Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis
pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist.
35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti
Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%)
Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. 1.4. NIIDUD, PUISNIIDUD, ROHUMAAD. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256
Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga
Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. · Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. · Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida · Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja
Valitsev puu on kuusk, alustaimestikus kasvavad jänesekapsas ja mustikas (kokku 16%). Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31
Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad Salumetsad- kõige viljakamad mullad, laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad Sürjametsad- lubjarikkad või rähksed mullad, valdavad okaspuud ja põõsad, raske läbi, kuid tallamiskindlad Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel, tallamisõrnad ja väheatraktiivsed 32. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis –Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine
Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud. Oluliselt paremad kasvukohad on aleuriitse koostisega lamedalaelistel küngastel. Sealseil niiskematel, kohati gleistunud
taimekooslusest. Metsanduses kasutatav tüpoloogiline loend (Lõhmus1974, 1984) on täiendatult integreeritud Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal 1997). Täiendused hõlmavad mitmeid juba varasemates tüpoloogiates sisaldunud üksusi (Masing1969 jt.), mis metsakasutuse aspektist lähtudes olid raskelt määratletavad või vähelevinud ja liideti seetõttu lähedaste tingimustega metsatüüpidele (sürjametsad, lammimetsad jmt.). Metsatüüpide esinemine pole Eesti eri piirkondades ühtlane. Erinevusi põhjustavad peamiselt edaafilised tingimused. Näiteks on loometsad levinud vaid paealuspõhjaga aladel; saartel ei esine suuri jõgesid ja puuduvad lammimetsad; ainult põhjarannikul klindi all kasvab salumetsade hulka kuuluv pangamets jne. Paljudes metsatüüpides esineb teatava koosseisuga metsakooslusi, mis on väga haruldased, enamasti on tegu laialehiste puuliikide kooslustega
kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk).
Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Geobotaaniline rajoneerimine põhib taimkatte kaartidel, mis võivad olla koostatud erinevatest printsiipidest lähtuvalt. taimegeograafilien rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätte areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Arumetsade klass : loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad, salumetsad. Lammimetsade klass. Soostunud metsade klass: soovikumetsad, rabastunud metsad. Kõdusoometsade klass: kõdusoometsad. Soometsade klass: madalsoometsad, siirdesoometsad, rabametsad.
Ecl – paekalda allv; Esup – Pandivere vk; Alt – Alutaguse; Emed – Lahkme- Eesti vk; Eor – Kagu- Eesti vk Enne märkimisväärse inimtegevuse algust (primitiivne maaviljelus 4000- 3000 a. tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13. saj. oli langenud 60%-ni ning eriti ulatuslik metsade laastamine toimus 17. saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad Kõdusoometsade klass: Kõdusoometsad Soometsade klass: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad Aruniidud, Lamminiidud, Rannaniidud, Soostuvad niidud Madalsood, Siirdesood, Rabad 30. Eesti maastikuline liigestatus ja rajoneering. Põhja- Eesti: Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu, Pärnu lahe madalik ja Liivi lahe saared
Kergesti süttivad laanik ja palusammal, samuti puhmad (kanarbik, sookail) ja kollad (nende eosed isegi plahvatavad). Leesikas põleb halvasti ning teda peetakse isegi tuletõkkeks, ta ka plahvatab. Tulekahju tagajärjel hävivad mulla mikroorganismid ja kogu entomofauna. Ära põlevad ka orgaanilised ained. Männi levimise jaoks on metsa põlemine hea. ROHUMAADE TÜPOLOOGIA 1. Arurohumaade klass- kuivadel või niisketel mineraalmuldadel esinevad niidud. 9 sürjametsad- õhukestel lubjarohketel kuivadel muldadel kasvavad keskmise tootlikkusega metsad, milles kõige sagedamini on enamuses mänd. 16 1.1. Loorohumaade tüübirühm- loopealsed e. alvarid. Enamasti tekkinud loometsade raie tagajärjel kuid on ka primaarseid. Enamasti on vastavad kasvukohad kuivad või isegi väga kuivad. Esinevad õhukestel paepealsetel, klibu- ja rähkmuldadel. Võivad
Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad - liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti
ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas, 8 mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljusjt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikudon lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti
Kohapealne savistumine Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun Leetjad mullad - KI või pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted Enamus kasutuses põllumaana Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Metsa sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad Profiilis eluviaalne hor. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad A- metsamull, Hu 4,5 5%, põllul 2,7 3,1% Hõlmavad 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast, üles haritud 63% Nüld 0,19 0,20% Enamlevinud Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal C:N metsas 14 15, põllul 10 11
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7. Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad? 8. Missugused on tähtsamad taimekooslused? 9. Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest? 5. SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, karbonaatsel lähtekivimil tekkinud soodsa veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1
). Eesti metsad on jaotatud 25 kasvukohatüübiks, kusjuures mitmel tüübil on omakorda allvariandid. 1965. aastal avaldati A. Katuse ja E. Tappo "Eesti metsakasvukohatüübid", millist koostades on tuginetud A. Karu ja L. Muiste klassifikatsioonile. Kasvukohatüüpe on 23, vähendatud on Karu - Muiste tüüpidega võrreldes kahe võrra loometsatüüpe. Ära olid jäetud ka siirderabametsad, millised olid liidetus siirdesoo- ja rabametsadega. Tüübirühmadesse on lisatud sürjametsad (sarapuu- ja maasika-sinilille kasvukohatüüp). Nimetus on võetud kasutusele tänu V. Masingule, kes juhtis tähelepanu lubjarikastel rähksetel muldadel kasvavate metsade eripärale võrreldes salumetsadega. Katus - Tappo metsatüüpides on omaette tüübirühmana väljatoodud ka soovikumetsad (osja ja tarna kasvukohatüüp), millised kasvavad väheviljakatel luitelistel liivadel (tarna) või turvastunud kamar-gleimuldadel (osja). 1974. a. avaldati koguteoses "Eesti Metsad" E
ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse arumetsade, lammimetsade, soostuvate metsade, soometsade ja kõdusoometsade kasvukohatüübiklassideks. Arumetsade klass Arumetsad kasvavad kuivadel kuni niisketel mineraalmuldadel ning neis eristatakse mulla toiterikkuse ja veeolude alusel mitu tüübirühma (loometsad ja -põõsastikud, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad ja salumetsad). Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev hõre puurinne varjutab alustaimestut vähe ning selles kasvavad koos nii kuivalembesed taimed (näiteks leesikas, nõmm-liivatee), kaltsifiilsed niidu- ja
annaabi.ee 
