12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ►
Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 13:13 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 13:45 Aega kulus 32 minutit 50 sekundit Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid? Miks? Kõike suuremaid tootmismahtusid on võimalik saavutada vertikaalse lihvmasinaga . Hea tootmismahu tagab automaatne pealeja mahalaadimise süsteem. Lisaks sellele on masinal ka kahe spindli süsteem, kus üks spindel eemaldab suure osa materjalist ning teine on viimistlemiseks. Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui välja...
Tootmisseadmed ja süsteemid test 2
Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481751&showall=1 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Sander Sink (Välju) Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MET0030 Teema 4 Test nr 1 Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 14:35 Testi navigatsioon Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 15:21
Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MET0030 Teema 4 Test nr 1 Alustatud reede, 19. oktoober 2012, 18:59 Testi navigatsioon Lõpetatud reede, 19. oktoober 2012, 19:59 1 2 3 4 Aega kulus 1 tund Kuva korraga üks aken Hinne 35, maksimaalne: 40 (88%) Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti Valmis töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone Hinne 10 / 1...
Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MET0030 Teema 8 Test nr 2 Alustatud reede, 7. detsember 2012, 14:57 Testi navigatsioon Lõpetatud reede, 7. detsember 2012, 15:54 1 2 3 4 Aega kulus 56 minutit 44 sekundit Lõpeta ülevaatus Hinne 23,00, maksimaalne: 40,00 (58%) Küsimus 1 Nimetage 3 lihvimisoperatsiooni, mida saab Valmis teostada universaalsetel lihvpinkidel. Hinne 10,00 / ...
Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimooto...
Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihkeliikumine b. Lõikeriista pöörlemine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvim...
docstxt/135791074709.txt
· Põhivara 100,-; Kassa 50,-; Maksuvõlg 20,- ; Osakapital 50,- ; Ostjate ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500
Digibox Tartu Raatuse Gümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 9a 2012 Asukoht Tehnika tee 3 Tõrvandi, Tartumaa Ajalugu 2001. aastal asustatud 2004. aastal soetati tootmisseadmed 2008. aastal sai valmis uus tootmishoone Digibox Töötab 20 inimest Müügiosakonnad Lätis, Soomes ning Rootsis Enamik toodangust läheb ekspordiks Euroopa riikidesse Ööpäevas 20000 plaati Teenused CD/DVD plaatide tööstuslik tootmine Trükiste valmistamine CD/DVD plaatide pakendamine Transport CD/DVD karpide müümine Töö protsess Lepitakse kokku hindades ning
*Turunduskanalid *Õiguslikud piirangud *Ressursside piiratus 2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl.
· Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4
482 724: 50 000=9,65 7. INVESTEERINGUTE EELARVE Ettevõttel oli aruande aasta lõpuks 300 000 kr eest tootmisseadmeid ja 150 000 kr eest mitte tootmisseadmeid. Ettevõttel oli ka maad 90 000 kr väärtuses. Plaanivälise esimeses kvartalis kavatsetakse osta uus arvuti 15 000 kr eest ja laserprinter 10 000 kr eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas. 7.1. AMORTISATSIOONIKULUDE EELARVE I II III IV A Tootmisseadmed 300 000 300 000 300 000 300 000 Mitte tootmisseadmed 150 000 150 000 150 000 150 000 Amortisatsioonimäär 0,05 0,05 0,05 0,05 Tootmisseadme kulum 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 Mitte tootmisseadmed kulum 7 500 7 500 7 500 7 500 30 00 7.1. PÕHIVARA EELARVE 21
Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi Materiaalne põhivara Maa Ehitised Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid Põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus Arenguväljaminekud
Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE
Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE
01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist? 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed? Hüpotees: P saab nõuda kommertspandi realiseerimist AÕS § 302 ja KompS § 113 + § 11 alusel ? Eeldused: 1. kommertspant ? + (peab olema nortariaalselt tõendatud) 2. pandipidaja ? + 3. nõue ? + 4. sissenõutav (oleks muutunud sissenõuavaks 2012 ) § 12 + 5. kommertspandiga koormatud vara ? § 2 (2) ja AÕS § 343 TsÜS § 57, § 62 Jah, saab nõuda kommertspandi realiseerimist.
