VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud:
Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud
Moldorg areneb sälkorust. Kuni 10m sügavusi moldorge leidub Eestis laialdaselt, eriti kõrgustikel aga ka KaguEesti lavamaal. Lammorg Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg. Lammorg võib kujuneda moldorust. Eestis asub üks tüüpiline lammorg Tille ja Möksi veskite vahel, selle laius on 100-150 meetrit. Sälkorg Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg on sängorust sügavam. Sälkorud on väga iseloomulikud lössialadele. Nt Ukrainas, Hiinas ja USA-s. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Eestis on sälkorge üsna vähe. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Kanjonorg Kanjonorg on järskude, peaaegu püstiste veerudega jõeorg, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Kujunevad enamasti kuiva kliimaga aladel. Tavaliselt kujuneb kanjonorg rõhtsa lasumusega kivimikihtide esinemisel,
teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon • Euroopas – Tara kanjon Täname kuulamast!
jõed Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad.
kus praegu voolavad veevaesemad jõed. · Lammorud. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud sette-materjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on sügavad, järskude veerudega ja V-kujulise 9 ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga
Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150. Klindist lõuna poole, kus aluspõhjaks lubjakivid, on sagedased karstinähtused. Viitna mõhnastik ja järvestik Lahemaa rahvuspargi lõunapiirile jääv Viitna ja selle lähiümbrus on üks atraktiivsemaid paiku. Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks
taimestik. 15. Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad. Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega. Vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Sälkorud tekivad seal, kus lang on suur ja põhjaerosioon intensiivne, näiteks mägedes. Sälkoru erijuhtum on kuristikorg ehk lõhangorg, mis on väga sügav. Kuristiku sügavus ületab laiuse mitmekordselt.Kanjonorg on järskude, kohati ka rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng tälikult ei hõlma. Kanjonorud on enamasti kujunenud kuiva kliimaga aladel. Maailma võimsamaid kanjonorge on Colorado jõel (sügavus kuni 1800 m, pikkus 320 km)
Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL
Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL
2.Loodus 2.1 Maastik Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks
toitaineterikaste (eutroofsete) järvede hulka. Ligilähedaste arvutuste järgi on jõgede ja ojade kogupikkus kõrgustikul 350 km. 1 km2 kohta tuleb siin umbkaudu 300 m pikkune oja- või jõelõik. Kõrgustiku suuremad jõed (Väike- Emajõgi, Elva jõgi, Ahja jõgi, Pühajõgi) algavad järvedest ja soodest väikeste ojadena, mis looklevad küngastevahelistes nõgudes või on kraaviks õgvendatud.3 Kõrgustikult laskumisel, kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade) osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le
13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank).
1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Pindmisel uuristusel suuri pinnavorme ei teki. Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva
Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal. Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi (maasääre) osa. 11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem
põllumajandus jne) 19 JÕE SOODI TEKE: http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp? file=21606 JÕE SUUDMESSE MAASÄÄRE TEKE: http://www.school- portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21605 VOOLUVEE KULUTAV TEGEVUS a)Pindmine erosioon e. pindmine uuristus Seda põhjustab ajutine vooluvesi - paduvihm ja lumesulamis vesi Eriti tugev kallakpindadel Nõlvadesse tekivad sälkorud - JÄÄRAKUD e. OVRAAGID Lahtsettetasandikud Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon
Soode mitmekesisust kujundavad tegurid on erinev vanus, e ajaline tegur; aluspinna reljeef ja geoloogiline ehitus; piirkonna veereziim; kliima. Bioloogilise mitmekesisuse mõttes on iga soo unikaalne, sest: * tal on oma tekkeprotsess (järv, laguun, nõmm, allikad, lamm, mets, …) * tal on oma veerežiim (põhjavesi, pinnasevesi, sademevesi, allikad, …) * tal on oma “soonõgu” / suurus (Võrumaa sälkorud, järvenõod, jõelammid, Lääne-eesti tasandikud, allikate lähiümbrus, nõlvad) * tal on oma taimkate (sõltuvalt veerežiimist ja vee kvaliteedist ning soo vanusest) * tal on oma loomastik (sõltuvalt suurusest ja taimestikust, kas “püsielukad”, toitujad, läbirändajad, poegijad/pesitsejad…) * tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud (metsad, niidud, teised sood, luited/mäenõlvad, veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused.
amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Mandriliustikud Polaar- ja lähispolaarkliimas, kus lumi aeglaselt sulab ja aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga aeglaselt liikuma kupli keskosast. Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktis) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga
annaabi.ee 
