Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse. 2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksudeliigid Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt(käibemaks ja aktsiisimaks), maksud omandilt(maamaks) Otsesedmaksud On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt. 1. Üksik isiku tulumaks 2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks) 3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt) 4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad) 5.Maamaks(maaomanikud maksavad) Kautsed maksud(toote hinnasisse lülitatud ja tarbija maksab) 1.Käibemaks(kaupade ja teenuste müügihinna lisand) 2
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest
Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga.
Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c
sissetulekuga, inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekug inimestega. V 42.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 43.Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T 44.Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V 45.Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. V 46.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 47.Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. T 48.Punktides, mis on võimaliku tootmise piirist allpool, on tootlikud ressursid hõivatud 100%. V 49.Kohaliku maksu kehtestab seaduse alusel valla- või linnavalitsuse oma halsudterritooriumil vastava määrusega. T 50
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. - Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Tõene Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. - Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. - Vale Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. - Tõene Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik
21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva
c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul. Tulu jagatakse järgmiselt: a) töötulu b) tulu omandilt c) rahalised toetused d) naturaalsed toetused RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel Rikkus jaguneb: a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma väärtust b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja jooksul tulu tooma. Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud.
Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene. Ordinaalse eemaldatud varud asendusmaksumuses, st varudest eemaldamise ajal kasulikkuse teooria põhineb eeldusel, et tarbijad on võimelised kehtinud hindades. Omanditulu tähendab sissetulekuid järjestama erinevaid hüviste kogumeid vastavalt oma eelistusjärjestusele. põllumajandusliku või muu maa omandilt, patentidelt, autoriõiguselt, Ükskõiksuskõver on kõigi hüviste kogumite geomeetriline koht, mille kontsessioonidelt ja muudelt mittemateriaalsetelt aktivatelt, mida suhtes tarbijad on ükskõiksed (st ei oma eelistusjärjestust). Eelarvejoon omanikud saavad omandi kasutamise õiguse eest. Rahvamajanduse näitab kõiki neid hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud arvepidamise seisukohast on oluline just netoeksport, mis on kaupade ja
c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid Question 77 (1 point) Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. maamaks Question 78 (1 point) Riigivõlg on: a. välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b. sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit c. * läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa d. suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Question 79 (1 point)
ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad
ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema
Lõplikult kehtestatakse korralise hindamise tulemused keskkonnaministri määrusega ning need jõustuvad hindamisele järgneva aasta 1. Jaanuaril. Kohalik omavalitsus arvutab eelviidatud keskkonnaministri määruse alusel iga konkreetse maatükki maksustamishinna. Seejärel edastab kohalik omavalitsus Maksu- ja Tolliametile andmed maakasutuse ja maksustamishinna kohta, mille alusel maksuhaldur saadab välja maksuteated. (Lehis 2004:455-456) Maamaksust Maamaks on riiklik maks, omandilt võetav maks, otsene maks, objektiivne maks, jooksev maks ja sissenõutav maks. Maamaks erineb teistest maksudest mitme tunnuse poolest. Maamaks on küll riiklik maks, kuid kogu maa maksust laekuv tulu laekub täies ulatuses maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Enne 1996. Aastat jagunes maamaks riiklikuks ja kohalikuks maamaksuks. Maamaks on praegu ainus riiklik maks, millest ei laeku riigile midagi. Lisaks kannab riik ka kõik maksu administreerimise kulud. Maamaksukohustus on
Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 34 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 35 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 36 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on: a) tulumaks; b) sotsiaalmaks; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt: a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust
35)Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses? V:Annavad tootjale infot selle kohta,mida tarbijad soovivad, annavad tarbijatele infot tootjate tootmiskulude kohta ning ergutavad tarbijaid hoidma kokku ja ettevõtteid olema efektiivsed. 36)Tarbijate võimalused kulutusi teha on piiratud,sest tarbijatel ei ole võimalusi kulutusi piirata. 37)Eelarve on tasakaalus,kui kulud ja tulud on võrdsed. 38)Üksikisik võib tulu saada kahte moodi:oma varalt ja muult omandilt ning tööst. 39)Palgad on näide tulu kohta ning palka saadakse tavaliselt igas kuus. 40)Tarbijate kulutused moodustavad suurima osa meie majanduse kogukuludest. 41)Vastutuskindlustus on enda autoomaniku vastutus õnnetuste eest. 42)Kui laenult võetav intress on 2% kuus,on aastane protsendimäär 24% 43)Reklaam toob tarbijatele kasu sellega,et annab infot uute toodete kohta. 44)Kõik,mida jätate oma eelarvest välja selle tasakaalus hoidmise nimel,kujutab endast allesjäävat alternatiivkulu
a. kasvavast piirtulust tulenevalt vale b. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt vale c. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a. intressimäär tõuseb b. intressimäär alaneb c. nominaalne SKP väheneb d. kui nominaalne SKP suureneb Rahvatulu see on: a. investeeringud miinus säästud b. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid c. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. C+T+ Gsiirdemaksed+kaudsed maksud e. isiklik tulu+isikumaksudsubsiidiumid riiklikele ettevõtetele Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna a. tal on märkimisväärsed väliskulud b. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral c. tal on horisontaalne nõudluskõver d. teda pakub valitsus Ressursi nõudlus sõltub a. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast
Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 14 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida madalam on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 59 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 60 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär".
tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
ja maksustada negatiivseid (nt saastus) kõrvalmõjusid, kaitsta turvasüsteemi, pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (riigikaitse, politsei, kohtud, maanteed, koolid, haiglad), jaotada ümber tulsid (maksud, toetused) ja stabiliseerida majandust. Riik sekkub majandustegevusse läbi seadusloome. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid
c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. õiged a) ja d) Küsimus 26 3 Rahvatulu – see on: Vali üks: a. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele b. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus c. C+T+ G-siirdemaksed+kaudsed maksud d. investeeringud miinus säästud e. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid Küsimus 27 3 Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. E >1 b. E > 0 c. E = 0 d. 0<E <1 e. E < 0 Küsimus 28 3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus d
suurust sotsiaalmaksumäära Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva maksumääraga, siis võib seda pidada pigem madalaks kui kõrgeks (K. Kerem, 1998) Tabel 1 Üldvalitsuse tulude struktuur (% kogutulust) Tulud 1993 1995 1997 1998 1999 Maksud omandilt 0,3 0,8 1,1 1,2 1,7 Maksud kaupadelt ja teenustelt 5,3 7,0 9,3 9,9 9,9 Käibemaks 23,3 24,1 24,7 22,8 23,7 Üksikisiku tulumaks 21,4 21,1 19,3 22,2 24,1 Ettevõtte tulumaks 12,1 6,2 4,5 6,8 6,0
b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. * tollimaks 78. Riigieelarve on: a. dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene b. * dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa c. näitab riigi poolt toodetud lõpptoodangu suurust d. dokument, mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust e. dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust 79. Kui riigi tulud kokku moodustavad 40 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 4 mld., omanikutuludest 9 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, SKP väärtus on 81 mld., siis riigi maksukoormus oleks: a. 30% b. *?*ei tea 35% c. 40% d. 45% 80. Riigivõlga on võimalik tasuda: a. ostes turult odavaid võlakirju b. * maksude suurendamisega c. avaliku sektori kulutuste suurendamiega d. üheaegselt maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamisega
sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning
11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult ettevõttest dividendina välja võetud
Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
Kase tarbimiskulutused. Student Response Value Correct Answer 1. 35000 100% Equals 35000 (100%) 80. Kas üksiknäitajate eeliseks majandusarengu hindamisel oleks nende kõikehõlmav iseloom, mistõttu on majanduse olukorrast võimalik saada väga täpne ülevaade? Student Response Value Correct Answer False 100% False 81. Kui riigi tulud kokku moodustavad 50 mld., millest omakorda moodustuvad tuludest omandilt 1 mld., omanikutulud 4 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, samas riigi SKP väärtus on 90 mld., siis riigi maksukoormus oleks: NB! Vastusesse ärge protsendi märki kirjutage! Student Response Value Correct Answer 1. 30 0% Equals 50 (100%) 82. Leia kulumultiplikaatori väärtus, kui marginaalne tarbimisparameeter c = 0,5. Student Response Value Correct Answer 1
Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks võimalust, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada: · maksud · avaliku sektori kulutused Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma: · maksud sissetulekutelt tulumaks · maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: · Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust
C. reaalne SKP suurenes ja nominaalne vähenes D. nominaalnne SKP ei muutunud E. hinnad langesid 3% ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Rahvatulu see on: A. C+T+G-siirdemaksed+kaudsed maksud B. investeeringud miinus säästud C. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus D. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele E. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid ANSWER: E 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: A. koguinvesteeringud B. C+I+G C. kaupade ja teenuste puhaseksport D. kaupade ja teenuste riiklik ost E. töötasu ja palk ANSWER: E 16. Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: A. SKP tulude meetodil B. SKP kulude meetodil, C. RPP kulude meetodil; D. kasutatav tulu; E. isikliki tulu ANSWER: B 17
ja Saksamaa liidukantsler aastatel 1963–1966. Sotsiaalseks turumajanduseks hakati nimetama majandusmudelit, mis toetas põhimõtteliselt majanduslikku vabadust, ent rõhutas selle kõrval riigi tugevat kontrollfunktsiooni, et kaitsta sotsiaalset õiglust ja luua tõepoolest heaolu kõigile. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt. Majandusminister 1949-63 Liidukantsler 1963-66 Majandusime isa Ulbricht 1950-1971 peasekretär Walter Ulbricht kujunes Ida-Saksamaast sotsialistlik riik aastatel 1949–1971 1945. aastal Nõukogude Liidust eksiilist naastest juhtis ta nn Ulbrichti gruppi, tegutsedes Nõukogude okupatsioonitsoonis tihedas koostöös
seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas
ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid
16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis . Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal. maks või makse Maksumäär
Eesmärkide järgi: *omanikuks saamine läbi kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult ,,ilus maja", probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos.
Eesmärkide järgi: *omanikuks saamine läbi kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult „ilus maja”, probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos
maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st) Keskmisest suurem tööjõu maksustamise osakaal (ca 51 % moodustavad tööjõumaksud kogu maksude summast)
114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis 1. Põhilised maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2007. aastal.
annaabi.ee 
