Ladina keel käänded (0)

Ladina keel
Kreeka laensõnade hääldamine:
1.
Y ► Ü cycnus ‚luik’;
2.
CH ► HH charta ‚kaart, paber’; cochlea ’ tigu ’
3.
SCH ► SH  schema  ‚skeem’,  schola  ‚kool’;
4.
PH ► F  phalanx  ‚sõrmelüli, varbalüli’;
5.
TH ► T  thorax  ‚ rindkere ’;
6.
RH ► R rhinitis ‚ nohu ’, r(h)aphe ‚õmblus’;
7.
X ► KS xerosis ‚ kuivus ’;
8.
Z ► DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest 
keeltest saadud laensõnades)  influenza  ‚gripp’ 
9.
J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse 
meditsi niterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus.
10. TI vokaali ees ► TSI: operatio ‚operatsioon’.
Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, 
kus ti hääldatakse, nagu  kirjutatakse : aetiologia, mixtio, ostium.
Hääldamine
1.
Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse
2.
Pikad  vokaalid  kirjutatakse ühekordselt (ā)
3.
AE ► Ä: aeger ‚haige’, diaeta ‚ dieet ’; paediater
4.
OE ► Ö:  oesophagus  ‚söögitoru’, poena ‚karistus’;
5.
C ► TS i, e, y, ae, oe ees: cel ula ‚ rakk ’, cycnus ‚luik’;
6.
C ► K  a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: 
caput  ‚pea’,  corpus  ‚keha’,  oculus  ‚silm’, lac ‚pi m’;
7.
NGU ► NGV (kui järgneb  vokaal ):  lingua  ‚keel’, 
unguentum ‚salv’, sanguis ‚ veri ’;
8.
QU ► KV:  aqua  ‚vesi’,  equus  ‚hobune’, aquila ‚kotkas’;
9.
SUE, SUA ►SVE, SVA: suavis ‚meeldiv’;
Rõhk:
1.
Rõhk ei ole kunagi vi masel  silbil
2.
Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil
3.
Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt 
eelvi masel silbil – natúra, medicína
4.
Kui eelvi mane silp on lühike, siis on rõhk tagant 
kolmandal silbil – médicus
5.
Rõhk on eelvi masel silbil sõnades  medic ína, 
meningítis, myóma, longitúdo, fractúra, vertebrális, 
vulgáris, venósus, venósa, venósum, meátus jt.
6.
Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, 
língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt.
Nimisõnadel on kolm sugu:
1. meessugu –  genus  masculinum (m)
nt sõnad, mil e lõpus –us (musculus ‚lihas’, gal us ‚kukk’) 
või –er (cancer ‚vähk’);
2.  naissugu  – genus femininum (f)
naissoole vi tab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gal ina ‚ kana ’ 
etc);
3. kesksugu – genus  neutrum  (n)
sõnalõpp –um (erratum ‚viga’)
NB! kreeka  kesksoost  laensõnade lõpp –on
Kasutusel paral eelselt mõlemad lõpud:
sceleton = sceletum ‚ skelett ’,
cranion = cranium ‘kolju’,
bakterion = bacterium ’ bakter ’.
Loengutes kasutatavad terminid:
• (NIMI)SÕNA ALGVORM
• SÕNA TÜVI
• KÄÄNDELÕPP
• KÄÄNDKOND
• KÄÄNDTÜÜP
• KÄÄNE
nimisõna
Tunica , ae f 
omadussõna
Mucosus, (mucos)a, 
(mucos)um
Tunica mucosa ‘ limaskest ’
nimisõna
Morbus , i m 
omadussõna
Sacer, sacra, sacrum
Morbus sacer ‘püha haigus’
nimisõna
Atrium , ii n 
omadussõna
Dexter , dextra, 
dextrum
Atrium dextrum ‘parem südamekoda’
Käänded:
1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV
vastab küsimusele KES? MIS?
2)  GENITIIV  (Gen.) ehk  OMASTAV  
KELLE? MILLE?
3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV 
KELLELE? MILLELE?
4)  AKKUSATIIV  (Acc.) ehk  OSASTAV  
KEDA? MIDA?
5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV 
KELLEGA? MILLEGA?
6) VOKATIIV (Voc.) – ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse  otseses  
kõnes, reeglina sarnane nominati viga.
Nimisõna põhivorm
on  ainsuse  nominatiiv,  genitiiv,  sugu. 
Genitiivi  tüvi,  millest  teised  käänded 
moodustatakse,  erineb  sageli  tunduvalt 
nominatiivi   vormist ;  sõnastikes  antakse 
genitiivist  ainult  lõpp  koos  muutunud 
tüveosaga.  Praktiliselt  saab  käändkondi 
üksteisest  eristada  ainsuse  genitiivi  lõpu 
järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis.
Käändkond
Gen.  Sing .
Gen. Pl.
Gen. Pl.
I
-ae
-a-rum
a-tüvelised
II
-i
-o-rum
o-tüvelised
III
-is
-um,
konsonant - ja      
 -i-um
i-tüvelised
IV
-us
-u-um
u-tüvelised
V
-ei
-e-rum
e-tüvelised
Käändsõnad
• LK,  nagu  saksa,  kreeka  ja  vene  keeles,  on  kolm 
grammatilist 
sugu. 
Soolise 
kuuluvuse 
määrab 
nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus.
• Grammatilisi arve on LK kaks. 
• Meditsiiniterminoloogias  tarvitatakse  käänetest  põhiliselt 
Nom., Gen.
• Omadussõna  põhivormideks  on  tema  kõikide  sugude 
ainsuse  nominati vi  vormid.  Omadussõnad  esitatakse 
sõnastikus   meessoo   vormis  ja  lisatakse  teiste  sugude 
lõpud.
• Vastavalt  tüve  lõpphäälikule  jagunevad  ladina  nimisõnad 
ja  omadussõnad  vi de  käändkonda.  Nimisõnu  esineb 
kõigis  vi es,  omadussõnu  ainult  esimeses,  teises  ja 
kolmandas deklinatsioonis.
Omadussõna ühildumine nimisõnaga
• Omadussõna ühildub nimisõnaga  soos , arvus ja 
käändes,  s.t.  adjekti vi  vorm  valitakse  vastavalt 
nimisõna  soole  ja  vormile.  Omadussõnaline 
täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette 
asetatakse ta vaid rõhutamise korral:
• tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis, 
atrium  dextrum,   bolus   alba,  sanguis  venosus, 
hepatitis  infectiosa,  lagoena  viridis,  morbus 
sacer,  dentista  bonus,  infectio  contacta,  corpus 
vitreum,  os  temporale,  manus   sinistra ,  dies 
natalis.
Sugu
I
II
III
IV
V
Nom.
Gen.
Sugu
-a
-ae
f
f
m, n  m, f,  m, n 
f
n 
-um
-i
n
-on
-i
n
-en
-inis
n
-u
-us
n
-us
-i
m
-us
-us
m
-us
-ris 
n
-us
-dis        
f
   
1. käändkond
Esimesse  deklinatsiooni  kuuluvad  -a-lõpulised   naissoost  
nimisõnad, mil e ainsuse geniti vi lõpp on –ae.
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Tibia
Tibiae
Kes? Mis?
sääreluu
sääreluud
Gen. 
Tibiae
Tibi arum
Kel e? Mil e?
sääreluu
sääreluude
2. käändkond
Si a kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad …
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Nasus
Nasi
Kes? Mis?
nina
Gen. 
Nasi
Nasorum
Kel e? Mil e?
Kääne
Ainsus
Mitmus
2. käändkond
Nom. 
Radius
Radii 
Kes? Mis?
kodarluu
Cancer
Cancri
vähk
Gen. 
Radii
Radiorum
Kel e? Mil e?
Cancri 
Cancrorum
… ning -um- ja -on-lõpulised kesksoost sõnad
 NB! Kesksoost sõnade mitmuse lõpp on 
alati –a
Kääne
Ainsus
Mitmus
2. käändkond
Nom. 
Collum
Col a 
Kes? Mis?
kael
Gen. 
Colli
Collorum
Kel e? Mil e?
2. käändkonna sooerandid
alvus, i f. ‘kõht’
virus , i, n ‘mürk’
1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad
a) 1. käändkonda kuuluvad ka -e-lõpulised 
naissoost ja -es-lõpulised meessoost kreeka 
laensõnad. Nende puhul tarvitatakse 
kreekapäraseid käändelõppe ja nad käänduvad 
järgmiselt:
bensoe , es f ‘bensoe’  diabetes , ae m ‘suhkrutõbi’
Nom. Bensoe  diabetes
Gen. Benzoes diabetae
Mitmuse vormid langevad neil ühte  tavaliste  
1.käändkonna lõppudega.
      1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad
b) 2. käändkonna järgi käänduvad ka -on-lõpulised 
kesksoost kreeka laensõnad.
Sceleton, i n    Ganglion , i  n ‘närvisõlm’
Nom. Sing. Sceleton, Ganglion Pl. Sceleta,Ganglia
Gen. Sing. Sceleti, Ganglii    Pl. Sceletorum, Gangliorum
          1. ja 2. käändkonna omadussõnad
Si a kuuluvad:
1) -us, -a, -um-lõpulised omadussõnad:
albus , alba, album valge
medius , media,  medium  keskne
2) -er, -a, -um-lõpulised omadussõnad:
ruber , rubra, rubrum punane
Iga soo jaoks on oma lõpp. Omadussõna 
põhivormideks on kõigi sugude nom.sing. vormid; 
välja kirjutatakse meessoovorm ja lisatakse teiste 
sugude lõpud, vajaduse korral koos muutunud 
täveosaga:  longus , a, um; medius, a, um; liber, a, 
um;  niger , nigra, nigrum.
1. ja 2. käändkonna omadussõnad käänduvad 
nagu vastavate lõppudega nimisõnad.
Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, käändes ja arvus, s.t. 
omadussõna  vorm  valitakse  vastavalt  nimisõna  soole  ja 
vormile (määrav ei ole nimisõna lõpp), näit.  Musculus  longus, 
tibia   longa ,  col um  longum;  kuid  ka  col ega  longus,   diameter  
longa, virus novum.
Kääne
Ainsus
Mitmus
1. ja 2. käändkond
Nom.  Albus, alba, album
Albi, albae, alba
Kes? 
Valge
Mis?
Gen. 
Albi, albae, albi
Alborum,albarum,alborum
Kel e? 
Mil e?
                      3. käändkond
3. käändkond on liitkäändkond. See jaguneb omakorda 
kolmeks käänamisrühmaks:
a) konsonanttüvelised sõnad (tüve lõppvokaal puudub),
b) i-tüvelised sõnad,
c) segatüüpi sõnade grupp, mis on kujunenud kahe 
esimese tüübi vastastikusel mõjutusel.
Sõnu on kõigist kolmest soost. Nominatiivi lõpud on 
mitmesugused. Käändkonna üldiseks tunnuseks on 
gen.sing. lõpp –is.
Sõna tüvi erineb tavaliselt tunduvalt nominatiivi vormist ja 
seepärast tuleb põhivormides koos lõpuga välja kirjutada 
ka tüve muutunud osa, korrates viimast muutumata 
jäänud häälikut, näit. Pulmo, onis (loe pulmonis) m ‘ kops ’. 
3. käändkonna konsonanttüvelised mees- ja naissoost 
sõnad
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Solutio f
Solutiones
Kes? Mis?
lahus
Cavitas f
Cavitates
Õõnsus, õõs
Dolor m
Dolores
Valu
Cortex m
koor
Cortices
Gen. 
Solutionis
Solutionum
Kel e? Mil e?
Cavitatis
Cavitatum
Doloris
Dolorum
Corticis
Corticum
Konsonanttüveliselt käänduvad ka naissoost kreeka 
laensõnad, mil e gen.sing. lõpp on –id-is.
