Vooluveetekkelised kuhjevormid Anett Laidver 9.b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliust...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus. Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad -
Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba).
jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...
Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid Nimi, klass Mere ja järve tekkelised pinnavormid Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine ...
• Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes)
Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi
6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis). Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma: · glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid · glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid · limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud)
ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall .
keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid
liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul
Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3. Viimase jäätumise moreenkattega voored, mille tuumiku moodustavad vanemad Kvaternaari setted. 4. Moreenkihiga kaetud jääjõgede ja järvede kruusadest ja liivadest koosnevad voored. Kuhjevormid Moreentasandikud moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Künklik moreenreljeef Koosneb moreenküngastest ja küngastikkudest. Koosneb peale moreeni ka teistest jääaja setetest (liiv, kruus, savi). Moreenkünkad on madalamad ja lamedama kui mõhnad. Otsamoreenid Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nim. otsamoreenideks. Alla 15m aga pikkus kohati kümneid km.
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Jääsulamisvee kuhjevormid Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku sulavete poolt tekitatud vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m
ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub
Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese pinnakatte ja väheliikuva reljeefiga Põhja-Eesti, seal on olnud liustike kultav tegevus. 2
Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Jääsulamisvee kuhjevormid Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku sulavete poolt tekitatud vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel - kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 26
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda. *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude l...
ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel. 32. Tuule ja vooluvete mõju pinnavormide kujunemisele. Näiteid. -Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). -Vooluveest tekkinud pinnavormid (kuivanud jõesängid) on väga erakorrapärased. *Nõlvavoolutekkelised e. uhtvormid (pindmise uhtmise ja nõlvaerosioonil moodustunud) *Sängivoolutekkelised, mis on kujunenud vee uuristuse e. erosiooni teel *Püsiva sängivoolu poolt on kujundatud suurimad kulutusvormid jõeorud. 33. Inimtegevuse mõju litosfäärile. Maavarade kaevandamine.
kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist-purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 11. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev
Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed. Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti. Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv. On kuni 3 m kõrgused, neid esineb nt. Kloogarannas, Pirital.
ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana
lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist- purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 12.Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus
(näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid (näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige silmatorkavamad liustikutekkelised pinnavormid on voored – liustiku liikumise suunalised leivapätsikujulised kulutus- ja kuhjevormid, mille pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 km-ni (Vooremaal Koimula voor) ja suhteline kõrgus mõnest meetrist 79 m-ni (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m). Eestis on rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist, mis paiknevad enamasti vanade aluspõhjakõrgendike nõlvadel või nende vahetus naabruses, sest need takistasid jää edasiliikumist ning sundisid teda oma suunda ja kiirust muutma. Suurimad on Saadjärve (nn Vooremaa), Türi ja Kolga-Jaani voorestik. Liustikutekkelistest kuhjevormidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
