Areng · Baltijääpaisjärv 12 000 10 300 a · Yoldia meri 10 300 9300 a ühendus ookenaiga Rootsis · Antsülus jv 9300- 8000 a. Mageveekogu . maapind kerkis · Litoriinameri 8000- 400 a tagasi . ühendus Taani väinade kaudu Soolsus Läänemeri on riimveeline veekogu ( keskmise soolsusega) keskmine soolsus 8- 10 promill ( st . 8-10 g soola 1000 g vees ) Kõige soolasem Taani väinade juures ~26- 28 Kõige magedam on Põhjalahes, Soomelahes 1-3 Maailmamere keskmine soolsus 35% Näitajad Läänemeri 8-10 Punane meri 40 Sademed 600-800mm/a <100 mm /a Temperatuur s. +18°C s. + 30 °C t.- 5°C t. +15°....+20°C Jõed palju Püsivaid jõgesid pole Ühendus Madalad , kitsad Taani Kitsas Bab el Mandebi
ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem,
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ?
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida-
merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. RANNIKUD RANNIKU RIIGID Kollase mere läänerannikul asub Hiina. Selle kirde rannikul asub aga Korea. KESKKONNA PROBLEEMID Kollase mere keskkonna probleemideks võib olla see, et kui näiteks turist ei tea, et seal on tugevad ja kõrged looded ja neil võib midagi juhtuda. Probleemiks võib tulla ka see, et
Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00). Peaaegu sama soolased on Väinameri ja Riia laht. Soome lahe vesi on märgatavalt magedam. Eestist lõuna pool on merevesi palju soolasem. Läänemere süvikute vesi meenub vaid Põhjamerest tulevate korrapäraste sissevoolude mõjul.Läänemere lõunaosas on põhjalähedane soolsus ligikaudu 160/00, Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00.
sisemereks. Kuid on ka teisi teooriaid. Seda arvan ma selle pärast, et Taani väinad liiguvad kokku ja sealt ei pääse varsti enam vett läbi. See võib juhtuda mandrite liikumisel voi kallaste varisemisel. Muutudeks sisemereks hakkab läänemere soolsus vähenema ja paljud kala ja taimeliigid sureks või ei saaks seal enam nii elujõuliselt elada. Vee soolsusest sõltub ka see kui kähku vesi külmub ja kas üldse külmub. Mida magedam on vesi seda kiiremini külmub vesi. Sel juhul oleks Läänemere ületamine võimalik ainult Jäälõhkujaga varustatud laevaga, mis nõuaks väga suurt väljaminekut riikidelt. Selle tagajärjel muutuks ka Läänemere äärsete ja lähedal olevate riikide kliima talvine külm algaks ja lõppeks varem. Seetõttu muutuks Taanist Rootsi ja Norra saaine palju lihtsamaks ja odavamaks, kuna ei peaks enam laeva väina ületamiseks kasutama. Ka kauba hind muutuks odavamaks kas siis
enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne 4. Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5. Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. (hoovused) 6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus
Kasvuhooneefekt seisneb selles, et atmosfääris olevad süsihappegaas ning nn kasvuhoonegaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, kuid takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi, mistõttu maapind soojeneb. Agenda 21 on rahvusvaheline kokkulepe, millega püütakse pidurdada ja vähendada kliima muutumist pidurdavaid tegureid. Läänemere keskmine soolsus on 8-10, mis on ookeanist umbes 4 korda magedam (ookeanil 35). Läänemere teevad magedaks suur sademete hulk, väike aurumine, palju jõgesid ning nõrk ühendus ookeaniga. Kuna läänemere ääres on tihe asustus on ka reostus suur.
tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset. Maailmamere osa kliima kujunemises: mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi
millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel
võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² .Mere mõõtmed on, umbes 600 miili (960 km) põhjast lõunasse ja umbes 435 miili (700 km) idast läände. 5. Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10.
Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 vahele, mis on umbes 2 madalam maailmamere keskmisest soolsusest, milleks on 35. Soolsus on küllaltki keskmine. Vaikse ookeaniga ühendus on hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID
Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare
a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² . 5.Sügavus Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6.Soolsus Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. . Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii kiiresti ära aurata kui seda juurde sajab,ning selle pärast on ka promilli sisladus vees väiksem kui ookeanis. 7
tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus.
sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid. Tema rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga. Vaikse ookeani vesi on magedam kui Atlandi ja India ookeanis. Vaikse ookeaani elustik on rikkalik, palju elutseb seal koralle ja vetikaid. Sealt saadakse umbes pool maailma kalasaagist. Suurimad kalapüügimaad on Jaapan, Peruu ja Hiina. Vaikse ookeani põhjast ammutatakse naftat ja mõningaid metallimaake. Vaikse ookeani avastamine ja uurimine Sellest ajast peale, kui Vaikne ookean üldse avastati (eurooplaste poolt), on sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti
(tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille
ja seega ka tihedam. Jäätumine ja jahtumine suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam, st sool sulab jää seest välja. Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde. Jahtumise ja langemisala on väike. Kogu maailmamere pinnal tõuseb üles üle poole vee. Tänu sellele toimubki termokliin. 2 Joonis 5. Veekihid ja nende liikumine Atlandi ookeanis. Joonisel (5
Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne
Lõuna Hiina 1200 m 5015 m meri Ohoota meri 840 m 5210 m MEREVEE SOOLSUS Kariibi mere soolsus on 36 . Kariibi meri on natuke soolasem kui on maailmamere keskmine mereveesoolsus (35 ). Kuna ta erineb vaid 1% võrra merevee keskmisest soolsusest. Kariibi merre viivad oma vee väikesed jõed ning ükski neist ei mõjuta Kariibi mere vee soolsust tähtsal määral, ainult jõe suudme lähedal on vesi vähesel määral magedam. Merevee soolsust võib mõjutada aurumine. Kariibi mere asukoht troopilises vöötmes võib merevee soolsust mõjutada, sest troopilises vööndis on suur aurumine. Soolsust võib mõjutada ka sademed. Kariibi meri asub väheste sademetega piirkonnas, seega sademed ei mõjuta Kariibi mere soolsust. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi
ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31. Kus on ookean kõige soolasem ja kus kõige magedam? Põhjenda Ookean on kõige soolasem pöörijoontel, sest aurumine ületab seal sademete hulga (pole sademeid, püsivad kõrgrõhuala, maailma suuremad kõrbed, aurumine ületab sademete hulga) Põhjapoolustel on magedam, sest seal on liustiku sulamine (magevesi) ja vesi ei auru nii kiiresti 32. Kuhu kujuneb joonisel tõenäoliselt maasäär? Maasäär tuleb sinna, kus rannajoon muudab järsult suunda 33. Miks ja kuidas rannikud aja jooksul muutuvad?
Miljoneid aastatid tagasi elasid inimese eelkäijad hominiidid Surnumere ümbruses. Sel ajal oli järve ümbritsev maa viljakas ning taimede kasvamiseks soodne. Teadlased on leidnud sealt hominiidide algelisi kivist tööriistu ning on jõudnud järeldusele, et need inimtaolised olendid kasvatasid pistaatsiapähkleid, tammetõrusid, vesikastaneid. Kõige varasemad rosinad ja oliivid pärinesid samuti just sellest piirkonnast. Umbes miljon aastat tagasi, kui Surnumere vesi oli magedam kui tänapäeval, oli järve org luksuslik ja viljakas paik, nii floora kui fauna jaoks. See ala meelitas sinna väga palju erinevaid liike- linde, imetajaid, selgrootuid. Lähedal savannides elutsesid gasellid, hiiglaslikud põdrad, jõehobud, ninasarvikud. Tänapäeval ,kahjuks, selline elustik on välja surnud. Magevee järved Surnumere ümbruses on täiesti ära kuivanud. Iga aastaga tõuseb aurustumisprotsent ja järve soolsus tõuseb veelgi. Alates 1929
Kas see ka tegelikult nii on saame teada vaadates paikkonda laiemalt. Kui ühtedel hüpsidel on seal muhk ja teistel lohk, siis on selge et toitumine on olemas. Kahjuks on nii hüdroisohüpside, kui ka hüdroisopieeside joonistamine eriti rohkem kunst kui teadus, sest andmeid on alati liiga vähe. Seetõttu ei satu muhud ja lohud sageli kohakuti või puuduvad hoopis. Sageli tuleb aga appi vete keemilise koostise analüüs. Näiteks kambriumi vendi põhjavesi on Lahemaal palju magedam kui mujal. See näitab, et on side sealsete pinnasevetega olemas. Põhjavesi toidab pinnavett Pinnavesi toidab põhjavett Side puudub Kuna eksisteerib kaks arvamust hüdrogeoloogia kohast: · Kuivamaa hüdroloogia haru · Geoloogia haru Siis ei saa me üle ega ümber vooluhulkade mõõtmisest. Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi
Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Soojenenud, segatud ülemkihi sügavus suvel tsükloonilistes ringlustes on 15-30 m , aga antitsüklonilistes suureneb 60-80 m. Madalkihtides on hästi samasugune temperatuur- umbes 12,5-14°C. Vahemeri on üks soolasematest meredest. Aurumine veepinnalt on suurem kui sademetena ja jõgede kaudu juurdevoolanud vee hulk, seepärast on soolsus suur. Aadria mere põhjaosas 36–37 ‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi 5 Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, läbipaistvus kuni 60 m. Soolsus veepinnal suureneb läänest itta, aga põhjaosas on soolsus suurem kui lõunaosas. See on tingitud levimisest mööda lõunarannikuid vähem soolased aatlandi veedest. Levandi ja Egeuse meres on kõige kõrgem soolsus, mille põhjuseks on intensiivne aurumine. Talvel on soolsus sama nagu suvel.
paigas elavad inimesed ka tänapäeval järvedel asuvates vaielamutes (Sõstra). Kaspia meri Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra). Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam. Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes
· Eesti pinnamoodi on kujundanud kõige rohkem mandrijää. Hiljem on mõju avaldanud ka soostumine ning mere, tuule ja inimtegevus. · Levinumad pinnavormid on moreentasandik, moreenkünkad, otsamoreenid, vallseljakud, orud, voored, mõhnad, luited. · Eesti kliima iseärasuseks on tema riimveelisus- merre voolavate jõgede rohkuse ning piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on vesi Läänemeres mitu korda magedam kui maailmameres keskmiselt. · Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. · Ligi 1200 järve seas on ülekaalus mandrijää poolt kujundatud nõgudes asuvad järved. Enamik Eesti järvi on rohketoidulised ja kasvavad pikkamööda kinni. · Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt.
(mida rohkem sajab,seda vähem on soolane) Auramine Väike ( mida suurem on auramine, seda Suur soolasem) Jõgede sissevool Suur, palju jõgesid (mida rohkem imbum, Väike, vähe jõgesid seda väiksem soolasus) Ühendus ookeaniga (Mida kitsam ühendus on ookeaniga, seda magedam on vesi.) Kõige suurem soolsus on 30. laiuskraadidel Kumb on soolasem, miks? Valgemeri/ vahemeri auramine on suurem. Põhjus: sademed Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem Punane meri/Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike Sargasso meri/ Ohhoota meri vaba ühendus, sissevool puudub Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda.
Bangladesh e. Bengali maa. Riigi pindala on vaid 147 570 km², aga rahvaarv ulatub üle 160 miljoni, mis teeb Bangladeshist rahvaarvu poolest 8. suurima riigi. Lõunasse jääb Bengali laht, mis on suurim laht maailmas. Vesi on lahes magedam kui ülejäänud India ookeanis kuna sinna suubuvad Brahmaputra ja Ganges. Asetsedes India laama äärealal ning lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on elutingimused Bangladeshis rasked. Kliima kõigub täiesti kuivast talvest kuni igapäevase vihmase suveni. Seal toimub palju maavärinaid, laastavaid tsükloneid ning üleujutusi
Üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi. *Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu. Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar) Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides. Pinnasevesi- kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi) Kuidas kujuneb põhjavesi ? *Pinna pool vesi magedam, aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime. *Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad) Siseveekogude kasutamine ja kaitse *Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett. Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett?
Mida rohkem sajab seda suuremaks kujuneb äravool, kui aurub palju on sademete äravoolu hulk väiksem. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel Mida madalam on vee temperatuur seda tihedam ta on. 30˚ laiuskraadidel on vee soolsus kõige suurem sest seal on õhutemperatuur kõrge ja suur osa veest aurub. Suurematel laiuskraadidel on temperatuur madalam, aurub vähem, vesi on magedam ja tihedam. 12 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale Sooja hoovuse mõju kliimale: toob soojemat vett, aurub rohkem, tekivad sademed, tõusvad õhuvoolud. Külma hoovuse mõju kliimale: toob külma vett, aurub vähem, laskuvad õhuvoolud, temperatuur langeb veelgi, õhuniiskus langeb. Mõlemad ühtlustavad Maal temperatuuri. Muudavad vee soolsust ja hapniku,
Üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi. *Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu. Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar) Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides. Pinnasevesi- kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi) Kuidas kujuneb põhjavesi ? *Pinna pool vesi magedam, aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime. *Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad) Siseveekogude kasutamine ja kaitse *Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett. Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett?
Liivi lahes 60-65 m ja Väinameres 5-24 m. Madalamates osades Väinameres ja Liivi lahes soojeneb vesi põhjani. Ka miinimumtemperatuurid tekivad varem ning püsivad kauem ja meri on pikka aega jääs. Saaremaast ja Hiiumaast läände jääv meri on sügavam ja soojeneb suvel aeglaselt, talvel aga kattub harva jääga. Jäätub –0,2 kuni -0,4 juures. Suurim Eesti rannikumere soolsus on Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul (6-7 ‰) ja Soome lahe lääneosas (6 ‰). Magedam on vesi Väinameres ja Riia lahes (5-6‰). 22. Eesti veebilanss. Maksimaalne on veetase (5-10 cm üle keskmise) suve lõpul ja sügisel ning minimaalne (10-20 cm alla keskmise) kevadel. 23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veerežiim. Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja- ja loodesuunaline orienteeritus ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga. Viimase liustiku
annaabi.ee 