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Iris  f
Irides
Kes? Mis?
Vikerkest
Pleuritis f
Pleuritides
kopsukelmepõletik
Gen. 
Iridis
Iridum
Kel e? Mil e?
Pleuritidis
Pleuritidum
Konsonanttüvelised kesksoost sõnad
Erandlikult käändub 3. käändkonna sõna vas soon.
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Pectus n
Pectora
Kes? Mis?
Rind , rindkere
Semen n
Semina
Seeme
Vasa
Vas n
Gen. 
Pectoris
Pectorum
Kel e? Mil e?
Seminis
Seminum
Vasis
Vasorum
Konsonanttüvelised (-ma, - matis -lõpulised) kesksoost 
kreeka laensõnad
Kääne
Ainsus
Mitmus
3. käändkond
Nom. 
Trauma  n
Traumata
Kes? Mis?
Gen. 
Traumatis
Traumatum
Kel e? Mil e?
                i-tüvelised  naissoost  sõnad
Sel esse  käänamistüüpi  kuuluvad  üksikud  -is-lõpulised 
võrdsilbilised  sõnad:  febris  palavik,  tussis  köha.  Peale 
sel e  paljud  sama  tunnusega  kreeka  laensõnad,  nagu 
dosis   annus ,  narcosis.  Kuna  täpsem  käänamistüübi 
tunnus  puudub,  on  tarvis  iga  siia  gruppi  kuuluva  sõna 
puhul sel e i-tüvelisust eraldi meeles pidada. 
Kääne
Ainsus
Mitmus
3. käändkond
Nom. 
Febris 
Febres
Kes? Mis?
Dosis
Doses
Gen. 
Febris
Febrium
Kel e? Mil e?
Dosis
Dosium
3. käändkonna i-tüvelised kesksoost sõnad
Kesksoost i-tüveliste sõnade tunnuseks on nom.sing. lõpud -e, 
-al, -ar.
Kääne
Ainsus
Mitmus
3. käändkond
Nom. 
Hepar
Hepata
Kes? Mis?
Animal
Animalia
Gen. 
Hepatis
Hepatium
Kel e? Mil e?
Animalis
Animalium
                 3. käändkonna segatüüpi sõnad
Sel esse käänamistüüpi kuuluvad:
a) sõnad, mil e nom.sing. lõpp on -is või –es ja seejuures 
nom. ja gen.sing. vormis võrdne arv silpe, näit. 
Naris gen. Naris f sõõre
Fames gen. Famis f nälg
b) sõnad, mil e gen.sing. lõpu ees on kaks või enam 
konsonanti, näit.
Pars gen. Partis f osa
Dens  gen. Dentis m
Cor gen. Cordis n
Os gen. Ossis n luu
Nad käänduvad üldiselt nagu vastavast soost 
konsonanttüvelised sõnad, kuid nende gen.pl. Iõpp on -i-um; 
i-tüveliste sõnade mõjul tuleb siin tüve ja käändelõpu vahele 
tüvelõppvokaal -i-.     
 
Kääne
Ainsus
Mitmus
3. käändkond
Nom. 
Cor n
Corda
Kes? Mis?
Naris f
Nares
Fames f
Fames
Dens m
Dentes
Gen. 
Cordis
Cordium
Kel e? Mil e?
Naris
Narium
Famis
Famium
Dentis
Dentium
Käändkond
I
II
III
Nom. sg.
-a
-us, -er, 
-um, -on
Gen. sg.
-ae
-i
-is
Nom. pl.
-ae
-i / -a
-es / -a
Gen. pl.
-arum
-orum
-um
         3. käändkonna omadussõnad
3. käändkonnas on põhiliselt kolm gruppi omadussõnu:
1) Kolmelõpulised, mil e lõpud on -er (m), -is (f) ja –e (n), 
näit. Saluber, salubris, salubre tervislik. Meessoos puudub 
neil nom.sing. lõpp; -er on tüve lõpuks.
2) Kahelõpulised, mil e lõpud on –is (m, f) ja –e (n): gravis, 
grave raske, brevis, e lühike.
3) Ühelõpulised — nom.sing. on kõigil sugudel ühine.
Teiseks põhivormiks on gen.sing., mil est antakse ainult 
lõpp koos muutunud tüveosaga (nagu nimisõnadel), näit. 
Simplex, -licis lihtne; teres, - etis  ümar;  biceps , -cipitis 
kahepäine,  kakspea -.
Kõik kolm gruppi käänduvad ühtemoodi: nagu vastavast 
soost i-tüvelised nimisõnad. 
Sing.
Sing.
Sing.
Sing.
Pl.
Pl.
m
f
n
m f
n
Nom.
Celer kiire
Celeris
Celere
Celeres
Celeria
Saluber tervislik
Salubris
Salubre
Salubres
Salubria
Gravis raske
Gravis
Grave
Graves
Gravia
Simplex lihtne
Simplex
Simplex
Simplices
Simplicia
Gen.
Celeris
Celeris
Celeris
Celerium
Celerium
Salubris
Salubris
Salubris
Salubrium
Salubrium
Gravis
Gravis
Gravis
Gravium
Gravium
Simplicis
Simplicis
Simplicis
Simplicium
Simplicium
4. käändkond
Si a kuuluvad -us-lõpulised meessoost ja -u-lõpulised kesksoost 
sõnad.
Erandlikult on naissoost järgmine sõna: manus, us f.
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Pulsus m
Pulsus
Kes? Mis?
Gen. 
Pulsus
Pulsuum
Kel e? Mil e?
Kesksoost: genu, genus n ‘põlv’
Kääne
Ainsus
Mitmus
4. käändkond
Nom. 
Genu
Genua
Kes? Mis?
Gen. 
Genus
Genuum
Kel e? Mil e?
 5. käändkond
Si a kuuluvad -es-lõpulised naissoost sõnad, mil e gen.sing. 
lõpp on –ei. 
Kääne
Ainsus
Mitmus
Nom. 
Facies
Facies
Kes? Mis?
nägu
Gen. 
Faciei
Faci erum
Kel e? Mil e?
Kk.
I
II
III
IV
V
Nom. 
-a
-us, -er, 
-us, -u
-es
Sing.
-um, -on
Gen. 
-ae
-i
-is
-us
-ei
Sing.
Nom. 
-ae
-i / -a
-es / -a /-ia
-us / -ua
-es
Pl.
Gen. 
-arum
-orum
-um / -ium
-uum
-erum
Pl.
Nimisõna Nom. Pl.
Sugu
m
f
n
Käändkond
I
-ae
II
-i
-a
III
-es
-es
-a
-ia (-e, -al, -ar-
lõpulised)
IV
-us
-ua
V
-es
Omadussõna Nom. Pl.
Sugu
I rühm
II rühm
m
-i
-es
f
-ae
-es
n
-a
-ia
Nimisõna ja omadussõna Gen. Pl.
Käändkond
Lõpp
I
-arum + naissoost omadussõna
II
-orum + mees- ja kesksoost  
omadussõna
IV
-uum
V
-erum
Gen. Pl. 3. käändkond 
-um
-ium
Nimisõnad,  mil e  tüvi  lõpeb  Nimisõnad,  mil e  tüvi  lõpeb 
ühe konsonandiga.
kahe  konsonandiga,  -is,  -es, 
-e, 
-al, 
-ar-lõpulised 
nimisõnad  ning  II  rühma 
omadussõnad.
Casus
Singularis
Pluralis
Nom.
Musculus rectus ‘ sirglihas ’  Musculi recti
(II, II)
Oculus dexter
Oculi dextri
Mamma dextra
Mammae dextrae
Atrium dextrum ‘parem 
Atria  dextra
koda’
Tumor malignus 
Tumores maligni
‘pahaloomuline  kasvaja ’ 
(III, II)
Regio  lata ‘lai pi rkond’
Regiones latae
Gen.
