Eesti keele vormiõpetus (2)

I KÄÄNDKOND

• Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid
  
• Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga
  
• Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm
  
• Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae , täi, või, argoo, halvaa , kanuu , revüü, epopöa, kakao , hea, hää, pai, prii , prostoi, truu, muu.
  
• Võõrsõnadest: aaloe , kardavoi, meierei , salvei .
  

PÕHITÜÜP PUU

• Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse
  
• Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö.
  
• Võõrsõnad: -ee
  
• Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea
  
• Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee , fuajee, konferansjee, kupee, livree, mošee, relee , turnee, varietee.
  

VORMISTIKUST:

• Ains part : -d (kuud, sood, truud, turneed)
  
• Ains illat : -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu , töösse e töhe, öösse e öhe.
  
• Mitm part: kuid, kuusid, soid , soosid, truid, truusid, töid, töösid
  

PÕHITÜÜP KOI

• Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse
  
• Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo , prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi)
  
• Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
  
• Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik).
  
• Diftongiga lõppevad võõrsõnad ( asalea , bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei , levkoi, oboe , onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei , kardavoi, meierei, papagoi, patarei , salvei, vaarao)
  
• Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo , eküü, esprii, fopaa, halvaa, kanuu, kanvaa, menüü, metroo , miljöö, partii, raguu, režii, revüü, žürii, tabloo , trikoo) ( intervjuu , kakaduu, kompanii, randevuu)
  
• Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed
  
• Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed
  
• Hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed
  
• Vokaalide nimed
  
• Hääldamisel pika vokaali või diftongiga lõppevad muude keeltetähtede nimed
  
• Suurtähelised lühendid, mis hääldamisel lõpevad pika vokaaliga
  
• Võõrnimed, mis hääldamisel lõpevad pika vokaali või diftongiga
  
• Pika vokaali või diftongiga lõppevad Eesti kohanimed .
  

VORMISTIKUST:

• Ains part: -d aloed, jääd, duod, taid , triod
  
• Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu.
  
• Ains illat: -sse
  
• de-mitmuse tunnus –de
  
• Mitm part: -sid
  
• i- mitmus puudub
  

II KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta :

• 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (genitiivi lõpul võib e olla)
  
• 4- või 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavad konsonandiga
  
• Olenevalt hääldamisest 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend
  
• tar- ja elu-liitelised sõnad
  
• Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z
  

PÕHITÜÜP PESA

• Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse
  
• Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva, jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu , toru, tragi, udu, vaba)
  
• elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu)
  
• 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga
  
• tar-liitelised sõnad
  
• Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad
  

VORMISTIKUST:

• Ains part lõputa
  
• Ainsuse illat: -sse
  
• Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta , mällu, ojja, pallu, rappa, tallu , uttu , võssa.
  
• Illat: koju. Ines : kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu
  
• de-mitmus
  
• Mitm part: -sid
  
• Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri , vabu , vanu.
  
• Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil.
  

Alltüüp NIMI

• Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid , nimedesse
  
• Ains nom lõpul i
  
• Ühetüvelised: hani, lovi , lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi
  
• Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri
  

Alltüüp SEMINAR

• Seminari , seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse
  
• 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks: Apelsin , baobab, bariton , brigadir, elektron , fenomen, grammofon , honorar, kapital , karavan, komissar , koridor, kuberner , leksikon, maraton , mehhanotron, mikrofon, musulman, narkootikum , optimum, palagan , pataljon, pelikan, poistiljon, praktikum , ridikül, tribunal , variser. Dividivi, harakiri, ikebana , tohuvabohu.
  
• tar-liitelised sõnad: hiinatar, jumalatar, kuningatar, lauljatar, näitlejatar, orjatar, poolatar, sõbratar
  
• Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z
  

VORMISTIKUST:

• Ains part lõputa
  
• Ains illat: -sse või lõputa. Följetonisse e följetoni, juubilarisse e juubilari
  
• Mitm part: -sid või lõputa. Atamane e atamanisid, bisnesmene e bisnesmenisid
  

PÕHITÜÜP AKVAARIUM

• Akvaarium, akvaariumi e akvaariumit, akvaariumisse e akvaariumi, akvaariumide e akvaariumite, akvaariume e akvaariumeid e akvaariumisid, akvaariumidesse e akvaariumitesse e akvaariumesse e akvaariumeisse
  
• 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend. (enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium , kaltsium , laboratoorium jne.
  
• io: juunior, leegion, tšempion, skorpion, staadion , pension , seenior jne.
  
• ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian , tüümian.
  
• ie: reekviem
  
• eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum , petrooleum
  
• eo: kameeleon , nukleon, panteon
  
• ea: liineal, ookean
  
• ua: donžuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar
  
• au: karaul
  
• üo: barüon
  

VORMISTIKUST

• ains part: 4-silbiline – lõputa, 3-silbiline – t-lõpuline
  
• ains illat: -sse või lõputa
  
• mitmus: 4-silbiline –de, 3-silbiline –te
  
• mitm part: 4-silbiline – lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt auditooriumeid.
  

III KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta mitte –ne/-s sõnad

• 2-silbilised ja I-vältelised nominatiivis e-lõpulised
  
• 2-silbilised II-vältelised
  
• nna-liitelised
  
• Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised
  

PÕHITÜÜP TUBLI

• Tubli, tublit , tublisse, tublide tublisid, tublidesse
  
• 2-silbilised II-vältelised sõnad, nagu adru, aku, allegro , andante, bande, eldoraado, hidalgo, hoki, härra, inka , jope , jurta, juuli, jänku, kaasa, kellu, kirka, knopka, kobra , konto, lible , läkiläki, marli, peiu, rondo , tõmmu, vanilje , viski, vurle
  
• 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised
  
• nna-liitelised
  
• Paljud nimed
  

VORMISTIKUST

• Ains part: t-lõpuline
  
• Ains illat: -sse
  
• Mitmus: -de, i-mitmus puudub
  
• Mitm part: -sid
  

Alltüüp KÕNE

• Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse
  
• 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame , hüve, ime, jume, kabe, kere , kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe , pale , rahe , sõne, tare, vahe, vale, vile , võre)
  
• Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose , Kostivere, Laekvere , Lõve, Mähe, Pudivere jne)
  
• Kerre, perre, tarre , Pandiverre, Tõraverre, Väägverre
  

Alltüüp LAULJANNA

• Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse
  
• nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna)
  

IV KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta

• 2-silbilised III-vältelised sõnad, v.a vokaalile liitunud ne-, s- liitega sõnad ja seminar- ja akvaarium-tüüpi sõnad.
  
