nende osatähtsus protsentides. 1. halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 % Mullaerimite kompleksi korral tähendavad semikooloniga t3 45 või t3 50-6 turbahorisondi tüsedus eraldatud lõimisevalemid nende kuulumist mõlema turba lagunemise aste mullaliigi juurde: turbahorisondi tüsedus Näide: LP;LPg ehk LP LPg sl50; ls sl50; ls ls t3 15 või t3 15-20
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen.
Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld Mulla lõimisevalem: v°_2sl_10-30(35)/k°_3sl_130-75/k°_3ls_3 Maa hinnanguline boniteet: 55 hp. Alghindepunktiks on 74 hp. Mahaarvamised:mulla koreselisus 14%; maa kivisus 7%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: Ko, leostunud muld, v°_3sl40/v_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30 cm. Sügavkaeve nr. 3 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.76" N ; 26° 40' 52.68" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Põllul kasvavad lehtpuud Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mikrostruktuur on keskmine Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Keemine räha tõttu
materjalidest. Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga.
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5
viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 6,8 (neutraalne) Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted) Horisondid: T3-T2 T3 (0-60 cm); T2 (60-70 cm)
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l,
Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim.
................................................................................. 7 Ülesanne 3:aastane temperatuuri dünaamika .................................................................................. 7 Ülesanne 4: ööpäevane temperatuuri dünaamika ........................................................................... 9 Ülesanne 5: metsa veereziim ........................................................................................................ 11 Ülesanne 6: lumikatte tüsedus metsas ja lagedal .......................................................................... 13 2 ÜLESANNE 1: PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA PUISTU ISEHARVENEMINE Leidsin tabelis puuduvad andmed, kasutades selleks valemeid F=1000/N puude toitepinna leidmiseks ning L= puistu hõreduse arvutamiseks. Tabel 1. Puistute puude arv aastate lõikes, toitepind, hõredus
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6%
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48 Go v°_1ls_165/ r_1ls_1 0/25-30 II 0,4 5 KIg v°_1sl35/v°_1ls_
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine
Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3] Üksikasjalik analüüs[1]: Mulla Lõimise Lihtlõimi Huumushoris Kivisu Pindala Osakaal kood valem s ondi tüsedus se % aste KI k°_1ls_160 v1ls/r1ls 22-28 - 230808.1 87.38 -90/r_1ls_1 m² Kog ls_175/r_1l ls/r1ls 23 -- 21803.35 8.25 s_1 m²
diameetriga ring) ja tutvuti ala taimestiku, reljeefi ja veereziimiga. Seejärel määrati puurinded ja liigid ning loeti puud. Puurinde lugemist alustati esimesest rindest ja lõpetati alusmetsataimedega. Herbaariumi koostamiseks koguti alusmetsa- ja rohurindetaimed ning samblad. Järgmiseks valiti kaevekoht ning tehti mullaprofiili kirjeldamiseks kaeve. Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja vorstikest ning kas vorstikest on võimalik painutada. Mulla reaktsiooni määramiseks võeti
kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 34. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel
vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; · Turvastumine -- turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus;
vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; • Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus;
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6 kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud
Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused- · Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi)
Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel
Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 42. Toetuva kapillaarvee tõus e kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede
7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed: Sügavkaeve kaevati kuni lähtekivimini ning nähtud andmete abil määrati muld karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, kaevati kaheksa poolkaevet igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele, et koguda andmeid huumuskihi kohta veidi laiemalt pinnalt. Rohumaa poolkaevete huumuskihi tüsedus varieerus 38cm kuni 44cm. Kuna huumushorisont on nii tüse, sobiks see tüseduse poolest kõige kasvatamiseks. Tabel 1. Poolkaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 40 38 44 42 41 40 39 43 Hu% 3 4 3-4 4 3-4 3-4 4 3 Kaevete tüseduste vahe oli 6cm kõige tüsedama ja kõige õhema vahel
Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, % Boniteet siffer tüsedus, cm aste silma järgi Gor v°_1ls_145/r_4ls_1 Th25 4,24 19,9 40 Ko v°_1ls_135- 20-25 3,09 14,5
Ca. 37 m 700 750 mm pealiskorra kivimid pinnakatte tüsedus alla 5 m Märjamaa lainjad tasandikud, KeskDevoni ladestik madalikud. Jõesetted liivakivi, savi, mergel. jõe ümbruses. kahkjad leetunud veebruar: 6C ja Tartu Punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen,
1869-laulupeo kõne "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Laulatatud(22. juunil 1868) Eugenie Oetteliga · 6 last Mathilde, Max, Rudolf, Hildegard, Linda, Helmi 1906-l aastal haigestus Jakob Hurt pimesoolepõletikku ning suri 1907 aasta jaanuaris Peterburis. Jakob Hurt on maetud Tartu Maarja kalmistule. Hetkel on Eestis kaks mälestussammast 1) Tartus 2) Põlvas `' Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama''
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist
väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise
kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. 4. Mille järgi eristatakse elementaarmaastikke? Mulla ühetaolisus on eristuse erikriteeriumiks. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. 6. Mis on elementaarmaasiku tüsedus? 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi? 8. Mis on kallutatud maastikud? 9. Millest sõltuvad elementide klargid? Tuuma ehitusest. 10. Mis on konsentratsiooni klark? 11. Migratsioonivormid? 12. 3 maastikuvormi migratsioonivormi järgi? 13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik 29,5 % - räni 8 % - alumiinium 4,7 % - raud 3 % - kaltsium - naatrium
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud
• Kiirikseened – lagundavad ligniini ja tselluloosi • Vetikad – rikastavad mullavett hapnikuga • samblikud 2) algloomad – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 3) selgrootud – vihmaussid, ümarussid, hooghännalised, lestad. Lagundavad, peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad 5) Selgroogsed 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused • Tüsedus – kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimi ülemise piirini • Horisontide ülemineku iseloom – aeglane, järsk • Horisontide värvus – tuleb arvestada niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab • Mulla tihedus – tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes • Mulla struktuursus – nt. pahkjas, tömpjas, pankjas ... Liival struktuursus puudub.