siledamate servadega. Tavaviskoosi pind on sile ja seal võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Värvusel on viskoos läbipaistev, kollakas ning pleegitades muutub valgeks. Samuti on sellel ka klaasjas läige, kuid tihti on see eemaldatud. Müügil on nii läikiva, kui mati pinnaga kiude. Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu ei ennustata ka tootmise märkimisväärset suurenemist, sest tootmisseadmed ja märgketrus on väga kallid, samas on aga viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine. Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures ei kahjusta viskooskiude, ent pikaajaline kuumutamine 120 C juures kahjustab. Ka põlemisel käituvad
turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu
tootmistööliste kvalifikatsiooni tõstmisega poole ( ½ ) võrra mittevastava toodangu % iga kvalifikatsiooni tõstmise meetme kohta perioodis. Kvalifikatsiooni tõstmine mõjutab mittevastava toodangu protsenti antud perioodid. Tootmis- ja kontorihooned Tootmiseks vajaliku hoone suurus lähtub planeeritud tootmiskogusest. Iga 10 000 toodetava paari tarvis on vajalik investeerida hoonetesse 100 000 EUR. Hoonete amortisatsiooni arvestatakse 2% perioodi kohta. Tootmisseadmed ETTEVÕTE vajab tootmiseks piisavas mahus freesimise, puurimise, lihvimise ja pinnatöötluse tootmisvõimsust. Üks universaalseade on võimeline perioodis tootma 4000 raami. Seadme eluiga on 8. perioodi, seega on ühe seadme kogutootlikus 32 000 tk (8 perioodi kokku). Seadme soetusmaksumus on 160 000 EUR, mis amortiseeritakse kaheksa perioodi jooksul võrdsetes osades 12,5% perioodi kohta. Maksumus Tootlikus
võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing),
Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Tegevusluba Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba – seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/.
(Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11
Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Raamatupidamise korraldamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise
Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile Soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused (juhendis RTJ 5 sätestatud erandjuhtudel ümberhinnatud väärtus miinus akumuleeritud kulum) RTJ 5 Maa Maa (v.a. kinnisvara-investeeringud vastavalt juhendi RTJ 6 definitsioonile) Ehitised (jääkmaksumuses) Ehitised, rajatised, teed (v.a. kinnisvara-investeeringud vastavalt juhendi RTJ 6 definitsioonile) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Inventar, mööbel, kontoritehnika Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid ja põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Immateriaalne põhivara
Nende kuju ja struktuur on loodud arvestusega, et neist saaks ehitada mitmekordsete ehitiste kandvaid seinu. Telliste sobivust kinnitavad ka erinevates laborites aastate jooksul läbiviidud uuringu tulemused. Näiteks on tellisseina tasakaaluniiskus madalaim, mõne % suurune. Tellis on juba müürimisel kuiv ja hariliku ploki tehnoloogilist järelniiskust ei ole vaja kuude ega isegi aastate jooksul välja kuivatada. Kaasaegseimad tehnilised lahendused ja tootmisseadmed ning range kvaliteedikontroll garanteerivad toodete kõrge ja stabiilse kvaliteedi. Miks valida just Porotherm? · Kuivus: telliskonstruktsioonis on väga madal niiskustase, mis tagab meeldivaima sisekliima nii vahetult peale ehitust, kui hilisemas ekspluatatsioonis · Tugevus: võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist · Tulekindlus: kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h
b. Läbivad mingit osa tootmistsüklist c. Muudavad tootmistsüklis oma kuju d. Ei muuda oma kuju tootmistsüklis, kuid on hinna poolest alla ettevõtte poolt kehtestatud põhivara hinnapiiri e. On suhteliselt kergesti realiseeritavad 6. Jaotage loetletud varad kuuluvuse alusel põhi- ja käibevarade hulka: a. Põhivarad: i. Vaarikaistandik ii. Sõiduauto iii. Tootmisseadmed iv. Piimakarja lehmad v. Ammlehmad vi. Personaalarvuti vii. Mootorsaag b. Käibevarad: i. Laos olev valmistoodang ii. Seemned iii. Väetised iv. Puhastusvahendid v. Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7
7. Investeeringute eelarve Ettevõttel oli aruandeaasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr.eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta 65 000 kr. eest sülearvuteid ja II kvartalis 15 000 kr. eest uus printer. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. 7A. Amortisatsioonikulu eelarve I II III IV A tootmisseadmed 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 mittetootmisseadmed amortisatsioonimäär 4% 4% 4% 4% 16% tootmisseadmete kulum 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 mittetootmisseadmete kulum 7B. Põhivara liikumiste eelarve akumuleeritud maa seadmed kulum
subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub lisaks taastuvenergia toetustele ja heitepiirangutele olulisel määral ka CO2 hinnast. Mida kallim on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisem on CO2-vähese energia tootmine ning seeläbi võivad kasumlikuks muutuda ka hetkel kallid elektri tootmisseadmed ja süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi
korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui
Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 3 ,,Mõisted" Joonis 3 MÕISTED ETTEVÕTJA ETTEVÕTLUS ETTEVÕTE on isik on tegevus on tegutsemisüksus
nanorobotitel ehk osadel põhinevat robootika analüüsimiseks hüpoteetilist olendit süsteemi.) Ilma tarkvara piisava arenguta ei filosoofilist zombit. Filosoofiline zombi ehk p- ole võimalik opereerida automaatseid zombit eristab mütoloogilisest versioonist mehitamata tootmisseadmed ja sellega peale ajalooliste seoste ainult teadvuse seonduvat riistvara. Järelikult suudab luua seisundite, taju, kvaalide ja tunnetuse teatav kõrgelt arenenud tehisintellekt üheaegselt puudulikus. 21 Järgnevas arutelus vaatlen füüsilisi kui tarkvaralisi enese koopiaid.
