abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi...
Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on 1050km2 suurune ala, kus jõed puuduvad, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad krgustiku jalamil taas maapinnale paljude veerohkete allikatena...
reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod . II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala....
Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod . Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt. Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Harju lavamaast on...
Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised...
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod , orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula)....
Teisest küljest, Esteetilise eesmärgi surub alla ka liialt suur erutatus, kuna ,,just nagu" emotsioon läheb siis täielikult kaduma. Teatraalselt naiivne publik võib uskuda, et laval toimuv on reaalne, nagu lasteteatris, kus neljaviieaastased karjuvad kartlikke hoiatusi Lumivalgukesele kui näevad länenevat vana õelat nõiamoori. Nende seitsmeaastased nõod on vähem naiivsed ja seega enam võimelised nautima ehtsat dramaatilist kogemust. Nad tunnevad erutust ja elevust, kuid nad suudavad oma nooremaid sõpru veenda, et kõk toimuv on vaid näitemäng: ,,Ära kurvasta, kõik see pole tõsti tõeline". Kui etendus ähvardab muutuda liiga realistlikuks, siis kogenud täiskasvanud võivad end selle eest kaitsta närvilise naeruga ning seega purustada teatri lummuse täielikult. Niisugune on...
ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal...
Õigupoolest ei peakski selliseid kasvatusmeetodeid ainult Aafrika riikidele omistama, eks ole ka Aasias ja Euroopaski selliseid riike... Üleüldse võib huvitavaks pidada, et siinne ühiskond ei soosi teatud käitumisviise, mis paljudes teistes kultuuripiirkondades on igapäevased nähtused. Näiteks on Ladina- Ameerikas või siis Indias suhteliselt tavaline nähtus, kui abielluvad inimesed, kes on omavahel suguluses, näiteks nõod . Minul isklikult ei tuleks pähegi mõte, et ma võiksin oma onu- või tädipojaga abielluda, see oleks ju täiesti verepilastuslik. Ma ei tea keda või mida ma pean tänama, et ma pole kasvanud sellises kultuuripiirkonnas, kus vanematel on täielik õigus otsustada minu elu üle: kellega ma pean abielluma, kus pean elama ja kui palju lapsi peaks mul olema. Rääkides veel kasvatuskultuurist, naljakas on mõelda, kuivõrd tänapäeva kasvatusmeetodid erinevad varasemast ajast...
3 Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist...
üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod . Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Pinnamoe peamine vormimine vormimine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul u. 11 000-13 000 aastat tagasi...
okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes...
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral....
· kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod . Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid...
Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad) 1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12...
aasta juulis sõja kuulutamine Saksamaale, ülestõus Pariisis ning linna Kommuuniks kuulutamine otsustas Ad?le, et läheb koos Henriga kooliajaks Pariisi ning tuleb puhkuse ajaks Le Bosci tagasi.Järgmisel aastal pidi Henri hakkama koolis käima.Kõige rohkem muret tegi ema Ad?lele aga poisi tervis mingi häda tõttu ninakoopas vaevasid Henrit pidevalt külmetushaigused.Ja veel hullem ta ei kasvanud üldse nii kiiresti, nagu tema tervemad nõod , ning ei püsinud mõnikord kindlalt 6 jalul. Ühe toa seinal Le Boscis võib tänini näha liigutavaid tõendeid Ad?le'i murets, sest sinna on tõmmatud jooned, mis märgivad laste kasvu, ja Henri omad jäävad teistest alati veidi allapoole. 7 Henri isa Alph kasakarõivais ja jahikulliga Henri isa jahirõivais Lõpuks 1872.aasta suvel Pariisi elama asudes viis Ad?le Henri vaatama Pariisi...
Iirlased on üks suur nuhtlus ja pealegi on nad täiesti saamatud; sotlased on targad, kuid liiga hoolikad raha-asjus, ja ueislasi lihtsalt ei saa usaldada. Isei sotlased ja iirlased ei usalda neid. Kuid iirlased, ueislased ja sotlased peaksid julgemad olema. Enamikule inglastest pole nad nii vastuvõetamatud kuinende nõod teisel pool La Manche`i . Nad ei tohiks ka ära unustada, et ,,võõramaalisus" algab inglaste jaoks teatud määral juba kodutänava lõppedes. Ülejäänud maailm inglaste arvates mänguväli: rida üksteisega haakuvaid rahvaid, kombeid ja kultuure, mida saab vastavalt tujule kas nautida, ära kasutada või ignoreerida. Oma kogemustest on inglased õppinud ootama halvimat ja on meeldivalt üllatunud, kui see tulemata jääb, ent...