Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Eesti Loodusgeograafia
A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. )

Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus?
Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate , muldkate , veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.

Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1) pinnakate , (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4) mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks.

Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi.
Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus , pikk rannajoon ja meresaarte rohkus , sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale . Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine.

Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp . Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet.

Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis)
Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus . Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit.

Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.
Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval.

Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard - ja moondekivimeid, nagu nt graniit ( rabakivi ), gneiss ja gabro . Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni , siluri , ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid , nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen , jääjärve ja –jõe setted .

Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.

Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit
Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid .
Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad.
Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid.
Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid.
Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt.

Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade?

Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium.
Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega.
Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
Savi – Kambriumi Lontova lade.
Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted.

Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis)
Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis.

Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile)
Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme.

Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga .
Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad , kuid ka sood , võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared.
Kõrg-Eesti – See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud.

Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres?
Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari . Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu.

Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.

Leia sobiv võõrsõnaline vaste :
Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed
Elutekkelised – biogeensed
Jõetekkelised – alluviaalsed
Järvetekkelised – limnilised
Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed
Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed
Liustikutekkelised – glatsiaalsed
Meretekkelised – mariinsed
Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised
Tuuletekkelised - eoolilised

Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge . Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid.

Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid : Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi)

Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm , mis koosnevad teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel . Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul.

Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole).

Kosmogeensed pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Kraatrid (Kaali, Ilumetsa ) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga.

Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin.

Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited)
Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg.

Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele)
Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud.

Mis on kaljuvoor ? (teke, siseehitus , kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla , Salevere, Lihula , Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas.

Mis on otsamoreen ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal.

Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim , Laeva. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest.

Mis on voor ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus -kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi.

Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed.

Mis on sandur ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas .

Mis on paetasandik ? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited)
Paetasandik ehk alvar . Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal.

Vali kõige tõepärasem variant (A...E):
Millist mulda võiks esineda:
paetasandikul ........... Kh’
jõelammil .......... AG
sootasandikul .......... S’’
künkanõlval .......... LKIe
künkajalamil .......... D
A -
B - D
C -
D - LkIe
E - S’’

Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust.
Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja –suund, õhurõhk ja –niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust.
Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus . Kliima kujuneb kliimategurite ( kiirgusbilanss , õhutsirkulatsioon, veeringe , maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul.

Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid.
Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal . Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate. Temperatuurid püsivamad.

Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid.
Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10m tõusu annab 1 % sademeid), äikesevihmade ümberjaotamises, edelatuulte tuulealustel külgedel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades.

Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.)
Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul.

Mis on lamm ? (teke; veerežiimi, mullastiku, taimestiku eripära)
Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid , mis on kunagiste lammide jäänukid.

Selgita oruterrasside teket?
Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid.

Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi.
Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulgarežiimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris . Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal.

Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited).
Vähetoitelised järved on mineraal -, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal).

Järvede liigitus tekke järgi (näited).
Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid.

Selgita mõistete ’keemiline hapnikutarve (KHT)’ ja ’biokeemiline hapnikutarve (BHT)’ erinevust.
Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter , kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel.

Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus , pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega.

Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine . Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse.

Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Puisniit, rannaniit

Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus.

Millal leidis aset?
a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi
b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi
c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi
d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi
e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand
f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand
g) maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820
h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870
i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950
j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918

Kui suur on tänase Eesti?
a) metsasus 47%
b) soostumus 22,3% riigi pindalast
c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.
d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km
e) meresaarte arv ~1500
f) rannajoone pikkus 3794 km
B. Vasta põhjalikult: (Eksamitöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata kahele küsimusele. )

Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused.
Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid , mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud:

_maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
_küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel);
_nõuk. piiritsooni moodustamine;
_põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine;
_ulatuslik maaparandus;
_linnastumine.

Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:

_põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.;
_metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul;
_looduslike rohumaade osa jätkuv langus;
_rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus;
_maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine ;
_ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine.

Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused:

mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi);
vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel;
paras -jahe niiske merelise ilmega kliima;
järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala);
segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike);
inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel.

Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur , kasutamine, levimus Eestis jne).

Liustikutekkelised setted – Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega.
Liustikujõetekkelised – Muldade lähtekivimiks.
Jääjärvetekkelised – Viirsavid. Ehitus.
Meretekkelised – Ranna- ja põhjasetted.
Tuuletekkelised – liivaaladel.
Järvetekkelised – orgaanilised, karbonaatsed , terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja –kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks.
Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised

Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal ) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld - ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele.

Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all.
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m
aluspõhjalised kõrgendikud→ irdjääväljade moodustumine→ paks settelasund→
künklik reljeef
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km
N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse
Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg
• Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest.
• Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed)
• P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus , Vasavaere vagumus jt.

Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited).
Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused ), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta ).
Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared – skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad.

Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis.
Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm.
Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes.
Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata –
taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana – suure veesisaldusega orgaanilise ainena.
Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid
Eestis on erinevas arengujärgus soid :
• madalsoid,
• siirdesoid ja
• rabasid.
Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega.
Soode ulatuslik levik on tingitud:
• Positiivsest niiskusbilansist (sademete hulk ületab aurumise)
• Geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood , ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted)
• Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi)
Soode tähtsus:
• saastunud sademetevete filtreerija ;
• reostunud pinnavete puhastaja;
• süsinikuringe reguleerija;
• puhta vee säilitaja;
• bioloogilise mitmekesisuse säilitaja.

Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved.
Mineraalmaaline teke:
• Jääjärvetasandikel
Soodustab – viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed
Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis
• Jõe- ja järvelammidel
Soodustab – reg üleujutused, kaldavallid
Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo
• Rannikul
Soodustab – rannavallid ja luited
Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l)
Mineraalmaa soostumist soodustavad veel:
• Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel
Näiteks: osa Endla soostikust
• Nõrgkivi moodustumine – mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht.
• Metsapõlengud
• Kopratammid
• Inimtegevus – teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine .
Järveline teke
• Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses.
Taimkatte vööndid:
1. Mändvetikate kooslus
2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk)
3. Ujulehtedega veetaimede kooslus ( vesiroos , vesikupp, vesi-kirburohi)
4. Roostik (pilliroog, hundinui , võhumõõk, järvkaisel)
5. Suurtarnakooslus ( tarnad , konnaosi )
6. Sanglepa kooslus
…liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas
• Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl , samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed.

Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Soolsus , reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad.
Mõningaid fakte:
• Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast
• Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest
• Keskmine sügavus – 52 m
• Suurim sügavus – 459 m (Landsorti süvik)
• Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m)
• Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed – 225 km3/a, aurumine – 185 km3/a, jõgede vooluhulk – 446 km3/a
Eeltoodust tuleneb:
• Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest)
Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim.
Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu – Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu.
Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist.
Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi:
• soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin ;
• ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht.
Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu.
Tingitud:
• Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.)
õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a
atmosfäär maismaa õlileke laevadelt
(30%) (40%) (30%)
• Läänemere noorusest – mereline veekogu kõigest 7500 aastat, mistõttu ökosüsteem on lõplikult välja kujunemata ja välistegurite poolt kergesti mõjutatav.
• Madalast sügavusest ~52 m
• Madalast temperatuurist – biogeenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt
• Madalast O2 tasemest – oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud
• Madalast soolsusest – suur osa siinsest faunast ja floorast on kas merelise või mageveelise päritoluga ning niigi stressis
• Halb ühendus maailmamerega – madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu. Võtab ~30 aastat, mil kogu vesi vahetub.
• Läänemerre on pärast II maailmasõda uputatud tuhandeid konteinereid mürkainetega.
• Põllumajandusest ja tööstusest lähtuva reostuse tõttu on elustikus kõrge mürkainete sisaldus:Hg, Cd, PCB (polüklooritud difenüül).

Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.
Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid. Elupaikade hävimine.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 48 allalaadimist

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #1

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #2

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #3

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #4

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #5

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #6

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #7

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Suggis Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste vastused

Maastik oos lamm mõhn soo raba hierarhia Eesti aluskord aluspõhi pinnakate Põlevkivi Fosforiit Lubjakivi Diktüoneemakilt Savi Liiv kruusliiv viirsavi

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2

Eesti loodusgeograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele

Geograafia

doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e

Geograafia

doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi.

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia

Rohkem sarnaseid