paljudele tuntud. See paneb aluse sellele, et väga paljudel on sama või sarnane nimi. Kui otsustatakse millegi erilisema ja ainulaadsema kasuks, on valitud nimi vähematel inimestel. Nimede kohta kogutakse andmeid ja neid kajastatakse statistikates. Väga palju erinevaid rahvastikunäitajate statistikaid on teinud Statistikaamet. Sealne info on usaldusväärne, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga. Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud neist vaid 10 poisi ja 10 tüdruku nime [9]. 2015/2016
Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida
..................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond.................................................................................................... 7 Üldinfo........................................................................................................................ 7 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 7 Viited allikatele............................................................................................................... 9
50.00 01.00.00 12 17 M 11 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 13 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 00.30.00 14 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 23.30.00 15 17 M 11 Harjumaa Jah 08.00.00 00.00.00 16 17 M 11 Harjumaa Ei 07.50.00 00.30.00 17 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.45.00 00.30.00 18 17 M 11 Hiiumaa Ei 07.30.00 01.00.00 19 17 M 11 Põlvamaa Jah 07.30.00 01.00.00 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 21 17 N 11 Järvamaa Ei 07.00.00 23.15.00 22 16 N 10 Põlvamaa Jah 07.10.00 23.00.00
Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6
Curriculum Vitae Name: Paul Põõsas Date of Birth: 9th March 1993 Nationality: Estonian Address: Linnamäe tee 1265 Tallinn 13912 Email: [email protected] Mobile Tel: +372 55648995 Education & Qualifications 2009-2012 Jõgeva Gymnasium, Jõgevamaa 1999- 2009 Sadala Põhikool, Jõgevamaa Additional Information Languages: Estonian- Mother tongue English- poor written and spoken Russian- communication level Finnish-baseline Computer Knowledge: Experienced user of Microsoft office products. Keen user of the internet.
Paadrema looduskaitseala Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala
Põltsamaa ordulinnus Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks
majutus, hotell, motell, ühistransport, tankla, kauplus, politsei, apteek, haigla/ esmaabi, postkontor, kool, lasteaed [7]. Vaadeldava joonise kaugused kauplusest (u. 581 m), keskkoolist (u. 1,2 km), kesklinnast ( u. 700 m), jõest (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaamast (u. 508 m) jne [4]. 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal Jõgevamaa territooriumil on 3 linna, 11 alevikku ja 225 küla. Jõgevamaa linnad on ka Eesti kontekstis väikelinnad – Jõgeva linnas elab 2010. aasta alguse seisuga 5813 registreeritud elanikku. Jõgevamaa regionaalne SKP oli 2007. aastal 2,9 mlrd krooni, mis moodustab Eesti SKPst 1,2%. SKT elaniku kohta oli Jõgevamaal 5 220 eurot, mis on vaid 45% Eesti keskmisest tasemest. Selle näitaja poolest on Jõgevamaa Eesti maakondadest nõrgim. Viimase 7
Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse Valmeco AS tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve. Skulptuuri hoiab vee peal tühjadest plastpudelitest parv. Skulptuuri autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk Jõgevamaa Gümnaasiumist Skulptuuri valmimise tehniline konsultant ja abiline puidu töötlemisel oli Varmo Ojamets. Juhendaja: Anne Jaama CRYSTAL FOREST Sculpture „Crystal Forest“ represents crystals made out of wood, which tips have been painted colorful. Usually it’s gold, silver or diamonds that are considered a country’s valuable treasures. Unfortunately, they are not found in Estonia, but we still have something to value and draw more attention to – it’s wood
Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas Piiranguvööndi ulatus on 15 meetrit ja selle kaitse-eesmärk on tagada Jõgeva maakonna suuremate rändrahnude kaitse. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1) b. Torma tamm Torma alevikus Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6) 3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a
äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike-
...................................................................................................4 1.3 Piusa koopad................................................................................................................. 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum............................................................................. 7 2.2.1 Köstri söögitoas,.........................................................................................
