MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ...
Türgi Üldandmed Pindala 783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007.a) Pealinn Ankara Pealinna elanike arv 4 319 000 (2005.a) Riigikeel türgi Rahaühik türgi liir Geograafiline asend Territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Idast piirneb: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga Lõunast Iraagi ja Süüriaga Läänest Egeuse mere ning Kreeka ja bulgaariaga Looduslikud tingimused Pinnamood: Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus Kõrged mäestikud on koonduinud eelkõige Ida- Türki Väga madal maa on Lääne-Türgis Rohkem kui 80% Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi 5166 m Kliima: Paljudes regioonides erinev kliima Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, ...
Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus
suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna- Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis
sooria. Veel kõrgemal, 1,5-3 km kõrgusel, kasvavad valdavalt tammed, rododendronid ja seedrid. 3-4 kilomeetri kõrgusel levib mändidest, kuuskedest ja nulgudest koosnev okasmets. Veel kõrgemal esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel. Baruntse mägi Himaalajas Pinnavormi teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus.
Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. ALUSPÕHI
Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis, Lõuna-Tsiilis, Indoneesia jne.. Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas: · esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna- Ameerika läänerannikut.
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu...
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusrese...
TALLINNA ÜLIKOOL KAPB/12 Marit Koppel Lääne-Eesti paekallas Referaat Juhendaja: Kaija Käärt TALLINN 2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad.......................................
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt. Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas. Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega. Ettevalmistustööd Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde
moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
peenekristalliline ja seetõttu jääb tema kuldne värvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas (Maardu karjäär). (Kurvits 2006) Püriit (Vikipeedia 2009) 2.2. Galeniit Galeniit on sulfiidne mineraal keemilise valemiga PbS. Esineb kuubiliste kristallidena või tiheda teralise massina. Värvus seatinahall, metallilise läikega. Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7. Eestis leidub galeniiti Alam-Siluri dolomiitides Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektooniliste lõhedega. (Isakar 2003) Galeniit ehk pliiläik on peamine plii maak. (Karik, Truus 2003) Galeniit (Vikipeedia 2009) 2.3. Sfaleriit Sfaleriit on tsingi ja väävli ühend keemilise valemiga ZnS. Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003)
Mis on leetumine? mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mis on soo? looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Kurd on tektooniliste Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel
ei esine.Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks.Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta
kaledoonia kurrutusvööndiga. Idas ja lõunas laskuvad kilbi nõlvad laugjalt sügavamale ja on kaetud vendiumi, kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimitega. Seega asetseb Põhja-ja Kesk-Eesti Balti kilbi lõunanõlval. Platvormi suuri negatiivseid struktuure nimetatakse sünekliisideks. Põhja- Leedust üle Läti Edela-Eestisse ulatuv aluskorra nõgu kannab Balti sünekliisi nime. Eestist kaugemal, ida pool, paikneb teine, Moskva sünekliis. Nimetatud tektooniliste suurvormide areng mõjutas ja suunas kõiki geoloogilisi protsesse Eesti alal eelkambriumist paleozoikumi keskpaigani. Paleogeograafiliselt oli Eesti vendiumi ajastust devoni ajastuni ca 550-350 milj. aastat tagasi Baltoskandiat katnud laiutise epikontinentaalse merelise basseini põhjaosaks. Põhjast, idast ja lõunast piiras seda basseini Fennosarmaatia maismaa (põhjas Balti, lõunas Ukraina kilp). Selle basseini sügavus ja sedimentatsiooni iseloom sõltusid täielikult aluskorra
Kivim muudab kuju ja mahtu. Habras deformatsioon keha puruneb rakendatava pinge tulemusena. Plastiline deformatsioon keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Haprad kivimid kivimid, millel puudub plastiline deformatsioon, kuna purunevad enne, kui see algab. Plastilised kivimid on ulatuslik plastilise deformatsiooni faas, elastse faasi ning purunemise vahel. Mõnikord ei purunegi. Kurrud: on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite painded. Morfoloogiliselt eristatakse: (1)antiklinaal kihiliste kivimite ülessuunatud pinge (antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 41. Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Elemendid: (1)murrangu pind(siirdepind, murrangu lõhe) mööda seda toimub kivimiplokkide nihkumine
sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°
Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas. Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega. Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike
Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga
kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Struktuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seost tektooniliste struktuuridega ei ole. Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited.
