ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9
ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9
Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis.
Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2) Joonis 2 6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI
...................... 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena vi kuivenemisel ka pllumaana. ..................................................... 2.Vga vahelduva reljeefiga knkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3.Mullad on krge huumuse- ja toitainesisaldusega.Lhtekivimiks on rohkelt teravaservalisi paetkke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisjrgus liivmuldadel
on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras
krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest
510m, saviliiva või liivaga kohati 2040m Pseudoleetunud D3 sv ülemdevoni järve ja soosetted, savimullad, liivi,saviliiv 70 ladestik, sventoni lade. liustikujõgede setted, ja liivsavimullad. Raskesti sulav savi, 100 veebruar: 7,5 järvetasandikud, künklik Võru kivimiline koostis: lubjakivi, dolomiit, moreenreljeef. mulla lähtekivimid:
· Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis.
katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm
0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12.7 15.2 17.4 17.2 14.2 10.3 6.2 4.0 9.8 (°C) Keskmine sademete hulk 67 48 65 45 62 72 70 58 72 77 81 77 793 (mm) Keskmiselt päikesepaistet 52 79 114 158 204 187 196 192 133 106 60 44 1524 (h) d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust. c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega.
moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun,punakaspruunvõi kollakaspruunmetamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt
Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest
on sademeid keskmiselt 920 mm aastas. Portugali pindalast moodustab põllumaa 22%, metsamaa 38% ning rohumaa 20%. Portugali mullad on suuresti välja kujunenud vulkaanilise tegevuse mõjul ning on valdavas osas kuivad ja happelised liivmullad, mis ei ole taimekasvatuseks soodsad. Nii kliimatingimused kui ka mullatüübid eeldavad põllumajandusega tegelemiseks rohket niisutust. Erandiks on mõningate jõgede orgudes jõesetete baasil tekkinud liivsavimullad, samuti Lõuna-Portugali Alentejo regiooni üksikud dioriidi väljasopistused, mis on tekitanud viljakaid mustmulla ladestusi. Portugali pinnamoes võib eristada kahte küllaltki erinevat piirkonda: riigi põhja- ja keskosa, mis asuvad Meseta kiltmaa äärealal, koosnevad peamiselt lavamaadest ja mäeahelikest. Riigi lääne- ja lõunaosas domineerivad peamiselt madalikud ja madalad mäed. Riigi lõunaosas on vaid üks mäeahelik. Üldse jäävad Portugali keskmised kõrgused alla 700
kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei Lehed pikliku kujuga Minus kraadiga võib hakata Kergemad liivsavimullad kasvukohale teket) pudene õisik laiali Õisik kreemijas, valge õisik mädanema Väldi raskeid liivsavi, saviliiv Istudada mai esimestel Piisavalt niiskust, kui kuivad Koristada kindlalt enne
Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem 4) Muldade iseloomustus- peamise mullad, muldade viljakus - Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi (salakraavitus). 5) Maaparandustööd - Kreeka riigi territooriumist on 10,8% maast kunstliku niisutamise all. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks? - Ei ole võimalik, sest ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud ja mägisus 80% ning ka sademeid on seal vähe. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu - Kreeka on võlakriisis.
Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4. Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veereziimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3.auramise ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb 5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest,
(õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul laguneb ja toitained kantakse mullast välja 6. Mis on leostumine
jõkke, mis on Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed. Kamari paisjärv Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%.
