Kokkuvõte ainest majandus (0)

1. Majanduse olemus
Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove
Alternatiiv - ehk loobumiskulu – kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus
Piirtulu – otsusega kaasnev lisanduv tulu
Piirkulu – otsusega kaasnev lisanduv kulu
Majandussubjektid :

• tarbija – kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid);
  
• ettevõte – iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit;
  
• riik – kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu.
  

Majanduse põhiküsimused:

• mida toota?
  
• kuidas toota?
  
• kellele toota?
  

Ressurss – kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.:

• maa/ loodusressursid – see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab;
  
• töö – füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks;
  
• kapital – hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid.
  

Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. 
Turumajanduse alused: eraomand , hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus
Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus
2. Nõudmine, pakkumine, hind
Turg - mehhanism , mille kaudu turul osalejad ( ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused .
Turgu saab iseloomustada järgmiste tunnuste alusel:

• turul osalejate arv (palju, vähe);
  
• kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud);
  
• turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (lihtne, keeruline).
  

Nõudlus on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel.
Nõudlust mõjutavad tegurid:

• tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu:
  
  • normaalkaubad;
    
  • väheväärtuslikud kaubad .
    
• teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu:
  
  • asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga.
    
  • täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
    

• tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes;
  
• tarbijate maitse ja eelistused .
  

Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 
Pakkumist mõjutavad tegurid:

• aeg;
  
• tehnoloogia areng;
  
• tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad;
  
• tootjate ootused hindade muutumise kohta;
  
• maksud ja subsiidiumid .
  

Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon.
Nõudluse hinnaelastsus - tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele.
3. Konkurents
Täieliku konkurentsiga turg:

• palju osalejaid;
  
• toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili);
  
• turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne.
  
• üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust;
  

Monopolistliku konkurentsiga turg, see tähendab, et iga tootja on oma toodangu osas monopolist:

• palju osalejaid;
  
• toodang on diferentseeritud (erinev);
  
• turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne;
  
• hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele.
  

Oligopoolne konkurents ( arvutid , teras, bensiin)

• turul on vähe osalejaid;
  
• toodang on diferentseeritud või ühesugune;
  
• turule tulek on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad;
  
• toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul.
  

Monopol ( veevarustus , elekter )

• turul on üks ettevõte;
  
• monopoli toodang on unikaalne , seda teeb vaid tema;
  
• turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, (Mis juhtuks kui Eesti Energia paneks ühel päeval tootmise seisma?)
  
• monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist.
  

Loomulik monopol - üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat , on tegemist loomuliku monopoliga.
Konkurentsi kahjustavad nähtused:

• Konkurentsi kahjustav koostöö - konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.
  

• Kartell - üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi (horisontaalseid) kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi, mille eesmärgiks on kahjustada konkurentsi ostu- või müügihindade kindlaksmääramise, tootmise või müügikoguste piiramise või kaubaturgude jagamise kaudu.
  

• Turgu valitsev seisund - turgu valitsevat seisundit omab üks ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40-protsendiline turuosa. Ettevõtja omab kaubaturul monopoolset seisundit, kui talle kuulub sellel kaubaturul ligikaudu 100 protsenti. Turgu valitsevat seisundit omavad ka ettevõtjad, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud kindlaksmääratud kaubaturul tegutsemiseks, võrreldes teiste ettevõtjatega, eelise (ainu- või eriõiguse), näiteks vee-ettevõtja ja prügiettevõtja valla või linna territooriumil. Turgu valitseva seisundi omamine on lubatud, keelatud on selle seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt.
  

• Koondumine:
  
• eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine;
  
• ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja üle;
  
• mitme ettevõtja poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja üle;
  
• vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju omava füüsilise isiku poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  
• vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju omavate mitme füüsilise isiku poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja üle.
  

4. Inimene kui tarbija
Säästmine ja investeerimine
Säästmist mõjutab:

• tulude suurus;
  
• ootused;
  
• pankade intressimäärad;
  
• maksuseadused.
  

Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata:

• tulumäära – kui suurt tulu on lootust saada
  
• riski – kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine
  
• likviidsust – kui kiirelt kättesaadav on raha
  
• kulukust – kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud
  
• keerukust – kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine.
  

Levinumad säästmise/investeerimise võimalused:

• arvelduskonto
  
• säästuhoius
  
• tähtajaline hoius
  
• võlakirjad
  
• aktsiad
  
• tuletisväärtpaberid
  
• kinnisvara
  
• kunstiteosed jms
  
• väärismetallid
  
• investeerimisfondid
  

Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Võlakiri – väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi.
Intress – tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale.

• Lihtintress – intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
  
• Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt.
  

Dividend – osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab.
Fikseeritud intressimäär – muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks.
Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor ’i määraga, millele lisatakse riskipreemia .
Käendaja – isik, kes tagab laenu tagasimaksmise.
Hüpoteek - kinnisasja pant, mis tagab laenu.
Liising - vara tagatisel antava laen , mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt:

• Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega.
  
• Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks.
  
• Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta
  

5. Inimene kui töötaja
POOLELI !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 1234
6. Valitsuse osa majanduses
Maksusüsteemid:

• Proportsionaalne maksusüsteem
  

Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas.

• Progressiivne maksusüsteem
  

Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu.
Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.

• Regressiivne maksusüsteem
  

Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne.
Valitsus kogub makse:
1. Valitsemiskulude katteks
2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat.
3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks – näiteks maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada nende tarbimist.
4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse.
5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks – makse langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku aktiivsust.
Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed - ja kaudsed maksud.

• Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt (sotsiaalmaks, tulumaks).
  
• Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist ( aktsiis , käibemaks).
  

7. Raha ja finantsmajandus
Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid:

• maksevahend , mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid
  
• arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks;
  

• väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid , välisvaluuta jms).
  

POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11234
8. Rahvusvaheline majandus
Absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
Suhtelise eelise teooria – väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim
Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
Tollimaks – kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
Impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
Ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni
Varjatud ekspordi subsideerimine – valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis - ja arendustööd uute toodete turule toomiseks
Ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga
Vabakaubanduspiirkond – koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega
Tolliliit – koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas
GATT (General Agreement on Tariffs and Trade, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) -
1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948.
WTO (World Trade Organisation , Maailma Kaubandusorganisatsioon ) - Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubandust ja kehtestada maailmas ühtsed kaubandusreeglid.