Pinnavormid Urmi 9.C 2.10.2014 Sälkorg Voolutekkeline pinnavorm Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, Iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm
olnud vee all.Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks, esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõe suurvee ajal jõesängi üleajamisega (üleujutusega). Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg.
ka KaguEesti lavamaal. Lammorg Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg. Lammorg võib kujuneda moldorust. Eestis asub üks tüüpiline lammorg Tille ja Möksi veskite vahel, selle laius on 100-150 meetrit. Sälkorg Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg on sängorust sügavam. Sälkorud on väga iseloomulikud lössialadele. Nt Ukrainas, Hiinas ja USA-s. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Eestis on sälkorge üsna vähe. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Kanjonorg Kanjonorg on järskude, peaaegu püstiste veerudega jõeorg, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Kujunevad enamasti kuiva kliimaga aladel. Tavaliselt kujuneb kanjonorg rõhtsa lasumusega kivimikihtide esinemisel, kus erosioonile vastupidavamad kivimid lasuvad vähem vastupidavate peal.
küngastike vööndid. Lõplikult vabanes Eesti territoorium jääkattest umbes 11 000 a tagasi. Pärast mandrijää taandumist oli suur osa Eesti alast kaetud jääjärvede ja Läänemere vetega. Üleujutatud ossa - Madal-Eestisse - kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Merest ja suurjärvedest puutumata Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuse ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel. Eesti pinnamoe kujunemise kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne jällegi voolava vee, merelainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toime!. Järvedes ja soodes on bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas, mis on aidanud pinnamoodi tasandada. Nende setetega on täitunud nõgusad pinnavormid
Uurete sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk. Küljeeropsiooni tõttu on hästi looklevad ning vesi täidab kogu sängi. Eestis valdav orutüüp, nt. Tänassilma jõgi.
On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid.
64. Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel 5 kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. 65. Kuidas liigitatakse tardkivimid? 66
Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. *(4) Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust.Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali.Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt kas veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib.Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. *(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid
Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). -Vooluveest tekkinud pinnavormid (kuivanud jõesängid) on väga erakorrapärased. *Nõlvavoolutekkelised e. uhtvormid (pindmise uhtmise ja nõlvaerosioonil moodustunud) *Sängivoolutekkelised, mis on kujunenud vee uuristuse e. erosiooni teel *Püsiva sängivoolu poolt on kujundatud suurimad kulutusvormid jõeorud. 33. Inimtegevuse mõju litosfäärile. Maavarade kaevandamine. Maavarade ulatuslik väljakaevandamine toob endaga kaasa mitmesuguseid keskkonnaprobleeme(pinnase kujundamine, erosioon, põhjavee suuna muutmine).Maavarade ammendumine. Muldade viljatuks muutumine üleväetamise tagajärjel. Vee reostused jne. 34. Mida nimetatakse pedosfääriks? -Pedosfäär on geosfääride osa, mis hõlmad muldi
· Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Lammorg - lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Üldiselt on põhjaerosioon lakanud ja toimib küljeerosioon. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Sälkorg - V tähe kujulise ristlõikega (joonis 3.), mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Soot Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu soot e. vanajõgi (joonis 4.). Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 43. Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub seal kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. 44. Kuidas liigitatakse tardkivimid? Süvakivim on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim
Eesti jõed, nende elustik ja elukooslused JÕGI – maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. -voolutee – jõeorg -kui vett on vaid osal aastast, ei voola see jõesängis, vaid voolunõos -väikest jõge nimetatakse ojaks Jõesäng – oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg – pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Tekkinud on vooluvee uuristuse toimel. Eristatakse põhja (selle moodustab harilikult jõesäng, kaldavallid ja lamm, mida vesi üle ujutab), veerusid ja terrasse. Sälkorg – ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg – ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg – tasane põhi, millesse on lõikunud säng. Perv – oru-veeru üleminek Terrassid – lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda. Jõe algus e
annaabi.ee 
