Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"magedam" - 34 õppematerjali

magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed.
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

Kasvuhooneefekt seisneb selles, et atmosfääris olevad süsihappegaas ning nn kasvuhoonegaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, kuid takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi, mistõttu maapind soojeneb. Agenda 21 on rahvusvaheline kokkulepe, millega püütakse pidurdada ja vähendada kliima muutumist pidurdavaid tegureid. Läänemere keskmine soolsus on 8-10, mis on ookeanist umbes 4 korda magedam (ookeanil 35). Läänemere teevad magedaks suur sademete hulk, väike aurumine, palju jõgesid ning nõrk ühendus ookeaniga. Kuna läänemere ääres on tihe asustus on ka reostus suur....

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset. Maailmamere osa kliima kujunemises: mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi...

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

Hiljem on mõju avaldanud ka soostumine ning mere, tuule ja inimtegevus. · Levinumad pinnavormid on moreentasandik, moreenkünkad, otsamoreenid, vallseljakud, orud, voored, mõhnad, luited. · Eesti kliima iseärasuseks on tema riimveelisus- merre voolavate jõgede rohkuse ning piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on vesi Läänemeres mitu korda magedam kui maailmameres keskmiselt. · Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. · Ligi 1200 järve seas on ülekaalus mandrijää poolt kujundatud nõgudes asuvad järved. Enamik Eesti järvi on rohketoidulised ja kasvavad pikkamööda kinni. · Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt....

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vesi

Kaspia meri Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra). Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam . Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kollane meri referaat

See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² . 5.Sügavus Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6.Soolsus Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. . Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii kiiresti ära aurata kui seda juurde sajab,ning selle pärast on ka promilli sisladus vees väiksem kui ookeanis. 7...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pinnavormid

Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ?...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Surnumere ökoloogia

Sel ajal oli järve ümbritsev maa viljakas ning taimede kasvamiseks soodne. Teadlased on leidnud sealt hominiidide algelisi kivist tööriistu ning on jõudnud järeldusele, et need inimtaolised olendid kasvatasid pistaatsiapähkleid, tammetõrusid, vesikastaneid. Kõige varasemad rosinad ja oliivid pärinesid samuti just sellest piirkonnast. Umbes miljon aastat tagasi, kui Surnumere vesi oli magedam kui tänapäeval, oli järve org luksuslik ja viljakas paik, nii floora kui fauna jaoks. See ala meelitas sinna väga palju erinevaid liike- linde, imetajaid, selgrootuid. Lähedal savannides elutsesid gasellid, hiiglaslikud põdrad, jõehobud, ninasarvikud. Tänapäeval ,kahjuks, selline elustik on välja surnud. Magevee järved Surnumere ümbruses on täiesti ära kuivanud. Iga aastaga tõuseb aurustumisprotsent ja järve soolsus tõuseb veelgi. Alates 1929...

Ökoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

(mida rohkem sajab,seda vähem on soolane) Auramine Väike ( mida suurem on auramine, seda Suur soolasem) Jõgede sissevool Suur, palju jõgesid (mida rohkem imbum, Väike, vähe jõgesid seda väiksem soolasus) Ühendus ookeaniga (Mida kitsam ühendus on ookeaniga, seda magedam on vesi.) Kõige suurem soolsus on 30. laiuskraadidel Kumb on soolasem, miks? Valgemeri/ vahemeri ­ auramine on suurem. Põhjus: sademed Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem Punane meri/Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike Sargasso meri/ Ohhoota meri ­ vaba ühendus, sissevool puudub Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda....

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kariibi meri

Kariibi meri on natuke soolasem kui on maailmamere keskmine mereveesoolsus (35 ). Kuna ta erineb vaid 1% võrra merevee keskmisest soolsusest. Kariibi merre viivad oma vee väikesed jõed ning ükski neist ei mõjuta Kariibi mere vee soolsust tähtsal määral, ainult jõe suudme lähedal on vesi vähesel määral magedam . Merevee soolsust võib mõjutada aurumine. Kariibi mere asukoht troopilises vöötmes võib merevee soolsust mõjutada, sest troopilises vööndis on suur aurumine. Soolsust võib mõjutada ka sademed. Kariibi meri asub väheste sademetega piirkonnas, seega sademed ei mõjuta Kariibi mere soolsust. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kollane meri

ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. RANNIKUD RANNIKU RIIGID Kollase mere läänerannikul asub Hiina. Selle kirde rannikul asub aga Korea. KESKKONNA PROBLEEMID Kollase mere keskkonna probleemideks võib olla see, et kui näiteks turist ei tea, et seal on tugevad ja kõrged looded ja neil võib midagi juhtuda. Probleemiks võib tulla ka see, et...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Beringi meri

Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 vahele, mis on umbes 2 madalam maailmamere keskmisest soolsusest, milleks on 35. Soolsus on küllaltki keskmine. Vaikse ookeaniga ühendus on hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vaikne ookean

Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid. Tema rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga. Vaikse ookeani vesi on magedam kui Atlandi ja India ookeanis. Vaikse ookeaani elustik on rikkalik, palju elutseb seal koralle ja vetikaid. Sealt saadakse umbes pool maailma kalasaagist. Suurimad kalapüügimaad on Jaapan, Peruu ja Hiina. Vaikse ookeani põhjast ammutatakse naftat ja mõningaid metallimaake. Vaikse ookeani avastamine ja uurimine Sellest ajast peale, kui Vaikne ookean üldse avastati (eurooplaste poolt), on sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti...

maailma loodusgeograafia ja...
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Temperatuur, soolsus, tihedus. kihistumine. Tsirkulatsioon.

Jäätumine ja jahtumine suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam , st sool sulab jää seest välja. Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde. Jahtumise ja langemisala on väike. Kogu maailmamere pinnal tõuseb üles üle poole vee. Tänu sellele toimubki termokliin. 2 Joonis 5. Veekihid ja nende liikumine Atlandi ookeanis. Joonisel (5...

Mereteadus
41 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaava mere iseloomustus

Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

*Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu. Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar) Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides. Pinnasevesi- kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi) Kuidas kujuneb põhjavesi ? *Pinna pool vesi magedam , aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime. *Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad) Siseveekogude kasutamine ja kaitse *Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett. Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett?...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Läänemeri aastal 2100

Kuid on ka teisi teooriaid. Seda arvan ma selle pärast, et Taani väinad liiguvad kokku ja sealt ei pääse varsti enam vett läbi. See võib juhtuda mandrite liikumisel voi kallaste varisemisel. Muutudeks sisemereks hakkab läänemere soolsus vähenema ja paljud kala ja taimeliigid sureks või ei saaks seal enam nii elujõuliselt elada. Vee soolsusest sõltub ka see kui kähku vesi külmub ja kas üldse külmub. Mida magedam on vesi seda kiiremini külmub vesi. Sel juhul oleks Läänemere ületamine võimalik ainult Jäälõhkujaga varustatud laevaga, mis nõuaks väga suurt väljaminekut riikidelt. Selle tagajärjel muutuks ka Läänemere äärsete ja lähedal olevate riikide kliima talvine külm algaks ja lõppeks varem. Seetõttu muutuks Taanist Rootsi ja Norra saaine palju lihtsamaks ja odavamaks, kuna ei peaks enam laeva väina ületamiseks kasutama. Ka kauba hind muutuks odavamaks kas siis...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kollane meri

Mere mõõtmed on, umbes 600 miili (960 km) põhjast lõunasse ja umbes 435 miili (700 km) idast läände. 5. Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kollane meri

Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida-...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ja Euroopa veestik

Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde ­ Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja ­ Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Geograafia konspekt "Eesti veestik"

Mageveekogu . maapind kerkis · Litoriinameri 8000- 400 a tagasi . ühendus Taani väinade kaudu Soolsus Läänemeri on riimveeline veekogu ( keskmise soolsusega) keskmine soolsus 8- 10 ­promill ( st . 8-10 g soola 1000 g vees ) Kõige soolasem Taani väinade juures ~26- 28 Kõige magedam on Põhjalahes, Soomelahes 1-3 Maailmamere keskmine soolsus 35% Näitajad Läänemeri 8-10 Punane meri 40 Sademed 600-800mm/a <100 mm /a Temperatuur s. +18°C s. + 30 °C t.- 5°C t. +15°....+20°C Jõed palju Püsivaid jõgesid pole Ühendus Madalad , kitsad Taani Kitsas Bab el Mandebi...

34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun