maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja metallitööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, põllumajandus ja toiduainetööstus. 4) Teenindust kui majandusharu peetakse üheks olulisemaks, sest toimub kiire
Rahvusvahelised ettevõtted Eestis Ajalugu Esimesed rahvusvahelised ettevõtted tekkisid Eestisse pärast taasiseseisvumist. Alates 1980 aastast toimus üleilmastumine Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga Paiknemine tänapäeval Enamus ettevõttete peakorterid asuvad Tallinnas Teeninduskohad asuvad maakonnakeskustes Suuremad ettevõtted Coca-cola Statoil Swedbank Hugo Boss Apple Majanduslik tähtsus riigile Välisriikide ettevõtted toovad riigile kasumeid Pärast taasiseseisvumist on välismajandussidemed arenenud väga kiiresti, olles kiire majanduskasvu eelduseks ja tulemuseks Välismajandussidemeid on kolme liiki: 1)Väliskaubandus 2)teenuste vahetus 3)investeeringud Eksport/import Kodumaise toodangu müüki välisturule nim. Ekspordiks, kaupade ostmist välismaalt impordiks 20...
Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pik...
Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam)
alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud 13% 15% puidutooted Suurim koguse osatähtsus ekspordis on ümarpuidul, sellele järgnev saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. Maksumuse osatähtsus ekspordis on kõige suurem jällegi ümarpuidul, millele järgneb saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. 9) Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse
9,8% 4,2% us us Tööstus 27,5% Tööstus 37% Teenindus 62,7% Teenindus 58,9% Väga suur on naftakaevandus Venemaal. 2009.aastal sai Venemaast suurim naftatootja. Suurim sissetulek ongi nafta- ja gaasitoodete näol. Majandus: eksport ja import Eksport: ·õli ja õlitooted ·maagaas ·metall ·puit ja puidutooted ·kemikaalid ·palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid Import: ·masinad ·liha ·sõidukid ·puuvili ja pähklid ·ravimid ·optika ja meditsiini ·plastmass tööriistad ·poolvalmis ·raud metalltooted ·teras Looduskatastroofid 15.02.2013 kukkus meteoriit Venemaale, sadu inimesi sai vigastada. Lõuna-Venemaal Krasnodari krais hukkus
kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest.
linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse). Majandus Keskmine palk Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%). [redigeeri] Transport Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik.
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada põllumajandustooteid, impordis on olulisel kohal tarbekaubad, masinad, mootorsõidukid ja nende osad. Eksport: Põllumajandustoodetest on ekspordis oluline osa kalandusel, teraviljal ja puidutoodetel. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid Saaste kasutatakse palju moodsat tehnikiat ja keemilisi väetisi Erosioon Seal esineb nii lagedaid alasid kui ka mägiseid alasid, mis põhjustavad eri liiki erosiooni
Olustvere Teenindusja Maamajandus kool Põllumajandus Karl Mark Venemaa Referaat Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Venemaa............................................................................................3 Majandus........................................................................................4 Venemaa Föderatsioon....................................................................5 Matrjoska.....
1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Lisaks veetakse välja elektroonikatööstuse toodangut ning autosid peamiselt Venemaale ja Valgevenesse. Kõige enam eksporditakse tooteid Venemaale, Saksamaale, Lätti, Poolasse, Hollandisse, Valgevenesse, Eestisse ja Suurbritanniasse. Eksporditavad tooted Import Imporditakse tarbekaupu, toitu, kütused, tööstustooteid, masinaid ja transporti. Kõige enam imporditakse tooteid Venemaalt, Saksamaalt, Poolast, Lätist, Hollandist, Itaaliast,
Vanalinna arhitektuur on üks Ida-Euroopa silmapaistvamaid. Vilniuse Ülikool on ehitatud renessansi stiilis. Hoonel on palju siseõuesid, mistõttu on ta nagu linn linnas. Peaaegu 84% elanikest, kes Leedus elavad on leedulased. Veel elab Leedus poolakaid (üle 6% rahvastikust) ja venelasi (üle 5% rahvastikust). Leedu keel kuulub indo-euroopa keelte perekonda. Ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Leedu on katoliiklik maa, kirikus käijaid on ligi 80% kogu rahvastikust. Leedus on väga heal tasemel maanteede võrgustik, ainukesena Baltimaades on Leedus ka kiirteed.
mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Tähtsuselt esimesel kohal olev loodusvara on põlevkivi, kuna see on meil peamiseks elektrienergia tootmis allikas. Seejuures on Eesti Energia nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas umbes 15 miljonit tonni põlevkivi. Nii kurb kui see ka poleks, on kasutatavat põlevkivi alles umbes
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
ka poliitiliste suhete sõlmimisest ning tunnustas uusi riike 1921. aastal alles pärast Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine kodusõda ning kuningriigiks saamise tõsine kaalumine. (Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi. · 1920. aastal sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga. Soome
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks...
01.05.2004 Euroopa Liidu siseturu reeglid. Kaubavahetusnumbrid kahe riigi vahel on tagasihoidlikud. · 2010. aastal oli Ungari Eesti kaubanduspartnerite pingereas 28. kohal, Eesti ja Ungari vaheline kaubavahetus (73 miljonit eurot) moodustas 0,4% Eesti kogukaubavahetusest. · Eesti eksportis Ungarisse kaupu 17,4 miljoni euro ning importis 55,4 miljoni euro väärtuses. Peamised ekspordiartiklid 2010. a olid puit ja puidutooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed, tehnika, keemiatööstuse tooted. Kasutatud kirjandus · http://www.vm.ee/?q=node/170 http://www.vm.ee/?q=node/4659 http://www.vm.ee/?q=node/4667 http://www.vm.ee/?q=node/8052 http://www.vm.ee/?q=node/167#majandus http://www.vm.ee/?q=node/196 http://www.vm.ee/?q=node/190
mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see
ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on nahktoodete, rõiva-,tekstiili- ja mööblitootmine. (Statistikablogi, 2010) Järgnev graafik näitab üldpildis, mis valdkondade kaupade järele on Eesti ekspordis kõige rohkem tulu. Kui välisturgudel on kõige konkurentsivõimelisemaks keemiatööstuse tooted, siis kõige tulutoovamateks eskpordikaupadeks on aga puidutooted, elektroonika, metallitooted ja toiduained, joogid. Kui võrrelda 2007 aasta tabelit 2010 aasta näitudega, siis ei ole midagi oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul. Nähtavam kõikuvus eri tööstusvaldkondade vahel eskpordis oli vahemikus 2003-2007. Joonis 1 Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007(statistikaamet) 2 EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD
A. M. Lutheri vabrik (ka Lutheri vabrik) oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega. 1 Eellugu Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast alates. Ettevõtte va- hendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale li- sandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 2 A. M. Lutheri vabriku loomine Lutheri vabriku rahvamaja fassaad. 1880 langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi et- Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse te- tevõte nime sai, otsuse võtta oma töökojas kasutusele gevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sün- masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad niga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga
jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Loodusvarad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik 5 ,276 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas.Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased
Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus. Loodusvarad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik: 5 ,206 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased
3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis 44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik · Paljud riigijuhid nägid Soomest Baltimaade ja Skandinaavia vahendajana · Sisepoliitiline elu riigis oli pingeline (vähesel määral olid säilinud kommunistide
Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu. Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi veetakse on nafta, puit ja puidutooted, metall, tsement, tahked kütused jne. Eesti merelaevade poolt veetud reisijate arv on aasta aastalt suurenenud. 1999 aastal vedasid Eesti merelaevad 4,7 miljonit reisijat. Merelaevandus peab ühendust ka Eesti saartega. Väikeste kauguste tõttu ei tasu need veod ennast ära, kuid meretranspordi toetamine on siiski palju väiksem kui vajaksid lennuliinid. Eestis on ligi 30 sadamat, mis tegutsevad kaubasadamatena, tegelik sadamate arv on veelgi suurem. Eestis on tunduvalt
· tootmise ebaratsionaalne paigutus Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS Metsade istutamine Raie Sordiaretus Töötlemine Metsade hooldus Puidutooted + paber ja tselluloos Metsade kaitse METSAKLASTER = Metsamajandus + metsatööstus + äriteenused Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud: 1) VÄÄRISPUUD mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana 2) KÕVAD LEHTPUUD
2008 1,2 mld 1,1 mld 2009 815,4 mln 611,1 mln 2010 I pa 521,5 mln 410,9 mln Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2010. I poolaastal (% koguekspordist): · masinad ja seadmed - 39,0% · puit ja puidutooted - 13,7% · transpordivahendid - 8,4% · metallid ja metallitooted - 7,6% · muud tööstuskaubad - 6,3% · tekstiil ja tekstiilitooted - 5,6% 8 Välisministeerium, Eesti-Soome majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4640#2 Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2010. I poolaastal (% koguimpordist): · masinad ja seadmed - 41,4% · metallid ja metallitooted - 11,9% · transpordivahendid - 11,0%9 2.4 Eesti kaubavahetus Lätiga
Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte. Saksamaa ehitustraditsioon puidutöötluses ulatub mitmete sadade aastate taha. Näiteks oli Saksamaa glulam'i ehk liimpuitplaadi sünnimaks, mille tootmist alustas Hetzer 1906.aastal. Püsiva metsanduse alused loodi Saksamaal nagu juba öeldud- 300 aastat tagasi Hans Carl von Carlowitzi poolt 1713.aastal. Töödeldud puidutooted, innovatiivsed ehitusmeetodid ja kõrgkvaliteetne tehnika puidu töötlemiseks ja viimistlemiseks on nõutud kogu maailmas ning kvaliteedimärk 'made in Germany' (tehtud Saksamaal) on kõrgelt hinnatud. Oma 3,4 miljardi m3 on Saksamaa koduks suurimale puiduvarule Euroopas. Neli kõige olulisemat puitu on kuusk, mänd, pöök ja tamm. Igaastane puidu kasutuspotentsiaal on umbes 80 miljonit m3, millest reaalselt kasutatakse ära umbes 50-70 miljonit m3. Enamus Saksa
% kogu metsatööstuse ekspordi väärtusest Paberi- ja papitooted Papp Muu paber Kirjapaber Tselluloos Vineer ja puidutooted Saematerjal Mis toodete osatähtsus on ekspordis kasvanud? Miks? Mis toodete osatähtsus on ekspordis kahanenud? http://www.forestindustries.fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/AllItems.aspx
Paikuse Põhikool KREEKA Referaat Kerttu Laidvee 8.b klass Pärnu 2006 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka...
kui 2008.a. Eesti tähtsuselt 7. väliskaubanduspartner. 2009. aastal säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009. aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4 miljardi krooni eest kaupu. Peamised ekspordiartiklid 2009.a.: keemiatooted 25,3% metall ja metallitooted 16,2% masinad ja -seadmed 13,4% puit ja puidutooted - 13,1% transpordivahendid 7,1% muud tööstustooted - 6,2% Peamised impordiartiklid 2009.a.: keemiatooted 15,6% masinad ja seadmed 12,1% metallid ja metallitooted 11,6% valmistoidukaubad, joogid ja tubakas 11,1% mineraalsed tooted 9,6% transpordivahendid 8,9% Saksamaa Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal
kus väheseid huvitav reaal-ja loodusteadused. Eestis on ka sotsiaal- ja humanitaaralade üliõpilased ülekaalus Kolmandaks on elukestva õppe juurutamine. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg-ajalt oma kutseoskusi. Neljandaks koolide juhtimise probleemid. Napib efektiivsust, paindlikkust, osapoolte kaasatust. Välismajanduspoliitika Eesti peamised eksportkaubad: Masinad ja seadmed, puit ja puidutooted, tekstiil ja tekstiilitooted, metall ja metallitooted, põllumajandussaadused. Eesti peamised importkaubad: Masinad ja seadmed, Transpordivahendid, metall ja metallitooted, keemiatööstuse tooted, põllumajandussaadused. Tuntumad välismajanduspoliitilised meetmed piiranguteks on tollimaksud ja kvoodid. Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir ehk kvoot. (näiteks lubatakse sisse vedada kookospähkleid
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms.
7 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs Palusin Disainkäsitöö kaupluse omanikul oma ettevõtet natuke kirjeldada ning sain sellise vastuse: ,,Disainkäsitöö pood paikneb Sadama turu ca 30 ruutmeetisel pinnal. Kaupleme Eestis valmistatud naturaalsetest materialidest käsitöökaupadega. Esindatud on puidutooted, sepised, kudumid, vilditud tooted, nahkehistöö, suures valikus erinevad mänguasjad, käsitööehted ja käsitööseebid. Käsitöölisi, kellega koostööd teeme on üle 60, neist rohkem kui pooled noored, kelle loovus ja värske lähenemine käsitööle on andnud võimaluse kujundada poes huvitav ja omanäoline sortiment. Käsitööga tegelemine saavutab järjest enam populaarsust noorte hulgas, seega huvitava kauba leidmisega raskusi ei ole. On esindatud ka vana kooli
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Toote liik ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..................................................... 2) ................................................... · Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? ........................................................ · Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega
Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist. Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted, metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted. Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted. Investeeringud 30.09.2010 seisuga on Soome investorid teinud otseinvesteeringuid Eestisse 43 miljardi krooni ulatuses, see on 22,8% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest.
asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Loodus varad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab 4 peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Maa kasutus: Põllumaa: 8% Metsamaastik ja mets: 76% Midagi muud: 16% (1993 est.) SOOMELE KOHANE KLIIMA Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
riigi majandussuhetes on piisavalt. 2003. a. moodustas Eesti eksport Iirimaale 546,5 miljonit krooni ning import Iirimaalt 484,5 miljonit krooni. Iirimaa oli Eesti kaubanduspartnerite seas 26. kohal. Kaubandusbilanss oli pikemat aega Eesti jaoks negatiivne enam kui kahekordses defitsiidis(-175,7 miljonit krooni)kuni 2002. a. 2003. a. muutus bilanss aga positiivseks: +62 miljonit krooni. Eesti eksport on pidevalt domineeritud ühe kaubaartikli poolt - puit ja puidutooted (2003. a. 311 miljonit krooni, 2002.a. 236 miljonit krooni). Investeeringud Vastavalt Eesti Panga andmetele olid Iirimaa firmad seisuga 30.06.2004 investeerinud Eestisse 145,5 miljonit krooni. See moodustas 0,2% otseinvesteeringute mahust ja andis Iirimaale riikide pingereas 26. koha. Iiri investeeringud on läinud järgmistele aladele: hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja põllumajandus. Ettevõtete äriregistris on registreeritud 46 Iiri osalusega firmat.
5. MAJANDUS Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala, masinad. Uus-Meremaa tähtsamad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%, Jaapan 7,1%, Suurbritannia 4,21% (2009). Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on: masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika, tekstiilid, plastik. Uus-Meremaa tähtsamad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, Saksamaa 4,16% ja Singapur 4,12% (2009).
Tabel 3 Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2011 (eurodes) Allikas: Statistikaamet Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2011. aasta esimese viie kuuga (% koguekspordist): · masinad ja mehaanilised seadmed - 56% · puit ja puidutooted - 9,4% · metallid ja metallitooted - 6,5% · transpordivahendid - 8,4% · mineraalsed tooted - 5,3% · muud tööstustooted - 5,1% · tekstiil ja tekstiilitooted - 4,2% Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2011. a esimese viie kuuga (% koguimpordist): · masinad ja mehaanilised seadmed - 53,8% · transpordivahendid - 14% · metallid ja metallitooted - 9,1% · plastmassid, plast- ja kummitooted - 4,5%
elaniku kohta aastas Surmade arv tuhande 8,44 10,02 13,42 7,41 12,09 elaniku kohta aastas Eksport (mld USD) 21,43 466,3 12,63 70,02 2,69 Peamised Masinad, Kütused, Masinad, Sojaoad, Kohv, kala, ekspordiartiklid terasetooted, kemikaalid, puidutooted petrooleum, tee, puuvill, kemikaalid, toiduained, gaas, vili, lilled, kuld klaasitooted tubakatooted, sõidukid alkoholitoote d Import (mld USD) 27,73 639,3 15,35 54,57 3,98
keskkonnatähtsus Metsade majandamise põhimõtted ARENENUD MAAD ARENGUMAAD 1) raie ja juurdekasv tasakaalus (paremini 1) üleraine, röövraie hooldatud metsad) 2) põllumaade rajamine metsade asemele 2)tähtsal kohal tööstus (puidu täielik 3) metsa kasutatakse kütteks kasutamine) 4) eksporditakse peamiselt töötlemata puitu 3) paberi- ja puidutooted Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: veekogude ja pinnase reostus erosioonioht jõgedel võivad tekkida üleujutused põhjavee tase võib langeda metsade hävimisega hävivad elukohad hävib liigiline koosseis kliimamuutused(mets maha piirkond kuiv) Suured metsamassiivid: Kus pole üldse metsa ja miks? Euroopas: Norra, Rootsi, Soome Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Maroko, Saudi-
Õige/vale 12. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet… a. mis ekspordib või impordib paljudesse välisriikidesse b. mis tegutseb peale koduturu veel vähemalt ühes välisriigis c. mis on teinud otseinvesteeringu mõnda välisriiki d. mille tegevus on täielikult üle viidud mõnda välisriiki 13. Eesti ettevõtete peamisteks ekspordiartikliteks: a. masinad ja seadmed b. riided ja jalatsid c. pool- ja vahetooted d. puit ja puidutooted e. põllumajandustooted ja toiduained f. keemiatooted 14. Rahvusvahelistumise peamiste takistusena tuuakse välja (vybrat neskolko): a. looduslikke ja keskkonnaalaseid piiranguid я сомневаюсь что это правильный ответ b. sotsiaal-kultuurilisi piiranguid c. poliitilisi ja saedusandlikke piiranguid d. majanduslikke piiranguid 15. Rahvusvahelise ettevõtte tunnusteks on (vybrat neskolko): a. välisinvesteeringud b
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab küttepuit (Kyyrönen 2009). Metsandussektori koguväärtusest ligikaudu 43% moodustab puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005). 1990ndate jooksul langes metsatööstuse toodang teravalt, kuid on nüüdseks saavutanud endise taseme pea kõikides tootmisvaldkondades (Mäkelä 2009). Venemaa metsade põhilised puuliigid on lehis (Larix), kuusk(Picea), nulg (Abies) ja mänd (Pinus) ning kõvadest lehtpuudest on kõige rohkem kaske (Betula). Lehiseid kasvab enim Siberis ja Kaug-Idas. Kuuski ja nulge ning kaski kasvab kõige rohkem Lääne-Venemaal ning mände nii Siberis kui ka Lääne-Venemaal
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
· masinad ja seadmed, · mineraalsed tooted. Väliskaubanduse üldkäibest moodustasid masinad ja seadmed 18%. Impordis olid masinad ja seadmed I kohal. Tekstiilitooted olid ekspordis I kohal, impordis III kohal. Põllumajandussaaduste osatähtsus ekspordis on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, aga Impordi osatähtsus eriti muutunud ei ole. Ainsana oli tulutoov loomakasvatussaaduste kaubavahetus, kus piimatoodete ja kala eksport sai positiivse bilansi 931 miljoni krooniga. Puit ja puidutooted moodustasid 1995. aastal väliskaubanduse käibest 6% (3 miljardit krooni). 2006.aastal oli käibe juurdekasv 26.7%. 33. Põllumajanduslik ühistegevus taasiseseisvunud Eestis (s.h. ühistute liigid) Talude ja eraettevõtluse areng lõi eeldused ka ühistegevuse taastamiseks Eesti põllumajanduses. Ühistegevuse taastamise alguseks peetakse Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutamist 1989. aasta alguses. 1992. aastal taastati Eesti Ühistegelik Liit, kuhu on koondunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