• 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille
  
  • Nom ja gen on samased nt aasta, haige, mingi, neitsi
    
  • 1-silbilise nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt edasiviiv, jääv, keev , kõrb, küps, loeng, pärl
    
  • Nom teise silbi vokaal langeb gen välja, lisandub tüvevokaal nt aadel , ansambel, detsember, number
    
  • Ains nom lõpul olev s langeb gen alates välja nt haldjas , jõukas, liljas, mustjas, takjas, töökas
    
  • Konsonanttüvele on liitunud sufiks –ne, mis gen alates asendub enamasti s-ga nt agraarne, binaarne , õudne, raudne , ühtne. Väikesel osal sõnadel sa-ga nt ehtne, hoogne, lihtne, moodne
    
• 3-silbilised sõnad, mille
  
  • Nom ja gen on samased nt aaria, eskimo , ohutu, hukkunu, segisti, valgusti
    
  • 2-silbilisele nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt album, pidur , pööning, rosin , tudeng, õpik
    
  • 2-silbilisele nom liitub gen alates silp –da, nt hale , hele, jõle, jäme, kade , kole , tihe, äge, nobe
    
  • 2-silbilisele nom liitub gen silp –me nt ase, ese, habe, ige, kube , kübe, tase, sade, pide
    
  • 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas , sipelgas , varrukas
    
• 4- ja enamasilbilised sõnad, mille
  
  • Nom ja gen on samased nt abistaja, distsiplineerimatu, eksimatu, allakirjutanu
    
  • Nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt nakatav, naljatav, vallandatav
    
• Siia kuuluvad ka:
  
  • Järgarvud, mille 2- või 3-silbilise nom lõppkonsonant s asendub gen alates nda-silbiga nt kolmas, seitsmes, kaheksas, üheteistkümnas, sajas, tuhandes
    
  • Mitmesuguste erandlike muutustega üksiksõnad nt kurat, paras, aher, vaher
    

PÕHITÜÜP AASTA

• Aasta, aastat, aastasse , aastate, aastaid, aastatesse e aastaisse
  
• Peaaegu kõik IV käändkonna sõnad nt, aus, eksimatu, haige, kolmas, lihtne, number, ohutu, pime, raudne, sipelgas, töökas, vallandatav, õpik
  

VORMISTIKUST

• Ains par t-lõpuline
  
• Ans illat: -sse
  
• te-mitmus
  
• Mitm part: i-tunnuseline, d-lõpuline
  
• i-mitmus on üldkasutatav
  

Alltüüp NUMBER

• numbri, numbrit, numbrisse, numbrite , numbreid, numbritesse e numbreisse.
  
• 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille ains nom teise silbi vokaal langeb gen alates välja
  
• Nom lõpevad need sõnad konsonandiga
  
• L (aadel, dattel , diisel, eesel , flüügel, höövel, jospel, mantel, naaskel, pintsel, rentaabel )
  
• M (koorem)
  
• N (kaaren, korsten, poogen , räppen, taigen , värten)
  
• R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter , mutter, revolver, suhkur, ungur , vooder)
  
• S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus , tiidus, tähtis, täppis, voodus)
  
• V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev , kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev)
  
• Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e
  
• Aher:ahtra:ahtrat: ahtrasse: ahtrate: ahtraid: ahtratesse e ahtraisse
  
• Vaher: vahrta: vahtrat: vahtrasse: vahtrate: vahtraid: vahtratesse e vahtraisse
  
• Mannen e mander : mandri: mandrit : mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse
  
• Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse
  

Alltüüp RAUDNE:

• Raudse, raudset, raudsesse, raudsete , raudseid, raudsetesse e raudseisse
  
• ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant
  
• Gen alates asendub n-häälik s-iga (absurdne, eilne, ilmne, homonüümne, nasaalne , oraalne, poorne , rööpne, siinne , vaimne, õudne, ürgne)
  

Alltüüp ÕPIK

• Õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse e õpikuisse
  
• 3- ja enamasilbilise genitiiviga sõnad, v.a II kk akvaarium- ja seminar-tüübilised, IV kk habe-tüübilised ja V kk ne-, s- sõnad.
  
• Arendatav, forint, jogurt , kirjutaja, meeletu, ootamatu , räpakas, sajas, sidur , sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema – neil puudub ains nom.
  
• Kolmandat e kolmat, tuhandet e tuhat , parajat e parast
  
• Sõnu kolhoosnik , pealik , politseinik , sovhoosnik ja ümbrik võib käänata nii AVga kui AVta.
  
• Sõnad diipol e dipool, gepard e gepard (rõhuga teisel silbil ), oktav e oktaav ja sümptom e sümptoom on kasutusel kahel kujul juba ains nom. Variandid diipol, gepard, oktaav ja sümptoom käänduvad nagu õpik.
  

PÕHITÜÜP HABE

• Habeme, habet, habemesse, habemete, habemeid, habemetesse e habemeisse.
  
• Astmevahelduseta nom 2-silbilised e-lõpulised sõnad, millele gen liitub silp –me. Erandsõnana kuulub siia ka a-lõpuline süda.
  
• Ase, ebe, ese, häbe, ige, jäde, jäse, kibe, kude, kübe, lade , lise, lõge, made, nide, pide, pude , pune , sade, side, suge, säde, süda, tase, tühe, ude, vare .
  

VORMISTIKUST

• Ains part lõpp –t liitub tüvele, millest on välja langenud silp –me (eset, jäset, ladet, madet, taset)
  
• Sõna süda ains part on südant.
  
• Ains illat –sse
  
• De-mitmuse tunnus on –te
  
• Mitm part on i-tunnuseline d-lõpuline (asemeid, kubemeid, sademeid, udemeid)
  
• I-mitmuse kasutamine on üldine (jäsemeisse, kübemeist, pudemeilt, sademeiks )
  

V KÄÄNDKOND

• Ains nom lõpul on vokaalile liitunud ne- või s- liide , mis gen asendub se-ga. Siia ei kuuluu ne-liitelised sõnad, mille liite ees on konsonant.
  
• Kahetüvelised AV-ta sõnad, mille ains part ja de-mitmus on konsonanttüvelised.
  
• 2-6-silbilised sõnad (öine, vesi, punane, jänes, inimene, kiusatus, tulistamine , ootamatus, olstikuline, paratamatus)
  
• Esmas - ( rebane , sügis), teise- (mürgine, ilves) ja kolmandavältelisi (üldine, aktus ) sõnu.
  
• Enam kui 3-silbilistel sõnadel on mõnel määral kaalu kaasrõhul, mis võib asetseda eelviimasel ( venelane , õpetamine, palavikuline) või tagant kolmandal silbil (reetlikkuse, painajalikkuse, vastastikkuse)
  
• Kaasrõhutunnuse saab enasmasti asendada osutamisegavastavatele tuletusliidetele, mis on selgem ja kõigile keelekasutajaile ühtmoodi tajutav.
  

PÕHITÜÜP SOOLANE

• Soolase , soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e soolaseisse.
  
• 3-silbilised I-vältelised ne- ja s-sõnad ( hiline , hubane, omane, porine, sulane , tihane, tänane, varane, vigane , emis, jalus , kogus, lahus, lojus, osis , panus, venis)
  
• 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad ( karvane , klaasine, mullane, otsene, plekine, takune, tuisune, vastane, viiene, joonis, jäänus, kaelus , keeris, küpsis, liiges, rakis , tõmmis, vammus, ümbris)
  
• 2-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad ( kuune , luine, meene , paene, puine , söene, taine, eos, kaos , käis, püüs, teos, vesi, veos)
  
• Kaasrõhust lugedes 3-silbilsed I-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud lisus-liitelised (alkoholine, hallitusene, oopiumine, palderjanine)
  
• Kaastõhust lugedes 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud matus-liitelised (järjestikune, marmelaadine, parafiinine, pealistikune, reastikune)
  

VORMISTIKUST:

• Ains part konsonanttüveline t-lõpuline (esmast, hubast, karvast, porist)
  
• Ains illast –sse
  
• de-mitmus konsonanttüveline te-tunnuseline ( isaste , karjastesse
  
• Emis, jalas, kodune, mahlane, sügis: õige on emistel, kodustesse, mahlastes, sügistel, vihmasteks
  
• Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline
  
• i-mitmus üldkasutatav (aineseisse, emaseis, essentsiseist, grammiseil, iheseil)
  
• Kälis ja omas erandliku tüve varieerumisega. Omas: omakse: omast: omaksesse: omaste: omakseid: omastesse e omakseisse.
  
• Vennas: vennakse e vennase: vennast: vennaksesse e vennasesse: vennaste: vennakseid e vennaseid: vennastesse e vennakseisse e vennaseisse
  
• Seesinane. Seesinane: sellesinase e sellesinatse: sedasinast: sellessesinasesse e sessesinasesse e sellessesinatsesse e sessesinatsesse: needsinased e needsinatsed: nendesinaste: neidsinaseid e neidsinatseid: nendessesinastesse e neissesinastesse e neissesinatseisse e nendessesinatseisse
  
• Sõnal seesammune käändub ka täiendsõna see
  

Alltüüp VAENE

• Vaese , vaest, vaesesse, vaest, vaeseid, vaestesse e vaeseisse
  
• 2-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (hallipäine, jäine, jääne, kuine, kuune, luune, maine, meene, naerusuine, praene, puine, soine , söene, taine, töine, öine, eos, käis, püüs, seos, teis, veis , veos.
  
• Juus, nõos, ões. Juus:juukse: juust: juuksesse: juuste: juukseid: juustesse e juukseisse
  

Alltüüp VASTASTIKUNE

• Vastastikuse, vastastikust, vastastikusesse, vastastikuste, vastastikuseid, vastastikustesse e vastastikuseisse.
  
• Kaasrõhust lugedes 3-silbilised I- või II-vältelised, välja arvatud lisus- ja matus-liitelised.
  
• Alkoholine, atmosfäärine, hallitusene, järjestikune, kohastikune, korrastikune, ligistikune, läbistikune.
  

PÕHITÜÜP OLULINE

• Olulise, olulist, olulisesse e olulisse, oluliste, olulisi, olulistesse e olulisisse
  
• 4-silbilised ja pikemad ne- ja s-sõnad, mille kaasrõhuline osa on 2-silbiline
  
• Inimene, kallikene, kullakene, pahaendeline, õpilane, õppimine, astanguline, hobusekene, kanadalane
  
• 2-silbilised II-vältelised sõnad naine ja teine, poolteist, teineteist ja üksteise.
  

VORMISTIKUST:

• Ains part konsonanttpveline ja t-lõpuline (ainukest, putukakest, tarretust)
  
• Ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline ( joonestusesse e joonestusse, tõttamisesse e tõttamisse)
  
• de-mitmus on kons.tüveline ja te-tunnusline
  
• Mitm part lõputa (joonelisi, kahjustamisi, lahvandusi)
  
• i-mitmus on normikohane, kui vähe kasutatav
  

PÕHITÜÜP TÖÖLINE

• töölise, töölist, töölisesse e töölisse, tööliste, töölisi e tööliseid, töölistesse e töölisisse e tööliseisse.
  
• 3-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (aastane, arhailine, eelmine , eestlane, endine, hiidlane, kiuline , mõõtmine, teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus)
  
• Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus)
  
• lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus)
  
• matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus , segamatus, teadmatus , võitmatus)
  

VORMISTIKUST

• ains part kons.tüveline t-lõpuline
  
• ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm
  
• de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline
  
• mitm part lõputa ja i-tunnusline d-lõpuline vorm (endisi e endiseid, lõhkisi e lõhkiseid, näilisi e näiliseid)
  
• mitm part on kaks i-mitmuse aluseks sobivat vormi ( hoovusis e hoovuseis, kursusile e kursuseile, peatusis e peatuseis)
  

Alltüüp RAHVALIKKUS

• rahvalikkuse, rahvalikkust, rahvalikusesse e rahvalikusse, rahvalikkuste, rahvalikkusi e rahvalikkuseid, rahvalikkustesse e rahvalikkusisse e rahvalikuseisse
  
• kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad (nende seas pearõhust lugedes 4-silbilised jne arglikkus , asjalikkus, ameerikalikkus, asjaarmastajalikkus)
  
• lisus-liitelised sõnad (heroilisus, jõulisus, kurbloolisus, tõenäolisus)
  
• matus-liitelised sõnad (mõistmatus, laitmatus, sõltumatus, vilumatus)
  
• stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus)
  
• võõrsõnad: katekismus , muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile)
  

VI KÄÄNDKOND

• Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas)
  
• Ühe- ja kahetüvelisus
  

I ALALIIK

• Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad.
  

