vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3
Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2 Masstootmine ja massikultuuri kujunemine.
edasiseks töötlemiseks. - Tõsi Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. - Vale Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. - Tõsi Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. - Vale Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. - vale Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. – Vale Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. - Tõene
Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Teenusmajanduse osakaal töötajate arvus on selgelt kasvanud: 2005. aastal 53 % ning 2010. aastal 60 % (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 59). 4 Maapiirkonna kohaliku omavalitsuses ületas teenindussektori ettevõtete osakaal ettevõtete koguarvus 50 % (Põhja-Eestis, Raplamaa põhjaosas, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve ja Kuressaare ümbruse valdades), 13 % kohalikes omavalitsustes moodustasid tertsiaarsektori ettevõtted rohkem kui 60 % kõigist ettevõtetest (Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, 2012, lk 2). Eestlaste sissetulekud teeninduses on ühed Euroopa Liidu madalamad. Iga Eesti madalapalgalise klienditeenindaja töötund moodustab vaid 46 % suvalise soomlase töötunnitasust (Nagel, 2013). 1.1.4 Esindatus Euroopas Teenindussektori aktiivsus on paranenud. Paljude riikide majanduses on toimunud
o Riikide majanduse erinev arengutase 26. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus)
Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused: 1. Kõrgtehnoloogia areng ja selle kasutamine 2. Teenindus- ehk tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemine 3. Lihttööliste asendumine haritud spetsialistidega 4. Massimeedia areng 5. Kujunes keskklass 6. Ühiskonnaliikmetele tagatud sotsiaalsed garantiid Teadmus- ehk infoühiskonna tunnused: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev areng 2. Massiline arvutite kasutamine, globaalsed kommunikatsioonikanalid ja elektroonsed teenused 3. Ülemaailmne andmeedastusvõrk, millele ligipääs on võimalik kõigil ühiskonnaliikmetel 4
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 51 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7
7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets’i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7
Riikide majanduse erinev arengutease. 28. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus)
konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond *üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. *info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *maailma majandus globaliseerus .
välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond:
· majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu- Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis Chenery arengumustrite teooria Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg
-2008. aastal aga samal tasemel. 2009.aastal langes 15-64 aastaste naiste ja meeste 17 tööhõive määr nii Eestis kui ka EL-is. Samal ajal oli Eesti naiste tööhõive määr EL-i keskmisest endiselt kõrgem, meeste tööhõive määr aga madalam. Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud, jäi möödunud aastal 2008.aasta tasemele(4%). 2009.aastal vähenes hõive just täisajaga töötajate arvu vähenemise tõttu. Osaajaga töötajate arv kasvas aastaga 47 000-st 63 000-ni. Kui viiel varasemal aastal oli osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009.aastal töötas osaajaga 10,5% hõivatutest.
vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted. Samuti kuuluvad siia energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud
jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. Tavaliselt räägitakse struktuurimuutusest ainult kestva ning märgatava tähtsusega trendi olemasolul. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. 100% sektori osatähtsus tertsiaarsektor sekundaarsektor primaarsektor 0%
Toiduainetööstus Ülesanne 9. Arutlege rühmas (pinginaabriga), kuivõrd on järgmine tegevusala seotud kaubandustegevusega. tegevusvaldkond Toiduainetetööstus Masinatööstus Mööblitööstus Keemiatööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus 5 Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Hulgi- ja jaekaubandus Tertsiaarsektor Hotellid ja toitlustus Veondus, laondus ja side
langenud (tabel 1). Vaatamata sellele, et koguhõive on viimastel aastatel, eriti 2006. aastal, kasvanud, on primaarsektoris hõivatute arv pidevalt langenud. Sekundaarsektoris hõivatute osakaalu puhul ei saa ajavahemikul 1997-2006 rääkida kindlasuunalisest muutumisest. Osakaal on mõningase kõikumisega püsinud natukene üle 33 protsendi. Võib kinnitada, et selle sektori osakaal koguhõives on olnud stabiilne. Tertsiaarsektori osakaal koguhõives on aastatel 1997-2006 olnud aeglaselt kasvav. 3. EESTI TÖÖJÕUTURU TULEVIK Lähtudes raskest olukorrast Eesti tööturul ja suurest töötute arvust tuleks mõelda ja arutada erinevate ideede ja võimaluste üle, kuidas tulevikus tööturu olukorda parandada. 3.1. MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU? Lähema 10-15 aasta jooksul kujundab Eesti tööjõuturgu eelkõige iseseisvumise järel tulnud põhjatu sündimusauk, mis raputab ka meie niigi nõtru pensionisambaid
Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus- ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus jpm. Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Ülesanne 19 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb tertsiaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
annaabi.ee 