Musculi recti
Musculorum rectorum
Oculi dextri
Oculorum dextrorum
Mammae dextrae
Mammarum dextrarum
Atrii dextri
Atriorum dextrorum
Tumoris maligni
Tumorum malignorum
Regionis latae
Regionum latarum
Casus Singularis
Pluralis
Nom.
Morbus gravis (II, III)
Morbi graves
Taraxacum officinale 
Taraxaca officinalia
‘harilik võilil ’
Meatus acusticus 
Meatus acustici
‘kuulmekäik’ (IV, II)
Singultus frequens 
Singultus frequentes
‘sage luksumine’ (IV, III)
Species  rara ‘ haruldane   Species rarae
li k’ (V, I)
Gen.
Morbi gravis
Morborum gravium
Taraxaci officinalis
Taraxacorum officinalium
Meatus acustici
Meatuum acusticorum
Singultus frequentis
Singultuum frequentium
Speciei rarae
Specierum rararum 
Kordamiseks
1) Ladina keeles [ä] häälikule vastab  diftong  ...
2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja ...
3) [k] häälikut märgitakse ... tähega. 
4) [f] tähistatakse f ja ...
5) Sõna spatium hääldatakse  ...
6) Ti-d peale s, x hääldatakse ...
7) [kv] kirjutatakse ...
8) C-d hääldatakse [ts]-na ainult enne ... ... ... ... ...
9) Sõnaühendis caput costae c tähte 
hääldatakse ...
10) Ngu-d hääldame ... 
1) Rõhk langeb ...
2) Kui eelviimasel silbil on diftong, on  see ...
3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne ...
4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi ...
5) Vokaali ühendis on esimene vokaal alati …
6) –alis, -aris, -atus, -inus, - osus  on alati ...
7) –icus, –ulus, -ula, -ulum on alati ...
1) Nimisõna põhivorm koosneb ...
2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles?
3) Kuidas määrata deklinatsiooni?
4) Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused.
5) Kuidas määrata sugu?
6) Mis soost on kõik -a-lõpulised nimisõnad?
7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis 
on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid.
8) Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu?
9) Mis lõpud võivad olla –us-lõpulistel nimisõnadel 
geniti vis ainsuses?
10) Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõnu.
11) Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad. Mis on 
nende geniti vi lõpp?
1) Millest koosneb omadussõna põhivorm?
2) Kui omadussõna meessoo lõpp on –us, 
siis naissool ja kesksool  on need  ...
3) Kui naisoost omadussõnal on lõpp –is, 
siis meessoost ja kesksoost omadussõnal 
on lõpud ... 
4) –Us, -a, -um ja –er, -a, -um-lõpulised 
omadussõnad kuuluvad ... rühma.
5) -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. 
lõpp on ... , -a-lõpulistel on ... ja –is või –e-
lõpulistel on ... .
Moodustage Gen.Sing:
Rectus, a, um;
tympanicus, a, um;
incisivus, a, um;
superficialis, e;
mentalis, e;
pyramidalis , e;
sphenoidalis, e.
1) Nimetage 3. deklinatsiooni tunnus?
2) Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on 
Nom.Pl. lõpp –es ?
3) Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp –a ?
4) 2. rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp 
on ... 
5) 1. rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. 
lõpp on ... , kesk- ja meessoost 
omadussõnadel on ... .
6) 3. deklinatsiooni nimisõnadel Gen.Pl. lõpp 
on -um ja ... . 
               –Um on siis, kui ...
Kasutatud kirjandus
Gross,  L.,  Kleis,  R.,  Torpats,  Ü.  (1986).  Lingua  latina  in   medicina . 
Tallinn: Valgus. 
Hindikainen,  A.  (2009).  Ladina  keel  algajatele.  Tartu:  Eesti 
Maaülikooli keelekeskus.
Rein , K. (2008).  Ladina keel meditsiinierialadele. Tallinn: Eesti keele 
Sihtasutus.

Document Outline

• Ladina keel
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53