............................................................................................................7 3.4. Käibemaks ja aktsiisimaksud ..........................................................................................7 3.5. Ettevõtte tulumaks ...........................................................................................................8 3.6. Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud .............................................................8 3.7. Omandimaksud ............................................................................................................... 9 4. Kultuuriline keskkond...........................................................................................................10 4.1. Ärikultuur.......................................................................................................................10 4.2. Turu valik ...........................................................................................
riigikaitse,maanteed,haridus,kultuur,tervishoid jne. 2.toetused ja abirahad:pension,lapsetoetus,töötu abiraha jne. 3.avaliku sektori palgad 4.intressid riigivõlalt 5.toetused kohalikele omavalitsustele Valitsuse tulud: 1.peamiselt erinevad maksud 2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv. Maksud. Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed) Toetus. 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmetele
maksustatakse madalamalt kui mittejaotatavat tulu, dividendi väljamaksmisel kinnipeetud tulumaksu võrra vähendatakse ettevõtte tulumaksu täies ulatuses või osaliselt. Eraldatud maksumääradega süsteem- dividendideks jaotatavale kasumiosale on madalam maksumäär kui ettevõttesse allesjäävale kasumiosale. Dividendide hüvitussüsteem- dividendidelt tasutud TM loetakse osaliselt või täielikult ettevõtte TM tasumiseks. Null % meetod- dividendidena jaotatud kasumiosalt TM ei arvestata OMANDIMAKSUD: Vara omandiõigus, -suhe ning sellest tulenev tulu teenimise võimalus; omanikust eraldatav (nt autoriõigused), maksuobjekt: registervara; maksustatav väärtus (nt turu-, rendi-, kapitali- jne väärtus); maksumäärad, erandid, alternatiiv progresseeruvate määradega astmelisele tulumaksule? RASKEVEOKIMAKS: Raskeveokimaksu objekt: veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja
Üksikisiku tulumaks · tähtajalised on kõik maksud. · kinnipeetavad maksud, maksukinnipidaja peab teise isiku tulult kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse 6.Eesmärgi alusel liigitamine · üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk. · erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja muu taolisega. · tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt. Maksud ja koormised Tuleb kahest seadusest: 1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida
Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla). Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1. Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või varasuurenemist. 2. Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus Trahvid Pensionikindlustus Riigilõiv Sotsiaalkindlustus
Trahvi peamine eesmärk on mõjutamine. Trahv peab kaasa aitama teatud tegevuse lõpetamisele ning sundima isikuid sellest tegevusest tulevikus loobuma. Trahve määratakse kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste korral ja need laekuvad riigikassasse. Neid võib määrata nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Trahvi suurus peab vastama süü raskusastmele ja vormile (trahvi suuruse määrab ametnik või ametkond). Maksude puhul selline lähenemine on välistatud 12.Omandimaksud : maamaks,mootorsõidukimaks,loomapidamismaks,raskeveokimaks, 13. Maksu vaadeldi kui kodanike poolt vastutasuna ühiskondlikke hüvede eest riigile makstavat tasu. Vastutasuks oli riigi kaitse välisrünne ja avaliku korra tagamise eest. 14. Maksu allikas peab olema maksustatud vaid ühe maksuga. 15. Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil.
Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
lähevad arvesse nende kulutuste hulka, mida teevad neid tulusiirdeid saanud subjektid. Levinuimaks tulusiireteks on sotsiaaltoetused: lähevad arvesse tarbimiskulutustena (C), või investeeringutena (I), olenevalt sellest, mida toetust saanud subjekt selle rahaga teeb. 4 Sel juhul on muidugi oluline, et neid ei arvestataks investeeringute (I) komponendi all, sest muidu arvestataks topelt. 5 Maksud jagunevad otsesteks maksudeks (tulumaks, omandimaksud) ja kaudseteks maksudeks (käibemaks, aktsiisimaks). Kuna otseste maksude puhul langevad maksu maksja ja maksu kandja kokku, on need arvestatud vastavate komponentide sees: tulumaks palga, omandimaks rendi jne sees. Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe.
sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning
1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult ettevõttest dividendina välja võetud
• Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba lõpptarbija) kokku langeda. (aktsiis) Maksukoormuse ülekandumine – maksu siire maksukohuslastelt teistele majandussubjektidele
seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas 10
16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis . Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal. maks või makse Maksumäär
ja seeläbi riigi eksistents. 2) Kujundamisfunktsioon mõjutusmaksud ehk normid on kasutusel riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel ning need jagunevad: a. Majanduspoliitliseks funktsiooniks maksud peavad mõjutama maksumaksja käitumist (pakendi- ja tubakaaktsiis) b. Sotsiaalpoliitiline funktsioon eesmärgiks rahvusliku rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas (progresseeruv tulumaks, omandimaksud, pärandimaks). Fiskaalsete maksude puhul tekitab kõige enam probleeme maksjate võrdse kohtlemise küsimus ning maksukoormuse õiglase jaotamise poliitika. Mõjutusnormide puhul on vaieldav nende eesmärgipärasus ning proportsionaalsus nende vajadus ühiskonnale. Üldpõhimõtte järgi peaksid mõjutusnormid olema soodustava iseloomuga ja piirava mõju korral ei tohiks nad olla väga jäigad ega äärmuslikud. 8.MAKSU ELEMENDID
225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 30 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eestis on kasutusel toote- ja impordimaksud, tulu- ja omandimaksud ning sotsiaalmaksed. Esimesed vastavalt 36-42 %, teised 30-20 % ehk vähenenud ja sotsiaalmaksed 32-37 %. 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 7-8 % vahel ja võrreldes EL-ga madalam mõned protsendid 3-6 % võrra. 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga: tase ja dünaamka Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 15-18 %. Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam. 229
300 Tulumaks 7 789 500 000 7 789 500 000 0 0 0 0 7 789 500 000 302 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed 34 710 000 000 34 710 000 000 0 0 0 0 34 710 000 000 303 Omandimaksud 67 000 000 67 000 000 0 0 0 0 67 000 000 3031 Raskeveokimaks 67 000 000 67 000 000 0 0 0 0 67 000 000
114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis 1. Põhilised maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2007. aastal. Maks või makse Maksumäär
Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiit= valitsuse kulud-valitsuse tulud 3 Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu. Laenamisest tekib riigivõlg, mis paljudel riikidel moodustab tähelepanuväärse osa SKP-st
annaabi.ee 