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam Seisomeetri abil registreeritakse maavärinate lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi. Hindamise skaala: 12 palli. Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII)
käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat ning põhjustasid suuri lokaalseid muudatusi, mis olid tihtipeale väga tähtsad inimese evolutsioonis. Nimelt muutused kliimaga kas soodustasid või töötasid vastu loomade ja taimede levikule, mis on otseses seoses inimese arvukuse ja globaalse paiknemisega. Näiteks temperatuuri langemisega kaasnes lehtmetsade piiri taandumine lõunasse ja tõusmisel liikus tasapisi taas põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat tagasi otsene ühendus Aafrika ja Euroopa vahel, tänu millele sai alguse inimahvide levik Euraasias. Holotseenis(viimased 10 000 aastat) oli Sahara kõrb veel kitsas ja regioonis oli arvukalt järvesid. Kliima oli soe ja niiske. 7. adaptatsioon e. kohanemine: fitness e. kohanemus; koadaptatsioon fitness suhtearv, mis näitab, kui edukas on olnud isend (või ka mingi
gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad)
,,Võibolla peidavadki väikesed rohelised mehikesed ennast nende kaljude taha," naljatas teine kulgurijuht Jacob Matijevic. Marsist endast Teadlaste üllatuseks meenutab spektrogrammi abil uuritud esimese Marsi kalju koostis suurel määral Maa vulkaanilisi kivimeid. Seni arvati, et Marss sarnaneb rohkem Kuuga. Ühe USA koomiksi järgi Barnacle Billiks nimetatud kaljus leidus Sojourneri analüüsi järgi rohkesti kvartsi, mis teatavasti on Maal tekkinud võimsate tektooniliste protsesside tulemusel. Marsi missiooni ühe juhi Matthew Golombeki sõnul ei lootnud teadlased midagi vulkaanilist küll leida. See tähendab, et Mars sarnaneb Maaga rohkem, kui seni arvati. Täpsemate järelduste tegemine ja uuringutulemuste põhjalikum uurimine seisab muidugi alles ees. Sojourner hakkas uurima Barnacle Billist umbes meetri kaugusel paiknevat Yogi-nimelist kaljurahnu. Fotode põhjal arvavad teadlased, et suurem ja teist värvi Yogi erineb oma
Laamtektoonika ülevaade Island asub Euraasia laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemispiiril. Toimuvad protsessid: Maavärinad, riftilõhede tekkimine, pangasmäestikud, kilpvulkaanide teke, uue ookeanilist tüüpi maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke. Lisaks asub Island kuuma täpi alal. Maavärinate esinemine Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest. Ühe maavärina iseloomustus: 29.mai 2008 maavärin lslandi edelaosas. Tugevus 6,3 magnituudi. Epitsenter Hverageri ja Selfossi linna vahel, u 45 km kaugusel pealinnast Reykjavík. Kolle 10 km sügavusel. Tekke põhjus: Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemine. Maavärinast oli mõjutatud u 12 000 elanikku, kannatasid põllumajandusettevõtted. Hukkunuid ei olnud, vigastunud u 30, 200 inimest kodudeta, arvukalt lambaid suri.
kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt. 95% maavärinatest on tektoonilised ehk on tekkinud kivitme purunemise ehk murrangu tulemusena. 4-5% toimub aga vulkaani pursete tagajärjel või siis nende eel, sellised maavärinad on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste maavärinatega. Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged kogunevad eelkõige sinna. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismeliste lainetena. Nendest lainetest saaba eirstada kahte tüüpi esiteks kehalained ning teiseks pinnalaineid. Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadselt umbes nagu helilaine õhus. Pinnalained aga
TÄHTSUS : suured reostumata põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks). Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis
varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
Pinnavormide tekkepõhjused: Pinnavormid kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil.
