseks Ettevõtluse ülesanne ühiskonnas · Pakutavate toodete/teenuste omaduste ja/või kvaliteedi paranemine. · Kliendil suurem valik turul. · Pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine. · Uued töökohad Ettevõtluse definitsioonid 1. Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks (Drucker, 1985). 2. Ettevõtlus on protsess, mille käigus luuakse midagi eristuvat, mis omab väärtust, pühendades sellele vajalikku aega ja jõupingutusi. Sellega kaasneb finants-, psühholoogiliste ja sotsiaalsete riskide võtmine ning tasuks on rahaline tulu ja rahuldus saavutatust. (Hisrich, 1985) 3

    Ettevõtlus alused
    Erinevad ettevõtlusvormid
    3
    docx

    Erinevad ettevõtlusvormid

    VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Mari-Liis Mürk Mp10 ERINEVAD ETTEVÕTLUSVORMID Referaat Juhendaja: Viibeke Turba Väimela 2011 Erinevad ettevõtlusvormid 1. Ettevõtluse eesmärgiks on tulu saamine toote või teenuse tootmisest või müügist. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu tegutseb ettevõtja. Et luua uus organisatsioon või ettevõte, siis selleks peab olema idee ja/või elluviimise tahe. Kui pole ideed, tahet ega vajadust siis pole ka mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. Oma ideid saab ellu viia erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtlusvormid on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts, ka tulundusühistu. Isiklikult olen kuulnud ja kokku puutunud ainult FIE, osaühingu ja aktsiaseltsiga. Füüsiline isik on iga inimene. Füüsilisest isikust ettevõtjana

    Majanduse alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun