Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest
........................ ........................ ....................... Devoni liivakivid Kristalne graniit aluskord 5.Järjesta osakesed suuruse järgi: tolm, rähk, ibe, kruus, kamakad, veeris, liiv, klibu Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon
Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets.
lõimisega, sorteerimata ja ümardamata osadest koosnev sete ehk erineva suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted : Turvas, muda Inimetekkelised setted : Aheraine-ja tuhamäed 4. Pinnamood Pinnamood- ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavormid- on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui "Bologna- kivid". 3.Füüsikalised omadused Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused
Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik · Lauged pae rannikud 6. Peamised kuhjelised rannatüübid: · Liiva · Klibu rannad · Mõlli 7. Maismaa pindala suureneb,sest maapind kerkib aeglaselt. 8. Limneamere staadium on kestnud 4 tuhat aastat.
1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk, ümarussid) · Lagunemata ja klibu, veeris) poollagunenud · Kruus 2. mulla mikrofauna taimejäänused · Liiv, savi (õhuruumides - · tolm lestad, hooghännalised) 3. mulla mesofauna (uuristab käike mullaosakeste vahele
Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala. Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg.
Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C
Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid .
Moldorg -,- -,- Lummorg -,- -,- Terass Veetaseme alanemisel Soot Mereveetekkelised Rannabarr Uhtmaterjali settimisel liiv Rannavallid Tormilainega rannale visatud Liiv, kruus, klibu Karstivormid Lubjakivi, dolomiit III Tuuletekkelised luited Tuule toimel liiv kuhjub liiv Meteoriiditekkelised Poolkausi kujuline Meteoriidi langemise tagajärel Elutekkelised Elutekkelised Rohumättad, samblamättad, laukad, älved Koprapesad, sipelgapesad, kuhilasepesad, loomarajad Muinasslinnuste asemed e. linnumäed Põlevkivikarjäärid Tuhaplatood Terrikloonud
Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K
pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna
ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud.
Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud.
Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20
MandriEesti ning saarte rannajoon Erandiks Tõstamaa objekt: välikaardistus > stereo stereo > välikaardistus Stereokaardistuse aluseks on olnud erinevatel aastatel (erinevad veeseisud) tehtud aerofotod 15 Rannajoon stereokaardistusest Rannajoone asukoha määrab ära: veeseis pildistamise hetkel stereokaardistaja kogemus rannajoone iseloom: selgepiiriline pinnas muda, liiv, klibu jne taimkate jne. 16 Rannajoon stereokaardistusest Põhikaart 1:10 000 Stereokaardistus +12 m 50 m 17 Rannajoon stereokaardistusest Stereo 555,75 m Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust 18 Rannajoone mõõdistamine mandri ja saarte rannajoone pikkus
Kasvukohatüübid: leesikaloomännik, kuusikud ja kaasikud, loometsad. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaaks ei sobi, sest isegi tüsedama huusmushorisondi korral on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad metsamaaks ja loodusliku rohumaana. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad, haritava maana 25-35 hindepunkti. Paepealsed mullad – jaotamine huumus horisondi järgi Kh´ <10 cm , Kh´´->10 cm A – R, A – C – R. - Rähkmullad (veeriselised, klibu) K ( Kr/Kk) Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm. Tekib: tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul. Füüsik/keemilised omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline, toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui on Kk, siis on keskmine. Harimiskindel, huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5. Bioloogiline aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne
on selle osatähtsus 10-20 % v - paeveeris Näide: Ko (Kog) ls2 (sl ) LP v° - raudkiviveeris ø 1 10 cm 25-30 (15-20) kb - klibu Kui kompleksis on üle kahe komponendi, siis esitatakse Turba ja metsakõdu lagunemisastmed nende osatähtsus protsentides. 1. halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 %
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt
põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Mulla peenes ja selle jaotamine Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm Peenes 0,05-1 mm - liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. 1.1. PINNAMOOD. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala,
..............................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Piirkonna vaatamisväärsustest väärib nimetamist ka Järvere mõis (joonis 2), mis rajati Sõmerpalu abimõisana Vagula järve kaldale 1766. aastal (Eesti mõisaportaal). Inimasustus pole antud piirkonnas eriti tihe ning ei mõjuta
1.3 Rannajoon ja rannikualad 8000 aastat tagasi, kui Eestis juba inimesed elasid, oli Lääne-Eesti veel vee all. 4000 aastaga kerkis merest Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu, kuid Virtsu ja Haapsalu olid endiselt u 8m sügavuse 4 vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank). Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda.
all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel
Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine. See pühib eelplaneetidelt gaasilised kettad ära kaugemale. Nii tekkisid tahked planeedid (merkuur, veenus, maa ja phaeton) Phaeton- umbes miljard aastat tagasi hävis asteroidiga kokku põrgates. Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke. Suur Pauk: Umbes 13,5- 15 miljardit a. Tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli
moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud)
Foto.6.Hiiumaa kaart. 7 2. Geoloogiline ehitus 2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks. Saaremaa aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.( 2 ) Foto.7. Ohesaare pank Saaremaal. 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal. Enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad.( 3 ) 8 3
ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele.
1 koreserikkad (rähk, veeris, klibu); keemine kõrgemal kui K´, Kg´ - väga õhukesed A<10 cm Gk 1 30 cm; profiil vähearenenud A(AT, T)-C või A-B-C
4) tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. Elu tekkele Maal eelnes keemiline evolutsioon, mis lõi eeldused elu tekkeks. Keemiline evolutsioon kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Maakoor oli rahutu, esines vulkaanipurskeid, maapinnale tungisid magmavoolud. Puudus mullakiht ja paljaid kivimeid katsid klibu- ja liivakivid. Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega. Vulkaanilistest gaasidest moodustus esmane atmosfäär, mille koostis ei ole täpselt teada. Puudus hapnik ja osoonikiht ning ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult maapinnani... Keemilise evolutsiooni esimesel etapil moodustusid atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusena monomeersed orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja monosahhariidid
Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel
+ ja kivisus. Esialge hindepunkt: 47, mahaarvestus mulla koreselisuse tõttu: 16. Kokkuvõttev boniteet: 31. Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_2ls - keskmiselt rähkne liivsavi. Boniteet: 51 Mulla siffer Kh“;K: õhuke paepealne ja rähkmuld ning lõimis 1: ls_210-15/p - keskmine liivsavi 10-15 cm; järgneb paas. Lõimis 2: ls_225-30/r_3ls_2;pk - keskmine liivsavi 25-30 cm; tugevasti rähkne keskmine liivsavi; järgneb paas ja klibu. Boniteet1: 23, boniteet2: 40, 14 maha. Lõplik boniteet: 49. Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis V°_1|30-80/ls - nõrgalt raudkivi veeriseline liivsavi kiht 30-80 cm. Boniteet: 46. Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_1sl30-70/r_2ls_1;k - nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht 30-70 cm; keskmiselt rähkne kerge liivsavi; kruus. Esialgne hindepunkt: 53 + 6 (parandus kahekihilistele lõimistele). Boniteet: 59
01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68. Kamakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 69
01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68. Kamakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 69
Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva. Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld. Saab määrata käe vahel Katsinski klassifikatsioon- Koreselised Kruus,veeris,rähk,klibu,paas Kerged Liiv,saviliiv liival, peenliiv Keskmised Saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi Rasked Tolmjas liivsavi, savi, turbased Halvasti,keskmisel ja hästi lagunenud väga õhuke kuni sügav turvas
osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001...0,05 mm tolm 0,05...1 mm liiv Mulla kores jaotatakse: 1...10 mm kruus 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) 10...20 cm väikekivid 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus, % Mulla lõimis 0.
vahekihtidega. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa aluspõhja moodustavad kivimid ka teadusliku tähtsusega, kuna nad sisaldavad väga palju kivistisi ning on hästi alal hoidunud. Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. 7 Karstialad Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on
tumedate otsasulgedega. Saba on Räusktiir Kurvitsalised vähem harali kui teistel tiirudel. Väiketiir Meriski Merisklased Meriskil on omamoodi kisa Meriski on varesesuurune kontrastse Meriski elupaigaks on sulestikuga rannikulind. Meriski pea, veelähedane klibu- või kael ja keha ülapool on mustad, liivarannik või siis ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt kariloomade poolt pikk nokk on kinaverpunane, jalad kõvaks tambitud punakaspruunid
3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m)
kajastab keskaegse Euroopa elulaadi tulekut Eestimaale. (Rätsep 2002: 72) Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69
on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta Balti jääpaisjärv.
saviosakestest kuni munakaterahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit, liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised, klibu, liiv), eoolilised e tuuletekkel (levinud Läänemere vanadel ja nüüdisrandadel, peipsi põhjarannikul, keskmise ja peeneteralised päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad, paksus taval 5-10 m, max 20-25 m rannametsa luited kõpu ps), limnilised e järvetekkel (levinud järvede nõgudes ja kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, -lubi), alluviaalsed e jõetekkel (levinud
30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik (kokku 4%). Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise · Nõmmemetsad, mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused
rannikul, veeteede ja akvatooriumite ummistumine, rajatiste ja keskkonna omavaheline seos, KMH 8. PILET Aktiivse kuhjerandla ja kuhjevormide iseloomustus, selle areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt
Tööorganilt vibratsioon kandub edasi ümbritsevale keskkonnale aga ka masinale ja juhile. Viimane pole kasulik ja seda püütakse vähendada. Mehaanilistest vibraatoritest levinuimad on tsentrifugaal-inertsvibraatorid, debalanssvibraatorid, planetaarvibraatorid. Nende eeliseks on lihtne ehitus, odavus, reguleeriv amplituud ja sagedus. Puuduseks väike tööiga ja töökindlus, väike erivõimsus, kõrge müratase. Haake-vibrorull. Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnaste tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Kasutamine piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukustega objektide korral. Käsitambid väikese töömahuga ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga