KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad
põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla ...
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas.
PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad
Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse
Gröönimaa Maailma suurim saar Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
Harjumaa pinnamood ja kaitsealad Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad peale kõrgustike ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavi...
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja...
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kul...
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saare...
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga
Mis on geoloogia ja ehitusgeoloogia, sh geotehnika? Milles seisneb nende vahe. Missugust praktilist tähtsust omab ehitusgeoloogia ? Millised on tema ülesanded, mida uurib see teadus? Geoloogia: - teadus Maast, selle koostisest, ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. - peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ni...
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e
Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karul...
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas ...
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tu...
Eesti sademeterohmeim piirkond: 24. Võru ja Vilsandi kliima erinevus tekib sellest, et ühel on mereline kliima, teisel mandriline. 27.Läänemere soolsus on madal, sest: 1)aurumine väike 3) halb ühendus põhjamerega 2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34
Sinimäed Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. * Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele liikumistele (mandrite väljaku...
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi
RELJEEF JA PINNAVORMID M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi: M kosmogeensed metoriidi kraater A A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, m...
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Har...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. Lisa 1........................................................................................
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
Eesti kliima ja Läänemeri Kordamine kontrolltööks 1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja...
protsesside tulemusel. Mandrite triivist tulenevalt on meie territoorium olnud kord väikestel, kord suurtel laiuskraadidel (joonis 5.1). Kord on ta olnud merede poolt üle ujutatud ning siis taas maismaana arenenud. Seetõttu on Eesti ala pinnamoodi kujundanud väga erinevad protsessid. Eesti pinnamoe kujunemises eristatakse üldjoontes kolme tähtsamat etappi. Neist varaseim algas u 250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja
Maailm muutub Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka nii on, kui vaadata teemale kitsalt ja väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub kiiresti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. Meie ümber liigub pidevalt midagi uut. Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav ...
ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit, klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud.
MULD MURENEMINE 1. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad 2. kivimid lagunevad. Murenemist jaotatakse kaheks – keemiline ja füüsiline. Murenemine toimub pika aja vältel. 3. Muld saab kujunema hakata vaid poorsel murendmaterjalil, mis hoiab kinni vett ja õhku. Seega on murenemisel mulla tekkeks väga tähtis osa. 4. Üldpildis on nii, et mida niiskem ja soojem on kliima, seda paksem on murenemiskoorik (nt vihmametsades). Samuti on see paksem okasmetsades, kus temperatuur pole küll kõrge, kuid kus on niiske. 5. Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest. Lisaks mängib rolli ka aeg. Okasmetsades, kus on vähem sademeid ja aurumist ning ka madalam temperatuur võrreldes vihmametsadega, on murenemiskoorik märgatavalt õhem. Seevastu vihmametsades, kus on kõrge temperatuur ja sajab tihti, on ...
........................................... Majandustegevus: pinnakattest saadakse enamus ehitusmaterjale, selles kasvavad inimesele vajalikud puud ja taimed, põllumajandus 5. Rändrahne on Põhja Eestis rohkem, sest rändrahnud tulid Eestisse põhja poolt. 6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ..................
Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled...
Toompea saarlava Heleri Melsas, Jaana ojasild. Tekkimine Hakkas kujunema sadu miljoneid aastaid tagasi. Oletatakse et ürgorud eraldasidki Toompead ülejäänud lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge veelgi. Toompea saarlavast Toompea on veidi kirdesse suunatud ovaalse kujuga kõrgendik. Kõrgus merepinnast- 46m. Kutsutakse ka Toompea aluspõhjakõrgendikuks Moodustab koos seda ümbritseva liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Looduslikku pinnamoodi on inimene Toompeal tugevalt muutnud. Kultuurkiht on kuni kümne meetri paksune. Koosneb erinevatest lubjakividest. Pilte Kasutatud kirjandus Toompea aluspõhjakõrgendik
Antarktika Chingiz Zeynalov Antarktika Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Suuruselt viies manner. Mandrijää Antarktika loomad Vastupidavad taimed ja loomad. Pingviinid,loivalised,ümarussid,loimurid,lestalised,ve tikad,samblikud,samblad jt. Loomad Inimasutus Antarktikas Puuduvad püsielanikud. Uurimisjaamad. Uurimisjaamad Antarktika kliimad Kõige külmem piirkond. Rekord -89,2 kraadi. Talvel kuni -28 kuni -55 kraadi. Suvel keskmine -5 kraadi. Kliima Globaalne soojenemine Antarktikas Õhutemperatuuri tõus. Maailammere veetaseme tõus. Pilt Polaaruurijad William Speirs Bruce. Robert Falcon Scott. William Speirs Bruce Robert Falcon Scott Tänan kuulamast! Chingiz Zeynalov
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme. Lauskkõrgustik (Pandivere), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik (Sakala), künklik kõrgustik(haanja,otepää),mandrijää serva esine kuhjekõrgustik(Karula), Mandrliustike sulamisvee kuhjamisest(Lääne-Saaremaa kõrgustik). Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi Süljametsad-tavaliselt kõrgendikel Lammimetsad-tihti humalad, liigniisked mullad Rabastunud metsad-soostunud metsad Madalsoometsad, siirdesoometsad, rabamets. ...
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kes...
Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit.
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
Põhivara õppeaines " Ehitusgeoloogia " 1. Geoloogia aine ja tema ülesanded. Geoloogia on teadus Maast, selle koostisest,ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine...
TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres ...
annaabi.ee 
