Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased,
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud
Как тебе нравится одеваться? Что ты носишь в свободное время? Что ты надеваешь зимой? Что тебе нравится носить летом? Как ты думаешь, как надо одеваться? 2. Переведи: On ilus pikka kasvu neiu. Talle sobivad erinevad riided. Vabal ajal kannab ta teksapükse ja pluusi. Kooli paneb ta selga seeliku ja pluusi või kleidi. Talvel kannab ta kasukat, villast mütsi ja talvesaapaid. Sügisel ja kevadel kerget mantlit ja kingi, suvel armastab Olga kanda lühikesi pükse ja T-särki. Olgal on tumedad juuksed, sellepärast sobivad talle punane ja valge värv. Ta riietub alati maitsekalt. Mina arvan, et riietuda tuleb mugavalt. 3. Напиши вопрос: А) …………………………………………………………………………………..? Света всегда одевается со вкусом.
külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Tuul tuli naerdes vihmaga võidu, sügisetaadilt sai tasuta sõidu. Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab, puude all kolletanud lehtedes kahistab. Kes küll need lehed siin murule ajas, kellel neid kirevaid lehti läks vaja? MARGIT SALUSTE
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad väljaspool. Ka mehed kannavad põhjapõdra nahast jalanõusid. Traditsiooniline manside riietus Manside kasukas Manside probleemid Keelemõrv, naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond, takistavad põliselanikke õigusi. Keelevahetus, osad mansid on venestunud. Keskkonnaprobleemid ja maapuudus, on seotud naftatööstuse arendamisega. Alkoholism ja enesetapud. Manside kuulus esindaja Tuntumaks esindajaks oli kirjanik Juvan Sestalov (22
Nähes, et hiir nii maialt tigu nosib, hüppas siil hiirele peale ning hampsas kaelast kena fileetüki. Kõht sai täis ning meel läks paremaks. Kätte jõudis õhtu. Siil pesitses rahulikult oma pesas. Haigutades otsustas ta unemütsi pähe tõmmata ning magama minna. Kuid magama siil ei jäänudki, rebane jõudis ette ning üheainsa hetkega olid siili elupäevad loetud. Ettearvamatu, eksole? Kuid mis teha, life happend. The end! Probleemid: Inimene kütib rebast, et saada kasukat. Rebaste populatsioon väheneb, kuid rebased on väga olulised meile, sest Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. putukad hävitatakse mürkidega ära; loomade elukohti hävitatakse; tehakse üht ja teist, aga kui kõik oleks tasakaalus, oleks see just nii, nagu meie..näidendis
asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi? Sest õhk on väga kuum ja pilvi ei saa tekkida 10. Miks kannavad kõrbeelanikud kasukat? Loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel aga ülemäärase jahtumise vastu. 11. Miks kõrbete pindala suureneb? Kõrbeelanike ,,põgenemine" kõrbe eest. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel taastuda. 12. Inimeste tegevus kõrbes. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Suurem osa rahvast tegeleb rändkarjakasvatusega, tegeldakse põllumajandusega ja karjakasvatusega. 13. Maavarade leidumine kõrbealadel
ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi ...
ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast vaatamas. Vaatasime ka ranna promenaadi, mis oli küll ehitusjärgus aga see eest väga ilus. Muidugi vaatasime ka ausammast mis on püstitatud Kreutzwaldi mälestamiseks. Järgmine peatus oli meil Rõuges Käisime kaemas kõrge torni otsast ilusat vaadet
(Puh) 29. Piitre pist lämmä ora lumõ sisse. 30. Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35. On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu) 36. Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu) 37. Jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. (Iis) 38. Ku säitsmevelistepäävä satas, sissatas veel säitse ööd-päivä. (Plv) 39. Karusepääval läheb tont põesasse. (Plt) 40. Jakobipäävast on külm kibi jões, must mees põesas, raudnael heinas. (Rap v Mär) 41. Olevipäevast tulevad tähed taeva. (Kaa) 42. Laurits ja Pärt näitavad teineteisele hammast. (Tor)
Kulum (400 000) Aktsiakapital 4 000 000 Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki?