Tarnijate hindamine-nõuded tarnijatele peavad olema ühiselt mõistetavad ja selged. Hindame tarnijate järmiseid tegureid:tarnija asukoht, kulud logistikale, hinnatase, aasta kesmine hinna tõus, muutustega kohanemine, sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem tarnetäpsus %; tarne kvaliteed %; vastuse kvaliteet (1-5), pädevus (1-5). Tarnija täpsus näitab tarnija suutlukust täita nõudeid kui ta tarnib kupa õigel ajal e.lubatud tarneaknas. 7. Tootmisseadmed (seadmete tootlikus, pudelikael tootmises, toodangu hulga planeerimine, seadmete tasuvusaeg, seadmete efektiivsus) 8. Tootmisvõimsus. Tootlikkus (tehniline ja majanduslik tootlikkus, tootlikkuse hindamise meetodid) Tootmisvõimsus kindlaks määratlemine (oluline on tagada, et tootmissüsteemi võimsus oli kooskõlas tootmismahtudega. Pudeli kaela tekkimine.) Tootlikkus on süsteemi teatava väljundi ja kuulutatud sisendite suhe.
Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Raamatupidamise korraldamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma
63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud subsiidiumid Palgad kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada.
07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist? 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed? (1)Hüpotees: pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel. EELDUSED: 1. Pantija on ettevõtja (+) 2. Pandi esemeks on pantija vallasvara (+) - antud juhul kalamehekummikud 3. Pandi ese jääb pantijale (-) - OÜ O on kalamehekummikuid juba müünud. 4. Tehakse notariaalselt tõestatud kommertspandileping ja kanne kommertspandiregistrisse (+)
vähem tarbida. Äriplaani majanduslikuks hoovaks on 1 . juulist 2010 jõustunud vähemalt 50%-taaskasutamise kohustus või alternatiivina 400-kroonine aktsiisimaks tonni kohta, mida rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis
Iseseisva majandusüksuse tunnused on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varad on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneriga. Äriseadustik annab
ost (plaaniaastal) 0 75 000 0 75 000 müük (plaaniaastal) 0 0 0 0 kulum (tootm.seadmed) 0 0 26 500 26 500 kulum (mittetoot.seadm) 0 0 2 900 2 900 plaaniaasta lõpp 40 000 167 000 37 400 169 600 17. Amortisatsiooni eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta tootmisseadmed 80 000 150 000 150 000 150 000 150 000 mittetootmisseadmed 12000 12000 17000 17000 17000 amort.määr 20% aastas 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 tootm.seadmete kulum e.amort. summa 4000 7500 7500 7500 26500 mittetootmisseadmete kulum e.amort
Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega. Ettevõtja
või kaupadest, mida ettevõte ostab inimestelt sisse üle maailma. Väliskeskkond ja sisekeskkond annavad kokku jätkusuutliku konkurentsi eelise. Tasandeid on enam mis takistavad seda mida võib ja mida ei või teha. Ressursid jagunevad kaheks - materiaalsed ja mittemateriaalsed. Ressursid, mida ettevõttel tuleb arendada : ● Varad ● kaasaarvatud inimesed ● brändi väärtus. Ressursid esindavad selliseid sisendeid tootmisprotsessis kui tootmisseadmed, töötajate oskused, brändid, finantsvahendid ja talendiga juhid. Materiaalsed ressursid (käega katsutavad) ● finants ● füüsilised ● inimressursid ● organisatsioonilised Immateriaalsed ressursid Tuumkompententsid avastamine/väljaselgitamine Tuumkompententsid on aluseks, mis teeb ettevõtte unikaalseks võime poolest pakkuda väärtust oma klientidele - mida ettevõte teeb ja mis on strateegiliselt väärtuslik.