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas
ürituseks (üle 1400 koguja pea kõikjalt Eestist ja eesti asundusist Venemaal). J. Hurda vanavarakogu. on hoiul ERA-s. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule Lydia Koidula on lausunud kuldsed sõnad : "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama." Kuldsed sõand kuldse mehe kohta. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&start=60&ItemID=280 http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt
taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. HORISONDID - Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 2-5. Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis. NENDE TEKKIMISE PÕHJUSED - Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. 6. Leetmulla joonis: 5 horisonti koos selgitustega Parasvöötme okasmetsad; sademed > aurumine; mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26
On ülekaalus aladel, kus on kuiv kliima ja vähe sademeid, ( kõrbed, tundrad nt. Kanadas) keemiline murenemine; kivimi keemiline koostis muutub, toimub kui on soe ja niiske. Völiskuju muutub vähe. Lõuna-Ameerika mulla tekke tegurid; lähtekivimi murenemine keemiline murenemine(toitainete tekkimine) orgaanilise aine lagunemine( taimed, loomad) mineraliseerimine humifitseerumine mulla horisondid; Horisondid tekivad tempratuuri ja niiskuse mõjul. Selle tüsedus mullas näitab viljakust. A huumushorisont( toitaineterikas, orgaaniline, tumedat värvi) B sisseuhtehorisont( allapoole liikuvate mineraalosakesed, punakat värvi) C lähtekivim( aine millele muld tekib, heledat värvi) D aluskivim( lähtekivimi alune kivim) E väljauhtehorisont( heleda värvusega) G - gleihorisont(sinakashall), iseloomulik gleistumine O kõduhorisont järjekord: O A E B C mulla tüübid; tundra glein mullad, leetunud mullad,
litosfääris toimuvad muutused on aeglased. vesi ) Pedosfäär ehk mullastik hõlmab Keemiline energia- mis vabaneb maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee
toetuv gravitatsioonivesi- kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 41. Toetuva kapillaarvee tõus. ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus.
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA
· O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Viimased katavad õhukese kihina mulla-pinda. Võivad olla ühe- kuni kolmekihilised ja erineva niiskusesisaldusega. · T turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Mullahorisondid - muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib.
treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt. vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otsag
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud
Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused- · Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi)
jooksul välja arvatud männikus. Männiku kinni peetud sademete % tõuseb kuni 60 aasta vanuseni ning edasi langeb. Kuusik peab sademeid kinni kõige enam, kaasik kõige vähem. See on tingitud sellest, et kaasik on heitlehine, männik ja kuusik aga mitte. Valgusnõudlikud puistud peavad sademeid vähem kinni kui varjutaluvad, sest valgusnõudlike puude võrastik on palju hõredam kui varjutaluvate puude võrastik. Ülesanne 6. Lumikatte tüsedus metsas ja lagedal. Rajati uurimistransekt, mis läbib erinevaid maastikuelemente (lagedad alad, puistud). Iga 10 meetri järel on mõõdetud lumikatte tüsedust, maapinna külmumissügavust ja lume tihedust. Tabelis esitatud andmete põhjal koostasin joonise. Kaugus Lume Maapinna Lumikatte algpunktis tüsedus, külmumissügavu
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, horisondi aste % tüsedus, cm KIg v°_2ls_160- 22-30 II1 2,50 44 100/v_2ls_1 LP(g) v°_2sl70- 28-30 II1 2,04 36 80/v°_2ls_1 LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12 Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s) Kokku 5,65 * 100
sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske. Hele horisont huumushorisondi all toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest. *Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid. Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? *Erosioon vee-erosioon, tuule- erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest, taimkatteta pinnasest, sademetest, lumesulamisvetest. *Kõrbestumine Põhjused : sademete
Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad. Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Lääne- ja Lõuna-Eestis. 1.9 Samblasoo metsad iseloomulik on turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo kasvukohatüüp vaesub toitainetest turvastumise tõttu. Turba tüsedus 1-3 m. ülekaalus männikud. Puistud madala tootlikkusega. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alustaimestik: raba- ja madalsoo taimed. Kõikjal üle Eesti. 3 Raba kasvukohatüüp turba tüsedus üle 30cm. Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene. Toitumine vaid sademeteveest. Puistud hõredad, männid domineerivad. Alusmets puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
