Vastus leiad õppematerjalist: MINA JA MAJANDUS

MINA JA MAJANDUS (0)

Kutsekool - Majandus - Majanduse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas osaled Sina majandustegevuses?
Miks ei saa osta kõike mida ihaldad?
Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev?
Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana?
Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid?
Milline on hea elu?
Mis juhtub järgmisena?
Milliste omadustega saapaid vajan?
Miks ei saa kõikide inimeste kõiki soove rahuldada?
Mis juhtub siis kui me kõik mitte- taastuvad ressursid ära kasutame?
Milliste ressursside omanik Sina oled?
Millest loobud ?
Mis meil selle tegemiseks vaja on?
Milline võimalus oleks kõige mõistlikum?
Kellele võib juhtuda et kaup või teenus jääb müümata Küsimusele kellele toota?
Mida kuidas ja kellele toota?
Millisel turul sina osaled ja kas ka kellegagi konkureerid?
Mis muudab ostusoovid nõudluseks?
Miks tekib turul puudujääk ehk defitsiit?
Kuidas mõjutab hind erinevate turuosaliste käitumist?
Mille poolest on kasulik kauba kõrge turuhind?
Kuidas Kalle istudes kodus arvuti taga oli osaline turul?
Millisel turul Kalle osales?
Milliseid otsuseid teeksid sina kino -omanikuna olemasoleva info põhjal?

PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS

1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED

ÕPILASE OSA
Majandustegevus , mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund)

Kuidas osaled Sina majandustegevuses?

Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad?

Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev?

Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana ?

Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid?
Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks . Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest.
Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev.
RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid ? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised , ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüvised ). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit . Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Demokraatlikes ühiskondades eeldatakse riigilt kõigi ühiskonnakihtide ja huvigruppide soovidega arvestamist. See ei ole aga ühiskondliku kasulikkuse defineerimise seisukohalt eriti tänuväärne ülesanne. Seetõttu võibki mõiste „heaolu“ sisu muutuda koos igakordsete parlamendivalimistega ja sõltuda riigis valitsevate poliitiliste jõudude arusaamisest heaolust.
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames.
Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik.
Tarbija on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse.
Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum.
Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid.
Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
Joonis 1. Majandussubjektid.
MAJANDUSTEGEVUS
Majandussubjekt Eesmärk
TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu)
ETTEVÕTE KASUM
RIIK ÜHISKONNA HEAOLU
MINA JA TARBIMINE.
Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid . Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud.
Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia.
Eneseteostuse vajadus
Tunnustusvajadus
Sotsiaalsed vajadused
Turvalisuse vajadus
Esmased vajadused
Esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest. Inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, soojust, õhku jne., samuti on inimesel elusolendina soojätkamise, füüsilise rahulduse ja naudingu vajadus. Kuid alles siis, kui esmased bioloogilised ja füsioloogilised vajadused on rahuldatud, asub inimene realiseerima järgmisi, nö kõrgemaid vajadusi.
Turvalisuse vajadus on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Ohutu ja rahulik elu, hirmu puudumine jne. loovad eelduse turvalisuse vajaduse rahuldamiseks.
Sotsiaalsed vajadused on seotud inimese „karjainstinktiga“. Meil on vajadus koos olla ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuuluda . Paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele.
Tunnustusvajadused on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega . Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame.
Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ennast ka proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. Eneseteostusest tulenev hüviste tarbimine on küllalt väike.
TARBIMINE JA OSTUOTSUS
Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks siis vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest.
Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis on võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne.
Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks.
Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu-olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Pika-ajalisem ostukäitumine on jälgitav kõrge tarbimisväärtusega kaupade puhul. Seejuures võib kauba tarbimisväärtus konkreetse tarbija jaoks tuleneda nii hinnast kui ka kauba tähendusest selle tarbija jaoks.
Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest. Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks märkame keset suve poes imeilusaid saapaid. Kohe meenub meile, et praegused saapad püsivad veel vaevu koos ja vajaksid väljavahetamist. Fakti ennast teadsime ka enne, aga kuna suvel saapaid ei kasutata, polnud konkreetset ostusoovi tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel , et olemas on ka vajalik rahasumma ehk meie tarbimiseelarve võimaldab ostu teha.
Mis juhtub järgmisena? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele – milliste omadustega saapaid vajan?, milliste hindadega müüakse sarnaseid saapaid mujal? jne. Kõige esmalt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis välistest allikatest – näiteks kataloogid , kuulutused, reklaam .
Kogunud küllaldaselt andmeid ja leidnud vastused esitatud küsimustele, võime hakata erinevaid võimalusi võrdlema . Võrdluse tulemusel teeme lõpliku valiku ehk oleme valmis võtma vastu majanduslikku otsust. Valiku tegemisel lähtusime oma väärtushinnangutest ja olemasolevast informatsioonist. Samas on valiku tegemisel määravaks ka meie tarbimiseelarve võimalused.
Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup.
Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist.
Joonis 3. Tarbija ostukäitumine
Ostusoov
Info otsimine
Varasemad kogemused
Valik erinevate võimaluste vahel
väärtushinnangud
infokanalid
Ostuotsus
Rahulolu või rahulolematus
KOKKUVÕTE
Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Iga päev teevad inimesed erinevatel tasanditel ja erinevates tingimustes kümneid valikuid ja võtavad vastu majanduslikke otsuseid. Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meie ümber toimuvat. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad.
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tegutsemise eesmärk on iga majandussubjekti jaoks enamasti millegi (kasulikkuse, kasumi, heaolu) maksimeerimine.
Tüüpilise tarbija valikud lähtuvad vajadustest. Vajadus on puudusetunne, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega. Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks. Tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on iga tarbija hinnang kaupade ja teenuste tarbimisomadustele individuaalne. Enamiku tarbijate ostukäitumine on aga põhimõtteliselt sarnane.

1.2 PIIRATUD RESSURSID JA PIIRAMATUD VAJADUSED. RESSURSID MAJANDUSES.

Küsimused:

Miks ei saa kõikide inimeste kõiki soove rahuldada?

Mis juhtub siis, kui me kõik mitte- taastuvad ressursid ära kasutame?

Milliste ressursside omanik Sina oled?

Oskad sa valikuid tehes märgata ja hinnata seda, millest loobud ?
Näide
Korvpallipoisid otsustasid kostitada oma sõprusmeeskonda pannkookidega. Üheskoos leiti, et selleks oleks vaja küpsetada 50 pannkooki. Alljärgnevasse tabelisse panid nad kirja tegevused ja ressursid, mida üllatuse ettevalmistamiseks vaja on.
Tegevus
Mis meil selle tegemiseks vaja on?
Arvutame pannkookide valmistamiseks vajaliku taigna koguse.
Teadmised, kogemused.
Arvutame taigna valmistamiseks vajalike toorainete kogused ja koostame ostude nimekirja.
Teadmised, kogemused.
Ostame vajalikud toorained.
Raha.
Valmistame taigna.
Töövahendid, teadmised, oskused.
Küpsetame pannkoogid .
Töökoht, -vahendid, teadmised, oskused.
Pakume külalistele
Koht ja vahendid söömiseks.
Kui kasutada korvpallipoiste koogiküpsetamise kirjeldamiseks majanduselu mõisteid, siis tegelesid kooke küpsetavad poisid vajaduste rahuldamiseks vajamineva hüvise tootmisega. Selleks kasutasid nad mitmesuguseid ressursse kui sisendeid ja valmistasid oma tegevuse väljundina tarbitava toote ehk pannkoogid.
Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.
Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
Joonis 1. Maa kui ressurss.
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
VESI (näiteks JÕED , JÄRVED , MERED )
MAAVARAD (näiteks nafta , põlevkivi jne.)
MAA
METS
ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS
Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli -, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused . Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond .
Maa kui ressursi ehk tootmisteguri all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast (nii maad kui ka loodusressursse), mida inimene oma majandustegevuseks kasutab.
Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne.
Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.
Töö kui ressurss on inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks.
Joonis 2. Eesti tööjõu struktuur aastal 2004.
Sõnal „kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid ( hooneid , tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks.
Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad ), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel..
Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus.
Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise ris
See küsimus on nii ettevõtte kui ka riigi vaatenurgast elulise tähtsusega. Tundub, et vastus on lihtne – tuleb toota neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbijate vajadusi ja mille eest nad on nõus maksma.
J SISENDID
oonis 3. Tootmisprotsess.
TOOTMINE
VÄLJUNDID
Maa
Töö( tööjõud )
Kapital
Ettevõtlikkus
Info, infotehnoloogia
MAJANDUSE PÕHIVALIKUD.
Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele:
Kuidas toota?
Sajameetrise kraavi kaevamiseks on mitu võimalust. Võime selle töö ära teha kümne mehe ja kümne labidaga . Teine võimalus oleks rentida tehnika – kas ekskavaator või hoopis isekaevav robot . Milline võimalus oleks kõige mõistlikum? Ühest vastust on raske anda. Ilmselt tuleb valiku tegemisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Vastus sõltub kraavikaevajate, ekskavaatori ja roboti olemasolust ning nende hindadest. Kui suhteliselt odav tööjõud kraavikaevamiseks on olemas, siis pole mõtete rentida kallist tehnikat või rakendada kõrgtehnoloogiat. Samas aga, kui olemasolev tööjõud on kallis ja tehnika rentimine suhteliselt odav, on mõttekas valida teine variant.
Kellele toota?
See küsimus haakub küsimusega mida toota?. Ettevõtjal peab alati silme ees olema konkreetne tarbija. Kui kaupa või teenust valmistatakse umbisikuliselt ja mõtlemata kellele, võib juhtuda, et kaup või teenus jääb müümata. Küsimusele kellele toota? vastuse leidmisega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks .
ALTERNATIIVKULU .
Piiratud ressursside tingimustes eelnevatele küsimustele vastuseid otsides peavad majanduses osalejad valima välja ühe võimaluse ehk parima alternatiivi paljudest võimalikest. Samas tähendab valiku tegemine ühe võimaluse kasuks piiratuse tingimustes enamasti teistest võimalustest loobumist. Otsustades kraavikaevamisel kasutada inimesi, loobume ekskavaatori ja roboti kasutamise võimalusest . Ostes tarbijana endale täna uued saapad, loobume teistest vajalikest hüvistest, mida sama raha eest oleksime saanud endale lubada, sest ressursina on raha piiratud. Igal valikul on alternatiivvalikud ja seepärast nimetatakse järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest saamatajäänud tulu alternatiivkuluks.
Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Oma igapäeva elus peaksime pidevalt arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Paljude alternatiivsete käitumis- või tegutsemisvõimaluste olemasolu nõuab oskust neid märgata ja hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum on inimene, seda rohkem võimalikke alternatiivseid valikuid ilmneb.
ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID
Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks.
Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires.

Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul).
Tootmisvahendid ja – tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud.
Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal.
Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt.

Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul.
Käsumajanduses ehk plaanimajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik.

Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik.
Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub.
Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad.
tururegulatsioonide puudumine ( riiklikult kehtestatud hinnad jmt.) tekitavad kaupade ülejäägi ja defitsiidi .
Tarbimine piiratud.

Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigiomanduses.
Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel.

Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele).
See tähendab vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides.
Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind .
Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne.) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. (Avo konspektist)
Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse.

Turuga on tegemist alati ja igal pool, kui kohtuvad nõudjad ja pakkujad ( ostjad ja müüjad) ja toimub vahetustegevus.
Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on tooteid või teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik.
Ühiskonna majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagunevad majandussüsteemid: tava- ja käsu-, turu-, ja segamajanduseks. Kogu maailma majandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid igas riigis võib leida tooteid või teenuseid, mille nõudlust ja pakkumist, otse või kaudselt, reguleerib riik.
Piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste tingimustes on erinevad majanduses osalejad sunnitud valima välja ühe võimaluse ehk alternatiivi paljudest võimalikest. Samas tähendab ühe võimaluse kasuks otsustamine enamasti teistest võimalustest loobumist. Oma igapäeva elus peaksime pidevalt arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Paljude alternatiivsete käitumis- või tegutsemisvõimaluste olemasolu nõuab oskust neid märgata ja hinnata.

1.3 TURG

Küsimused:

Millisel turul sina osaled ja kas ka kellegagi konkureerid?

Mis muudab ostusoovid nõudluseks?

Miks tekib turul puudujääk ehk defitsiit?

Kuidas mõjutab hind erinevate turuosaliste käitumist?

Mille poolest on kasulik kauba kõrge turuhind?
Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused.
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.
Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents . Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse.
Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu .
Joonis 4. Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik .
Näide 2.
Kallel tahtis oma taskuraha eest minna nädalavahetusel vaatama “Leiutajate küla Lotte” filmi. Film oli alles hiljuti kinno jõudnud ja vaatajate huvi oli suur. Seepärast otsustas Kalle kinopiletid varakult interneti teel ära osta. Ta istus reede õhtul arvuti taha ja asus tegutsema. Vaatamata sellele, et seda filmi näidati kinomaja suures saalis ja seansse oli päevas mitu, olid nii laupäevaks kui ka pühapäevaks kõik kohad välja müüdud. Mida teha? Kas jätta kinno minemata või minna mõnda teist filmi vaatama? Teisele filmile , mida näidati kinomaja väikeses saalis, oli pileteid piisavalt saadaval.

Kuidas Kalle, istudes kodus arvuti taga, oli osaline turul?

Kellena ja millisel turul Kalle osales?

Mis võib olla selle põhjuseks, et väiksemas saalis on vabu kohti piisavalt, aga suuremas saalis mitte?

Milliseid otsuseid teeksid sina kino-omanikuna olemasoleva info põhjal?
NÕUDLUS
Turul osalejad oleme me kõik. Rollist tarbijana kõnelesime selle peatüki alguses. Kuidas saada aga aru sellest, et me tarbijatena osaleme turul ka kaupade ja teenuste hinna ning koguste kujundamisel?
Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud.
Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel.
Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina .
Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele? Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused , ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega suurendab hinna alanemine tavaliselt kauba ostetavat (ehk nõutavat) kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Mida rohkem on aga turul ostjaid ehk nõudjaid, mida jõukamad nad on ning mida kallimad on teised niiöelda asenduskaubad, seda suuremaks kujuneb antud kauba nõudlus.
Näide 4.
Mihkel on 11-aastane poiss. Teda huvitavad autod ja ta hakkas käima automudelismi ringis . Kohe sügisel tutvustas juhendaja uutele poistele ringi tegevust – põhiliselt võisteldakse ja timmitakse oma autosid kiiremaks. Kui vaja, siis ka parandatakse. Esmalt on aga ringitöös osalemiseks vaja soetada endale mudelauto. Mihkel asus uurima auto ostmise võimalusi, võrreldes nii erinevaid mudeleid omavahel kui ka erinevate müüjate poolt pakutavaid tingimusi. Selgus, et mudelautosid on turul piisavalt, aga nende hinnad jäävad vahemikku 7000 – 12 000 krooni. Mihkel saab taskurahaks 150 krooni kuus. Nüüd on ta probleemi ees, kuidas mudelauto ostuks vajalik rahasumma kokku saada.
PAKKUMINE
Kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult ka kauba turule suudavad tuua, on pakkujad. Pakkuja võib olla nii tootja, müüja kui ka kaupade vahendaja. Kui tarbijad on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkujad vastupidi, tahavad oma kaupa müüa võimalikult kallilt. Kaupade ja teenuste tootmine nõuab mitmesuguste kulutuste tegemist. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks tagasi vähem raha kui selle valmistamisele kulus. Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad.
Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest.
TURU TASAKAAL
Näites 5 on kirjeldatud olukordi , kus nõudmine ja pakkumine turul ei ole tasakaalus. Sellist olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Meie näites on defitsiitseks kaubaks kartulid ja defitsiitseks ressursiks pedagoogiharidusega inimesed.
Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse aga ülejäägiks või võõrapärasemalt sufitsiidiks. Nõudlus ja pakkumine toimivad toimuvad turul üheaegselt ja seepärast kujuneb turuhind paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusel. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed.
Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed.
Näide 6.
Oletame, et soovime osta koolipeoks 80 kilogrammi apelsine hinnaga 10 krooni kilogramm . Uurides olukorda turul, selgub , et sellist kogust sellise hinnaga ei pakuta. Selle hinnaga saaksime osta apelsine maaletoojalt, aga sellisel juhul peaksime ostma vähemalt 600 kilogrammi korraga. Järgnevas tabelis on esitatud kogused ja hinnad, millega turul apelsine pakutakse.
Hind
Pakutav kogus
kg
Nõutav kogus
kg
20.-
200
0
19.-
100
0
18.-
80
20
17.-
60
60
16.-
50
80
15.-
40
100
14.-
30
120
13.-
20
140
12.-
10
400
11.-
0
500
10.-
0
600
Nagu tabelist näeme, on hinnaga 12 krooni kilogrammi eest saadaval ainult 10 kilo apelsine. Kui tahame saada 80 kilogrammi apelsine, on nende hind 18 krooni. Kuna meil nii palju raha pole, on kaks võimalust, kas apelsine üldse mitte osta või osta vähem kui esialgu kavandatud. Ka pakkujad on huvitatud sellest, et tarbija ikkagi ostaks, sest ostu mittetegemisel ei saa ka pakkuja tulu. Oletame, et otsustame lõpuks vähendada ostetavate apelsinide kogust 60 kilogrammile kui kilohinnaks kujuneb 17 krooni. See on vastuvõetav ka pakkujale. Selliselt kujunes apelsinide turuhinnaks 17 krooni, mis on vastuvõetav nii pakkujale kui ka ostjale.
Ülesanne 16. Ülesanne sobib individuaalseks tööks. Ülesande eesmärk on kinnistada nõudluse-pakkumise, üle- ja alapakkumise mõisteid.
Näiteks:
Hind
Pakutav kogus
kg
Nõutav kogus
kg
Puudu- või ülejääk turul
20.-
200
0
+200
19.-
100
0
+100
18.-
80
20
+60
17.-
60
60
Tasakaalupunkt
16.-
50
80
-30
15.-
40
100
-60
14.-
30
120
-90
13.-
20
140
-120
12.-
10
400
-380
11.-
0
500
-500
10.-
0
600
-600
Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed.
Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. See joonis vajab kindlasti kujundaja abi, ma ise ei saa paremaks.
kogus
600
TURUHIND
Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet:

nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine

tootjate ja tarbijate suunamine

tulude jaotus
Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad. Hind peegeldab kauba väärtust nii ostjatele kui ka müüjatele. Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele.
Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse.
Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad.
KOKKUVÕTE
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille abil turul osalejad suhtlevad ning kus kujunevad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu.
Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta mingi hinna korral mingil kindlal ajahetkel.
Kõik, kes turul midagi müüvad, on pakkujad. Pakkuja võib olla nii tootja, müüja kui ka kaupade vahendaja. Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest.
Nõudlus ja pakkumine toimivad turul üheaegselt ja seepärast kujuneb turuhind paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusel. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi hinna juures võrdsed. Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, tootjate ja tarbijate suunamine ning tulude jaotus.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RonKuld Õppematerjali autor

Majandus ja ettevõtluse alused konspekt: Mina ja majandus

Majandus Ratsionaalne majanduslik käitumine Majandus tegevus Maslow vajaduste hierharhia Tarbimine ja ostuotsus Kokkuvõte nõudlus hüvis pakkuja majandussubjektid pakkujad ressursid konkurents turg kogused kapital valikuid majandussüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Ettevõtluse konspekt

Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Joonis Tootmisprotsess. Ülesanne 7. (rühmatöö) Arutlege, kuidas saaksite teie olla ettevõtlikud. Kirjeldage oma tegevusi alljärgnevas tabelis. Tegevus Isiklikus elus Koolis 5

Ettevõtlus

116

odp

Majanduse alused

MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on.

Majandus alused

doc

Majanduse konspekt

Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organi

Majandus

doc

Majanduse alused

Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim

Majandus

doc

1. KT küsimuste vastused.

I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju

Mikro- ja makroökonoomika

doc

TURG. NÕUDMINE JA PAKKUMINE.

TURG. NÕUDMINE JA PAKKUMINE. Sõnal turg on mitu tähendust. Kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turg – majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad ja müüdavad kogused. Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus – on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel. Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on

Majandus

docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada MAJANDUSSÜSTEEMID: Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal - Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada - Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija

Majandus

doc

Konspekt

Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mille tagasimaksmine algab al

Majandus

Rohkem sarnaseid