Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtluse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ettevõtja, ettevõtlus, hüvisapital, ettevõtlik, nõudlus, maksud, finants, majandustegevus, aktsia, töötaja, pank, ressursid, subjekt, pakkuja, riigieelarve, sellis, intress, turg, rahal, arutle, tulumaks, valdkondonkurents, primaarlient, reaal, ettevõtjana, majandussubjektid, äritegevus, maksusüsteem, investeeringud, säästud, pakkujadKAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid. Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle,
PEATÜKK 4. ETTEVÕTLUS 4.1 ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA Kes on ettevõtlik inimene? Kas igaühest saab ettevõtja? Millised erisused on ettevõtjal igapäevaelus võrreldes palgatöötajaga? Milles seisneb ettevõtja risk? Ettevõtlikkus, ettevõtja. Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste
Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsiooniks ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk: suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhivalikud vastused küsimustele: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk.
Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud
Äriidee ellu rakendamise põhilised etapid on: (1) Äriidee leidmine ning selle väljatöötamine ning prototüübi valmistamine; (2) Äriidee teostatavuse analüüs et teada saada, kas äriidee on ka ärivõimalus; (3) Ärimudeli koostamine; (4) Äriplaani koostamine. Äriidee põhikomponentideks on kolm küsimust: (1) Kes on sihtrupiks?; (2) Mida neile pakutakse?; (3) Kuidas äris tegutsetakse? 4. Ettevõtjaks olemine, ettevõtjaks hakkamise põhjused ja soovid, ettevõtja iseloomuomadused, ettevõtluspädevused, ettevõtjale vajalikud oskused, teadmised ja kompetentsid? Ettevõtjaks hakatakse tavaliselt 2 põhjuse pärast: (1) Soovitakse alustada oma äri. Näiteks puudub võimalus leida töö või palgatöö ei taga äraelamist; (2) Võimalus alustada oma ettevõtet, kuna on olemas näiteks vajalkud teadmised. Ettevõtlik inimene on: (1) Konkurentsivõimaline töövõtja; (2) Aktiivne kogukonnas; (3) Hea tööandja; (4) Riske võttev ettevõtja
tulu ● Riigi, kui majandussubjekti ülesanne on suurendada üheskonna heaolu Majandussubjekt Eesmärk Tarbija/majapidamine Kasulikkus(rahulolu) Ettevõte Kasum Riik Ühiskonna heaolu Mõisted ● Tarbija – on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse ● Majapidamine – on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum ● Ettevõte – on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb ● Riik – on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Ülesanne 1.2 ● Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamise piirangud (raha, aeg, info jt ressursid või seadusandlikud kitsendused)
Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota?
37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46
Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse.
suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote või teenuse hinnale ning vajadusele · Soov inimese personaalne tahtmine, ei sõltu tema majanduslikest võimalustest · NÕUDMINE inimese soov omada tooteid/teenuseid ning suutlikkus nende eest ka tasuda. NÕUDLUSSEADUS - hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud. - hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist
Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline
ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Mittetäielik konkurents turul Turu puuduliku toimimise üheks peamiseks põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. Erinevalt täieliku konkurentsiga turust ei taga mittetäieliku konkurentsiga turg ressursside efektiivset kasutamist. Täieliku konkurentsiga turul edukalt tegelemiseks peab ettevõtja tootma efektiivselt, reageerima kiiresti muutustele nõudmises ja leidma võimalusi madalamate kulutustega tootmiseks. Konkurentide puudumisel saab ettevõtja küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata hüvise pakutavat kogust. Tuletame meelde, kuidas toimub hüviste tootmine mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Oletame, et reisijateveoga tegeleb Eestis vaid üks ettevõte. Monopolistina võib ta küsida väga kõrget hinda ja ei pea ka
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske. Eraomand · Seadusega kaitstud. · Muudab valikuid ja vastutuse omaniku omaks. · Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) · Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteemid · Hinnad annavad informatsiooni: · Tarbijate käitumise kohta · Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta
Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel IV kvartali (detsember 2009) seisuga on 12 662 krooni. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. Miinimumpalk on alamäär, millest vähem ei tohi maksta. Miinimumpalk Eestis 2009 aastal on 4350 krooni. Tööturg Tööturg on olukord, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest palka. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tasakaal on olukord, kus ettevõte soovib palgata teatud arv töölisi teatud palgaga ja töölised on nõus sellise palgaga töötama ehk tööandja ja töötaja soovid langevad kokkul. Kui tööjõu pakkumine on suurem tööjõu nõudlus, siis tekib tööpuudus (kui töösoovijaid on rohkem kui
5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2) ja 3) punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1)Vasakult paremale allapoole langev
Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs ei sisalda hinnagulisi arutlusi. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Normatiivse analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine. Turg on mehhanism/institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja teeuseid vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Majanduslike seoste üldistatud uurmisel ja nn lihtsate ringskeemide koostamisel on üheks levinumaks aluseks turgude liigendamine kaheks põhiliseks osaks: • Toodanguturg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sisuliselt võib rääkida valmisttoodangu turust. Seda iseloomustab tavaliselt ostjate suur arv.
kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Ressursside võimalikult efektiivne kasutamine alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim. Piiratud ressursside ja piiramatute
1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne
heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
Tööriistade kasutuselevõtt nihutab Madise tootmisvõimaluste rada väljapoole. Mida suurem on tööriistade tootmise osakaal, seda kaugemale nihkub tootmisvõimaluste rada. Esialgne nisu ja kanga tootmise vähendamine on tööriistade tootmise alternatiivkuluks. Joonis 2.2 Madise tööriistade tootmise võimalused 14 3. Nõudlus ja pakkumine 3.1. Nõudlus Nõutavaks koguseks on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta antud perioodi jooksul olemasolevate hindade taseme juures. Nõudlus iseloomustab meie otsust oma soovide rahuldamise osas, sest soovid võivad olla piiramatud. Samuti ei saa öelda, et nõutav kogus oleks sama, mis on ostetav kogus. Kogust, mille inimesed tegelikkuses ostavad ja müüvad, nimetatakse kaubeldavaks koguseks. Mõnikord osutub nõutav kogus suuremaks olemasolevate kaupade ja teenuste hulgast
spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus
Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust. Segamajandus – riigile kuuluvad ettevõtted kui ka inimestele. 16. Mis on nõudlus? Nõudlusseadus? Nõudlus on teatud kauba/teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus? Pakkumine on kaupade/teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel.
10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine: *on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks *Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil Tarbijaturu moodustavad: *Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus. 11. Ettevõtluse olemus Kes on ettevõtja? *Kasu saamine *Teeb investeeringuid *Võtab riski *Osaleb ettevõtte tegevuses juhib 12. Ettevõtja iseloomustamine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. 13. Väikeettevõtluse roll majanduses Väikeettevõtluse roll *Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s) *Innovatsiooni arendamine *Konkurentsi edendamine väldivad monopolide tekkimist
ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused Lähenemisviis Tunnused
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa välja kujunenud tootmisfaktorite koondumine teatud geograafilistesse 3.2. , piirkondadesse . 3) Turg, market kindel keskkond samaväärsete kaupade ja teenuste ja tootmisfaktorite vabaks vahetuseks. Koht, kus saavad kokku nõudlus ja 5) pakkumine 3.2. NÕUDLUS, demand peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida 6) inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Rahaga : , , kindlustatud vajadus 5) Hinnamõju, price effect - näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas.
toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 5. Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Milliseid tooteid ja teenuseid toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse? 6. Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks? Eraomand: ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või-ettevõtem mitte riik. Õigust vara omada kaitseb riik. Õigus otsustada, kuidas oma eraomandit
annaabi.ee 
