20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused? * Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt) * Temperatuur alla 0oC * Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada 22.Nimetage liustike tüübid. * Mandriliustik - Gröönimaa * Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
Uuendab ehk noorendab reljeefi. 2) MAA VÄLISJÕUD (eksogenees) Päikese energia. Protsessid : kivimite murenemine, tahke materjali ärakanne, tuule, vooluvee ja raskusjõu mõjul. välisjõud hakkavad kulutama reljeefi. Pinnavormide jaotus tekke järgi: 1) STRUKTUURSED PINNAVORMID (maa sisejõud) -Tekkinud maa sisejõudude toimel. Mäestikud on tekkinud laamade kokkupõrkel. 2) MURENEMISPINNAVORMID (maa välisjõud) karstinähtus (karstumine) 3) KULUTUSPINNAVORMID ( maa välisjõud) on tekkinud tahke materjali edasikandel. 4) KUHJE PINNAVORMID (maa välisjõud) Jõe deltad, maa sääred. EROSIOON pinnase ärakanne. KARSTUMINE kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. KIVIMID On looduslike mineraalide kogumid. Mineraal on kindla ehitusega tahke anorgaaniline aine. GRANIIT (kivim) päevakivi (roosa) - vilk (läige) mineraalid
A A T E A D U S M A A T E A D U Himaalaja, Bhutan. Wikipedia S Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes M Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. A A T E A D U S Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. M
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kul...
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
talletunud liustikes, näiteks on mäeliustikud peamised mageda vee allikad kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted:
Etteennustamine- pinnase temp. Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred
Põikoosid vastassuunas. Liivikud ehk kruusaliivatasandikud Fluvioglatsiaalsed deltad suurem osa PõhjaEesti fluvioglatsiaalsetest deltadest on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees, liustikujõgede deltana. Sandurid on moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind peamiselt tasane. Jääsulamisvee äravooluorud on liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust. Mõhn Liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, enamasti ümara põhiplaaniga. Jagunevad: Fluvioglatsiaalne e. fluviomõhn Koosnevad valdavalt horisontaalkihilistest aleuriitidest ja on kujunenud liuskujääst. Laed on tasasemad ja nõlvad järsemad. Limnoglatsiaalne e. limnomõhn
On vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Sandurid On moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind on peamiselt tasane, veidi kaldu lõunakaartesse Jääsulamisvee äravooluorud On liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust, nende pikiprofiil on mõnikord ebaühtlane, astmeline ning esineb sulglohke, kus tänapäeval asuvad järved ja sood. Mõhn on liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamast ümara põhiplaaniga. 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. 10. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid, näited.
liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad liustikud aastas kümneid kuni sadu meetreid (ka hääbuvad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida-Antarktika liustikud isegi üle 1 km Mäestikke kujundavad välisjõud: Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
