Ühiskond Tarbimismaksud- Käibemaks, 20% , kaupadelt ja teenustelt, 9% õpikud jne, maksavad kauba ja teenuse tarbijad. Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõ...
1000 1000 1000 1000 1000 1000 Alla keskmist kuupalka teenivad inimesed maksavad tulumaksu 20 %, üle keskmist kuupalka teenivad Kohalike omavalitsuste eelarve Lisaks riigieelarvele on oma eelarve ka linnadel ja valdadel. Ka linnade ja valdade peamiseks tuluallikaks on maksud: maamaks osa kohalike elanike tulumaksust kohalikud maksud MAKSUD OTSESED KAUDSED Maksumaksja maksab Tarbimismaksud riigile oma tulult/ maalt. (Maksud, mida peab (Maksud, mida ei eraldi maksma.) pea eraldi maksma, Nt tulumaks, vaid mis on lisatud maamaks tarbitava kauba/ teenuse hinnale.) Nt käibemaks, aktsiisid MAKSUD RIIKLIKUD · tulumaks · loomapidamismaks KOHALIKUD · käibemaks · mootorsõidukimaks
ELEKTRIAKTSIIS Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse
Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Väikestele lastele võimaldatakse mõnedes kohtades isegi omakeelset kooliharidust. Kui varem oli Eesti võrreldes Soomega odav maa ja soomlased käisid Eestis kaupu ostmas, siis nüüd on olukord vastupidi. Eestlased käivad välismaalt omale tarbekaupu hankimas. See omakorda tekitab olukorra, kus osad tarbimismaksud nagu näiteks käibemaks ei laeku Eesti riigile. Eestis võiks esmatarbekaupadele olla kehtestatud väiksem käibemaks. Sellisel juhul oleksid need tarbijale kättesaadavamad ja neid ostetaks rohkem Eestist ning ka maksuraha jääks Eestisse. Riik peaks kindlasti ka kontrollima, et kaupmehed vaid omakasu eesmärgil ei hoiaks hindu kõrgel. Välismaale läinud noorte tagasi meelitamiseks on Eesti ära teinud suhteliselt vähe. 2010. aasta
President kuulutab riigieelarve seaduse välja. 17. Mis asjaoludel võib väita, et riigieelarve seadus on oluline? Riigieelarve alusel viib valitsus ellu oma poliitikat, riigitöötajatele makstakse palka, makstakse pensione, abirahasid, sotsiaaltoetusi. 18. Miks on riigieelarve tasakaal oluline? Riik ei läheks pankroti. Kulud ei tohi ületada tulusid. 19. Nimetage 2 riigieelarve tuluartiklit ja 2 olulisemat kuluaritliklit Tulud: tööjõumaksud pensionikindlustusmaks; tarbimismaksud käibemaks Kulud: riigivalitsemine; ühishüviste pakkumine VÕI sotsiaalkaitse, majandus, haridus, tervishoid
Tollimaks Euroopa Ühenduse leping (art 23) keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühised tollimaksumäärad. Aktsiisid Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholi-, tubaka-, pakendi-, elektri- ja kütuseaktsiis. Raskeveokimaks -- maksustatakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab
kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine? Makse tõstetakse seni kuni kõik maksavad ja keegi kisa ei tõsta. 15. Milline oleks optimaalne avaliku sektori suurus arvestades Eesti majandust käesoleval ajal? 16. Niskaneni mudel? Töömahu maksimeerimise kaudu toimub eelarve maksimeerimine:
1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused: riigikaitse,maanteed,haridus,kultuur,tervishoid jne. 2.toetused ja abirahad:pension,lapsetoetus,töötu abiraha jne. 3.avaliku sektori palgad 4.intressid riigivõlalt 5.toetused kohalikele omavalitsustele Valitsuse tulud: 1.peamiselt erinevad maksud 2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv. Maksud. Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed) Toetus. 1.suunata raha ja vahendeid 2
käivete arvust ja müüjate staatusest. Lisandunud väärtuse maksu põhimõttel toimiv käibemaks on tarbija suhtes neutraalne. Lisandunud väärtuse maks toimib mitmefaasilisena, kus maksusumma jaotub paljude ettevõtjate vahel ning kaup või teenus läbib enne tarbijani jõudmist pika müügiahela. Iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kokku annabki kogu toote müügihinnale vastava käibemaksusumma. Traditsiooniliselt olid tarbimismaksud kaudsed maksud ja aktsiisimaksud kehtisid ainult teatud kaupade kohta, nagu alkohol ja tubakas. Kui aga loodi käibemaks, muutus see nii üldiseks, et see vähendas mainitud maksude ulatust ja sellega ka kaudsete maksude ja käibemaksu tulu, kuigi näiteks maksud, mida võetakse kütusetoodete pealt, on siiani kõrge. Aktsiisid ja teised kaudsed maksud Prantsusmaal on kehtestatud näiteks alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Nagu ka Eestis on
tulumaksu ja tasub eelarvesse 6.Eesmärgi alusel liigitamine · üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk. · erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja muu taolisega. · tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt. Maksud ja koormised Tuleb kahest seadusest: 1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastastest tegevustest või korduvatest rikkumistest.
Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja hindade arengut. IMPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestisse sisseveetavate kaupade ja kolmandate riikida suhtes kehtestatakse õhised tollimaksumäärad.Aktsiisid. Tarbimismakse võib teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele, tootmise ja tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, tarbimise piiramine.Inflatsiooni põhjus: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool riiki, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine.Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Nende kaudu saab riik müjutada tarbijate eelistusi.
Vabakaubanduspiirkondade puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond Island, Norra, Sveits, Liechtenstein. Aktsiisid Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks (nt käibemaks) ja erimaksudeks (aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholiaktsiis. Alkoholiks loetakse etanoolisisaldusega üle 1,2% vol jooki ja õlut, mille etanoolisisaldus on 0,5% vol. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest
, riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
· laekumine: 100% riigieelarvesse. Käibemaks Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide ajal makstud maksu võrra. ·maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport). ·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi. · maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija. · maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist. ·laekumine: riigieelarvesse. 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile. Pakendiaktsiis ·eesmärk: soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha keskkonnareostuse vältimise ja tagajärgede kõrvaldamise projektide tarbeks.
Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Ülesanne 21. Arutlege rühmatööna/ pinginaabriga, milline majandussubjekt/-objekt on mis tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on
Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel, tubakal, alkoholil, mootorsõidukitel ja alkoholi-ja karastusjoogipakenditele. 4. Mida tähendab, et aktsiisidel on regulatiivne eesmärk?
tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia
Nendeks on rahaline, majandusliku arengu kasv, avaliku korra ja turvatunde tagamine ning elanikonna hea tervis ja reproduktiivsus. Eestis on esimsel kohal rahaline huvi, sest sissetulek alkoholi müügist on oluline tuluallikas. Kahjuks on alkoholi kuritavitamisega seotud kulutused tervisehoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjud kümneid kordi suuremad kui alkoholi müügist saadavatest tuludest (Sisekaitseakadeemia, 2004). Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise (Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno Habichti arvates, tuleb teha otsus, kas Eesti keskenduda alkoholi kättesaadavuse vähendamisel füüsilisele kättesaadavusele või siis rahalisele poolele, maksupoliitikale (Postimees, 09.12.2010)
vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba lõpptarbija) kokku langeda. (aktsiis)
· Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil · Madalad maksudmajanduse areng · Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust · Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks · Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum · Kasumil tulumaks, kui kasum võetakse ettevõttest dividendidena (ettevõtte omanikule makstav kasumiosa) välja Riigieelarve kulutused I · S.o. teine fiskaalpoliitika vahend · Riigi kulutuste
kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Milliseid makse me maksame ? Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. kui otsene maks on maks mida füüsilised ja juriidilised isikud maksavad riigile oma tuludelt ja varalt (maamaks), sissetoodud kaubast ( tollimaks ) , ja palgast ( sotsiaalmaks) , siis kaudsed maksud on nn. tarbimismaksud, mida makstakse tarbimise pealt ( käibemaks, aktsiisimaks) Sihtotstarbeline maks , tähendab et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. tuludeklaratsioon ehk aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne riigile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu Tulumaksuvaba miinimum see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Millele eelarveraha kulub ?
Maksude kirjeldusi vt. pt. 15 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud Sihtotstarbelised maksud - need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Sihtotstarbelised maksud: sotsiaalmaks - 33%, maksab tööandja, sellega finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust töötuskindlustusmakse 2,8% (töötaja) +1,4% (tööandja), rahastatakse töötuskindlustust aktsiisid (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri, pakendi) - tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, nt. eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke/keskkonnale ohutumat kütust. Kütuseaktsiis - teehoid, pakendiaktsiis 50% keskkonnatasu. kohustuslik pensionimakse 2%, koos riikliku pensioniga peaks tagama elementaarse toimetuleku hasartmängumaks, laekub nt. mängulaudadelt ja automaatidest, suunatakse nt. Sporti raskeveokimaks
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis . Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal.
inimeste jaoks. Eestlased kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada astmeline maksusüsteem Eestis. (Milline minu meelest õiglasem?) Maksukoormus ja selle mõju majanduselule Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes
millest on tehtud seadusega sätestatud mahaarvamised (nt surma hetkeks tasumata võlakohustused, matusekulud, vara haldamise kulud, maksuvabad pärandist tehtavad annetused, üleelanud abikaasale määratud annakud jms.). Pärandimaksu korral on tegemist samuti kumuleeruva arvutusega. Kui on makstud samalt isikult vara saamisel varem kinkemaksu, siis loetakse see pärandimaksu tasumiseks. Ameerika Ühendriikides kuulub pärandimaks tasumisele üheksa kuu jooksul isiku surmast arvates. TARBIMISMAKSUD: AKTSIISID: 1-tasandilised: maksustatakse kas tootmist või tarbimist; kaudsed maksud; maksuga koormamise alusel: impordimaks või siseriiklikult kogutav (aktsiisiladu/müük tarbijale); aktsiis ei võrdu tollimaks. Neutraalsus, reguleeriv iseloom; kehtestamise alus: fiskaalne (riigikassa täitmine), vajadus koguda maksustatavate kaupade tarbimisest tingitud lisakulutuste kattes raha või hüvitada kaudselt teenuse osutamise kulusid; käitumise mõjutamine.
gumises eelarvesse; 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis 1. Põhilised maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2007. aastal.
Tulud: - funktsioonide täitmiseks vajab valitsus rahalisi ressursse. Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiit= valitsuse kulud-valitsuse tulud 3 Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu. Laenamisest tekib riigivõlg, mis paljudel
annaabi.ee 
