Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalandus...
mentioned rural municipalities are located on the territories of three different counties: Rannu and Rõngu - in Tartu County; Puka and Põdrala - in Valga County; Tarvastu, Viiratsi and Kolga-Jaani - in Viljandi County Võrtsjarv is the largest lake within the boundaries of Estonia. Not considering Lake Peipsi on the Russian border, it surpasses all other Estonian lakes together by the surface area. The few islands are mostly located in the southern part of the lake. Tondisaar and Pähksaar are permanent islands while Ainsaar turns into a peninsula during low water, and Heinassaar is flooded in high water periods. The shores of Võrtsjarv are mostly low: swampy in the southern part, and sandy in the northern part; the eastern shore is higher. Despite its large surface area, the lake is shallow. The deepest place lies between the eastern shore and the island of Tondisaar along the submerged elongation of the riverbed of the Väike Emajõgi River.
Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus
(ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar ja Tondisaar. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga
.........................................................................................16 Tamme paljand................................................................................................................16 Karukivi...........................................................................................................................16 Trepimägi.........................................................................................................................17 Tondisaar.........................................................................................................................17 Mustjärv...........................................................................................................................17 Tulimägi...........................................................................................................................17 Hiugemägi...........................................................................................
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes. Lääneosas ja eriti lõunaosas on järvepõhi valdavalt mudane. Järvemuda (sapropeeli) suurim paksus on 12 m, järvelubja suurim paksus 8 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
