1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest
............................................................................................................9 Investeeringutega seotud riskid.........................................................................................10 Tegevuse alustamisega seotud riskid................................................................................ 10 Tegevusriskid....................................................................................................................10 Investeeringu portfellirisk ja tasuvus................................................................................ 11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 VIIDATUD KIRJANDUS........................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks.
Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle taasinvesteerite. Laenu kestus aastates 4. Kuumakse 200 kr. Laenusumma 8000. 1.Laenu igakuine intressimäär 2. Laenu aastaintressimäär PV - Tagastab investeeringu praeguse väärtuse. Praegune väärtus on kogusumma, mida tulevased maksed on praegu väärt. Iga kuu lõpus makstakse lõpul kindlustusannuiteedina 500 kr.. Makstava raha pealt teenitav intress on 8%. Raha makstakse 20 aasta jooksul 1. annuiteedi praegune väärtus. PPMT - Tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja püsival intressimääral põhineva investeeringu puhul määratud perioodi põhisummamakse. Aastaintressi määr on 10%. Laenuaastate arv on 2. Laenusumma 2000 kr. 1
investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid.
PV = FV/(1 + i)t Näide: Soovid kolme aasta pärast omada 1000 eurot. Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna : 1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus) 4 Investeerimisprojektide hindamine Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine.
soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. emaettevõtte aruandluses kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse kapitaliosaluse meetodi asemel kas turuväärtuses või soetusmaksumuse meetodil, mille tulemusena emaettevõtte konsolideeritud ja konsolideerimata kasum kujuneb erinevaks. Erinevate kasumite tekkimise tõttu tuleb raamatupidamises tagada arvestus, mis toob välja investeeringu soetusmaksumuses. Investeeringu korrigeerimised soetusmaksumuselt kapitaliosaluse meetodil kajastamisele või õiglasele väärtusele peavad olema eristatavad, sest need tuleb elimineerida konsolideeritud aruandluse koostamisel. Vaatamata sellele, et investeeringud sidusettevõtetesse ei kuulu äriühenduse definitsiooni alla, kehtivad nende soetamisel kontsernis äriühendustega samad arvestuspõhimõtted. Investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodil peab emaettevõte igal
PROJEKTIDE ANALWS JA KAVANDAMINE (Ees- ja perenimi loetavalt!) I Investeeringu elutsiiklis on olemuselt projektid: a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse
selliste maksete seeria tulevikuväärtust võib määrata iga üksiku makse tulevikuväärtuse summeerimise teel TV n= Pt (1+i)n-t n-perioodi pikkus P-perioodide arv Üksiku makse väärtus Mn-0 nullperioodis, Mn-t järgmistes perioodides, lõpuks liita ja saab summa NÄIDE: Firma investeerib täna 200 000 ja aasta pärast veel 150 000. Intressi väärtus on 10 % ja leida tuleks investeeringu väärtus neljanda aasta lõpuks. (TABEL A1) TVn = 200 000(1+0,1)4-0 =292820 TVn = 150 000(1+0,1)4-1=199650 TV= 492 470 VÕRDSETES OSADES TEOSTATAVATE MAKSETESEERIATE TULEVIKUVÄÄRTUS annuiteet Harilik annuiteet- maksed toimuvad iga perioodi lõpus, tulevikuväärtus HATVn ATV IT (¿¿ in) HATV n =A ¿ NÄIDE Kolm aastat järjest investeeritakse iga aasta lõpus 100 000 10% intressimääraga.
Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Anet Tomberg 2007; 5) Tänapäeval kasutatakse portfeliiteooriat laialdaselt ning tegemist on enamustele institutsionaalsetele investoritele portfellide moodustamisel nurgakiviks. Portfelliteeoriat võib lugeda alusepanijaks VaR mõõdikutele. 2 TOOTLUS Investeeringu tootlus on koos sellega kaasneva riskiga üks portfelli koostamise alustalasid. Õigem oleks öelda isegi, et tulevikus oodatav tootlus, sest just tulevast tootlust on vaja praeguse otsuse langetamise puhul. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel
WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 Aktsia hind tk/€ 10 Omakapital kokku 400,000 Nõutav tulumäär 20% VÕÕRKAPITL: Palgalaen 800,000 intressimäär aastas 8% Investeeringu tasuvus NPV 1,098,125 Alginvesteering -1,200,000 -101,875 Alternatiivkulud - alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus Lisakulusid, mis tekivad tootmisvõimsustesse investeerimisega nüüd varem kui eelnevalt planeerit Rahavood sisse 0 1 2 3
MAKSUMUS KOKKU 0 0 0 määrus § 34 Uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise projektitoetus kuni 90 % abikõlblikest kuludest Kogukonnateenuse arendamise projektitoetus kuni 90 % investeeringu abikõlblikest kuludest, vajalik KKLM üldk Ettevõtjale kuni 60 % investeeringu abikõlblikest kuludest (põllumajandusettevõttele põllumajandussuunal kuni 50% abikõlblikest kuludest)
Maksimaalsed ettemaksed Maksmistegavenitamine mõistlikkuse piires Ettemaksete minimeerimine Kasutada võimalikult suuremahulisi tarneid 12. Tagasiostetav võlakiri Võib olla väljastatud seeriavõlakirjana Annab õiguse see enne tähtaega investorilt tagasi osta Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14. Kasum kapitalilt on Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine Intresside ja dividendidena saadav perioodiline kasum Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide
ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 25. Pikaajalise investeerimisprojekti netorahavoogude kalkuleerimine 26. Pikaajalise investeerimisprojekti tasuvuse hindamise meetodid: NPV, kasumiindeks, IRR, Tasuvusaeg Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 27. Riski hindamise meetodid Riski mõõtmiseks kasutatakse : 1) standardhälvet 2) dispersiooni 28. Kapitali hinna ja investeeringu tulunormi vaheline seos 29. Kapitali hinda mõjutavad tegurid Esiteks, üldised majanduslikud tingimused, millest sõltub riskivaba tulunorm; teiseks, firma väärtpaberite turustatavus, millest sõltub investeerija nõutav tulunorm, seega ka kapitali hind; kolmandaks, kui elluviidavatel investeerimisprojektidel on kõrge riskitase, siis on ka investeerijate nõutav tulunorm kõrge, mis tõstab ka kapitali hinda; neljandaks, liiga suur vajatava
1,1%; 0,092%; j=m*i j=12*1,1=13,2%; j=12*0,092=1,10% b. kapitalisatsiooniperioodiks on 1 kvartal ja intressimäär selle kohta 2,35%; 0,588%; j=4*2,35=9,4%; j=4*0,588=2,35% c. kapitalisatsiooniperioodiks on poolaasta ja intressimäär selle kohta 4,3%. 2,15%; j=2*4,3=8,6%; j=2*2,15=4,3% 10. Sass pani neljaks aastaks investeerimiskontole rahasumma 6 000 eurot. Kui suur on selle investeeringu tähtpäevaväärtus, kui kapitalisatsioonid toimuvad iga poolaasta lõpul ning nominaalne intressimäär on 12%? P=6000 S=? n=4*2=8 j=12% i=12%/2=6% S=6000*(1+0,06)8=9563,09 11. Joosep pani investeerimiskontole rahasumma 8 500 eurot. Kui suur on selle investeeringu tähtpäevaväärtus 3,5 aasta pärast ning kui suur on intress, kui kvartali liitintressimäär on 3,5% ning intress lisatakse kontole iga poolaasta lõpul? P=8500 S=? I=? n=3,5*2=7
Investeeringute valimisel arvestatakse: Idee, eesmärgikesksus, Tulu, Tasuvusaeg, Nüüdispuhasväärtus, Kasumiindeks, Sisemine tasuvuslävi. Strateegilised otsused kaugeleulatuvad otsused, mida teevad tavaliselt juhtkond või omanikud. Taktikalised otsused lühiajalises perspektiivis. investeerimisprojekti efektiivsuse hindamine Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg (on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega) 2. Arvestuslik rentaablus (ARR on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnäitajat: 1. Nüüdispuhasväärtus (NPV on projekti eluea tulumaksujärgsete rahavoogude praeguse väärtuse summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe) 2. Sisemine tasuvuslävi (IRR n intressimäär, mille puhul esialgse investeeringu suurus võrdub tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega) 3
Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 6.Milleks on vaja väärtpaberiturgu? Väärtpaberiturgu on vaja sellepärast, et nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust? Investeeringu tasuvust hinnatakse tasuvusaja arvutamisega, kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenib. (Tasuvusaeg=alginvesteering:tulud). Pika kestusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest ei arvestata raha aegväärtust. 8.Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi), kohustused (võlad), ja omakapitali, teatud aja hetkel.
Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku Aastane soojus vajadus Muutuvkulu komponent soojuse hinnas Püsivkulu komponendi: Biomassi katla maksumus Kerge kütteõli katel Investeeringu maksumus Laenuintress Laenuperiood Igaaastane tagasimakse Katla tööiga Katla tööiga Kapitali kulu (MWh eest makstav summa laenuperioodil) MWh hind kokku laenuperioodil MWh hind kokku pärast laenuperioodi Investments -169,450.25 Discount rate 10% Investment lifetime, year 15 a NPV -154,045.68 PMT 169,450.25
1. Ülesanne Risto Reinhold 104360 Algne portfell Oodatav Investeeringu Realne Väärtpaber Beeta tulu (%) väärtus tulumäär A 4.00% 0 50 4% B 10.00% 1 60 10% C 15% 1,2 75 12% D 7% 0,5 75 5% E 17% 2,4 100 24% 360
vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem. 12. Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; Finantsjuhtimise, kui rahaliste ressursside juhtimisele on seatud mitmeid ülesandeid, kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13. Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus; Investeeringute planeerimise etapid: _ investeerimisprojektide läbivaatamine; _ investeeringu rahavoogude arvutamine; _ investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; _ investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamiseks jaotatakse investeerimisprojektid tinglikult 5 põhirühma: _ tootmise ning turustamise alustamise/laiendamise projektid tootmise alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uutele turgudele mineku eesmärgil; _ põhivara moderniseerimise projektid tootmiskulude vähendamise eesmärgil;
täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,473 9789,849 9648,264 9315,141 9403,705 9867,437 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6.
Arvutuste lihtsustamiseks eeldatakse, et rahavoog toimub ühes perioodis (0 periood). Projekti käivitamisega seotud rahavood on: soetatava vara hind, rajatava ehituse maksumus, uue toote väljatöötamise kulud jne. soetamisega kaasneva kulud (nt transpordi- ja paigaldamiskulud vara soetamisel) Projekti käivitamisega seotud rahavood Investeeringu efektiivsuse hindamine Rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid jagunevad kahte rühma: · Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid; · Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid (võetakse arvesse raha aegväärtus). Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid Diskonteerimata rahavoogude alusel hinnatakse investeerimisprojekti tasuvusaega.
, kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne. Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria uurib seda, kuidas volitaja ja volitatava vahel sõlmida selliseid lepinguid, et minimeerida neid kulusid. 4. Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes? (näiteks aluseks võib võtta nn ,,suure pildi") - Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine)
Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad
täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,47 9789,85 9648,26 9315,14 9403,70 9867,44 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6.
mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Tomberg 2007: 5) Väärtpaberituru seaduse (§6 lg1) järgi on investor käesoleva seaduse tähenduses isik kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid. Seadusest tulenevalt tuleb registreerida kõik tehingud väärtpaberitega. 2. TOOTLUSE MÄÄRATLEMINE Investeeringu tootlus on koos sellega kaasneva riskiga üks portfelli koostamise alustalasid. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel eeldustel võib mõnikord teha küll suhteliselt täpse prognoosi, kuid suure tõenäosusega seda teist korda ei juhtu.
elektrijaamade omatarve ega kadu. tarbivaid korral ehk liht tasuvusaeg, 3.Tulu nüüdisväärtuse meetod Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross · tööstus- ja ehitusettevõtteid, I0 investeeringu algmaksumus krooni, Nii tulu nüüdisväärtuse kui ka võrdsete inland consumptiuon) kujutab endast · põllumajandusettevõtteid, aastamaksete meetodit peetakse a aastas saadav rahasissevoog krooni muundatud energia, energiasektori omatarbe,
..........................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted..........................................................................................................................6 Investeeringu tasuvuse hindamine........................................................................................................7 Kui palju maksab kapital?................................................................................................................7 Ettevõtte raamatupidamine...................................................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima.
