Geograafia - Töötlev tööstus (sekundaarne majandussektor) Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstusajastu, töölisklassi ja ametiühingud, mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaupa tootvaks ja vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nend...
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ...
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud ...
Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektriajaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi Teenindus ehk teenindamissfäär ehk tertsiaarne sektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. Tänu majandussektoritele on ühiskonnas väga hea elu ning ka inimestel.
kes on klient või milline on teenindussituatsioon. Teenindamist võetakse kui elu ja töö loomulikku koostisosa, iga klienti (inimest) peetakse isiksuseks, kes on väärt parimat teenindamist. Teema 1 kordamisküsimused · Milline võiks olla kaasaja ühiskonna katusnimetus ja miks? · Mis on teenindusühiskonnas uus ja erinev teistest ühiskonnakäsitlustest? · Milline on traditsiooniline majanduse strukturaalne jaotus? · Milline majandussektor areneb nii kogu maailmas kui ka Euroopas, sh Eestis, kõige kiiremini ja loob kõige rohkem uusi töökohti? · Miks peavad paljud autorid vajalikuks mitte sektoritepõhist (primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektor) vaid tegevustepõhist (tootvad ja teenindustegevused) lähenemist? · Mis on filosoofia? · Mis on teenindusfilosoofia olulisemad alustalad? · Miks on teenindusfilosoofia seisukohast olulised mõisted ,,vabadus" ja ,,valikuvabadus"?
kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine Majandusliit – majandusühendus, kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha 7. Pole vaja 8.Agraarühiskonnas on sündimus ja suremus suur, iive väike, keskmine eluiga ja linnastumine väike. Peamine majandussektor on esmasektor, tööd tehakse käsitsi. Peamine tootmisüksus on mõis, talu ja tootmiskeskus küla, maakond. Kasutatakse maad, metsa, vett ja veokulud on väga suured. Keskkonda väga ei reostata, vähe osaletakse maailmamajanduses. Nt Tšaad, Rwanda, Burundi Tööstusühiskonnas sündimus ja suremus langevad, iive alguses tõuseb, pärast langeb, keskmine eluiga tõuseb, linnastumine on keskmine. Peamine majandussektor on töötlev, tööd tehakse käsitsi + masinaga
hooldus, lennuliikluse teenindamine ning lennundusspetsialistide koolitamine. 11. .. Majandussektor ehk majandusharu on majanduse suur osa, mille ettevõted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit. Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus. Primaarse sektoris saadud kasutatakse osaliselt töötlemata, aga suurim osa on sekundaarse sektori ettevõtete tooraine. Tänapäevuses majanduses näitab primaase sektori ülekaalus et riik või piirkond on mahajäänud. Selle näidena on Aafrika riikide suurim osa, kus siiani on hõivatud rahvastiku suurim osa põllumajanduses. Riik, kus
3. Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist): · professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, · puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. 5 MAJANDUSSEKTOR Majandussektor ehk majandusharu on majanduse suur osa, mille ettevõted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit (vt lisa 1). Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutulus või hõivatute hulgas) arvestades saab
muutused, mi son põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. SKT e. Sisemajanduse kogutoodang mingil kindlal territooriumil toodetus lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvetsab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor majandussektor, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaalne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline plahvatus demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb,kõrge
Tootmisviis- ühiskonna arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogia ja sotsiaalsed suhted Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Globaliseerumine- kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide tihenemine tänu side/IT ja transpordi (lennundus!) arengule. Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid. Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist. Positiivne kaubandusbilanss- eksport>import
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
milles eristatakse allharudena aparaadi-, tööpingi-, elektroonika-, elektrotehnika- ja arvutustehnikatööstust; keemiatööstus majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega; kergetööstus tarbekaupu tootvate tööstusharude kogum, mis hõlmab kanga, rõivaste ja jalatsite tootmise, samuti taimse, loomse ja tehistooraine esmase töötlemise. 15) Tertsiaarne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindussfääri harusid (kaubandus, hotellindus, tervishoid). 16) Põhja ja Lõuna riigid, nende erinevus: Põhja riigid Euroopa ja Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riigid ning mõnele muule valdavalt parasvöötmes asuvad riigid, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad; Lõuna riigid vaesematele ja arengus mahajäänud riigid, valdavalt palavvöötmes asuvad riigid, mis maailmamajanduses sõltuvad Põhjast.
Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa Maa põllumajandusmaa kulub umbes 65% kogu riigi. Umbes 27% põllumajandusmaast hõlmatud põllumaa, 32% - 9% karjamaad ja metsa. Mõnes valdkonnas riigi domineerivad lillekasvatus. Kasvanud kartul, suhkrupeet ja teravilja
Kaubandus on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. Kaubandus on ala, mis kestab nii kaua, kuni jätkub erinevaid tooteid või teenuseid, mida on võimalik müüa, turustada, reklaamida ja kuniks on ka tarbijaid. Kuna inimesed tegelesid asjade vahetamisega juba kaua aega tagasi siis olen väga kindel, et minu valitud eriala on ka kaasaegses ühiskonnas väga perspektiivikas. Kaubandus on oluline majandussektor. Siia kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas ka mootorsõidukite ja nende varuosade ning mootorikütuse müügi ettevõtted. Kaubandus on üks suurimaid tööandjaid riigis. Väga palju inimesi töötab just sellel alal ning kaubandus on tänapäeval üks vähestest majandusvaldkondadest, kus luuakse pidevalt uusi töökohti. Tulevikuväljavaated kaubandusel Eestis on väga head, kuna turg on siin veel nii väike ning ettevõtetel on palju arenemisruumi
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubandus Tänapäeval Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Satskaja Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust ...
51% heitgaaside atmosfääri paiskamise pärast. Üks põhjustest on metaan, gaas mida loomad toodavad . Metaan on süsinikdioksiidist erinevate uuringute kohaselt kuni 33% ohtlikum, sest lukustab soojust atmosfääri rohkem soojust, kui süsihappegaas. Riikides nagu USA on lihasöömine nii tähtis osa inimeste elust ja osati ka kultuurist ning see on põhjus, miks USA on üks suurimaid reostajaid Hiina kõrval. Seeläbi on see majandussektor vastutav nii suure koguse heitgaaside eest. Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad
LOOMEMAJA Kelly Olvi NDUS AA-15 LOOMEMAJANDUS Loomemajandus on definitsiooni järgi majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima alles 1980ndatel, Eestis ning mujal Euroopas aga veelgi hiljem. 2005. aastal tehti Eestis esimene loomemajanduse uuring ning selle käigus püüti sõnastada definitsioon ning määratleda valdkonnad. VALDKONNAD Arhitektuur
kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Import kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Industriaalühiskond e tööstusühiskond töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused).
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest
põlvkondade samasuguseid huve." Maailma ühsikonnageograafia Ühiskonna areng ja globaliseerumine Agraarühiskond- e põllumajanduslikühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- e tööstusühiskond , töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotus teenused ja tootmine, nn uus majandus. Arengumaa- ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust
Kordamisküsimused organisatsiooniõpetuses 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2. Organisatsiooni koostisosad 3. Keskkonna iseloomustus Sotsiaalne Kultuurisektor Legaalne sektor Poliitiline Majandussektor Tehnoloogiasektor Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG...........................................................................................4 1.1 Teenindussektor Eestis......................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või ükskõik kuidas neid ka nimetada on end alati ümbritsenud mitut sorti teenritega, kel tuli osutada erinevaid teeneid. Madalamasse klassi kuuluv teenuseosutaja teenindas kõrgklas...
Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tu Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Majandussektor 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus*
industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdab majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. Tunnused: Vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Teadusliku töö areng. Teadmised hinnanguressurss Geograafiline kaugus ei omandanud enam tähtsust transpordi kiire areng informatsiooni hankimine tõi kaasa tehnoloogia arengu. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine e üleilmastumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine
Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa. Majanduse eesmärk on saada tuli, seda nimetatakse tulundussektoriks. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli.
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
kaitsma kohta salaküttimise ja muu õigusvastase tegevuse eest Ökoturismi majanduslikud aspektid Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Tööjõumahukas majandusharu Kogu riigi territooriumi hõlmav tegevus Välisvaluuta sissetooja Olemasoleva tööhõive säilitaja ja uute töökohtade looja Maksude näol raha tooja riigi ja kohalikesse eelarvetesse Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele sobiv majandussektor Tugevalt seotud teiste majandusharudega Suure kasvupotentsiaaliga majandussektor Üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja Maapiirkondade ja regionaalse arengu tõhustaja Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Ökoturism on oluline regionaalse arengu tööriist, mis võimaldab piirkondade enda potentsiaali ja ressursside ärakasutamist. Turism, sh. ökoturism toimib majandusliku regulaatorina, kus kõrgemal majanduslikul
Pärnu, Viljandi ja Tartu. 22. Millal asutati esimesed tarbijate ühistud Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917.aastal. 23. Millistest Eesti linnadest kujunesid tähtsad transiitkaubanduse keskused? Tallinn ja Tartu. 24. Milline on kaubanduse roll käesoleval ajal ühiskonnas? Käesoleval ajal on on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest. 25. Mida tähendab kaubanduse makrokeskkond? a. Rahvusvahelised arengueeldused b. majanduslikud arengueeldused c. sotsiaal-kultuurilised d. poliitilised ja õiguslikud e. tehnoloogilised 26. Mida tähendab kaubanduse mikrokeskkond? a. Konkurendid b. kliendid c. tarnijad d
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
· Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. · Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. b) 19. saj
alustamiseks nn pehmetel erialadel. Töörühma aruteludes toodi mitmeid kordi esile vajadus aidata noortel teha teadlikumaid otsuseid analüüsides testide abil oma tugevaid ja nõrku külgi, saada infot erinevate erialade kohta kuni konkreetsete soovitusteni, millises koolis seda teha on võimalik, vajalik oleks anda tagasisidet erinevate haridusliikide ja koolitusvaldkondade tööturu perspektiivide kohta (oodatav palgatase, majandussektor ja ametirühm peale lõpetamist). Mööda ei saa vaadata sellest, et vajalik on elukutsevalikuid kaudselt mõjutava huvihariduse ja innovatiivsete projektide toetamine loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondades ning nende valdkondade õpetajakoolituse edendamine, sest seekaudu mõjutatakse kõige tõhusamalt tulevasi karjäärivalikuid. Probleemidele on viidanud mitmed partnerid, mistõttu analüüsiti kujunenud olukorda 2004.a. HTM noorteoskonna juures tegutsenud töörühmas
PENDELRÄNNE vabatahtlik ränne poolvabatahtlik ränne küüditamine 5 Rahvastik Maret Vihman. pagulased TAGASIRÄNNE (remigratsioon) 3. TÖÖHÕIVE *tööhõive struktuur ja selle muutumine Eesti hõivestruktuuri muutumine Eesti töövõive % majandussektor 1934 1989 1996 2000.a. 2002.a. Primaarne 67% 21 % 10% 7,4% 6,9 % Sekundaarne 16% 44,9% 43,5% 34% 31,3 % Teenindus 17% 33,3% 46,4% 59% 61,7 % (Eesti rahvastiku arengu III kongressi (1996.a) ja IV kongressi (2005.a) materjalide järgi) Euroopa riikide tööhõivestruktuur 2000.a.( osakaal %-des) riik Prim. Sek
- Tõusu-mõõna energia. - Geotermaalenergia, Miks kasutada taastuvaid energiaallikaid? - Fossiilsete kütuste varude ammendatavus - Keskkonna saastamine ja inimeste tervise halvenemine - CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja eeldatavad kliimamuutused - Fossiilkütuste hinnatõus - Fossiilkütustega ebakindel (poliitiline) ja riikide lõikes ebaühtlane varustatus - Uus majandussektor - Energeetika jätkusuutlik ja säästev areng Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed)