Kivim muudab kuju ja mahtu. Habras deformatsioon keha puruneb rakendatava pinge tulemusena. Plastiline deformatsioon keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Haprad kivimid kivimid, millel puudub plastiline deformatsioon, kuna purunevad enne, kui see algab. Plastilised kivimid on ulatuslik plastilise deformatsiooni faas, elastse faasi ning purunemise vahel. Mõnikord ei purunegi. Kurrud: on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite painded. Morfoloogiliselt eristatakse: (1)antiklinaal kihiliste kivimite ülessuunatud pinge (antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 33. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores
Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. 5 Nüüdiandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaaviamaades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega (Joonis 2) ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks. Just selliste plokkide kokkupuute alal võivadki aeg-aejalt tekkida pinged ja laheneda maavärinate näol. On üsna loomulik, et Soome lahe
Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid Kui kaks laama liiguvad teineteise suhtes aeglaselt, siis süvikut ei teki. Selle asemel surutakse laamade servad kokku ja laamade kokkupuutekohta tekib mäestik. Kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd
Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud. Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid. Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi. Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal, Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette
Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted. Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m
ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Tehnoloogilise kopleksi juurde kuuluvad veel remonditöökojad ja garaazid ning administratiivkorpus. Allmaakaevandamine Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas. Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega. Ettevalmistustööd e. strekkide läbindamine Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse
Geoloogilise ringe alamringed: tektoonile, hüdroloogiline, kivimite ja biogeemiline ringe. Geoloogiline aineringe- kivimite ringkäik looduses. Päikese kiirguse põhjustatud välised tegurid murendavad kivimite pealispinda. Tekkinud murend kandub raskusjõu, vee, jää ja tuule toimel tekkekohast eemale. Murend kujub ning settib maapinna madalamatesse kohtadesse ja veekogudesse. Vanemad setteladundid mattuvad nooremate alla, tihenevad ja kivistuvad settekivimeiks. Tektooniliste protsesside käigus surutakse need üha sügavamale maakoorde, kus nad kõrge temperatuuri ja suure rõhu tõttu moonduvad moondekivimeiks. Mäetekke ajal võivad nad kos kristalsete süvakivimitega ja vulkaaniliste ehl purskekivimitega sattuda taas maapinnale, seal hakkavad nad väliste tegurite toimel taas murenema. 17. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel
Euroopas. Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. 4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala
Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks. Just selliste plokkide kokkupuute alal võivadki aeg-ajalt tekkida pinged ja laheneda maavärinate näol. On üsna loomulik, et Soome lahe suudmeala on
Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb
Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne jääaega oli karstumine kõige soodsam siis, kui Eesti ala oli praegusest merepinnast enam kui 100m kõrgemal. Karrid lubjakvide ja dolomiitide pinnal 0,5-2 cm läbimõõduga kuni 5 cm sügavused korrapäratu kujuga lõhed, augud, vaokesed (eriti iseloomulikud Vilsandil ja Vaika saartel) Avalõhed leidub loodudel tektooniliste lõhede karstumine laius 1m, sügavus mitu m, pikkus mitukümmend meetrit (Kostivere karstialal) Kurisud mitmekümne m laiusede lehtri, lõhe- või liuakujulised kurisud, kuhu neeldu pinnavesi, vesi voolab maa all edasi ja tule taas päevavalgele karstiallikatena. Kurisud asuvad enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed). Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel.
Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid onerosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolevtaevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta
Suuri allikaid on viiesaja ringis. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Tõusuallikate vesi voolab hüdrostaatilise surve mõjul maapinnale alt üles: nende kohale on tekkinud lehtrid, mille põhjas vesi "keeb". Sageli on tõusuallika rühmade kohale tekkinud allikajärved, millest tuntumad on Äntu järved Pandivere kõrgustikul ja Aegviidu Siniallikate järv. Sügavamatest põhjaveekihtidest avanevad tõusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, näiteks Saula Siniallikad. Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased töötavad ainult veerikkal ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Eriti omapärased on karstiallikad, mis paiknevad seal, kus karstilehtrisse neeldunud vesi (oja või jõena, nn. salajõed) taas maapinnale naaseb. Näiteks Tuhalas, Jõelähtmel, Kuivajõel jm. Ulatuslikumad karstialad asuvad Pandivere
kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse fookuse kohal maapinnal Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Madalasse vette jõudes laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. 50. Kivimid, mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest
Põhjavee lasuvormid Põhjavee kiht-vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Põhjavesi-maapõues sisalduv vesi, ka mineraalvesi. Räägime peamiselt küllastunud põhjavee voolust (kõik poorid on täidetud) Kui puurida kaev, siis küllastunud põhjavesi on kuni selle piirini, edasi võib toimuda mitteküllastunud vool. EESTI GEOLOOGIA Eesti aladel maakoor konsolideerus (tahkestus) 1,8-1,9 miljardit aastat tagasi. Paksus 40-45 km, põhiliste aktiivsete tektooniliste protsesside lõpp 1,6 miljardit aastat tagasi. Sellega oli Eesti alal alanud rahulik areng. Viimane aktiivsem periood oli peale jää alt vabanemist (jääd oli 2-3 km). Siis kerkis maapind kuni 65 m aastas, mis hiljem küll aeglustus. Praegused alad kerkivad 1,5-3 mm aastas. Kerkimiskaart- nulljoon läheb Tartu alt läbi, loode pool joont kerkib, kagu pool vajub. Kagu-Eestis vajub maa alla 1 mm aastas. Kerkimine ja vajumine pole ühtne, see kiirened loode suunas.Tallinnas
lihtsustada rahvastiku statistika edastamist ning nendel piirkondadel pole oma eraldi valitsust või juhti. · Egeuse regioon (8 provintsi) · Musta mere regioon (18 provintsi) · Kesk-Anatoolia regioon (13 provintsi) · Ida-Anatoolia regioon (14 provintsi) · Marmara regioon (11 provintsi) · Vahemere regioon (8 provintsi) · Kagu-Anatoolia regioon (9 provintsi) Looduslikud tingimused Pinnamood Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