2004 põhjal). Kui kass vahetab karva ja sa tahad karvadest vabaneda, tuleks seda teha kummiharjaga. Kui kassi liialt puhastada, võib see karvkatet vigastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Näitusekasside, eriti valge kasukaga loomade puhul, võib kassi vannitada. Selleks tuleb kasutada spetsiaalset sampooni ja kui on näitusekass, siis vähemalt nädal enne näitust vannitada, et kasukal jääks aega taas lamedaks muutuda. Kasukat võib puhastada lõhnastamata puudriga. Puuder kantakse looma karvkattele ja masseeritakse ettevaatlikult sisse. Puhastusaine seob mustuse ja rasu, ning kammitakse pehme harjaga kasukast välja (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Kõrvu puhastatakse vaid vajadusel spetsiaalse kassikõrvade jaoks mõeldud vedelikuga. Vedelik masseeritakse ettevaatlikult kõrva sisse ja eemaldatakse pehme lapiga. Puhastamiseks
Isase saarma käsutuses peab olema vähemalt 16 km pikkune jõelõik Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud
people. He wasn't afraid of using a gun when committing a robbery. Morris Jagoda was a man in his late forties by Harold Vekt's opinion, mabye older. When getting robbed, he was stuttering, but when his wife got shot he became furious and attacked Vekt. Annabelle Jagoda was a woman in her late forties. When getting robbed, she gave no resistance to Vekt, but when Vekt saw her pendant, she held on to it with her life. 2. Ta kandis beeži karusnahast kasukat merevaigukollase siidkleidi peal, kuldsete äärtega ovaalseid kõrvarõngaid koos väikeste teemantitega, paksu kuldkäevõru ja sõrmust, mis oli stiililt lihtne, kuid millel olid peal mitmekaraadilised teemantid. Mees kolmeosalises hallis ülikonnas kandis kuldset taskukella ja punakaspruuni vanamoelist ümbrikustiilis lapatsi ja kahe kinnitatud rihmaga nahkkohvrit. 3. Vekt killed the woman, because when robbing the couple, she didn't give everything she had to Vekt
Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused Puupulkadest härjad Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad Niisketes kohtade...
toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile. Siidi valmistamine Riietus ja ehted Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd. Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult pikk ning et selle pikkust säilitada, kasutati eraldi kaitset, et see ei murduks. Rõivad Kirjakunst
hullemaks minna ei saa, lõpuks läheb ikka hästi. Soovitan seda noorsooromaani kõigile lugeda ja õppida, et alati elu pole perfektne aga alati ei ole ka kõik halb. Lõik "Norutamisest pole kasu, kulla laps," ütles ta. "Ma saan aru, et sul on elus praegu raske aeg, aga sellele tuleb vastu hakata! Katsu mõelda positiivselt ja sa näed, et kõik hakkab laabuma." Tal hea öelda- hakkab laabuma! No kuidas vanaema? Isegi tuksi pole enam, kelle siledat pehmet kasukat sasida ja kes vaataks oma pruunide silmadega tummaks, ent täielikus mõistmises mulle siiralt otsa.
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi
Pidu toimus metsa kultuurimajas. Karu ja jänes olid kuulnud et hundil on juubel. Peale tunnist kõndimist, jõutsid jänes ja karu kultuurimajja. Kultuurimajas ütlesid jänes ja karu hundile toosti ja seejärel peeti pidu. Peale paaritunnist pidu tahtis jänes hakkata koju minema ja ütles karule. JÄNES: Kuule karu, lähme ära koju. KARU (tantsib): Oota, jänes, veel tunnike, siis lähme. JÄNES:Kohe karu, marss koju magama ära. Kell on juba palju. (Käratab karule) KARU (paeb kasukat juba selga): Ja ja, jänn, kohe lähme. JÄNES: (otsib mobiili taskust): Karu, kas sa juba takso kutsusid? Ma küll ei viitsi nii hilja jala koju minna. KARU:Jah, ma juba helistasin. 5 minuti pärast on kohal. Peale 5 minutilist ootamist, ei olnud veel toksot kohal. Kuna öösel oli väljas parajalt külmaks läinud, hakkasid karu ja jänes juba mõtlem kus see takso on juba. JÄNES:Kas sa ikka helistasid? Takso peaks juba kohal olema.
(http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Lottade riided Riietus oli lottadel ja lotta-tüdrukutel üsna sarnane: halli värvi puuvillane kleit, millel oli valge krae ja valged varrukaotsad, hõlma pikkus maast oli 25 cm. Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti hundinahast kasukat. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome- vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Siberi hirm Teise Nõukogude okupatsiooni ajal (1944– 1991) oli Naiskodukaitse keelatud. Repressioonide kartuses hävitasid paljud endised liikmed oma vormiriided, aumärgid, liikmekaardid ja fotod. Kuulumist
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt.
Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse
Vestigentoriusel oli aga uus laul välja mäeldud , ilusa soologa kuhu sobiks täpselt sellise lauluhäälega poiss nagu Matthias). Nüüd tahtis Vestigentorius Matthiast kooli võtta. Ta rääkis Kotsepadega ning hakkas Matthiast õpetama , et ta saaks koolis hakkama. Matthias hakkas koolis käima ning sai omale uusi sõpru , eriti sellega ,et kõik tahtsid tema rebast näha(Matthiasel oli rebane kuna Kotsep oli tahtnud saaka 4 nahaga kasukat aga oli saanud kolmega pluss üks rebane , kes oli Matthiasele käige lemmikum). Kõige paremaks sõbraks sai ta Andresega. Matthias käis ka laulukoolis ning esines ilusasti. Ükskord läksid nad esinema Mustpeadesse,kus olid kohal kõik tähtsad inimesed. Matthias jäi küll hiljaks aga jõudis täpseklt selleks ajaks kui oli tema kord laulda. Matthias isegi kutsuti suurte inimeste juurde, et teda tutvustada ühe tähtsa mehe tütrele
" Ilves: ,, Kas te proovite minu piirist üle minna?" Jaan: ,,Eiii... Me otsime hunti siit metsast. Ega sa ei tea midagi?" Ilves: ,, Ei tea! Nüüd palun lubage mul unne jääda. Ma ei jõua teiega taielda, ma olen väsinud." Hanna-Liisa ja Jaan: ,,Head aega!" Karu: ,, Rarrrr!Kas te tahate proovida neid tikreid mis ma just korjasin?" Hanna-Liisa: ,,Okei.. Ma võtaks mõned." Karu: ,, Nii tore, et mul ka kord külalisi on." Hanna-Liisa: ,,Kuule, kui su tikrid nii head on karu. Kas sa mulle oma kasukat ei tahaks laenata? Mul olekski vaja sõbrantsidele näidata midagi uut! ,, Karu: ,,Oi ei!Nüüd palun minge ära! Ma kardan poegade pärast! Ma pean tagasi urgu minema!" Jaan: ,,Goodbye! Oeh, tähendab, head aega!" Õpetaja: ,,Metsas käisid imelikud põksimis hääled.- Põkk-põkk, põkk, põkk-põkk- põkk." Kägu: ,,Põkk-põkk. Kas te näete seda puud, kuhu on peale kirjutatud: Made in china?" Hanna-Liisa: ,, Ähh, mida, mina ei näe siin pimedas midagi." Kägu: ,,Mina lähen enda puusse
pruunoravast erinevat värvi KEHA KÜLGEDEL, EES? JA karvaga, siis neid üksteisest TAGAJALGADE VAHEL; eristada on kerge. Ainus võimalus on talvel, kui ka * PIKK LAPIK SABA, MILLE ABIL TA pruunorav kannab valdavalt HOIAB RONIMISEL TASAKAALU, HÜPETEL AGA TÜÜRIB; halli kasukat. * PEHME, AASTA RINGI HALL, . PRUUNIKA VÕI MUSTA KIRMEGA KARVASTIK, MIS AITAB LOOMAL KUIDAS ÄRA TUNDA? SULANDUDA PUUDE, ERITI HAAVA KOORE JA SELLEL KASVAVATE Lendorav on omapärase välimusega
.......................................5 4.2Nägemine............................................................................................................................5 4.3Haistmine............................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga
üleloomispistes ristikestega. Alumine serv äärestati sama moodi, kuid sinise lõngaga. Peamiselt kasutati peale tikkimisel täite-, vars- ja kettpistet. 3.8 Sukad ja kingad Sukad kooti peamiselt punasest villasest lõngast. Kingad olid valmistatud mustast nahast ja olid pealt nööritavad. Kihelkonnas asendati pastlad kingadega varem kui mujal. 3.9 Ülerõivad Ülerõivastest kanti lambapruunist villasest riidest pikk-kuube, millel oli selja õmblus. Talvel külmaga kanti lambanahkset kasukat. 3.10 Lahttasku Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka Kihelkonnas eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. See oli tikitud helmestega, mis muutis selle veelgi põnevamaks. Saaremaa helmestikandiga lahttaskuid kanti seelikute peal, need olid väikesed ja trapetsi kujulised, mines alt veidi laiemaks. Kaunistamis ornamentidest on kasutatud lilli, südameid, riste, ringe jne. Kasutatud allikad: Raamat: ,,Eesti rahvarõivad” http://rahvaroivad.folkart
(Martes martes), kärp. 3. PISIKISKJA Eestis elab kümme liiki kärplasi. Nirk on nendest kõige väiksem. Väga hea isuga ettevaatliku nirgi keha võib kasvada kõige rohkem 25 cm pikkuseks. Saba lisab kuni 10 cm. Pisike loom ei kaalu palju, sajagrammine nirk on haruldus. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane. Suvel kannab nirk selja pealt punakaspruuni, kõhu alt valget kasukat. Talveks värvub loomake üleni valgeks. Karvavahetuse ajal võib näha lapilist nirki. Kui tekib kahtlus, kas pisikiskja on nirk või tema veidi suuremat kasvu sugulane kärp, tuleks uurida looma sabaotsa: kärp käib terve aasta ringi justkui musta värvipotti pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel pruun, talvel valge. 4. HIIRTEHIRM Nirk võib elada nii metsas kui ka inimasulas. Tema põhitoit on hiired. Lisaroaks ei
Mandri- Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset selga õmblus, mis jätkus allpool vööd lahtise voldi ehk lipiga. Viljandi vattidel oli mahapööratav krae, reväärid ja kaks nööbirida. Rüü oli suvine linane ülerõivas, mis sarnanes lõikelt pikk-kuuele ja oli eelkõige tööriie. Kasukas. Meestekasukas õmmeldi nagu naiste omagi pargitud lambanahkadest. Oli ju lambanahkne kasukas siinses kliimas ammune ja hädavajalik kehakate. Kasukat kanti mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas. 5 Vöö. Mehed sidusid pidulikul puhul kasuka ja pikk-kuue kinni täisvillase võrkvöö, kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. Kindad
siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu". Saarmas Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom.
Valgest või värvilisest linasest riidest särki kanti pükste peal ja vöökohal pinguldati seda rihma või villasest riidest laia ning pika vööga (kušakk). Särgi alläär ja kaelus olid kaunistatud tikandiga. Üleriietena kanti kodukootud kangast kitsast, põlvini ulatuvat krae ja esikinnisega talumehekuube või siis avarat, pikkade kitsaste varrukatega ja ilma kinniseta ülakuube, mis oli vahel taljesse töödeldud. Talvel eelistati lambanahkset kasukat. Jalas kandsid mehed saapaid või nööridega pastlaid ja jalarätte. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigu- tuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega
Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Toomad, jõulutoomad Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20. sajandi kehvades oludes, määras saarlaste pühad ja
2.1.3 Kui rindlause osalausete vahel ei ole sidesõna, siis tuleb osalaused eraldada komaga (vahel kasutatakse koma asemel ka mõnd teist kirjavahemärki). Ants mängis klaverit, Peeter tinistas kitarri. 2.1.4 Kooloniga eraldatakse niisugused sidesõnata rindlause osalaused, milles järgnev eelmist põhjendab või seletab (osalausete vahele saaks "mõttes" panna sõnad sest või nimelt). Siil ei saa oma kasukat kloppida: see on liiga jäik. 2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses: *** osalause esiletõstmiseks. Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab. Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda. 2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause).
Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni (Näiteks laiskus ja ihnus), ameteid (näiteks kirikuõpetaja ja kubjas) ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Naljandid väljendavad ühiskondlike arusaamu ja kriitikat. Näiteks: Tark poiss "Poiss mis su isa teeb?" "Keerab maal kasukat pahupidi." "Kuidas nii?" imestab härra. "küll on rumal härra, mis seal imestada! Minu isa künnab maad." "Aga mis su ema teeb..."
Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Toomad, jõulutoomad Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20. sajandi kehvades oludes, määras saarlaste pühad ja tähistamisviisid
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
uusaastahommikul leiti. Õlenukud sümboliseerivad ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud külast ära. TOOMAD, JÕULUTOOMAD Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev
moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti. Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid rohelisest või punasest kalevist lõhandikulapid ehk raiused. Talvel kanti Tarvastus valget puusadega lambanahkset kasukat, mis oli kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Tarvastus olid nagu Paistuski isesuguseks naise ilu tunnuseks ülijämedad sääred.
uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20
Voodi magamiskotid kooti triibulised. Sokid, kindad ja sukad kooti käsitsi. Seda õpetati tüdrukutele juba nooreseas. Õmblemine oli aga rändrätsepate töö. Neid telliti ka kojuu ja lasti õmmelda kogu perele. Meeste pemiseks talviseks töörõivaks olid villased pikad püksid, kuub ja vest. Lisaks kanti pööratud kraega kampsunit- seda sai kanda ka vesti all. Jalatsid olid pastlad ja jalarätid. Pealisrõivaks kanti töö juures lambanahkset kasukat. Käes olid villased kindad, külma ilmaga ka kaks paari. Peas kanti lambanahkset läkiläkit. Töörõivaid kanti viimase võimaluseni. Naised kantsid talvel villast seelikut, külma ilmaga kahte. Lisaks kantsid nad kampsunit ja meeste pintsakule sarnast ülejakki. Jalatsiteks olid samuti pastlad. Suvel oli naistel takusest või jämedast linasest riidest särk. Särgi ülemien osa tehti linasest ja alumine takusest kangast. Pikkus oli allapoole põlvi
poolest. Rahvarõivastesse panid meie esivanemad oma ilumeele, näputööoskused, uskumused ja talupojatarkuse. Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1.2 Põlvamaa naise rahvariiete komblekt. Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk-kuube, talvel lambanahkset kasukat. Paha ilmaga panid peale veel pikk-kuub, et kasukas märjaks ei saaks. Pikk-kuub oli valmistatud täisvillasast tumepruunist, mustast või potisinisest toimsest riidest jakaunistatud punase kaaruspaelaga. Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest
Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest. Nad kuuluvad mõhnjalaliste hulka. Kodustatud baktrianid on levinud Kesk ja SiseAasias. Gobi kõrbes elab tänaseni ka tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. KÄPIKHAMSTRIKUD elavad SiseAasia külmades kõrbetes ja steppides. Kehasoojuse säilitamiseks vajavad nad paksu kasukat. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi 10 lõhnaretseptorite poole. Erinevalt teistest loomadest on kaslastel suulael eriline piirkond lõhnade, eriti teistest liigikaaslastest leviva lõhna ,,maitsmiseks". Kasukahooldus Lõvi pikk ja kare keel kujutab endast suurepärast kammi. See eemaldab lahtised karvad ning silub ja korrastab kasuka. Kaslased puhastavad hoolikalt oma nägu, kasukat ja käppi. Nad peavad olema korralikult soetud ning kulutavad palju aega oma kasuka korrastamisele. Harjamisel allaneelatud karvad oksendavad nad karvatompudena välja. http://www.elu24.ee/?id=8266 11 HUVITAVAD FAKTID KAS TEADSID, et karvatompe, mida lõvid välja oksendavad, kasutavad pärismaalased talismanidena. KAS TEADSID, et omavahel olles lõvid ,,sirtsutavad", kräunuvad ja näuvad üksteise peale.
Sellist nimetust pole rahva seas tuntud, kuid Ants Viires on koondanud kõik erinevad kadripäeva-järgsed maskeeritud ja sanditajad kuni nuutideni ühisnimetaja alla. Jõulusantide hulgas on vähemaskeeritud või üldse maskeerimata vaest rahvast, kes käisid külast abi kogumas peamiselt varasematel tundidel ja päeva ajal. Jõulude ja uue aasta puhul liikusid Lääne-Eestis ja Saaremaal ringi loomamaskide kandjad. Paljud sandid olid lihtsalt tahmased, varjatud näoga, kandsid tagurpidi kasukat jm. Oli ka lihtsalt ringikäijaid, kes polnud kuidagiviisi varjatud ega maskeeritud - nemad käisid tervitamas või ande küsimas. Saartel on olnud neil õlevööd vööl, õlemütsid peas ja õlenuudid käes, ilmselt oli atribuutidel maagiline tähendus. Jõulupoisid Poisid ja noormehed liikusid ringi esimese jõulupüha hommikul, küsides pähkelid, vanematele pakuti ka õlut. Erilist riietust ega maske polnud, sooviti häid pühi, nagu nääripoisidki. Jõuluhani
Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. VANASÕNU Maailm 1.1. 1.1. Kuidas maa, nõnda marjad. 1.2. 1.2. Vaikne vesi, sügav põhi. 1.3. 1.3. Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud. 1.4. 1.4. Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. 1.5. 1.5. Kus suitsu, seal tuld. Kus suitsu, seal sooja. 1.6. 1.6. Hea ilm ei riku kuube ega kasukat, 1.7. 1.7. Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad. 1.8. 1.8. Külm ajab käed põue. 1.9. 1.9. Ega vihm taeva jää. 1.10. 1.10. Ega kõik lumi lange lagedale. 1.11. 1.11. Aeg maksab raha aga aega ei saa rahaga osta. 1.12. 1.12. Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. 1.13. 1.13. Enne tarvis isu, siis lusikat. 1.14. 1.14. Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud. 1.15. 1.15. Mida varem, seda parem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
