Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti geograafia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid.
Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50- 100m . Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega.
Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa.
Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem . Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid , mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn.
Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil neli oluliselt erinevat aastaaega . Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühim päev aga ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on päevad enamvähem ühepikkused.
Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees.
Eestile on omased järgmised tunnused:
1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi;
2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel;
4. Paras-jahe niiske mereline kliima;
5. Järvede, jõgede, soode rohkus;
6. Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora - ja faunakompleksid;
7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele.
2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid.
Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta.
Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga .
Eestu maismaapiir on 682 km pikkune . Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km.

3. Eesti geoloogiline ehitus ( aluskord , pealiskord , pinnakate ), maakoore teke.
Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde - ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda.
Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.)
Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks).
Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp).
Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste-Lokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.)
Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis ligi 100m sügavusel, Lõuna-Eestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal).
Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine . Aluskorra kivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid).
Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loode-kagu, kirde-edela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire ). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud.
Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas. Sel ajal Eesti katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid , peamiselt lubja- ja liivakivid.
Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu.
4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud.
Vendi ajastu
Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (u. 125m). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid .
Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Prangli) ning Lahemaa ps. põhjatippudes punnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige Kirde-Eestis. Lääne- ja Edela-Eestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud . Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha.
Vendi kihte käsitletakse Kotlini lademena, mis on jaotatud kolmeks: Gdovi, Kotlini ja Voronka kihituks.
Kuigi vendi merelistest setetest on faunaleidi mujal teada, ei olnud siinne liiva- ja saviainese suur kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumi-vendi põhjaveekompleksi.
Kambriumi ajastu
Pikem maismaa periood (570-480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti . Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid.
Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara-Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi .
Üsna laial alal paiknevad ka Alam-Kambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi- ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis -Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal.
Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi e. fossiile .
Kambriumi ajastu lõpul kuhjusid madalas meres segamini liivaga brahhiopoodide e. käsijalgsete karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas.
Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis.
Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett.
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160-180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad.
Alam-Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine . Nendest rikatunud setendid on tundut oobolus-fosforiidina.
Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad . Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad.
Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, Põhja-Eesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid ( lubjakivid ) enamasti hallika värvusega, Lõuna-Eestis aga savikad, punakad või kirjud . Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega.
Ordoviitsiumis stratigraafiline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti geograafia #1 Eesti geograafia #2 Eesti geograafia #3 Eesti geograafia #4 Eesti geograafia #5 Eesti geograafia #6 Eesti geograafia #7 Eesti geograafia #8 Eesti geograafia #9 Eesti geograafia #10 Eesti geograafia #11 Eesti geograafia #12 Eesti geograafia #13 Eesti geograafia #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indrekeh Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

222550 profiilipilt
222550: Väga kasulik ja põhjalik materjal. Sain palju abi. Geoloogiliste ajastute kirjeldus oli väga täpne ja põhjalik.
16:53 08-03-2015
zxcv123 profiilipilt
zxcv123: sain vajaliku info
11:39 12-01-2012


Sarnased materjalid

57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
10
docx
Eesti loodusgeograafia
8
odt
Eesti loodusgeograafia-KORDAMISLEHT
3
doc
Eesti geograafia 9-klass
34
docx
Biogeograafia
61
doc
Geograafia eksam
5
doc
Eesti loodusgeograafia küsimused
2
rtf
Geograafia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun