Majanduse alused (0)

MINA JA MAJANDUS
 
 
1.1. Majanduslikud otsused
●Majandus on ühiskonna ja selle 
liikmete olemasoluks ning arenguks 
vajalike aineliste eelduste pideva 
taastootmise süsteem, mis hõlmab 
eranditult kõiki inimesi
●Majandusega puutuvad oma 
tavapärases tegevuses kokku kõik 
inimesed 
 
 
Igapäevaselt teeme me erinevaid  valikuid  ja võtame 
vastu majanduslikke otsuseid. 
Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda 
käsutuses  olevad  ressursid . 
Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda 
rahakotis  või pangakontol olemas on. 
Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid 
sooritada , kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi 
maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui 
algselt laenatud sai. 
 
 
Ressursside piiratus on 
põhjuseks miks me peame 
tegema valikuid ja kõik valikud  
kokku ongi meie igapäevane 
majanduskäitumine 
 
 
Ülesanne 1.1
● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva 
jooksul. Millised on erinevad 
valikuvõimalused nende tegevuste 
sooritamiseks? Milline on sinu valik? 
Hinda, kui mitmeid majanduslikke 
otsuseid päevas teed. Täida järgnev 
tabel. Esimene veerg on täidetud 
näitena.
 
 
Aeg
Tegevus
Valikuvõimalused
Valik
Valiku 
põhjendus
7:30
Hommikusöök
8:00
Kooliminek
12:00
Lõuna
16:00
Vaba aeg
 
 
Ratsionaalne  majanduslik 
käitumine
● ... tähendab, et erinevad majanduselus 
osalejad püüavad saavutada enda 
jaoks suurimat kasulikkust mingite 
pi rangute raames
● Sarnaste huvidega majanduselus 
osalejaid nimetatakse 
majandussubjektideks
 
 
Majandussubjektid
● Majapidamiste (leibkondade) majanduslikud otsused 
on peamiselt seotud tarbimisega, nad soovivad 
võimalikult väikese kulutuse eest saada võimalikult 
häid ja kvaliteetseid tooteid ning teenuseid
● Ettevõtted on toodete ja teenuste  pakkujad  ning 
nemad soovivad oma tegevusest saada võimalikult 
suurt tulu, et suurendada ettevõtte kasumit ja omanike 
tulu
● Riigi, kui majandussubjekti ülesanne on suurendada 
üheskonna heaolu 
 
 
Majandussubjekt
Eesmärk
Tarbija/ majapidamine       
Kasulikkus(rahulolu)
Ettevõte  
    Kasum
Riik 
    Ühiskonna heaolu
 
 
Mõisted
●
Tarbija – on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb 
ostuotsuse
●
Majapidamine – on ühise  eelarvega  majandavate inimeste 
kogum
●
Ettevõte – on iseseisev majandusüksus, mille kaudu 
ettevõtja tegutseb
●
Riik – on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu 
üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest  
kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning 
omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure
 
 
Ülesanne 1.2
●
Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke  kirjeldavad  
tabelis esitatud olukorrad. Millised on majandussubjekti 
eesmärgi saavutamise piirangud (raha, aeg, info jt 
ressursid või seadusandlikud kitsendused)
Olukorra kirjeldus
Majandussubjekt
Piirang
Soodsa hinnaga kaubad  
ja teenused
Puhastamata reovesi  
avalikes veekogudes
 
 
Mina ja tarbimine
● Milline on hea elu? See sõltub inimese 
vajadustest.
● Majandusteadlased väidavad, et just 
vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida.
● Vajadus on puudusetunne, mida inimene 
saab rahuldada hüviste tarbimisega.
 
 
A. Maslow
● Ameerika  psühholoog , kelle üheks tuntumaks 
ideeks  on vajaduste kirjeldamine astmelises 
ehk hierarhilises struktuuris.
● Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused 
oluliseks alles siis, kui madalamad on 
rahuldatud.
 
 
Vajaduste hierarhia
Eneseteostuse 
vajadus
Tunnustuse  
vajadus
Sotsiaalsed 
vajadused
Turvalisuse 
vajadus
Füsioloogilised 
ehk esmased 
vajadused
 
 
Füsiloogilised vajadused
● ... ehk esmased vajadused tulenevad 
inimese kui bioloogilise olendi loomusest
● Eluks on vaja toitu, vett, soojust, õhku 
jne, lisaks on inimesel soojätkamise, 
füüsilise rahulduse ja naudingu vajadus
 
 
Turvalisuse vajadus
● ... on seotud nii sotsiaalse kui ka 
bioloogilise elukeskkonnaga.
● Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui 
sotsiaalse vägivalla eest.
 
 
Sotsiaalsed vajadused
● ... on seotud inimese nn karjainstinktiga.
● Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla 
armastatud ja  kuhugi kuuluda .
● Paljud tänapäevased  teenused on 
suunatud just inimese sotsiaalsete 
vajaduste rahuldamisele.
 
 
Tunnustusevajadus
●
... on seotud inimese kujutlusega iseendast. 
●
See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest 
lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste 
omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse 
saamisega .
●
Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma  riietuses  ja 
esemetes, millega ta enda ümbritseb.
●
Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me 
ennast näha tahame.
 
 
Eneseteostuse vajadus
● ... väljendub inimese soovis midagi korda 
saata, ära teha.
● Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ka 
ennast proovile panna, midagi saavutada 
ja teoks teha.
● Eneseteostusest tulenev hüviste 
tarbimine on küllalt väike.
 
 
Piiratud ressursid ja piiramatud 
vajadused
● Ressursid on vahendid mille 
abil me saame vajadusi 
rahuldada
● Enamik ressursse on piiratud 
see tähendab, et neid esineb 
kindlal hulgal 
 
 
● Ressursse vaadatakse ka 
tootmisteguritena, mida kasutatakse 
tootmisprotsessis 
● Olemasolevaid ressursse kasutades on 
võimalik toota kindlal hulgal 
mitmesuguseid kaupu 
● Ressursside piiratus määrab ära 
toodetavate hüviste hulga
 
 
Kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikud ressursid võib 
jaotada nelja rühma: 
● maa; 
● töö; 
● ettevõtlikkus; 
●  kapital  
 
 
Maa ehk loodusressursi all mõistetakse kõike seda 
mida loodusest saadakse ja majandustegevuses 
kasutatakse.
Töö all mõistetakse inimeste vaimseid ja füüsilisi 
jõupingutusi kaupade ja teenuste valmistamisel.
Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja 
uuenduslik mõtlemine, algatusvõime ning valmisolek 
riskida . 
Kapitali, kui ressursi, hulka kuuluvad kõik varasemas 
tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, 
ehitised, teed, kanalid,  tööriistad  masinad ja  seadmed ), 
mida kasutatakse uute toodete ja teenuste 
valmistamisel. 
 
 
Majanduse põhiküsimused ja 
majandussüsteemid
Põhilisteks  küsimusteks majanduses millele piiratud 
ressursside tingimustes osalejatel vastuseid tuleb leida on: 
● mida toota; 
● kuidas toota; 
● kellele toota. 
 
 
Mida toota küsimusele  vastuseks  tuleb otsustada milliseid 
tooteid ja teenuseid, kui palju ja millise kvaliteediga ning 
millal peab valmistama. 
Kuidas toota küsimusele vastus peab näitama kuidas 
hüviseid valmistada. Milliseid ressursse ja 
tootmistehnoloogiaid kasutada. 
Kellele toota küsimuse vastus on seotud esimese 
küsimusega. Kellele valmistatavad tooted ja teenused on 
suunatud. 
 
 
Vastavalt sellele, kuidas ja millise institutsiooni toimub 
vastuste  leidmine majandusküsimustele jaotatakse 
majandussüsteemid traditsiooniliselt: 
● tavamajanduseks; 
● käsu ehk plaanimajanduseks; 
● turumajanduseks; 
● segamajanduseks. 
 
