Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad, on soodsate tuulte puudumine. Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad eelkõige tursk ja räim. Loodud arengukavad panevad paika edasise suuna ning nende arendamise kaudu on võimalik saavutada kalavaru säilimine ja kalamajanduse jätkusuutlikkus. Kalavarusid vaadeldakse loodusliku kapitalina, mis peaks olema tasakaalus. Üheks püügivõimaluse reguleerimise hoovaks on kalalaeva register. Tänaseks on registris kõik kalalaevad, mis püüavad kala ookeanil, Läänemerel, Rannapiirkonnas ja sisevetel. Korralik ülevaade kalalaevadest tagab püstitatud eesmärgi püügivõimsuse vähendamise. Teine võimalus kalavarude säilitamiseks on kindlasti kalaliikide taastootmine ja nende asustamine looduslikesse veekogudesse. Kalavarude kunstlikuks taastamiseks tehtavad pingutused on
vulkaanilised piirkonnad. Teravanõlvalistel mägedel ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sest seal on tugev erosioon ning raskendatud ligipääs vajaliku tehnikaga. Samuti ei saa taimekasvatust arendada mägedevahelistes orgudes, sest sinna samuti ei pääse vajaliku tehnikaga. Loomakasvatus on levinud peaaegu kõikjal üle Itaalia. Mägialades kasvatatakse rohkem lambaid, ning madalikel veiseid ja sigu. 2. 1. Kapitalina on Itaalial piisavalt põllumajanduseks kasutatavat maad. Samuti on Itaalia majanduslikult hästi arenenud riik ning saab endale lubada vajaliku tehnika soetamist. Olemas on ka tõõjõud. 2. Põllumajanduse koht majanduses ulatub 2.2%-ni SKT-st, kus on hõivatud 4.2% tööjõust. 3. Põllumajanduse vormideks on peamiselt taimekasvatus, loomakasvatud ja metsandus. Vähesemal määral tegeldakse ka kalandusega. 4. Itaalias, eelkõige Põhjas on levinud nn
3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 21. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil:
3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi: Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis
seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvaluulel noorte identiteedi kujundajana. Suurimaks probleemiks osutus noorte inimeste mõttemaailma mõistmine ning muidugi ka see, mida üldse saab tänapäeval rahvaluuleks nimetada. Põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks kasutasin aimaterjalidena teoreetilist kirjandust ning originaalmaterjale, milleks olid lühitekstid.
omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate; käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Subkultuurid - erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupid, mis eksisteerivad suuremas kultuuris (subkultuurid võivad põhineda näiteks ühisel eal või tõekspidamistel); seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi Sümboliline majandus - kultuuri kasutamine kapitalina ja seda nähakse produktina. Globaalmajandus on minemas materiaalsete asjade tootmisest üle ,,väärtuse" tootmisele, sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele ja teistele eliitgruppidele; tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manu...
tõusevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. 25. Milles seisneb süsteemivälise riski erinevus süsteemsest riskist? 26. Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse? Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 27. Selgita mõistet ,,kapitali kaalutud keskmine hind"; Kapitali kaalutud keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind. WACC Weighted Average Cost of Capital. Näide: Majandussubjekti kapitali hind ja struktuur
visiooni, eesmärkide, tulemuste kavandamise ja saavutamise põhitegur, seda küll teatud kindlatel tingimustel. Personal toimib organisatsiooni ressursina sel juhul, kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutumiseks ehk arenguks. 1 Kapitalina toimib personal vaid juhul, kui ta on õigesti väärtustatud ning loob lisaväärtust. Kui aga mingi osa personalist ei suuda enam lisaväärtust luua, siis ei saa seda enam kapitalina käsitleda, ning organisatsiooni jaoks muutub siis personal väärtusetuks. Selline lähenemisviis on aluseks organisatsioonis pidevalt toimuvale personali väärtuse ehk kvaliteedi hindamisele. 1.1.2 Personali kvaliteet Mõistet võib vaadelda kolmes tähenduses:
kas, miks, milleks, kui palju ja millal lisaraha vajatakse. aruandluses: Normaalselt tekib lisaraha vajadus siis, kui ettevõtja teostab suuremaid · tagastatavat abi (või abi osa) tuleks käsitleda laenuna, muudatusi nt laiendab olemasolevaid või käivitab uusi ettevõtteid, · tagastamatut abi (või abi osa) tuleks käsitleda annetatud kapitalina. siseneb uutele turgudele ja/või muudab finantspoliitikat (st hakkab Ka tagastamatu abi kasutamist võidakse teatud aja jooksul kontrollida ja pakkuma krediiti ostjatele, tegema ettemakseid hankijatele vm). reeglite mittejärgimisel abi kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda.
nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital oma omanikule õigesti paigutatuna tulu intressi või dividendide näol. *Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli
rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema, soovitab ta maksusoodustusi. Teiseks kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata. Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui töötajad omandavad dividende andvaid ettevõtte aktsiaid, kuid pole müüdavad tavalise kapitalina. Seda ideed on mõnevõrra teisel kujul kasutatud Suurbritannias. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töö jaotamine 1. Majandusliku langusega kaasnevad töölt vallandamised. 2. Töö jjaotamise ettepaneku p idee kohaselt on õiglasem, g , kui igaüks
Ettevõtte asutamine on rida järjestikuseid toiminguid. Kõigepealt peab ettevõtja lahendama rahastamise küsimuse. Milliste vahenditega katab ettevõtja käivitamisperioodi kulud (investeeringud), sõltub iga ettevõtja võimalustest. Kellel on piisavalt isiklikke sääste, mida ettevõtlusesse paigutada, kellel on võimalus taotleda stardiabi või laenu võtta, millist olemasolevat vara saab ettevõttes kapitalina kasutada. Ettevõtlusvormi on ettevõtja valinud tõenäoliselt juba äriplaanis, kuid enne, kui alustatakse ettevõtte registreerimist, tuleks kõik võimalused veel läbi kaaluda. Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on tõsine tegevus, sest kõigepealt on nimi oluline ettevõtte ja selle toodete turunduses, kuid lisaks peab see vastama teatud nõuetele
oluliselt kalavaru seisund. Lisaks muutuvad ka püügilaevade tehniline tase ja meeskonna kompetentsus. Kalandus on majandusharu. Seega ka siin on keskseks sellised mõisted nagu kapital ja selle kasutamise tulusus. Seetõttu tihti majandusteadlaste poolt püügivõimsuse majanduslikku seletust. Laevastiku suurust mõõdetakse selle hinnaga, e. akumuleeritud kapitalina (capital stock). Euroopa Liidu kalandusandmete kogumise programm (Data Collection Regulation 1543/2000) ja selle allaktid mõisteid investeeritud kapital (ingl. invested capital). Ehk, rööbiti mõiste "püügivõimsus" kasutamisele on sellega võimalik rääkida ka mõistest "kapitali kasutamine" (capital utilization). Taoline kontseptuaalne lähenemine võimaldab opereerida sellise püügiettevõtte jaoks olulise näitajaga nagu kapitali miinimutulusus ja intress (interest)
Aune Past, 2009 · Toimiva sisekommunikatsioonita organisatsioon on kui kenasti värvitud papist auto, millel puudub mootor. · Selles raamatus ,, too oma meeskon paati"käsitletakse organisatsiooni tema liikmete ühistegevusena. Ühistegevuse aluseks on kommunikatsioon. Kommunikatsioon on organisatsiooni toimimise põhieeldus. Organisatsioonisisese osaluse ja usalduslikkuse tulemusel tekkivat efektiivsuse kasvu võib käsitleda sotsiaalse kapitalina. Organisatsioonid vajavad oma eesmärkide saavutamiseks sotsiaalset kapitali, oma liikmetevahelise suhtlemise tulemusel tekkivat lisaressurssi. Sotsiaalne kapital koosneb suhtevõrgustikest (kuivõrd üksteist usaldatakse ja toetatakse, kuivõrd oluline on kuulumine gruppi), ühistest väärtustest, normidest, ootustest ja sanktsioonidest. Sotsiaalse kapitali mõõdikuteks on usaldus, tunnustus, kuuluvustunne, koostöö. Juhtkond ja suhtekorraldus
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 8 2. Tootmine, spetsialiseerumine ja vahetus Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali, muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõik loodusressursse nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmisvõimaluste rada märgib piiri
Ettevõtte asutamine on rida järjestikuseid toiminguid. Kõigepealt peab ettevõtja lahendama rahastamise küsimuse. Milliste vahenditega katab ettevõtja käivitamisperioodi kulud (investeeringud), sõltub iga ettevõtja võimalustest. Kellel on piisavalt isiklikke sääste, mida ettevõtlusesse paigutada, kellel on võimalus taotleda stardiabi või laenu võtta, millist olemasolevat vara saab ettevõttes kapitalina kasutada. Ettevõtlusvormi on ettevõtja valinud tõenäoliselt juba äriplaanis, kuid enne, kui alustatakse ettevõtte registreerimist, tuleks kõik võimalused veel läbi kaaluda. Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on tõsine tegevus, sest kõigepealt on nimi oluline ettevõtte ja selle toodete turunduses, kuid lisaks peab see vastama teatud nõuetele
MIKROÖKONOOMIKA 8 2. Tootmine, spetsialiseerumine ja vahetus Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali, muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõiki loodusressursse nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmisvõimaluste rada märgib piiri nende tootmise
10 2. Tootmine, spetsialiseerumine ja vahetus 2.1. Tootmisvõimaluste rada Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõiki loodusressursse, nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmisvõimaluste rada
Selleks et saavutada taastumatute ressursside optimaalne paigutus sotsiaalset heaolu silmas pidades, tuleks lahendada optimeerimisülesanne. Kusjuures arvestada tuleb kahe tingimusega: 1) Kogu ressursi peab ära kasutama. Taastumatu ressursi puhul peab seega kasutamise maht olema võrdne esialgse varuga. 2) Teine tingimuse tuleneb tarbimise, toodangu ja kapitali muutuse püsivusest. Toodang kas tarbitakse või säilitatakse kapitalina. Nimetatud tingimusi arvestades saame kirjutada sihifunktsiooni: Maksimeeri t W U (Ct )et dt t 0 67 arvestades piiranguga S&t Rt ja K& Q( K t , Rt ) Ct S&t = ressursi varu hetkel t; Rt = ressursi kasutamise maht aja t jooksul Tarvis on leida tarbimise Ct ja ressursi kasutamise mahu Rt väärtused, nii et maksimeeritaks heaolu W. Loodusvara optimaalne hind 1931
olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.5 Tootmistegurid ja tootmissisendid. Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali, muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõik loodusressursse nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