otseselt seotud kolmanda sektoriga. Küll aga domineerib nende mõlema üle avalik ehk riigisektor. Samas viitab mudel avaliku sektori ülemvõimule, mis näitab samal ajal demokraatiast eemaldumist. Mõned autorid on märkinud, et kapitalistliku orientatsiooniga ühiskondades domineerib pigem majandus- ehk ärisektor. Sellisel juhul tuleks sellel joonisel omavahel vahetada avalik sektor ja majandussektor. See on reaalsusele lähemal asuv mudel. Tulenevalt vajadusest neid puudusi sektorite jaotuses vältida on rahvusvaheline programm UNDP pakkunud välja järgmise käsitluse, mis on esitatud järgneval joonisel. See mudel on tunduvalt laiem, kus muuhulgas on märgitud ka kodanikuühiskonna roll poliitilises protsessis ja riigi ühiskondliku režiimi ning valitsemise korraldamisel. Kolmanda sektori asemel on
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule,
rahuldamiseks mõeldud koostised. Enamiku kosmeetikatoodete eluiga on vähem kui viis aastat ja igal aastal muudavad tootjad koostist 25%-l toodetest. Väga tugeva konkurentsiga turul, kus tarbija ootab üha laiemat valikut ja tõhusamaid tooteid, on esirinnas püsimiseks vaja tooteid pidevalt täiustada. Euroopa kosmeetikatööstus on maailma juhtiv ja domineeriv kosmeetikatoodete eksportija, väga uuenduslik majandussektor ja oluline tööandja Euroopas. ELi mõju on peamiselt seotud turulepääsu seadusandliku raamistiku, rahvusvaheliste kaubandussuhete arendamise ja õigusnormide lähendamisega, eesmärgiga tagada tarbijaohutuse kõrgeim tase ning edendada selle sektori uuendustegevust ja konkurentsivõimet. Ainuüksi Ameerikas toodavad ja müüvad kosmeetikavahendeid üle 2000 ettevõtte. Lisaks tuleb enamik kosmeetikafirmadest iga 6-12 kuu tagant turule uue tootega. Ükski ravimeid
valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Saudi Araabias: 1) Elukohtade puudus 2) Palju kodutuid 3) Ummikud (Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (0.40). 4) Liiklus õnnetused Saudi Araabias sureb aastas liiklussurmade tagajärjel 100 000 elaniku kohta ca 25 inimest, mis on ligi 4 korda suurem number kui Eestis. 3. Majandus 3.1 Riigi majandusstruktuur Saudi Araabia tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor. Saudi Araabia on väga suur toornafta tootja ja see on kõige tähtsam osa mis majandust juhib. Saudi Araabia majandus lähtub tugevalt nafta hinna tõusude ja langustele. 1) Põllumajandus 2,3% Kasvatatakse/toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, puuvilju ja juurvilju. 2) Tööstus 39,2% Kaevandatakse naftat. Toodekase õli, gaasi. kemikaale ja metalle. Ehitatakse Ründe- ja kaitsetehnika nagu näiteks radarid ja erinevad sorti raketid, laevad,
Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond,
Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 9 mln ja import 7,6 mln eurot. Saldo oli 1,4 mln eurot (Kahepoolsed suhted...2013). See tähendab, et ka Eesti Vabariik aitab kaasa Küprose majandusele. 5 2. KÜPROSE VABARIIGI MAKOÖKONOOMIKA AASTATEL 2000-2013 2.1. Kriisieelne areng aastatel 2000-2007 Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014) Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon. Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus. Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008
Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Venemaal: 1) Ummikud 2) Elukohtade puudus 3) Parkimiskohtade puudus 4) Palju kodutuid 3. MAJANDUS 3.1 Riigi majandusstruktuur Venemaa tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor. Venemaa on üks maailma suurimaid õli ja maagaasi tootjaid ja üks suurimaid metallide nagu näiteks terase ja alumiiniumi eksportija. Venemaa sõltuvus tooraineekspordist muudab selle haavatavaks tõusu- ja langustsüklite ajal maailma hinnaturul. Näiteks 1998-2008 aastatel kui õli hinnad olid väga kõrged oli Venemaa majanduskasv 7%, aga lähiajal olnute õli hinna languste ja rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu langes Venemaa SKT(sisemajanduse kogutoodang) 4%-le.
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4 Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi transpordipoliitika aitab hoida Euroopa majandust dünaamilisena, arendades reisimist kiiremaks ja ohutumaks muutvat nüüdisaegset taristuvõrku ning toetades säästvaid ja digitaalseid lahendusi. Transport on Euroopas eluliselt oluline inimeste, teenuste ja kaupade vabaks liikumiseks. Lisaks on see ka tähtis majandussektor, kuna see moodustab rohkem kui 9% ELi kogulisandväärtusest (panusest majandusse). Säästvate ja innovaatiliste transpordivahendite kasutuselevõtul on oluline roll ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Ühiskonna liikuvuse suurenedes on ELi poliitika eesmärk aidata transpordisüsteemidel toime tulla selliste suurte probleemidega nagu ülekoormus, mis raskendab nii maantee- kui ka lennuliiklust, kestlikkus (transpordi peamine energiaallikas
............................. 9 3.1Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid.....................................9 Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt manajdussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude 5 osatähtsust riigi majanduses. Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaalsest sektorist eristama kvaternaatset ja viiendat sektorit. Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos
Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom, energiakontsernid Eni ja Enel, 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma. Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor. Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna- Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades (Napoli,
RKP-st. Hea näitaja on seegi, et inflatsiooni tase on riigis kõigest 1,6%. Tööpuudus on arenenud riigi kohta aga üpris suur, koguni 9,7%. Võrreldes teiste riikide ja maailmaga on Kanada majandus väga eesrindlik. 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. Koguni 70% Kanada tööstuskaupadest toodetakse St. Lawrence'i jõe äärses piirkonnas. Suurim majandussektor on teenindus, mis annab tööd peaaegu kolmele neljandikule kanadalasele. Arenenud riikide hulgas ebatraditsionaalselt on tähtsuselt teisele kohal kaevandus- ja naftatööstused. Kanada on üks vähestest arenenud riikidest, kes on energiaeksportija, omades maailma suuruselt teisi naftareserve. Väga arenenud tööstusharudeks on masinaehitus ja keemiatööstus, kuid eripäraks on see, et need põhinevad peamiselt USA kapitalil ja on seetõttu lõunanaabrist suuresti sõltuvad.
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist
- muudatused tööjõu struktuuris - majanduslik olukord ja töötute osakaal · Geograafilised erinevused palgas · Seadusandlus · Sotsiaalsed ootused Organisatsioonisisesed tegurid: · Ettevõtte suurus: suuremates ettevõtetes on palgatase reeglina kõrgem · Kollektiivsete töösuhete olemasolu: palgad on kõrgemad ettevõtetes, kus palgatase kujuneb läbirääkimiste käigus töövõtjate esindajatega · Majandussektor · Ettevõtte strateegia ja sellest tulenevad nõuded tööjõule Tööga ja töötajaga seotud tegurid: · Ettevõtte palgapoliitika prioriteetsed eesmärgid · Töö väärtus ettevõtte jaoks (vt. ametikohtade segmenteerimine) · Töötingimused · Töö väärtus palgaturul · Töötaja sooritustase (kompetentsid, töötulemused) 22. Mis mõjutab palgasüsteemi väljatöötamist. Näited
faktile, et praamid sõidavad ka halvima ilmaga. Seetõttu saab iga aasta praamide õnnetustes surma sadu inimesi. Mereliiklus on Bangladeshile samuti tähtis osa kuna riigi sissetulekule annab eksport suure panuse, ja kaupa eksporditaksegi just nimelt põhiliselt laevadega. 12. Turism Turism ei ole Bangladeshis kindlasti kõrgel kohal sisemajanduslikust kogutoodangust moodustades vaid umbes 3% SKT-st, aga ka see on vaikselt arenev majandussektor, millel on kõrged eeldused olemas. Riigil on paljut pakkuda nii välismaalastele kui ka oma riigi kodanikele. Turism on hakanud seal viimasel ajal arenema kuna on aru saadud, et see on üks odavamaid riike kuhu minna ja ikkagi hea elamus saada (2011. aastal hääletati Bangladesh odavaimaks turismimaaks). Bangladeshi vaatamisväärsusteks on arheoloogilised paigad, ajaloolised moseed ja monumendid, erinevad rannad, metsad, kohtumisvõimalused vanade hõimkondadega, loodus ja erinevad
) Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma, Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga. Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk. Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud, 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest. Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil ongi tõstnud just naftavarud. Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast turismisihtkohtadena, kuid teistes riikides on jäänud see majandussektor arendamata. Põhjusteks võivad olla poliitilised konfliktid ja konservatiivne ühiskonnahoiak. Majanduslikult varieeruvad Lähis-Ida riigid väga vaesetest (Gaza tsoon ja Jeemen) väga rikasteni (Katar ja Araabia Ühendemiraadid). Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit sõltuvad majanduses väga tugevalt ainult õli ja õlitoodete ekspordist, kuid näiteks Küprosel, Iisraelil, Türgil ja Egiptusel on majandus väga mitmekülgne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