- tegutsemise aluse ( põhikiri, ühinguleping) · jm. tunnuste alusel · Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. · Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. · Ettevõte on varanduslikult iseseisev. · Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. · Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. · Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. · Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. · Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. · Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. · Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. · Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega. · Füüsiline isik on inimene, füüsiliseks isikuks oled Sina ise.
definitsioonile) ümberhinnatud väärtus Ehitised Ehitised, rajatised, teed miinus akumuleeritud (jääkmaksumuses) (v.a. kinnisvara- kulum) investeeringud vastavalt juhendi RTJ 6 definitsioonile) Masinad ja seadmed Tootmisseadmed, (jääkmaksumuses) transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar, mööbel, (jääkmaksumuses) kontoritehnika Lõpetamata ehitised ja Lõpetamata materiaalse ettemaksed põhivara objektid ja põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku
kulum ja allahindlused) Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara vastavalt RTJ Soetusmaksumus RTJ 5 5 definitsioonile. Materiaalse miinus akumuleeritud põhivara grupid: maa, ehitised kulum ja allahindlused (hooned, rajatised, teed), masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud seadmed), muu materiaalne põhivara (inventar, mööbel, kontoritehnika), lõpetamata ehitised ja ettemaksed Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 Õiglane väärtus (juhul RTJ 7 definitsioonile kui õiglane väärtus ei
Maa on piiramatu kasutusajaga, maad ei amortiseerita. Kinnisvaraobjekti (maa koos seal asuvate hoonetega) soetamisel tuleb maad ja hooneid arvestada eraldi. Selleks leitakse eksperdi hinnangute alusel maa ja hoonete soetusmaksumus nende hinna osatähtsuse järgi kinnisvaraobjekti ostuhinnast. 6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara Piiratud kasutusajaga põhivara on: · Maarajatised (teed, parklad, tarad jne.) ja ehitised · Masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed) · Muu materiaalne põhivara (inventar, mööbel, kontoritehnika) Materiaalse põhivara objektid võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb nende ostuhinnast, kohaletoimetamise ja kõigist kasutuselevõtmise kuludest. Rekonstrueerimisväljaminekud suurendavad põhivara soetusmaksumust. Nendeks on väljaminekud, mis pikendavad oluliselt vara kasulikku tööiga, suurendavad
Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega. Ettevõtja 27
Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse. Kinnisvara tasand on keerulisem, see, et tahe oleks muretsetud seltsingulepingu raames, peab see olema vorminõuet järgides teha. Kui mõlemad on panustanud, siis on võimalik raha küsida tagasi. Kaasus 21. M ja F abielus. Neil ühisvarareziim PerS §14 lg1. Tootmisseadmed on ühisvara. PerS §20 lg2 kuigi oli FIE, tegutses perekonna huvides et perekonda üleval pidada. Kui tootmisseadmed kuuluvad ühisvarasse ja see on võetud perekonna huvides siis vastutavad abikaasad ühisvaraga. Tootmisseadmetele võib täies ulatuses nõuet sisse pöörata, kui sellest ei piisa siis võib pöörata nende ühisvarale ja kui sellest ka ei piisa siis võib pöörata mõlema lahusvarale. M>F = PkS §14 lg 1 C>(M>F) = TMS §64 M>C= VÕS §396 X>C= VÕS §142 SEMINAR 4 7
Töö organiseerimisel jaoskonnas on väga oluline roll tootmise optimaalse efektiivsuse tagamisel. Õigel organiseerimisel tuleks arvestada järgmisi põhiprintsiipe: • Tootmisprotsessi otsevoolavus alates toorikute laost kuni valmistoodangu laoni. • Valmiva toodangu lühike liikumistee jaoskonnas. 61 • Toorikute ja pooltoodete liikumisteed ei tohi ristuda. Tootmisseadmed tuleb paigutada vastavalt tehnoloogiale järjestikku. Planeerimisel tuleb arvestada tootmispindade ja abipindade otstarbekat paigutamist. Kõikidel seadmetel peab olema transpordivahenditega vaba juurdepääs, et toorikute ja pooltoodete liikumine toimuks kiirelt. Uste ja transpordivahendite laiused peavad olema vastavuses. 62 6. MAJANDUSLIK OSA 6
annaabi.ee 