2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. d) Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui "terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi. e) Kreekas kasutatakse kunstliku niisutamist u. 10,8 % põllumajandusmaal. Samuti kasutatakse liigniisketel viljaka mullaga aladel drenaazi. f) Kreekas pole väga paljudes kohtades võimalik tegeleda põllumajandusega, sest 70 % maast on harimiskõlbmatu tänu mägistele aladele, kus pole võimalik põllumajanduskultuure kasvatada. 2. a) Kreekal on kapitali olemasolu üsna suur, hetkel on
võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. Mullastik ● Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. ● Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. ● Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Seal paiknevad savi- ja liivsavimullad. Veestik ● Pikim jõgi- Maritsa 480km ● Suurim järv-Trikhonida ● Tuntuim sadam- Milos ● Populaarseim rand- Balose rand ● Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. ● Kreeka idarannik on maakera üks laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. Pilte Veestikust Rahvastik ● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest
• 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni
elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus
Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim
Seisukindlus · jne Neid omadusi mõjutavad kasvuaegsed ilmastikutingimused, eelkõige soojuse ja sademete vahekord ja eriti sademete jaotuvus vegetatsiooni jooksul. Jahu kvaliteet sõltub: · Veskist · Viljasordist · Kasvutingimustest · Kuivatamisest Muld ja toitained Rukis on mulla suhtes vähenõudlik. Enim sobivad keskmise või kergema lõimisega toitaineterikkad saviliiv või liivsavimullad. Rukki tugevalt arenenud juurestik omastab hästi toitaineid. Põhiline toitainete tarbimine toimub taimekasvu algul ja on hiljem võrdlemisi ühtlaselt jaotunud kuni pea loomiseni. Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa.
Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3] 2.2 Mullastik Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), gleiliiv-, savi-, liiv-, savi, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, madalsoomullad, raba- ja siirdesoomullad [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga].
Porrulauk on teistest sibulaliikidest pehmema maitsega. Vanematele inimestele on ta toiduks eriti soovitatav. Ebavars sisaldab kuni 10 % süsivesikuid, 2 % valke, C-, B1-, B2- ja PP- vitamiini ning karotiini. Kasvunõuete poolest sarnaneb porrulauk hariliku sibulaga, on aga külmakindlam ja talub aiamaal kasvades 5 kuni 7 °C. Paljundatakse seemnetega. Porrulauk annab head saaki huumuserikastel, küllaldase niiskusega maadel. Paremini sobivad raskevõitu liivsavimullad. Erinevalt harilikust sibulast ja küüslaugust kasutab ta hästi ka värsket sõnnikut. Redis Redist kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega. Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet. Ostes pea silmas, et redisel poleks vigastusi ega plekke ja et lehed oleksid rohelised, samuti väldi kuivanud moega juuri. Noored
tüseduse koha pealt. Sügavkaeve nr. 4 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476572 Y: 656673 Maakasutus: Võsastunud põllumaa Taimkate: Võsa Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: ls157/sl18/v2krl pH: 5,6 Keemine: Alates 57 cm Horisondid: A-B-C A (0-57 cm); B (57-75 cm); C (75- cm) Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Mulla potentsiaalse viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada külvikordi, kus heintaimede
Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C. Kurgi kasvatamisega alustada siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur mullalähedase õhukihis on vähemalt 10…12º C. Taimi kahjustab lühiajaline õhutemperatuuri langus +3…º C või pikemaajaline +6…12º C. Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes.
Levikuala on peamiselt Põhja- ja LoodeEesti ning saared. Miinused: - suur kivisus ja suur koresesisaldus- põuakartlikkus Säästlik kasutamine: - kevadine mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel - haritavuse parandamiseks teha kivikoristust - õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega keskmise raskusega rähkmullad Ko- Leostunud mullad. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. Mullaprofiil koosneb tavaliselt horisontidest ABw(Bwt)-C. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw),
stabiilne · profiili ei kogune ülavett · hea õhustatus, soojenevad kevadel hästi · esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, kus areng ligi 10 000 aastat · soodne mulla rektsioon ja kõrge bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark
7) Tuul Mõõdukad õhuliikumised mõjutavad taimede pikkus- ja paksuskasvu ja tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine
Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad)
Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast
põuakindlam kultuur reljeefi ülemisele osale.Karusmarjakasvatuse intensiivistamise huvides tuleb nii koduaedades kui ka suuristandikes eelistada põõsaste tihendatud asetust ridades 0,5-1,0m. Mullastiku suhtes on karusmari üldiselt vähenõudlik. Karusmarja on meie vabariigis edukalt viljeletud nii kamar-leet- kui ka kamarkarbonaatmuldadel. Kõige paremini sobivad karusmarjale nagu teistelegi marjakultuuridele keskmise raskusega saviliiv- ja liivsavimullad. Nendes muldades on võimalik kõige paremini säilitada põõsaste kasvuks soodsat õhu-, vee-, soojus ja toitereziimi. Üsna edukalt võib karusmarja kasvatada ka liiv- ja savimuldadel. Viimastest on paremad liivmullad, kuid mõlemal juhul tuleb hea saagi saamiseks rakendada mõningaid lisakulu nõudavaid abinõusid nagu orgaaniliste väetiste suurte koguste sage kasutamine, niiskustingimuste reguleerimine jm. Aluspõhjaks sobib hästi liivsavi. Parim põhjaveeseis on 1- 1,5m
taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine. Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad. Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses
minu kanda jätta. Maad on 145 hektarit ja jaotatud viieks väljaks. Mulda on hästi hoitud ja huumusbilanss läbi aastate positiivne.Põllumaade harimiseks renditakse mõningaid masinaid juurde. Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus.
siirdesoo- ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine
vihmametsades läheb orgaaniline aine kohe ringlusse, seal on kiire ainete ringlus d. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad, miks? Loodusvöönd- rohtla( parasvööde?) Mullad-mustmullad sest mustmullad on väga viljakad Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? Tuuleerosioon? Miks liivmullad on huumus vaesemad kui liivsavimullad? 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon – tuule ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Mulla viljakus väheneb oluliselt, kuna esimeseks kantakse ära pealmised pinnakihid. Erosioon sõltub pindade kallakust, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad
Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa
Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka loodusolud vahelduvad vastavalt kõrgusele. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegelda. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: 1. Valitsuse poliitika kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest
7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele
Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed [3] Mulla osad: 1. tahkeosa 2. õhk 3. vesi Mulla tahkeosa koosneb mineraalidest ja orgaanilistes ainetest. Mineraalse osa koostise ja kivimisosakeste suuruse järgi eristatakse kuivi ja õhurikkaid liivmuldi, märgi ja tihkeid savimuldi. Nende vahepeale jäävad paraja vee ja õhusisaldusega saviliiv- ja liivsavimullad. Mulla orgaaniline osa kujuneb taimede ja loomade elutegevuse käigus. Bakterid lagundavad taime ja loomajäänused huumuseks, mis sisaldab palju vajalikke toitaineid. Mullastik on põldude kujunemisel kõige olulisem tegur. Muldade viljakus ja sobivus põllumajanduskultuuride kasvatamisel on otseselt mõjutanud made kultuuristamist, kõlvikute arengut, taimkatet, asulastiku ja teedevõrgu kujunemist, põhjustades maastikul neid muutusi, mis
Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks
kuivematel aastatel. Liigniiskes mullas arenevad sageli moondunud kuju ja heledama värvusega karotiinivaesed juurviljad. Valguse suhtes on porgand üsna nõudlik. Eriti tundlikud valgusepuudusele on noored taimed. Varjatud kasvukohas, ülemäära tiheda seisu korral või tihedas umbrohus kasvades venivad taimed välja, jäävad nõrgaks ega anna korralikku saaki. Porgandi kasvatamiseks eelistatumad on huumusrikkad saviliiv- või kerged liivsavimullad. Ka liivmuldadelt, kus need saavad küllaldaselt niiskust, võib korraliku väetamise korral saada üsna head porgandisaaki. Samuti kasvab porgand hästi kuivendatud hästilagunenud turvasmuldadel. Rasked savimullad aga pole porgandi kasvatamiseks sobivad, sest need paatuvad kergesti ja neil tekib väga kergesti mullakoorik, mis on eriti ohtlik tärkamise ajal. Rasketel muldadel kasvanud porgandid on nii välimuse kui ka maitse poolest tunduvalt kehvemad kui kergetel muldadel kasvanud
2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldasid, mis on tuntud kui "terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist, on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi. Peamiselt kasvatatud kultuurid on nisu, mais, oder, suhkrupeet, oliivid, tomatid, vein, tubakas, kartul, veiseliha, piimatooted. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid on aga tuntuim ekspordiartikkel, mis moodustab 10% kogu ekspordist. Koguni 16% kogu maailma oliiviturust kuulub Kreekale. Enam kui 450 tuhandele
2) orgaanilised kolloidid, mis tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3) organomineraalsed kolloidid, mis tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kollloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide teke ja nende hulk mullas oleneb mulla omadustest. Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks, aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k
HINDAMINE 4.1. Mullastik Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad, leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva
happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil
...............................10 5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0. Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist.
annaabi.ee 