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning
Jana Kask Laiuse Jõgevamaa Lugupeetud Viive Kibena Põltsamaa Ametikooli direktor SELETUSKIRI 22. november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? See AS oleks pidanud teatama reostusest nende pinnal keskonna inspektsioonile. Nad oleksid pidanud ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed eraldi konteineritesse paigutama. Nad oleksid pidanud ohtlikud jäätmed korektselt märgistama ja need vastavasse kohta toimetama. Tõsielujuhtum Keskkonnainspektsioonilt jäätmete metsa alla viimise eest trahvi saanud Jõgevamaa mees ei võtnud karistusest õppust vaid viis sama jäätmehunniku uuesti metsa alla, nüüd tuleb mehel lisaks jäätmete käitlusesse andmise kuludele tasuda ka 3600 krooni suurune trahvisumma. Augusti alguses tuli keskkonnainspektsioonile teade, et Jõgevamaal Põltsamaa vallas on metsa äärde viidud hunnik olmejäätmeid. Kontrollimisel leiti nimetatud kohast kasutatud mööbliesemeid, laste riideid, mänguasju, pakendeid ja muid jäätmeid. Inspektorid
linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, erimahulised määrused Disko toimus laupäeva õhtul kultuurimajas. 12. KORDUVAD ÖELDISTÄITED Minu aadress on Jõgevamaa, Palaumuse vald, Pala küla. HARJUTUS1. : Mõtle iga tüübi kohta oma näitelause!
Tund nr. 4 Hiiumaa, Harjumaa, Saaremaa, Raplamaa, Lääne- Paekivi Eesti rahvuskivi Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa 8. Miks muutub Eesti aluspõhja pealmine kiht 1. Mis on paekivi? põhjast lõunasse liikudes järjest nooremaks ? Paekivi on ehitusmaterjalina laialdaselt kasutatav 9. Mis mõttes on paest aluspõhi Eestile karbonaatkivim. Paekivi kõige levinum vorm on VÄÄRTUS- ehitusmaterjal lubjakivi
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil.
KIILI BETOON OÜ Kiili vald Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist kivide, kõnniteeplaatide, torude, postide tootmine PÄRNU BETOONIMEISTRID AS Pärnu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine VMT BETOON AS Viljandi Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine PAMAKO BETOON AS Jõgevamaa Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine, Betoonimistööd, Muu kaubavedu eriautodega, eriveokitega KEILA BETOON AS Keila Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine ROPKA-BETOON AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine HC BETOON AS Tallinn Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine LASILA BETOON AS Lääne virumaa Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist
county. The horizontal axis represents the counties and vertical axis represents the number of children. Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile.
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk ...
6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad. Ploomikasvatus 4 Ploomide sissevedu Aasta Värskete Võrreldes Eestis Kuivatatud ploomide toodetuga, % ploomide
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst
Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1.Tartumaa 2.Läänemaa 2.Pärnumaa 3.Virumaa 3.Saaremaa 4.Jõgevamaa Suur reduktsioon 1680. aastal kiitis Rootsi riigipäev kuninga algatuse nn. Suure reduktsiooni heaks. Tagastamisele läksid kõik maad, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal. Liivimaa rüütelkond osutas vastupanu ning ei täitnud Kuninga käske mispeale võeti ära ka need mõisad, mis olid erakätesse läinud juba enne Rootsi aega. Nõiaprotsessid neid peeti kõige rohkem 17. sajandi I poolel, mil kohtu alla sattusid talupojad ja sakslased, teiste inimeste või loomade kahj
väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saadjärv. Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Tuntud inimesed vooremaalt. Alo Mattiisen Oskar Luts. Viktoriin.
Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale Võimalikuks sai silmaringi laiendamine Eesti võrdlemine teiste riikidega Kajastati üritusi armastati teatrit Räägiti maainimestest Arendati majandust
· Tööstuses on vähenenud toiduainetööstuse osakaal · Kasvanud on teenindav majandus Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Allikas: www.stat.ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Lingid · http://www.siseministeerium.ee/5368
2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tuleb läbi viia täites tabeli: Tee päring Statistikaameti andmebaasist, aga mõtle ennem tegutsemist! Harjumaa sh. Tallinn 39% 390 Hiiumaa 1% 10 Ida-Virumaa 13% 130 Jõgevamaa 3% 30 Järvamaa 3% 30 Läänemaa 2% 20 Lääne-Virumaa 5% 50 Põlvamaa 2% 20 Pärnumaa 7% 70 Raplamaa 3% 30
sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada tules lagunes müüride krohv, mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli
1842. aasta Muutke teksti laade Teine tase * Maarja Kolmas tase Neljas tase Magdaleena Viies tase küla, Tabivere vald, Jõgevamaa 14 saj *Mis teada sain http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/guercino343.php http://tabernaakel.blogspot.com/2011/07/maarjamagdaleenaesimenesajand.h http://www.hot.ee/maiuvarner/omalooming_files/page0010.htm http://www.teelistekirikud.ekn.ee *Kasutatud kirjandus *Tänan tähelepanu eest!
Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav
kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti
Fourth level Fifth level Iseloomulikud tooted teistele linnadele Saaremaa dolomiit Click to edit Master text styles Võrumaa linased linikud Second level Jõgevamaa vill Third level Läänemaa kadakas Fourth level Muhu sussid Fifth level Haapsalu sallid Rakvere Tarvas Mida kinkida firma nimel välispartneritele Dolomiidist kell
............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised.....................................................
Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. . Vesikond. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km². Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal .On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas
the south by Latvia, and to the east by Lake Peipus(Peipsi) and the Russian Federation.Estonia also has a number of islands: Saaremaa and Hiiumaa, which are the most known are also the two biggest ones.The territory of Estonia covers 45,227 km2. There is 3,794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The Republic of Estonia is divided into fifteen counties: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valgamaa, Põlvamaa and Võrumaa. The capital city of estonia is Tallinn. Estonia is influenced by a temperate seasonal climate. Estonia has four seasons of near-equal length. July is the warmest month, and February is the coldest month. Snow cover, which is deepest in the south-eastern part of Estonia, usually lasts from mid-December to late March. South-Estonia is the most mountainous part of the country . The country's
Eesti riigi plussid ja puudused Eesti on ideaalse asukohaga väikeriik, kus elab ligikaudu 1,3miljonit inimest, kellel on oma keel- eesti keel. Kuigi oleme palju arenenud, on väljaränne suur. Aga kas Eestis on ka hea elada? Eesti riik on üks arenenumaid riike IT- valdkonnas. Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest ...
ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud
P X V J J D D D C V T C B L K L Ä Ä N E M A A O H A R J U M A A T B L Ä Ä N E - V I R U M A A T U I D O C V G D P Q J D C P E X Q P I W B K I P Diese Wörter sind versteckt: 1 Lääne-Virumaa 2 Ida-Virumaa 3 Viljandimaa 4 Jõgevamaa 5 Pärnumaa 6 Raplamaa 7 Järvamaa 8 Läänemaa 9 Põlvamaa 10 Harjumaa 11 Saaremaa 12 Tartumaa 13 Valgamaa 14 Võrumaa 15 Hiiumaa Lösung für "Maakonnad" Leia sõnasalatist 15 Eesti maakonda.
Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4).
piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim).
ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel -
aastal avati Kalevipoja varakamber vana vallamaja ruumides. Varakambris saab näha ja osta erinevaid meeneid, samuti käsitööd. Varakambris pakutavate esemete hulgas on ka vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid. · Kalevipoja muuseum on asutatud 2001. a lõpul ja avatud alates 11. maist 2002. Muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas. Põhjuseid, miks muuseumi nimeks sai just Kalevipoja muuseum on mitmeid. Näiteks Jõgevamaa ja Saare vald on ju tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Seal on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, sood, hobuse jäljed jpm.. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol? Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi
9. Järgnevas tabelis on esitatud andmed Eesti maakondade kohta (Pindalad on pärit teatmikust "A ja O", 1999. a. lk.175; elanike arvud seisuga 23.02.2004 Statistikaameti kodulehelt). Pindala Elanike arv Maakonnad (km2) (tuhandetes) Harjumaa 4 333 522,3 Hiiumaa 1 023 10,3 Ida-Virumaa 3 364 176,2 Järjesta pindala järgi kolm Jõgevamaa 2 604 37,9 maakonda, alates suurimast. Järvamaa 2 623 38,4 Läänemaa 2 383 28,2 1. Lääne-Virumaa 3 465 67,1 Põlvamaa 2 165 32,1 2. 43 Pärnumaa 4 806 90,1 44 Raplamaa 2 980 37,3 3.
RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA KAART 2 KAART 3 Harjumaa Lääne- Ida- Virumaa Virumaa Hiiumaa Raplamaa Järvamaa Läänemaa Jõgevamaa Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa Tartumaa Põlvamaa Valgamaa Võrumaa KAART 4 4
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
annaabi.ee 