PÕHITÜÜP SEPP

• Sepa , seppa , sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse.
  
• Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l, n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars , küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk , külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat, vakk , vend,värss, õrn
  
• kond -liitelised sõnad ( aegkond , hammaskond, insenerkond, töötajaskond, võimkond)
  
• Astmevaheldusliku pearõhulise või kaasrõhulise lõpusilbiga võõrsõnad (absolutist, eksistentsialism, entusiasm, etüüd, geograaf, kombinaat , konserv, pantomiim )
  
• Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi , rohi, ruhi, tali ja tõri.
  
• Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu
  

VORMISTIKUST:

• Aind part on lõputa ja tugevas astmes ( agar , krevetti, laastu , noota, optanti, puberteeti, revanši, suitsu, tuppe, urni, vanni, vaimu)
  
• Rehi: rehte e reht, ruhi: ruhte e ruht
  
• Ains illat sse-lõpuline nõrgaastmeline vorm ja lõputa tugevaastmeline vorm (aiasse e aeda , ajasse e aega, jaljesse e jälge, kasesse e kaske, ohusse e ohtu)
  
• Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis
  
• Mitm gen de-tunnuseline tugevas astmes (ahvide, kortsude , losside, hellenistide, intelligentide)
  
• Jalgade e jalge, rindade e rinde, silmade e silme
  
• Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade.
  
• Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid)
  
• Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini)
  
• Jalgadesse e jalusse e jalgu , kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu , silmadesse e silmisse s ilmi
  
• Alg: alu e algu , pelg: pelju e pelgu e pelu
  
• Hau: havi : haugi / haug : haugi: haugi/ havi: havi: havi
  
• Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju
  
• Järg: järi: järgi/ järi: järi: järi
  
• Aed: aia: aeda, aeg: aja : aega, poeg: poja: poega , uig: uju: uigu.
  

Alltüüp KONSERT

• Kontserdi, kontserti, kontserdisse e kontserti, kontserdile, kontserte e kontsertisid, kontseridesse e kontserdesse
  
• Ains nom 2-silbilised nõrgeneva AV-ga võõrsõnad, mille esimene ja teine silp on III-vältelised
  
• Aadress, asfalt, anskop, bemberg , ekspert, eksport , fokstrott, import , kompleks, kompvek, kotlet, kuurort , leistang, leitnant , lenkstang, leopard , lutsern, naakmann, nonsenss, pankrot , piiskop, portfell , protsent, rehnutt, sandek, sandvitšm seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant , tiiskant, transport, umlaut, vestern , vimperg
  

VORMISTIKUST:

• Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi)
  
• Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti)
  
• Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki , konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti )
  
• de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt, seersantideks, teemantideta)
  
• Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid)
  
• i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt, kuurordeks, leistangesse, leitnandel)
  

PÕHITÜÜP RIDA

• Rea, rida, reasse e ritta , ridade, ridu e ridasid, ridadesse
  
• Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad
  
• Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada , rada, sadam sadu, sõda, tõbi
  

VORMISTIKUST:

• Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage , rege, tuge, tõbe, väge)
  
• Ains illat sse-lõpuline või geminatsiooniline vorm (jaosse e jakku , jõesse e jõkke, kojasse e kotta)
  
• de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnuseline (jagude, kudede, lugudele, nugadele, nägudele)
  
• Mitm part enamikul sõnadel sid-lõpuline, osadel ka lõputa vorm (idusid, jõgesid, kudesid , lagesid, regesid; jugasid e juge, lubasid e lube, nugasid e nuge, ridasid e ridu)
  

PÕHITÜÜP JÕUD

• Jõu, jõudu, jõusse e jõudu, jõudude, jõude e jõudusid, jõududesse
  
• Nõrgeneva AV-ga ains nom ja gen 1-silbilised sõnad
  
• Nendes sõnades järgneb esimese silbi pikale vokaalile või diftongile d või g, mis genitiivis kaob ( laug : lau, liug: liu, mood: moe, pood :poe, praad : prae)
  
• Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas.
  

VORMISTIKUST:

• Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu , laadi, loodi, moodi, praadi)
  
• Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu , tõusse e tõugu)
  
• de-mitmus de-tunnuseline ja tugevas astmes (laugude, lõõgadesse, moodides, praadidest, roogadele)
  
• Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode)
  
• i-mitmus puudub
  

PÕHITÜÜP SÕBER

• sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse
  
• nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad
  
• sõnad, mille lõpul on l, r või v. Alates gen langeb teise silbi vokaal välja ja lisandub tüvevokaal ( ader , kabel, koger , kõder, mäger, nõder, oder , puder , põder, teder , vagel)
  
• sõnad, mille nom lõpul on i, mis gen alates asendub ja-, je- ja ju-ga ( padi : padja, puri : purje , vali: valju)
  

VORMISTIKUST:

• Ains part tugevas astmes ja lõputa ( atra , kapla, ketre, kirpa, kopru, korke)
  
• Illat sse-lõpuline või part tugevaastmeline tüvi (kublasse e kupla , kõdrasse e kõtra, mägrasse e mäkra)
  
• Ains ines tugevaastmelist vormi kasutatakse paralleelselt süsteemipärase nõrgaastmelisega mõnedest sõnadest seisundiadverbi tähenduses: kibras e kipras, kublas e kuplas, köbrus e köprus
  
• de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnusega (nõtrade, otrades, putrudele, põtradele)
  
• Mitm part lõputa või sid-lõpuline (mäkri e mäkrasid, putre e putrusid, vaklu e vaklasid)
  
• i-mitmus on võimalik, kuid vähe kasutusel (adrusse, kogris, kõdrust, nõdrule)
  

Alltüüp PADI

• padja, patja , padjasse e patja, patjade, patju e patjasid, patjadesse e padjusse
  
• nõrgeneva vältevaheldusega ains nom I-vältelised i-ga lõppevad, gen II-vältelised ja-, je- või ju-ga lõppevad sõnad
  
• ahi, hudi, kali , kiri, kosjad, lubi , veli , osi, puri, rübi, tühi, vali, väli
  

VORMISTIKUST:

• puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse
  
• purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes
  
• sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse
  
• i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes
  

PÕHITÜÜP LUGEMIK

• lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse.
  
• Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik -, vik-) liitega sõnad ( alevik , elanik, helistik , juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik , sigadik, tühimik
  
• 3-6 silbilised sõnad
  
• Võõrsõnad bolševik, menševik, trudovik
  

VORMISTIKUST:

• Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku)
  
• Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e meelehaliutuslikusse, valgustajalikku e valgustajalikusse)
  
• Mitm gen nõrgaastmeline i-mitmuslik või de-tunnuseline tugevaastmeline vorm (andmestike e andmestikkude, armulike e armulikkude, kohustuslike e kohustuslikkude)
  
• Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke)
  
• i-mitmus on üldkasutatav (alevikesse, habemikele, nimestikeks, seaduslikega)
  

Alltüüp OHTLIK

• ohtliku, ohtlikku, ohtlikusse eohtlikku, ohtlike e ohtlikkude, ohtlikke, ohtlikesse e ohtlukkudesse
  
• gen 3-silbilised AV ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad ( aednik , astmik, atavistlik, ekslik, formalistlik, hapnik, jänrdik, kõrtsmik, lipnik, mõistlik, nõudlik, pelglik, politseinik, roostik, säästlik, taldmik, usklik , virtuooslik, üürnik.
  

VORMISTIKUST:

• ains part tugevas astmes ja lõputa (arstlikku, kunstlikku, luistikku, nõunikku)
  
• illat nõrgaastmeline sse või lõputa (arglikusse e arglikku, jändrikusse e jändrikku)
  
• mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude)
  
• mitm part lõputa (leplikke, veidrikke)
  
• i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa)
  
• kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta
  

II ALALIIK

• nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad
  

PÕHITÜÜP KEEL

• Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse
  
• e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r ( hiir , hoo, huul , hääl, joon, juur , kaar, kiir, koor, meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen , sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor , äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem.
  

VORMISTIKUST:

• ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes ( hiirt , juurt, meelt , peent, soont, veert)
  
• ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e poolde, suuresse e suurde)
  
• de-mitmus nõrgaastmelisest kons.tüvelisest te-tunnusega (huultesse, kiirtesse, nooltesse, saartele, säärtel)
  
• mitm part lõputa (kiiri, hääli, seeni, tuuli, voori)
  
• i-mitmus on normikohane (huulil, nooril, peenilt, saarile, seenilt, suuris)
  
• leem: leeme: leent: leemesse e leende: leente: leemi: leentesse e leemisse
  

PÕHITÜÜP UUS

• uue, uut, uuesse e uude, uute, uusi, uutesse e uusisse
  
• sõnad, milles pikale vokaalainesele järgneb laadivahelduslik s, välja arvatud sõna paas. ( hiis , kuus, köis, niis, põis, reis, täis, viis, voos, õis)
  
• rs: rr vaheldusega sõnad, nagu vars
  
• s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs
  

VORMISTIKUST:

• ains part on tugevaastmeline kons.tüveline t-lõpuline, lõpp on kokkusulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega ( hiit , köit, reit, täit, õit)
  
• ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline ja tugevaastmeline vokaaltüvi (kuuesse e kuude, köiesse e köide, niiesse e niide, õiesse e õide)
  
• de-mitmuse vormides , mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiite, köite, niite , täite)
  
• mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi)
  
• i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel.
  
• Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi
  

Alltüüp VARS

• Varre, vart, varresse e varde, varte , varsi, vartesse e varsisse
  
• Rs: rr ( hirs , kirs, kõrs, pars , tõrs, õrs)
  

Alltüüp KÜÜS

• Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse.
  
• Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga
  
• Kaas, laas, lääs, õõs.
  

PÕHITÜÜP KÄSI

• Käe, kätt, käesse e kätte, käte, käsi, kätesse e käsisse
  
• Ains nom si-ga lõppevad laadivaheldusliku s-iga sõnad (esi, kesi, lüsi, mesi , susi , süsi, tõsi, vesi)
  

VORMISTIKUST:

• Ains part lõpp t liitub tugevaastmelisele t-ga lõppevale kons.tüvele (ett, kett, sutt, tõtt, vett)
  
• Ains illat nõrgaastmelise sse-lõpuga ja geminatsiooniline (meesse e mette, tõesse e tõtte, veesse e vette, soesse e sutte)
  
• de-mitmus, mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja pannakse kirja ühe tähega: ete, ketesse, lütes, metest, sutele, sütel, tõtelt, veteni.
  
• Mitm part lõputa, homonüümne ains nomi-ga: lüsi, mesi, susi, süsi, vesi
  
• i-mitmus on normikohane, tugevaastmelisest tüvest, kasutusel ainult üksikutest sõnadest eritähenduses käsile käsil
  
• mees: mehe: meest: mehesse: meeste: mehi: meestesse e mehisse
  
• laps: lapse: last: lapsesse: laste: lapsi: lastesse e lapsisse
  
• uks: ukse: ust: uksesse: uste: uksi : ustesse e uksisse
  

VII KÄÄNDKOND

• Tugevneva AV-ga sõnad, s.o sõnad, mille nom ja part on nõrgas, gen tugevas astmes
  

PÕHITÜÜP HAMMAS

• Hamba, hammast , hambasse, hammaste, hambaid, hammastesse e hambaisse
  
• Ains nom lõpul s, mis gen kaob (ablas, ahas , ehmes, habras , haljas, harras, hernes, juudas , kallas, koobas, kubjas, lammas, lõugas, meelas , mätas, narmas , oinas, puhas, ratas, reibas, sammas, teivas , tüügas, urgas , varas, vilgas , üllas
  

VORMISTIKUST:

• Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast)
  
• Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (helbesse, kaukasse, laekasse, narmasse, puhtasse, toikasse, vardasse)
  
• Taevasse e taeva, pahmasse e pahma
  
• de-mitmus moodustatakse te-tunnusega nõrgaastmelisest kons-tüvest (ehmeste, kallastesse, kinnastes, lammastest, mülgastele, rõngastel, sammastelt, töngasteks, valdasteni)
  
• Kaunsite e kaunite , kallistesse e kallitesse, kaunistes e kaunites, kallistel e kallitel
  
• Mitm part i-tunnuseline ja de-lõpuline, vokaaltüveline (aplaid, hülgeid, kapsaid, räästaid, sõtkaid)
  
• I-mitmus on üldiselt kasutusel (elteis, haprais, helbeist, kupjaist, künkaile, lõukail, põõsailt, riukaiks)
  
• Kohus: kohtu: kohut: kohtusse: kohtute: kohtuid: kohtutesse e kohtuisse
  
• Sõnas põrsas võib välte kandja olla r või s
  
• Hambu, hambus, hambust
  
• Rõivas: rõivisse, rõivis, rõivist, rõivile, rõivil
  

PÕHITÜÜP HOOLAS

• Hoolsa, hoolsat e hoolast, hoolsasse, hoolsate, hoolsaid, hoolsatesse e hoolsaisse
  
• Ains nom lõpus on s, gen lõpul sa, ühel juhul se (nom teise silbi vokaal langeb välja, lisandub tüvevokaal, s ei kao kunagi nagu hammas-tüübis)
  
• Ainus, armas, ergas, hõlbus, ihnus , kärbes, sünnis, tõrges, valvas, voolas, võimas, õilis, õõnes, ärgas
  

VORMISTIKUST:

• Ains part on t-lõpulised paralleelvormid, millest üks moodustatakse tugevaastmelisest vokaaltüvest, teine nõrgaastmelisest konsonanttüvest (ainsat e ainust, hõlpsat e hõlbust, sündsat e sünnist, voolsat e voolast, õndsat e õnnist)
  
• Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (armsasse, ihnesse, tõrksasse, võimsasse, õõnsasse)
  
• Mitm gen ja de-mitmus moodustatakse te-tunnusega tugevaastmelisest vokaaltüvest (erksate, tõrksatesse, valvsates, võimsatest, õilsatele, õndsatel, õõnsatelt, ärksateks)
  
• Mitm par i-tunnuseline ja d-lõpuline (ainsaid, ihnsaid, valvsaid, ärksaid)
  
• i-mitmus üldkasutatav (armsaisse, hõlpsais sündsaist, tõrksaile, voolsail, õilsail, õõnsaiks)
  
• Kärbes: kärbse: kärbest: kärbsesse: kärbsete: kärbseid: kärbestesse e kärbseisse
  
• Kolmainsus: kolmainsa e kolmainu: kolmainsat e kolmainust: kolmainsasse e kolmainusse
  

PÕHITÜÜP MÕTE

• Mõtte, mõtet, mõttesse, mõtete, mõtteid, mõtetesse e mõtteisse
  
• Ains nom e-ga lõppevad sõnad, millele gen ei lisanud silpi me (aade, ehe, hõige kate, komme , lähe, muie, nuukse, olme, paine, purre, pööre, riie , roie , saade, tõlge, uure, võie, õpe, üte)
  
• Mõned nu-liitelised sõnad (ellujäänu, läinu, poonu, surmasaanu)
  
• Sõna lõuna
  

VORMISTIKUST

• Ains part moodustatakse t-lõpu lisamisega nõrgaastmelisele tüvele (aabet, annet , ehet, luidet , kilget, loodet, murret, köidet, oodet, riket)
  
• Ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (ikkesse, köitesse, lõkkesse, mõistesse, raidesse, süütesse, tekkesse)
  
• Küttesse e kütte, kütkesse e kütke, lappesse e lappe, palgesse e palge
  
• de-mitmus moodustatakse tunnusega –te nõrgaastmelisest tüvest (kärbetesse, loodetes, märgetest, raietelt)
  
• Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, tugevaastmeline (karjeid, lõikeid, muuteid, petteid)
  
• i-mitmus üldkasutatav (hindeis, lähteist, nähteile, tõmbeilt)
  
• pale: palge:palet / pale:pale:palet
  
• kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte , puhe: puhke , puhe:puhet
  

PÕHITÜÜP LIIGE

• liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse
  
• ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole , pritse, seeme , säile, vööde)
  
• sõnad mitu, mitu- setu , setu ja võti
  

VORMISTIKUST:

• ains part lõpp t liitub nõrgaastmelisele tüvele, millest puudub genitiivis lisandunud me või ne ( juhet , keset, kümmet, mitut, mähet, rannet , solget, tõuset, õilet)
  
• ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (jäätmesse, koolmesse, meetmesse, rekmesse)
  
• de-mitmus moodustatakse tugevaastmelisets tüvest te-tunnuse abil (andmete, keermetesse, lahkmetest)
  
• mitm part i-tunnuseiline d-lõpuline (hitsmeid, meetmeid, randmeid, ripsmeid, sõelmeid)
  
• i-mitmus on üldkasutatav (andmeisse, jäätmeis, kümneist, riismeil, võtmeiks)
  
• palju paronüüme vt lk 114
  

PÕHITÜÜP TÜTAR

• tütre, tütart, tütresse, tütarde, tütreid, tütardesse e tütreisse
  
• ains nom lõpul on l, n või r (aken, kannel, kupal, matar, pundar, tatar, vistar)
  

VORMISTIKUST:

• ains part t-lõpuline, nõrgaastmeline, kons.tüveline (astelt, katelt, kupart, pakalt, pöialt, tungalt, vemmalt)
  
• koonalt, küünalt, pannalt, pasteltm peenart, sõkalt, sõstart, süstalt, västart, õnnart (nõrgaastmeline kons.tüveline vorm!!!)
  
• ains illat sse-lõpuline ja tugevas astmes (kaenlasse, kindrasse, küünlasse, pastlasse, samblasse)
  
• de-mitmus moodustatakse de-tunnusega nõrgaastmelisest kons.tüvest ( akende , kukaldes, küünaldele, pipardele, sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena)
  
• kannelde, kateldesse, kinnerdes, koonaldest, kämmaldele, pannaldele, pasteldeltm peenardeks, pöialdeni, sammaldena, sõstardeta, süstaldega, tungaldesse, västardel (nõrgaastmeline ja konsonanttüveline!!!)
  
• mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, vokaaltüveline (kakraid, koonlaid, küünraid, peenraid, sõstraid, vemblaid, ätlaid)
  
• i-mitmus üldkasutatav (kandleisse, kuplais, matraist, puntraile, tatrail, vistrailt)
  
• õlu: õlle: õlut: õllesse: õllede: õllesid: õlledesse
  

I PÖÖRDKOND

• ühesilbilise tüvega verbid , mille ma-infinitiivi tunnuse ees on pikk vokaal või diftong
  
• siia ei kuulu laama, muuma, määma
  

PÕHITÜÜP VÕIMA

• võima-võida-võin-võisin-võinud-võidakse-võidud
  
• kõik I pöördkonna verbid jooma, jääma, kaema, keema , käima, leema, looma, lööma, müüma, naima , näima, pooma, saama, sööma, tooma , treima , täima, viima ja võima
  
• morfoloogiat esindavad verbid võima, treima, saama, käima, tooma
  

tooma-tuua-toon-tõin- toonud -tuuakse-toodud

jooma, looma, lööma, sööma

saama-saada-saan-sain-saanud-saadakse-saadud

jääma

käima-käia-käin-käisin-käinud-käiakse-käidud

müüma, pooma, viima

keema-keeda-keen-keesin-keenud-keedakse-keedud

leema, naima, näima, võima

treima-treida-trein-treisin-treinud-treitakse-treitiud

kaema, täima
II PÖÖRDKOND

• astmevahelduseta kahe- ja enamasilbilise tüvega verbid
  
• kolm põhitüüpi: elama, tulema , tegelema
  

PÕHITÜÜP ELAMA

• elama-elada- elan -elasin-elanud-elatakse-elatud
  
• AV-ta kahe ja enamasilbilise tüvega verbid. Välja arvatud olema, tulema, panema , surema, pesema , kusema ja minema ning häälikuühendiga –ele- lõppevad ma-infinitiivi tüvege verbid.
  
• Aduma , ajuma, anuma, asima, avama, evima, hangema, hajuma, halama, harima, helama, hundima, ihuma, imama, imema, jagama, jaguma, jamama, jorama, jubima, järama, kahima, kajama, kasima, kebima, kerima, kiduma, kihama, kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne
  

• Ajama : aetakse, aeti, aetud, aetakse
  

• Julgema : julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud
  

Alltüüp SIBLIMA

• Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud
  
• 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid
  
• Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama
  

Alltüüp MUUTUMA

• Muutuma-muutuda- muutun -muutusin-muutunud-muututakse-muututud
  
• 2-silbilise III-vältelise astmevahelduseta tüvega verbid (aelema, aetama, ahtruma, ahtuma, alluma , anduma, armuma, auruma, austama, eeldama,eelnema, ehmuma, kehtima, eitama, eostama, haihtuma)
  
• eeru -liitelised võõrsõnad (abstraheeruma, deformeeruma, degenereeruma, eksmatrikuleeruma)
  
• Filtruma , hüdrolüüsuma, konservuma, kristalluma, magneetuma, paralüüsuma jt.
  

Alltüüp KIRJUTAMA

• Kirjutama-kirjutada- kirjutan -kirjutasin-kirjutanud- kirjutatakse -kirjutatud
  
• 3-silbilise tüvega verbid (abistama, aeglustama, aerutama, aevastama, harvenema, harvendama, tugevdama)
  
• Võõrtüvelised verbid, mis on pearõhust lugedes 3-silbilised (intensiivistama, intriigitsema, liberaalitsema)
  

Alltüüp ESITLEMA

• Esitlema-esitleda-esitlen-esitlesin-esitlenud-esitletakse-esitletud
  
• 3-silbilised I- ja II-vältelised ning 2-silbilised III-vältelised AV-ta verbid, mille tüvi lõpeb konsonandile liitunud le- sufiksiga , moodustades liitsufiksid –tle-, -stle-, -skle-
  
• Ahvatlema , arutlema, avatlema, hirnatlema, hüpitlema, kaalutlema, kõnetlema, küsitlema, mõtisklema jne
  
• 2-silbilise tüvega verbid lotlema ja taotlema
  

Alltüüp NÄITLIKUSTAMA

• Näitlikustama-näitlikustada-näitlikustan-näitlikustasin-näitlikustanud-näitlikustatakse-näitlikustatud
  
• Peamiselt 4-silbilise tüvega verbid (esemestuma, isikustama, jumalustama, jõuestustama, muumiastuma)
  
• 5-silbilise tüvega verbid igavikustama, kogukonnastama, partisanitsema
  

PÕHITÜÜP TEGELEMA

• Tegelema-tegeleda e tegelda- tegelen -tegelesin- tegelenud e tegelnud-tegeletakse e tegeldakse-tegeletud e tegeldud
  
• 3-silbilised I-II-vältelise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend –ele-(amelema, ebelema, jagelema, kibelema, kihelema, kogelema, künelema, logelema, muhelema , nihelema, nägelema)
  

PÕHITÜÜP TULEMA

• Tulema-tulla-tulen-tulin-tulnud-tullakse-tuldud
  
• Olema, panema, surema
  
• 3-silbilised III-vältelise ning 4-silbilise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühed –ele-
  
• Minema-minna-lähen-läksin-läinud-minnakse-mindud
  
• Pesema-pesta- pesen -pesin-pesnud-pestakse-pestud (kusema pöördub sama moodi)
  

Alltüüp KÄSITELEMA

• Käsitelema-käsitella-käsitelen-käsitelin-käsitelnud-käsitellakse-käsiteldud
  
• Ahvatelema, arutelema, esitelema, imetelema, imestelema jne
  
• 4-silbilise tüvega
  
• 3-silbise tüvega verbid loetelema ja taotelema
  

III PÖÖRDKOND
I ALALIIK
PÕHITÜÜP ÕPPIMA

• Õppima-õppida-õpin-õppisin-õppinud-õpitakse-õpitud
  
• Ühetüvelised nõrgeneva tüvega verbid
  

Alltüüp RÄÄKIMA

• Rääkima-rääkida-räägin-rääkisin-rääkinud-räägitakse-räägitud
  
• Vältevahelduslikud nõrgeneva tüvega ühetüvelised verbid
  
• Lühike vokaal + kk:k, pp: p, tt: t (hakkima, kippuma, klappima, kloppima, kukkuma , lakkima, pakkima , rikkuma, uppuma ). Võõrsõnalised verbid : boikottima, brikettima, dokkima, etikettima, fassettima, frittima , galoppima, makettima, parkettima, pikettima, rikošettima, tablettima
  
