aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest)
LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK: · valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks.
Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine
sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri).
kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele. 16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi. RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes. RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas.
kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud *ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid *tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang *inimeste poolt reostus 16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale.
purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse
Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
tekkelised pinnavormid Nimi, klass Mere ja järve tekkelised pinnavormid Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu
purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud
PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. ...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasä...
SAKSAMAA Saksamaa ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. LOODUS Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega.
Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud
Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad. · Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA · Pinnamood ehl reljeef on maakoore pealispinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest.
pinnavorm. *Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek. maa sisejõudude toimel(endogeensed jõud) mäestikud, vulkaanid, süvikud 2)Murenemis pv- maa välisjõudude toimel (eksogeensed) *karstinähtus ja sellega kaasnevad pv- kivimite füs ja kem reag. veega 3)kultus pv- välisjõudude toimel, rannaastangud(pangad), liustikuorud ja jõeorud 4)kuhje pv- välisjõudude toimel, jõedeltad, luited, maasääred *Erosioon- pinnase ärakanne tuule, vooluvee, jää, raskusjõu toimel. LAAMTEKTOONIKA- õpet. laamade ehitusest ja liikumisest (maakoor koos 35. erinevast laamast) *Protsessid laamade servaaladel 1) Tõukuvad/lahknevad- peale üks. erandite esineb ainult ookeani põhjas. 2)Põrkuvad laamad- a)ookeaniline- ja mandriline laam. *ookeanilise mk hävinemine *kivimitekihtide kurrutamine,
mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. Rannaprotsessid Laugrannikud Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud
Ainult tormi lainetus suudab kaasa haarata jämedamaid osakesi ning paisata neid rannanõlvale, rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakates muutuda veealuseks valliks ehk rannabarriks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga alt, siis toimub setete pikiränne ja võivad hakata kujunema maasääred. MAAILMAMERI Maailma mere reostumise põhjused 1) Jõgede äravool 2) Praht laevadelt ja rannalt 3) Nafta ja kütus laevadelt 4) Tööstusest tulevad jäägid + keemia 5) Maa üleväetamine
on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega. 16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid. 17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus.
Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest? Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel. 6)Kuidas tekib jõe oru terass?
Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad
muusikat suurtes kaunilt kujundatud telkides. Istutakse pikkade laudade taga, juuakseliitrisest kannust õlut, lauldakse. 6 LOODUS Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge.
b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ja laugrannikut Järskrannik Laugrannik Kus ranniku osas Lahesopis Poolsaare tipus esineb? Kulutus/kuhjamine Kulutus Kuhjav Pinnavormid murrutuskulbas, leetseljak, rannabarrid, murrutustasandik, rannavallid, maasääred võlvkaar, jäänukkaljud 19.Millest tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused? * Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt) * Temperatuur alla 0oC
pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest koosnevad saared ja saarekesed ning väinad ja lahed. Moreen - kivimaterjal, mis jääb maha, kui liustik sulab Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis
Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust
Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik) Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. (laugrannik) Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. (järsk) Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. (järsk) Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. (laug) Kujunevad rannajoonega paralleelsed rannavallid, maasääred jm pinnavormid (laug) Kulutuspinnavormid rannikutel Murrutuskulbas Islandi lõunarannikul. Murrutuskulbas kujuneb, kui lained kulutavad rannaastangut. Durdle Door võlvkaar Inglismaal, mis on kujunenud lubjakivi neemikusse lainete kulutava tegevuse tulemusena. Jäänukkalju Big Flowerpot Kanadas Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali.
uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. b) Setete liikumist ning kuhje- ja kulutusprotsesse takistavad näiteks inimeste rajatud sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see paiguti ka randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele.
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase nii...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas. Libisemine- terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda, mäestikupiirkonnas, seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus
Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14. Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 15
10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Tuule mõjul liikuma hakanud veeosakesed tiirlevad mööda kindlat ringikujulist orbiiti ja jõuavad oma algsesse asendisse tagasi pärast ühe laine möödumist, et alustada uuesti liikumist koos järgmise lainega. (Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine. Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid
paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Seega- rannikud võivad aja jooksul muutuda. · Jõed kannavad rannikule setteid ja jõesuudmed ummistuvad, rannajoon nihkub mere suunas · Pankrannik taandub mere murrutuse tulemusena sisemaa suunas Lainetuse tulemusena tekivad järgmised pinnavormid: rannavallid, maasääred ja rannabarrid VT: TÖÖVIHIK lk. 59 ( ülesanne 7) Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? ( Tv. 59 ül . 8) Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel - kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 26
Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta – Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv
kannavad ära setteid. Tekivad rannapangad või suure kaldega nõlvad. Need on kulutusrandlad. b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud
Kuidas muutub laine pikkus rannikule lähenedes? - rannikule lähenedes laine pikkus väheneb, sest vee ringlemist hakkab takistama merepõhi. Kui sügavale ulatub veeosakeste liikumise mõju ? - ½ laine pikkust Järsk e pankrannik Laugrannik Ülekaalus lainete kulutav tegevus Ülekaalus kuhjuv tegevus Rannaastang säilib Mere põhi madal , rannavallid, maasääred Miks sadamate suudmed mõnikord ummistuvad? -Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid. Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? sadama enda ehitistest Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