 
Tavamajandus on kõige vanem ja  algelisem  
majandussüsteem. Majanduslikele küsimustele 
leiti vastused hõimkonna tasandil.
Käsu ehk plaanimajanduse aluseks on 
majanduslikele küsimustele vastuste leidmine ühe 
keskse institutsiooni (riigi )poolt. 
Turumajanduse aluseks on eraomandus. 
Tootlikud  ressursid kuuluvad erasektorile.
Segamajandus  on majandussüsteem mis 
ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. 
 
 
Turumehhanism
Turg  on mistahes  institutsioon , mille 
vahendusel ostjad ja müüjad omavahel 
suhtlevad ning tooteid ja teenuseid 
vahetavad
Laiemas mõistes on turg majanduse 
toimimise süsteem, kus kõik otsused 
tehakse turu vahendusel
 
 
Turud jaotakse: 
Ø tootmistegurite turg – kus ostetakse ja 
müüakse  tootmistegurid  (maa-, töö-, 
kapitaliturg) 
Ø hüviste turg – kus ostetakse ja 
müüakse kaupu ja teenuseid. 
 
 
Turustruktuur  määrab ära konkurentsi 
tingimused. Struktuuri iseloomustab turul 
osalejate  arv, konkurentsi tase, turule 
tulemise ja sealt lahkumise kergus ning 
turuinformatsiooni kätte saamise kergus.
 
 
 
Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagada nelja 
põhikategooriasse: 
Ø täieliku konkurentsi turg; 
Ø monopolistliku konkurentsi turg ; 
Ø oligopol; 
Ø  monopol . 
 
 
Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud 
paljude väikeste ettevõtete vahel.
Hinnavõtja  on turul osaleja, kes  lepib  turul 
väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma 
tootele madalamat ega kõrgemat hinda. 
Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja 
ning hind ei kujune turu toimel, vaid 
kehtestatakse pakkuja poolt. 
Oligopoolsel turul tegutseb väike arv 
vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes 
konkureerivad omavahel.
 
 
Nõudlus  ja pakkumine
Turul toimib kaks vastandlikku protsessi 
nõudlus ja pakkumine. Protsessides 
osalejaid nimetatakse nõudjateks ja 
pakkujateks. 
Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse 
vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning 
turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma.
 
 
Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed 
teised tegurid: 
Ø ostjate arvu muutumine – muutus võib olla põhjustatud 
elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; 
Ø muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes – sõltuvalt 
konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta 
või langetada; 
Ø muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes – see 
võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, 
individuaalsete soovide muutuste mõjul; 
Ø ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes – 
tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks 
soovitud suunas; 
Ø muutused teiste kaupade hindades – võivad suurendada või 
vähendada nõudlust antud kauba suhtes sõltuvalt sellest kas 
 
tegemist on asenduskaubaga   või täiendkaubaga. 
Asenduskaubad  on samu  tarbeid  
rahuldavad (sama funktsiooniga) 
hüvised . Näiteks  limonaad  ja mahl, õun 
ja pirn.
Täiendkaubad  on kaubad, mis 
täiendavad teineteist ja mida 
tarbitakse koos näiteks auto ja kütus.
 
 
 
Pakkumine on seos kauba hinna ja koguse 
vahel, mida müüjad (tootjad, tarnijad) 
antud ajahetkel ning turul kehtivatel 
tingimustel soovivad ja suudavad turul 
müüa. 
Pakkumise üldine  seaduspärasus  on ,et mida 
kõrgem on kauba või teenuse hind, seda 
suurem on pakutav kogus ja vastupidi
 
 
Pakkumise muutused võivad tingitud olla järgmistest hinnavälistest 
teguritest: 
Ø muutused tootmistehnoloogias ( näiteks 
uued  sordid ); 
Ø keskmisest erinevad taimekasvutingimused; 
Ø  tootmisressursside  hinnad; 
Ø tootjate arvu muutus; 
Ø teiste kaupade hinna muutus. 
 
 
Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks 
kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid 
(ressursse).
Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. 
Turu tasakaal tekib tarbijate nõudluse ja 
tootjate pakkumise koosmõju tulemusel ning 
püsib seni, kuni toimub muutus ükskõik millises 
nõudluse või pakkumise mõjuris. Turu tasakaalu 
korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba 
kogus antud hinnatasemel võrdsed. 
 
 
Hind
Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, 
kalkuleerida nende tootmisega seotud  kulusid  ning kujundada 
oma ostusoove. 
Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised 
ülesanded: 
Ø nõudluse ja pakkumise  tasakaalustamine , 
Ø tootjate ja tarbijate suunamine, 
Ø tulude jaotus. 
 
 
Maksimumhind  e „hinnalagi” on seadusega 
kehtestatud maksimaalne  hinnatase , millest kauba 
hind kõrgemale  tõusta  ei tohi. Maksimumhind on 
reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. 
Miinimumhind e „hinnapõrand” on seadusega 
kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind 
allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset 
hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste 
tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste 
kokkuostuhinnad). 
Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või 
teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid 
tingimuseks  on, et see hind vastaks nõudmisele ja 
 
 
rahuldaks ka  ostjaid . 
Majanduse tegevusvaldkonnad
Ühiskonna võib lihtsustatult jagada kolmeks koostoimivaks 
sektoriks: 
Ø avalik  sektor ; 
Ø ärisektor; 
Ø kolmas sektor. 
 
 
Avalik sektor tegeleb üldiste rahvuslike huvide kaitsmisega 
seda kujundava poliitika ja seadusandlusega. Avaliku sektori 
moodustavad riigiasutused ja kohalikud  omavalitsused  ehk 
riiklikud  institutsioonid : 
Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) 
Ø keskvalitsus ( ministeeriumid ) 
Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja 
vallavalitsused) 
Ø muud avaliku sektori juhtimise ja 
korraldamisega tegelevad  organisatsioonid  
( Maksuamet , Haigekassa jt.). 
 
 
Ärisektor ehk  erasektor  tegutseb erahuvides omaniku 
ehk  algataja  initsiati vil. Nende eesmärgiks on läbi 
ettevõtluse toota kasumit. 
Kolmas sektor ehk nn. mittetulunduslikud 
organisatsioonid tegeleb avaliku huvi esindamisega, 
eestkostega, teenuste pakkumisega ja kodanikualgatuse 
ellu viimisega. Kolmandas sektoris tegutsejad võib 
jagada kaheks: 
Ø professionaalne tegevus, kus palgatöötajad 
tegutsevad avalikkuse huvides; 
Ø vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust 
vabatahtlikkuse alusel elu viiakse. 
 
 
Riigi roll majanduses
Turumajanduse tingimustes ei tegutse 
ettevõtted alati ühiskondlikke eesmärke 
silmas pidades ja seetõttu peab valitsus 
suuremal  või vähemal määral sekkuma 
majandusellu.
 
 
Valitsuse majandusellu  sekkumise  peamisteks põhjusteks on: 
●
korraldada selliste kaupade ja teenuste 
pakkumist, mida turumajandus ei saa 
või ei soovi pakkuda (näiteks  riigikaitse , 
seadus, kord) ja leida finantsvahendeid 
selliste kaupade pakkumiseks; 
●
reguleerida turumajandusega kaasnevaid 
protsesse ( vaesus , töötus, atmosfääri 
kaitsmine jne); 
●
tagada vaba  konkurents  turul ja 
kontrollida monopoli tegevust. 
 
 
Valitsuse majandusellu sekkumise võimalusi 
on mitmeid:
● maksude kehtestamine, 
● soodustuste andmine, 
●  järelvalve   teostamine , 
● hindade kontrollimine, 
● informatsiooni levitamine, 
● ühiskondlike kaupade ja teenuste 
pakkumine. 
 
 
Majanduselu mõjutatakse läbi fiskaalpoliitika  ja  rahapoliitika . 
Rahapoliitika on suunatud stabiilse majanduskeskkonna 
loomisele ja fiskaalpoliitika majanduse arengule. 
Fiskaalpoliitikat viib ellu  valitus  ning selle abil püütakse 
tagada tasakaal valitsuse kulutuste ja maksupoliitika vahel. 
Fiskaalpoliitika peamised vahendid on  riigieelarve  ja 
maksusüsteem. 
 
 
Eelarve on prognoos, mille ühel 
poolel on avaliku sektori kõik 
loodetavad tulud ja teisel poolel 
kavandatavad kulutused. 
Riigieelarve on valitsuse mingi 
perioodi tulude ja kulude plaan. 
 
 
Valitsuse põhilised tulud laekuvad 
maksudest. 
Mittemaksulisi tulusid saadakse 
kaupade ja teenuste müügist (sh. 
riigilõiv ), riigivara müügist, toetustest 
või tuludena varadelt(nt. dividendid 
riigi osalusega äriühingutelt) 
 
 
Maksusüsteemi kehtestamisega 
tagatakse piisavate rahaliste vahendite 
olemasolu riigi eelarveliste kulutuste 
katmiseks ja reguleeritakse 
majanduses osalejate majanduslikku 
käitumist.
 
 
Maksusüsteemi loomisel tuleb 
arvestada, et see suudaks paindlikult 
reageerida majanduse toimivatele 
muutustele, toimiks efektiivselt, oleks 
ülesehituselt lihtne ja arusaadav 
enamusele kodanikest. 
 
 
Maksukoormust väljendatakse riiklike maksude suhtena 
SKP-sse. 
Sisemajanduse koguprodukt (SKP), on mingis riigis kindla 
perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise 
kogusumma rahalises väljenduses 
 
 
Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: 
●
tarbimiskulutused , mis on seotud hüviste 
ostmisega ja palkade maksmisega avaliku 
sektori töötajatele; 
●
riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja 
koolide ehitus jms.); 
●
subsiidiumid  ja muud  tulusiirded  (töötu 
abirahad, lastetoetused,  pensionid  jms.); 
●
riigivõla  intressid ( riigivõlg  on eelmistel 
perioodidel  kulutuste finantseerimiseks 
võetud ja tagasi maksmata laenude summa). 
 
 
Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse 
säilitamise ja rahalise stabiilsuse 
tagamisega.
Inflatsioon  on hindade üldine ja püsiv tõus 
ning raha ostujõu langus, mis on tingitud 
liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes 
tegelike vajadusega. 
 
 
Maksude ja maksete liigid 
Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline 
rahaline kohustus mis kuulub täitmisele ettenähtud korras, 
suuruses ja tähtaegadel ning  maksumaksja  jaoks puudub 
otsene vastutasu. 
Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või 
linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma 
teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja 
mitterahalisi kohustusi. 
 
 
Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku 
poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama  ja 
tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega 
pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 
Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda 
maksusumma. 
Maksukohustuslane on maksumaksja , maksu kinnipidaja 
( näiteks  tööandja ) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu 
tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). 
Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet (riiklike 
maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu 
alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas). 
 
 
Riiklikud  maksud  :
●
tulumaks; 
●
sotsiaalmaks ; 
●
maamaks; 
●
hasartmängumaks; 
●
käibemaks; 
●
tollimaks ; 
●
aktsiisid; 
●
raskeveokimaks . 
 
 
Kohalikud maksud :
●
müügimaks; 
●
paadimaks ; 
●
reklaamimaks; 
●
teede ja tänavate  sulgemise  maks; 
●
mootorsõidukimaks; 
●
loomapidamismaks; 
●
lõbustusmaks; 
●
parkimistasu. 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58