Märgime, et sarnaselt näitega 2.1.1 kasutatakse rahalise ekvivalentsuse printsiipi kõikides finantstehingutes. 3 2.2. Lihtintressid Rahanduses kasutatakse peamiselt kahte erinevat intresside arvutamise meetodit: lihtintressi (simple interest) ja liitintressi (compound interest). Nende meetodite peamine erinevus on, et lihtintressi puhul on tehingu (näiteks laenu, investeeringu) põhisumma kogu tehingu perioodi jooksul muutumatu, liitintressi korral aga lisandub intress tehingu põhisummale kindlate ajavahemike järel. Kõigepealt vaatleme lihtintressi. 2.2.1. Lihtintressi arvutamise valem. Finantstehingu ajaline kestvus päevades Intressi arvutamiseks kasutatakse valemit Intress = tehingu nimiväärtus intressimäär aeg ehk sümbolites I Pr t , (2.2
• finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)). investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine - Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse
s hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. ödumisel, kui intressi arvestatakse: 37 423,36 kr 37 452,15 kr intress 0.02 37 466,84 kr intress 0.01 37 104,44 kr intress 0.003333 iustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. ödumisel, kui intressi arvestatakse: intressi arvutan eelmise ülesande valemi järgi;) staks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. ev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% 1221 fvshedule ül1 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Intresse arvestatakse üks kord aastas. pv funtksioon ül2 1. 17 aasta pärast tahetakse saada 45000 eurot. Investeeringu oodatav tulusu
Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.) Enne investeerimisega alustamist on oluline läbi mõelda investeerimisprotsess. Esmalt tuleks välja selgitada oma investeerimise eesmärk,sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Läbi peaks mõtlema ka selle, palju majanduslik olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne. Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad,siis tuleks tutvuda erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v. kuidas alustada) Erinevad investeerimis võimalused on:
firma osana. Likvideermisväärtuse all mõistetakse ka rahasummat, mille võib saada firma likvideerisel, müües firma tervikvara maha. Tobini q (võla turuväärtus + omakapital)/ vara asendusväärtus. Väärtuse hindamise aluseks on firma varade asendusväärtuse ja tema turuväärtuse suhe. 16. Risk ja tulu (ühtlasi on see vastus siin nüüd ka täienduseks 10-ndale küsimusele) Kõigepealt on vajalik defineerida riski ja tulu mõisted. Iga investeeringu tulususeks loetakse selle tõenäosuslikku oodatavat tulusust ja portfelli oodatav tulusus on seega investeeringute omavaheliste erinevate kombinatsioonide keskmine oodatav tulusus. Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Eesmärk on valida erinevate investeeringute
Rahavood, kassavood, cash flows · Raha liikumine mingil kuupäeval ongi rahavoog Cash flow, CF · Rahavood saavad olla negatiivsed (maksan ära) ja positiivsed (makstakse mulle) · Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega © Robert Kitt ..
kulud, kuna nad koosnevad väga paljudest üksikkuludest. Käidukulud on seotud · otsustusinvesteeringud (võimalus üldse investeeringust loobuda, näiteks uute süsteemide käitamisega ja hooldekulud süsteemide hoolduse ja remontidega. toodete valmistamine, elektrijaamade ehitamine jms) Järgnevalt on toodud hoolde- ja käidukulude põhiline liigitus: INVESTEERINGU AJALINE JAOTUS: · Töötasud personalile · Investeeringu määratlemine · Töötasude maksud (sotsiaalmaks) · Eeluuring · Kulud materjalidele · Projekteerimine
Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) 6 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2.2. Finantsinvesteeringute tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- a investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast, lihtsalt öeldes, investeeringutelt saadavat tasu. Investeeringute kasum koosneb kahest osast: 1) jooksev tulu intresside, dividendide jne. vormis saadavad perioodilised laekumised; 2) kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turu väärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses, nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvust valdamisperioodi jooksul arvutatakse valemi järgi investeeringu kasumi ja investeeritud summa suhtena.
Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel: 1) jooksev tulu- perioodilised laekumised lepingu kehtivusajal, reeglina intressi või dividendi näol 2) kasum kapitalilt- investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine või vähenemine ehk kasum või kahjum. Seega kujuneb kasum kapitalilt otsuhinna ning objekti praeguse turuväärtuse vahena. Objekti omamise perioodi nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvust valdamisperioodil arvutatakse valemiga
Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel: 1) jooksev tulu- perioodilised laekumised lepingu kehtivusajal, reeglina intressi või dividendi näol 2) kasum kapitalilt- investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine või vähenemine ehk kasum või kahjum. Seega kujuneb kasum kapitalilt otsuhinna ning objekti praeguse turuväärtuse vahena. Objekti omamise perioodi nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvust valdamisperioodil arvutatakse valemiga
1.Millised on dividendide maksmise võimalused? • Dividend makstakse lihtaktsiates 2.Millise investeeringuliigiga on tegu? Investeeringu kui majandustoimingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on, et raha paigutatakse konkreetsesse väärtusesse (väärtustesse) ning hakkab selle (nende) kaudu osalema majandustegevuses. • finatsinvesteering 3.Investeeringuprojekti liik, mis on äärmiselt laiaulatuslik ja üldreeglina maksumus üle 1mld USD. • Megaprojekt 4.Lisaks investeerimisvõimalustele mõjutavad dividendipoliitikat: • Ettevõtte kapitali struktuur ja sisemiselt loodava kapitali olemasolu 5
Seega tuleb rahandustegevuse suunamisel langetada erinevaid otsuseid millega eesmärki tagada, tõsta firma aktsiaturuhinda, kuid sellega võtab ettevõte teatuid riske. Kasum on tasu mida saadakse investeeringult ja see koosneb kahest osast 1. jooksev tulu mis esineb intresside ja dividendide vormis ning seda saadakse perioodiliste maksetena. 15 2. kasum kapitalilt mis kujuneb investeeringu objekti turuväärtuse muutumisest. Kasum või kahjum kapitalilt on vahe investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahe. Ajaperiood mille jooksul investeeringu objekt on investori käsutuses nimetatakse vara valdamis perioodiks. Investeeringu tasuvust valdamis perioodil saab leida järgmisel viisil. investeeringu tasuvus= (jooksevtulu+ kasum kapitalilt)/investeeritud summa soetati aktsiaid A ja B.
Matthew efekt- jõukamad klassid saavad suurema osa teenustest ja toetustest (sama Townsend 1979; LeGrand 1982; Paul Krugman 2004 – “tagurpidi R.Hoodi efekt”): UKs saab kõrgklass 40% rohkem per capita tervishoiuteenuseid kui alamklass Uks saab jõukaim kvintill 3x enam haridusteenuseid pere kohta kui madalaim kvintill. 6. Loeng KAASAAEGSE HEOLURIIGI VÄLJAKUTSED Ajastud: *Heaoluriigi kuldaeg – 60-70ndad *Retrenchment and cost containment – 80ndate kriisist alates *Sotsiaalse investeeringu paradigma – 90ndatest See on küll üsna levinud jaotus, kuid on ka neid, kes vaidlevad selle üle, kas üldse oli kuldaega ja/või kokkutõmbumist ja kui, siis millal jne 21. sajandi (Hemerijck 2013) 5 peamist muudatust keskkonnas, mis esitavad kaasaegsele HORile väljakutsed *From outside – intensiivistunud rahvusvaheline konkurents esitab väljakutse HORi ümberjagamisvõimele *From within – muutunud soorollid ja pere- ja tööelu tasakaal, pikenenud eluiga, vähenev sündimus,
lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid); arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri konroll-limiidi mudel). Raha ülejäägi kasutamine Võimalused: Vähendada võlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas). Investeerida. Tuleb arvestada: Tulusust (yield) - investeeritud varadelt saadavat tulu Riski (risk)- võimalust raha kaotada Likviidsust (liquidity) kui kiiresti saab investeeringu rahaks muuta Tähtaega (maturity) millal saab investeeringu lõpetada Investeerimisvõimalused: Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2
või SÄÄSTETAKSE (kulutatakse) INVESTEERING Rikkuse akumulatsioon ehk juurdekasv käib säästu arvel Säästmine – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja- maksetest ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Joonis. Eluaegse tulutsükli mudel a) Kulude INIMENE LÄHEB TÖÖLE
Ühisrahastamise kaudu teostatavad projektid on tavapäraselt väljaspool reguleeritud turgu: neil ei ole tavapärast börsihinda ja neile ei kehti ka muud kohustuslikud läbipaistvusnõuded. Seetõttu on risk, et projektid, millesse raha kaasatakse, ei ole õigesti hinnatud ning projekti tasutakse rohkem, kui see väärt on (Finantsinspektsioon, 2017). Ühisrahastusplatvormi vahendusel tehtud investeeringute realiseerimine järelturul on üldjuhul keerukas ja aeganõudev. Investeeringu pikaajalisus. Ühisinvesteerimise puhul sõltub investeeringute tagastamine paljuski investeeritava ettevõtte käekäigust. Seetõttu tuleb sageli arvestada pika tasuvusperioodiga, eriti alustava ettevõtte puhul, kuna kasumisse jõudmine võib võtta aega või ei jõutagi kasumisse. Ühisrahastusplatvormid (või nende kaudu tegutsevad ettevõtted) ei võimalda üldjuhul realiseerida investeeringut enne tähtaega. Lisaks
2 0,04 2*4 FVc = 34600(1 + ) 4 0,04 2*12 FVd = 34600(1 + ) 12 3. Ettevõtjal on soov kümneks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestatakse: a) Üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 4. Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida?
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
Ülesanne 5 Teisenda ühe aasta kuupäevad vahemikku 0 kuni1 (kasuta fn-i Yearfrac) minda erinevalt: , kuu ja nädalapäeva nimi ja nädala number, anus täisaastates asuta funktsioone if, today, year, month jne saastates on väiksem kirjasuurus Pühad 23.12.2007 24.12.2007 asi (fn Workday)? Finantsfunktsioonid FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Arvutab ülejäänud suuruste järgi lõppväärtuse. Näiteks on võimalik arvutada, kui palju on kolme aasta pärast pangakontol raha, kui iga kuu panna 1000 krooni arvele NPER Tagastab investeeringu perioodide arvu NPER(määr;makse;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp) Arvutab perioodide arvu, mis kulub raha kogumiseks või laenu tasumiseks PMT Tagastab aastamaksu perioodilise makse
Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord Rahandusministeeriumi kui andmekogu vastutava töötleja õigusaktid, sh Rahandusministeeriumiga sõlmitud registripidamise leping. Enne kui hakata fondi valima, tasub korraks aeg maha võtta, mõelda oma eesmärkidele ning panna paika investeerimisstrateegia kas tahate oma raha eeskätt inflatsiooni eest kaitsta või on eesmärgiks hoopis võimalikult kõrge tulu? Näiteks kui soovite iga hinna eest vältida oma investeeringu väärtuse kas või ajutist vähenemist, tasub investeerida pigem madalama riskiga likviidsus või võlakirjafondidesse. Kuid mida pikemaks ajaks kavatsete investeerida, seda kõrgema riskiga fonde tasub eelistada. Kuni kolmeaastaseks investeeringuks sobivad võlakirjafondid ja tasakaalustatud fondid. Aktsiafonde tasub kaaluda juhul, kui soovite investeerida kauemaks kui viieks aastaks. Selge eesmärgi ja strateegia puhul on fondi valik oluliselt lihtsam
annaabi.ee 
