docstxt/11975886622.txt
LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed.
Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi. ·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus. Viimane mõjutab aga heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2 Suur 2,01-5
Horisontaalniit suunatakse instrumendi kõrgusele latil. Kõrguse mõõtmiseks võib ühe kaugusmõõturi niitidest, tavaliselt maapoolse, suunata lähimale täis dm'le. Seejäral tehakse lugemid mõlema kaugusmõõturi niidi järgi ja need lugemid protokollitakse väliraamatusse. Seejärel horisontaalniit nihutatakse jälle instrumendi kõrgusele ja tehakse lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt. Need lugemid ka protokollitakse. Seejärel latihoidja liigub järgmisele punktile. 26.Pikiprofiil. Trassi pikiprofiil koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10×suurem horisontaalmõõtkavast. Kas hor. 1:2000 ja vert. 1:200, Või hor. 1:5000 ja vert. 1:500. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist
Teeprojektile esitatavad nõuded. Tehnilise projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused: ehitusala üldiseloomustus (kliima, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused); tee või selle koosseisu kuuluva rajatise otstarve, läbilaskvus, eeldatav liiklussagedus ja teenindustase arvestusperioodi lõpuks; ehitusuuringute tulemus; arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused japrojekteerimise lähtetase – tee trassi plaan, pikiprofiil (kõrguste süsteem jt), ettevalmistustööd, takistavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine, keskkonnakaitsealased abinõud jt; Teeprojektile esitatavad nõuded Muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele,
ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine ) Tee-elemendid · Sirglõikud· Ringikõverik· Siirdekõverik · Üleminekulõik· Klotoid Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. Asfaldi segud 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti
HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02 Kaldenurk: AB= 052'43'' Kalle protsentides: i%AB= 2% Kalle promillides: iAB= 20 3. Koostada joone AB pikiprofiil (Joonis 4-1). Määrata joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused on eelnevalt määratud ning teised punktid valin nii, et need satuksid joone AB ja samakõrgusjoonte ristumiskohta. Punktide kõrgused ja lõikude pikkused on esitatud tabelis (Tabel 4 ). Tabel 4. Joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused Punkt Punkti kõrgus Lõik Lõigu pikkus H(m) (m)
sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel: soome laht,väinamere ja liivi laht,peipsi). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee.Veelahe-piir valglate,vesi- kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil-näitab voolusängi kallakust.Jõe vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
∆ h AB 5 Kalle protesentides i AB = * 100 = * 100 = 0,6% S AB 83 0 ∆ h AB 5 Kalle promillides i ‰ AB = * 1000 = * 1000 = 6,02‰ S AB 83 0 Ülesanne 3. Koosta joone AB pikiprofiil. Töövahendid: kaart (M 1: 20 000), taskuarvuti, joonlaud, harilik pliiats. Metoodika: mõõdan joone AB pikkuse kaardil joonlauaga (2,5 cm). Joone pikkuslooduses on 250m. Järgmiseks mõõdan joonlauaga eraldi kõikide lõikepunktide vahemaad ja arvutan nende pikkus looduses. 1 cm –250 m ∆ x = 625 m 2,5 – x m A- A' = 0,6 cm; Looduses 0,6*625 = 375 m H 1 = 145 m
LABORATOORNE TÖÖ NR. 4. PROFIILIDE KOOSTAMINE Eesmärk: Joonestada maapinna piki- ja ristprofiilid antud kõrgusandmete alusel. Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6)
Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus,
S M A A T E A D U S graafik T.Tamm Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest M A A T E A D U S M Jõgede pikiprofiil: A ülemjooks keskjooks A alamjooks T E A D U S Ülemjooks (sälkorg) M A org: kitsas, sügav lang: suur A vooluhulk: väike voolukiirus: kiire T oru põhi: kivine
Kodune töö nr.3. Geodeetilised tööd teetrassi projekteerimisel ja ehitamisel. Käesoleva koduse töö eesmärgiks on õppida teede ja trasside elemente ja arvutusi nendega. Lisaks saada aimu geodeetiliste tööde planeerimisest teede projekteerimisel, mahamärkimisel ja teostusmõõdistamisel. Aruande lisadena on ära toodud projekteeritava tee pikiprofiil (eraldi failina) ning sirgete ja kõverate table (Tabel 1). Järgnevalt on vastatud töö juhendis olevatele küsimustele: 1. Millised tööd tuleb teostada projekteerimisaluse saamiseks? Milliseid lähtepunkte kasutad ja kuidas rajad mõõdistamisvõrgu? Projekteerimisalus ehk geodeetiline alusplaan. Igapäevaselt võib kuulda seda lühidalt kutsutavat geoaluseks. Geodeetiline alusplaan peab endas hõlma huvi all olevat krunti ja selle lähiümbrust
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 Põhjavesi Pinnasevesi Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht
Samaaegselt kujundada võimalikult liiklusohutu ja soodsalt ehitatav tee. Eriti võib osutuda teetrassi kohapeal kavandamine otstarbekaks metsa-aladel, kus reeefi ja mõningaid situatsioonielemente ei ole plaanil kujutatud vajaliku täpsusega ja alusplaani täpsustamine võib kujuneda töömahukamaks kui tee trasseerimine. Trasseerinrisel on lähtesuuruseks arvutuslik kiirus v (km/h), mille järgi arvutatakse nn. trasseerimissamm 43) Pikiprofiil · Pikikalded on antud - vastavalt tänava liigist - teedel sõltuvad projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. · Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. 44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded · Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest - küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale.
Olemuselt on järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Sandurid On moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind on peamiselt tasane, veidi kaldu lõunakaartesse Jääsulamisvee äravooluorud On liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust, nende pikiprofiil on mõnikord ebaühtlane, astmeline ning esineb sulglohke, kus tänapäeval asuvad järved ja sood. Mõhn on liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamast ümara põhiplaaniga. 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. 10. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Kuhjelised rannaterrassid On Eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti-
tühikutes. Peajõgi- on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Lisajõgi- jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi-jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil- languse jaotus erinevatel jõelõikudel, jõe kujunemine toimub väga paljude tegurite koostoimel. Kärestik- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Eesti jõed jagunevad vesikondade vahel : lääne eesti suuremad veekogud on väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad pärnu ja kasari jõgi oma paljude lisajõgedega. Lõuna eesti kuulub peipsi järve vesikonda. Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka
* vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu.
Laserkaamera ja kiirendusanduri abil toimub tee tasasuse andmete kogumine. Laser- ja kiirendusandurid on paigaldatud auto esimese parempoolse ratta ette. Laseriga mõõdetakse tee pinna ja auto kere vahelist kaugust ning kiirendusanduriga autokere vertikaalsuunalist liikumist. PTM-auto (üks laser- ja kiirendusandureist, kõrval oleval pildil) mõõtmiste tihedus on 40 mm ja mõõtmised tehakse samaaegselt nii laseriga kui ka kiirendusanduriga. Mõõtmistulemustest arvutatakse tee pikiprofiil 32 cm sammuga. Pikiprofiilist on seejärel võimalik arvutada nii IRI-t kui ka IRI4-ja. Latt auto ees on mõeldud roopa sügavuse mõõtmiseks ja seejuures kasutatakse 15 ultraheliandurit. Mõõtetööde kiirus on vahemikus 30 - 90 km/h ja tulemused on põhimõtteliselt kiirusest sõltumatud. 4 4. Laser meditsiinis
Aktiivne aurumine taimede õhulõhedest 3. Mis on evapotranspiratsioon? Summaarne aurumine mullalt ja taimedelt 4. Mis on valgla e valgala? Ala, kust jõgi või järv saab oma vee 5. Mis on jõe lang? Mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe 6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis 7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm
- peab vastama projektkiirusele - neile tingimustele, mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn) - peab tagama vajaliku nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse. 7. Millised tingimused esitatakse samatasandilise ristmiku vertikaallahendusele ? - peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse ja vete äravoolu teekattelt - üldjuhul tuleks vertikaallahendus allutada peatee lahendusele (plaaan, pikiprofiil ja ristprofiil) - ristmik ei tohi paikneda väikese raadiusega kumeral kõverikul, mis piirab nähtavust 8. Mida nimetatakse nähtavuskolmnurgaks ? Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse
veetilka. _ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor); _ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m); Voored e drumlinid jagunevad: _ voorjad künnised e drumlinoidid _ tuumikvoored (tuumik aluspõhja kivimitest, fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast moreenist) _ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist) * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised
sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus Tavaliselt sängi kalle ehk lang suurem ülemjooksul ja väikseim alamjooksul ( erandid nt. Põhja- eesti jõed, mis suubuvad Soome lahte, sest neil alamjooksudel joad) Oma teekonnal lähtest suudmeni teeb jõgi nn. tööd
Iga terrassi kujunemise eelduseks on jõesängi lammi sisselõikumine. Eesti jõeorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti mõnekümne kuni mõnesja meetri laiuste lõikudena piki jõge. Suhteliselt sügavad ja lühikesed sälkorud – jäärakud ehk ovraagid. Eestis on jäärakuid vähe. Enamasti on nad kamardunud ja neid nimetatakse uhtorgudeks ehk balkadeks. 16. Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad faktorid Jõed toituvad valgaladelt jõkke voolavatest ainetest. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi), millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista
5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 6. Mis on voolu kiirus? voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s); 7. Mis on vooluhulk? vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3 /s); 8. Mis on äravool? äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre (km3 /a). 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer?
moodustab Vabariigi pindalast 22%. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline, ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände. Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes orgudes (Vääna, Pirita, Valgejõgi jt.). Liivi lahe vesikonna jõgede pikiprofiil on sujuv. Nende lang väheneb suudme suunas. Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m
süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus. See mõjutab heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurirezhiimi. Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nim. languseks, mingil jõelõigul aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika ja taimkatte koosmõjul. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9m ja väiksemaga on Emajõgi 3,6m. Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena. Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud
· Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element · Eelkõverik (siirdekõverik) tavaliselt muutuva kõverusega teeplaani elementkõverusega teeplaani element · Klotoid- kõver, mille kõverusraadius muutub pöördvõrdeliselt kõvera pikkusega · Püstkõverik teetrassi pikiprofiilil sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 41) Kõverike elemendid Pöördenurk Pöörderaadius R 42) Trasseerimine 43) Pikiprofiil 44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded · Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale. · Kraavi põhja soovituslik lang vähemalt 5 promilli). · Kraavisängi püsivuse tagamiseks on soovitav see kindlustada. · Kraavide ja küvetide pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,3%. · Kraavi min sügavus 0,4 m
valemiga lub f h = ±10 n (mm) (n-jaamade arv). Lubatust väiksema sulgemisvea puhul parandatakse mõõdetud kõrguskasvusid ja parandus antakse võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui viga ei jagu võrdselt, siis parandatakse käigu alguses ja lõpus saadud kõrguskasvusid vähem kui käigu keskel saadud kõrguskasvusid. Sidepunktidele arvutatakse kõrgused kõrguskasvude meetodil ja vahepunktidele instrumendi horisondi meetodil. 6. Pikiprofiili koostamine Pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinda vertikaallõikes piki nivelleerimisjoont. See koostatakse kas millimeetripaberil või valgel paberil piketaaziraamatu ja nivelleerimisandmete põhjal. Pikiprofiil on dokumendiks, mille järgi toimub ehitise projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas.
Jääpäevade arv on suurim lääneranniku lahtedes, Soome lahe suus 4050 päeva ning Narva lahes 8090 päeva. Veetaseme kõikumised Läänemeres seonduvad püsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge veeseis. 22. Eesti veebilanss. Sademed 33km3 Auramine 20,3 km3 Juudevool naaberriikidest 0,1 km3 Äravool naaberriikidesse 0,4kkm3 Jõgede äravool 11,7 km3 Heitvesi merre 0,3km3 23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veereziim. Jõed ja ojad on looduslikud vooluveekogud, mis voolavad nende endi poolt kujundatud sängides. Üle 7000 vooluveekogu 90% kuni 10 km pikkused 10kkm ja pikemaid on 10 Pikim jõgi on Võhandu 162 km 14 jõe valgala on suurem kui 1000 km2 Suurim valgala Peipsi JärveNarva jõel (17145km2) Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja ja
5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 6. Mis on voolu kiirus? voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s); 7. Mis on vooluhulk? vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s); 8. Mis on äravool? äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre (km3/a). 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal?
Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest toimub hõõrdumine õhuga - Mis on saltatsioon? Selline setteosakeste transport, kus osake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks - Mis on denutatsioon? Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. - Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust - Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega
projekteerimisel - Kui maantee kõrvale on projekteeritud barjäär. Mis on möödasõidunähtavus - Vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale juhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust. Näidake skemaatiliselt, missugused etapid on olulised möödasõidunähtavuse arvutamisel Selgitage mõistet "optiline häire" ja millised on selle alaliigid - Olukord, kus maantee plaan ja pikiprofiil ei ole kooskõlas. Plaani- ja püstkõverikud tuleks kavandada kohakuti. Vältida plaanikõveriku lõpu kokkulangemist püstkõverike algusega. Missuguste tee-elementide vähimad väärtused tulenevad nähtavustingimustest - Plaanikõvera ja püstkõvera raadius Milline on maantee lubatud minimaalne pikikalle? Maksimaalne? alati, kui on võimalik, tuleks kasutada pikikaldeid 0,53%, pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad.
väljakujunenud rõhkkondadega aasta ol NAO + vastasel korral - NAO mõju suurim talvel Positiivne nao indeks toob põhja-euroopasse endaga kaasa vihmase ja pehme talve sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda
· Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: · Plaan trassi projektsioon rõhttasandil; · Pikiprofiil maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised.
Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 67. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: Plaan – trassi projektsioon rõhttasandil; Pikiprofiil – maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised.
Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega.
rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on
Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis).
Vee voolukiirus on madal põhjapool, kus on hõõrdumine sängi põhjaga, kasvab pinna suunas(max 0,6-0,7d), ning pinna lähedal langeb veidi õhuga hõõrdumisel. Keskmine kiirus ca0,4d põhjast. Sängi põhjas on väga õhuke viskoosne kiht ja laminaarne voolamine(suure hõõrdumise tõttu). Suurema osa erosioonist põhjustab kanalis (voolusängis) voolav vesi. Ristiprofiil näitab vee kanali läbilõiget voolu suunas. (mida suurem kontaktipind, seda kiirem vool) Pikiprofiil näitab voolusängi külje pealt. Settematerjali transport. Saltatsioon-põhja mööda hüpetega liikumine. Kuju järgi ümaraid veeretatakse, lapikuid libistatakse. Suuruse järgi: Savi suspensioonina 13 Liiv saltatsiooniga Kruus saltatsiooniga, veeretades Veerised jms veeretades, libistades
fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist
fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50L või Fh=±10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist
tabel 12:Nõgusa püstkõveriku vähimad raadiused, m Antud tabelis tuleb jälgida maanteel ettenähtud väärtust projektkiiruse 100km/h juures ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 27 7.18. Maantee optiline sujuvus ja selgus Liiklusohutuse tagamiseks peavad maantee plaan ja pikiprofiil olema kooskõlas, et ei tekiks optilisi häireid Arvud on võetud 100km/h ja projekteerimistaseme Rahuldav korral. RK(N) kumera või nõgusa püstkõveriku raadius, m; RP plaanikõveriku raadius, m; S sõidutee laius, m. Püst ja plaanikõverike suhe: RK(N) / Rp S - 1,5 RK(N) = 12 000 RP = 1250 S = 7,0 m 12000 / 1250 7,0 - 1,5 9,6 > 5,5 Üksteisele järgneva nõgusa ja kumera püstkõverike suhe: RK / RN > 2 12000 / 2000 > 2 6 >2
Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50ÖL või Fh=±10Ön, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 ´ suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse
ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 83. Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 84. Teetrass-projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida isle. Horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 85. Trassi plaan- teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke isle. andmed 86. Pikiprofiil- piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis 87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis 88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend 89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto, AR-autorong 90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum ruum, kus sõidukid liikuvad 91
84. Mis on kõverik Tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 85. Mis on teetrass Projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida iseloomustavad horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 86. Mis on trassi plaan Teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke iseloomustavad andmed. 87. Mis on pikiprofiil Piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis. 88. Mis on teerajatis Teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis. 89. Mis on teepäraldis Teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend. 90. Nimeta arvutuslikud autod (vähemalt 5) Sõiduauto, buss, liigendbuss, üksik veoauto, autorong; 91. Mis on vaba ja liiklusruum
50 1500 12001500 7001200 40 900 750900 600750 tabel 15:Nõgusa püstkõveriku vähimad raadiused, m Antud tabelis tuleb jälgida maanteel ettenähtud väärtust projektkiiruse 100km/h juures ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 7.18. Maantee optiline sujuvus ja selgus Liiklusohutuse tagamiseks peavad maantee plaan ja pikiprofiil olema kooskõlas, et ei tekiks optilisi häireid Arvud on võetud 100km/h ja projekteerimistaseme Rahuldav korral. RK(N) kumera või nõgusa püstkõveriku raadius, m; RP plaanikõveriku raadius, m; S sõidutee laius, m. Püst ja plaanikõverike suhe: RK(N) / Rp S - 1,5 RK(N) = 12 000 RP = 1250
instrumendi horisondi meetodil. · Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt ehk x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine JUHENDIST: Pikiprofiil (seesamune joonis, mis oli kolmandas kodutöös) Pikiprofii on joonis, millel kujutatakse maapinda vertikaallõikes piki trassi. Koostatakse üldjuhul millimeetripaberile ja nivelleerimise välisraamatute alusel. Pikiprofiili alusel toimub trassirajatiste projekteerimine. Profiil koostatakse kahes mõõtkavas joone pikkused 1:2000 kõrguste mõõtkava 1:200. Paberilehe alumisse ossa mahutatakse profiili tabel, mille päis jääb vasakule. Profiili tabeli
annaabi.ee 
