Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse
kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum.Otepää ümbruses leidub palju looduskauneid paiku. Nende hulka kuuluvad Nüpli järv ning kõrged metsaga kaetud kuppelmäed Väike Munamägi ja Tedremägi. Pilkuse järve äärde jääb Võnnumägi. Seal kasvab põline tamm, mitme sajandi sündmuste tunnistaja. Palju on Otepää kõrgustikul moreenkünkaid ja mõhnu, keskosas on erineva kujuga suure suhtelise kõrguse (kuni 50 m) ja nõlvakaldega künkaid. Kaguosas laiuvad liivadest ja kruusadest koosnevad tasandikud, mis kujunesid mandrijää sulamisvete äravoolu käigus. Otepää kõrgustik saab märksa rohkem sademeid kui ümbritsevad tasandikud. Suvel sajab tugevaid hoovihmu. Vihmad soodustavad mulla erosiooni (ärauhtumist) ja tekitavad mõnikord kahju teedele. Sügisel on mäed sageli uduvines, talvel aga sätendavad erksas lumerüüs. Lumikate püsib Otepääl paar nädalat kauem kui madalamatel aladel. Tänu sellele saavad inimesed kauem talverõõme nautida.
Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge. Vooremaa
Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise
vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m W E Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. http://www.grida.no/graphic.aspx? f=series/vg-arctic/large/fig22.jpg Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia
Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim, Laeva. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. 26. Mis on voor? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E- s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive
ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420)) N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja uhutud. Radiaaloosid on tekkinud liustikuservaga risti voolanud sängides (enamik Eesti oose). Marginaaloosid on tekkinud liustikuserva ees voolanud sängides ja tähistavad liustikuserva kunagist asupaika (n Risti-Palivere ~60 km, Linnuse-Audru-Sauga-Lelle-Paluküla-Pärnamäe ~150 km). Morfol. tüübid: harioos, lavaoos, komeetoos, helmesoos jne 20. Mis on voor
vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m W E Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. Kas see võiks olla tingitud inimtegevusest või on tegemist loodusliku protsessiga? Mis kasu on liustikest? http://www.grida.no/graphic.aspx? f=series/vg-arctic/large/fig22.jpg
Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 26. Mis on voor? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke,
26. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim, Laeva. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. 27. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 28. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad
mikroreljeefiga mõhnastik. Perajärve mõhnastik On eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. Silla oosmõhnastik On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on valdavalt 10 m ümber ning pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Positiivsete pinnavormide arv on siin suurim kogu kõrgustikul. Tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise
3.5 Mullastik ja aluspõhi Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid, lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Mullastruktuur on hea ja põllumajanduse poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad
[4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1
[4] 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 5 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik
aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m, voortevahelistes nõgudes 2-20 m. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem
kujun irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes, kuppelmõhnad, lavamõhnad. Keeruka ehitusega mõhnad- üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja
Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3. Viimase jäätumise moreenkattega voored, mille tuumiku moodustavad vanemad Kvaternaari setted. 4. Moreenkihiga kaetud jääjõgede ja järvede kruusadest ja liivadest koosnevad voored. Kuhjevormid Moreentasandikud moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Künklik moreenreljeef Koosneb moreenküngastest ja küngastikkudest. Koosneb peale moreeni ka teistest jääaja setetest (liiv, kruus, savi). Moreenkünkad on madalamad ja lamedama kui mõhnad. Otsamoreenid Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nim. otsamoreenideks. Alla 15m aga pikkus kohati kümneid km
settimisel (veekogudest välja settimise käigus moodustunud kihtidena ladestunud kivimid). 2.2.1.Mehaanilised setted Sõmeratest mehaanilistest setetest kasutatakse ehituses niii jämedaid kui peeneid põhiliselt täitematerjalidena. Jämedatest kruus so. üle 5mm terasuurusega osa ja peentest liiv so. fraktsioon 0,14...5 mm tera suurusega osa. Tsementeerunud mehaanilistest setetest on tuntumad liivakivid, konglomeraadid ja bretchad. Kruusadest on moodustunud konglomeraadid. Liivast liivakivid. 2.2.2.Keemilised setted Anhüdriit Kipskivi Dolomiidid Keemiliste setete hulka kuuluvad ka magnesiidid , mida kasutatakse tulekindlate materjalide 2.2.3. Organogeensed setted Olulisimad on lubjakivid, mille põhiline koostisosa on loomse ja taimse päritoluga CaCO3. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive (viimistlusplaadid jms.) ja suur hulk meie
Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks. Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist (põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest). On vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Sandurid On moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind on peamiselt tasane, veidi kaldu lõunakaartesse
Jääsulamisvesi voolas jääpankade vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod, lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt peenem materjal on välja uhutud. Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke Morfoloogialt, siseehituselt ja setete koostiselt sarnased oosiahelikud moodustavad kujunemiskäigult tervikliku oosistiku, kujunemisloolt erinevad üksteisele järgnevad oosistikud moodustavad litomorfogeneetiliselt heterogeense oosistu.Oosid on
8. Mis on otsamoreen? Positiivne pinnavorm, mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. 9. Mis on voor? Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 10. Mis on oos? pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud). 11. Mis on sandur? Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. 12. Mis on mõhn? Mõhnad on liustiku sulamisvee setetest koosnevad ümara või ovaalse põhijoonega künkad. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“.
jääsulamisvetest tekkinud järvedes. Kulutuslikud vormid abrasiooninõlvad. Kui madalamad kohad täitusid setetega, kujunesid kulutus-kuhjetasandikud. Limnoglatsiaalsed mõhnad. Vallilaadsed pikad pinnavormid.Tekkinud mandrijääs esinenud avalõhes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste deltakuhikute liitumisel. Mõhnad: 1) Fluvioglatsiaalsed. Jääsulamisvee setteist (liivadest, kruusadest) koosnevad korrapäratud künkad või lühikesed künnised. Põimkihilised. 2) Limnoglatsiaalsed. Koostismaterjal peenem (saviliiv, peen liiv, savi või viirsavi) ja rõhtkihiline. Kujunenud rahulikus vees, enamasti jääpankade vahelistes järvedes, harvem jääalustes koobastes. Sandur Kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Koosnevad jääsulamisvete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Settimine on toimunud kuival maal
annaabi.ee 