• Pikk vokaal, diftong või heliline kons + k: g, p: b, t: d (hankima, haukuma, helkima, hulkuma, ilkuma)
  
• Vältevahelduslikkus kirjas ei avalud (ahmima, jonnima, kaaluma , kaanima, karjuma , küpsema, õitsema)
  
• Ss: s (farssima, marssima, purssima, pärssima, valssima)
  
• Ff: f, šš: š ( bluffima , giljoššima, kloššima, retuššima, tuššima)
  

Alltüüp LUGEMA

• Lugema-lugeda-loen- lugesin -lugenud-loetakse-loetud
  
• Ühetüvelised nõrgeneva tüvega laadivahelduslikud verbid
  
• d või g kaob (kaduma, kudema, kuduma , laduma, pidama , pugema, põdema, siduma, vedama)
  
• g kaob l-i ja r-i järelt (nülgida: nülib, pürgida: pürib, sulgida: sulib)
  
• k või t kaob konsonantühenditest hk, sk, ht (lõhkuma: lõhkuda: lõhun, jahtima, ihkuma, lihtima, mahtima)
  
• klusiil assimileerub (kõndima: kõndida: kõnnin, ambuma, lembima, meldima, pilduma, sundima, sündima)
  
• pidama (pidasin, pidasid , pidas, pidasime pidasite, pidasid) – hoidma, arvama
  
• pidama (pidin, pidid, pidi, pidime, pidite, pidid) – kohustatud olema
  
• uskuma: usutakse e ustakse, usuti e usti, usutaks e ustaks, usutagu e ustagu, usutavat e ustavat, usutud e ustud
  
• kiskukma: kistud, kistakse, kisti, kistaks, kistagu, kistavat
  
• käskima: kästud, kästakse, kästi, kästaks, kästagu, kästavat
  
• pidama: peetakse, peeti, peetud
  
• pügama: pöetakse, pöetavat, pöeti
  
• vedama: veetud, veeti, veetaks
  
• tegema-teha-teen-tegin-teinud-tehakse-tehtud
  
• nägema-nähä-näen-nägin-näinud-nähakse-nähtud
  

II ALALIIK
PÕHITÜÜP SAATMA

• saatma-saata-saadan- saatsin -saatnud- saadetakse -saadetud
  
• nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on t või p (heitma, jootma, kartma , keetma, kiitma, koitma, kurtma, köitma, laitma, liitma, loitma, lootma, luutma, läitma, muutma , mõõtma, naitma, niitma)
  
• lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma, jätma, katma , kütma, lõpma, matma , nutma, petma, tapma, utma, võtma)
  
• konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma , kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma, ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma)
  
• ht:h ahtma, tahtma , uhtma
  
• jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat.
  

PÕHITÜÜP MURDMA

• murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud
  
• nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma, tundma, hoidma, hüüdma, jõudma, leidma, needma, nõudma, püüdma, sõudma, võidma, seadma, teadma)
  
• needma: nean, nead, neab, neame, neate, neavad, neetakse, neeti, neetud, neetavat
  

PÕHITÜÜP SEISMA

• seisma-seista-seisna-seisin-seisnud-seistakse-seistud
  
• nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on s või sk ( jooksma , kaitsma, lüpsma, maitsma, maksma, naasma, peksma , seisma, tõusma, laskma, mõskma, puskma)
  

PÕHITÜÜP LAULMA

• laulma- laulda -laulan-laulsin-laulnud-lauldakse-lauldud
  
• koolma, kuulma, laulma, möönma, naerma , siirma, veenma
  
• l, n, r ma-infinitiivi tüve lõpul, vältevahelduslikud
  

IV PÖÖRDKOND
PÕHITÜÜP HAKKAMA

• hakkama-hakata-hakkan-hakkasin-hakanud-hakatakse-hakatud
  
• tugevneva tüvega a-tüvelised verbid
  

Alltüüp AITAMA

• aitama-aidata-aitan-aitasin-aidanud-aidatakse-aidatud
  
• vältevahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid.
  
• Pikk vokaal või heliline kons. + k:g, p:b, t:d (haukama, huikama, hõikama, hüplema, kõplama, palkama)
  
• Lühike vokaal + ülipikk geminaatklusiil: pikk geminaatklusiil (hukkama, hüppama, kappama, lükkama)
  
• II ja III-välte kirjapanekus ei ole ortograafilisi erinevusi (ampsama, arvama, eirama, kaevama, jätkama)
  

Alltüüp LENDAMA

• Lendama- lennata -lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud
  
• Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid
  
• k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama)
  
• b või d assimileerub (embama, hindama , kondama, lendama, pindama, ründama, valdama )
  
• d või g langeb välja ( algama , hiilgama, huilgama , kargama, kiirgama , lõugama, muigama)
  
• b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama)
  
• g:j (hülgama, märgama, pelgama, pärgama, sülgama)
  

PÕHITÜÜP ÕMBLEMA

• õmblema-õmmelda-õmblen-õmblesin-õmmelnud-õmmeldakse-õmmeldud
  
• tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend –le
  

alltüüp VESTLEMA

• vestlema-vestelda-vestlen-vestlesin-vestelnud-vesteldakse-vesteldud
  
• vältevahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend –le
  
• etlema , hüplema, jutlema, kaklema, mõtlema, siplema, suplema jne
  
• ekslema , hooglema, keerlema, kepslema, kiimlema, käänlema jne
  
• hooplema, kiitlema, looklema, seiklema, tõuklema, töötlema, uitlema
  

alltüüp VAIDLEMA

• vaidlema- vaielda -vaidlen-vaidlesin-vaielnud-vaieldakse-vaieldud
  
• laadivahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend –le.
  
• k või t kaob konsonantühenditest hk, ht, sk (kathtlema, kõhklema, kohtlema, laisklema, loosklema, nuusklema, vehklema, teesklema)
  
• g või d langeb välja (arglema, juurdlema, karglema, liuglema, piidlema, taidlema)
  
• g: j aeglema: ajelda
  
• b:v kaeblema, tiiblema
  
• nd, rd, mb – klusiil assimileerub (kümblema, lendlema, võrdlema, tundlema)
  
• mõtelda e mõelda, ütleda e öelda
  

14