Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis juures, ...
muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui,
I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele
SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed Linadesse Pesudest Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... 4. Moodusta nõutud vorm. Ains. Olev SELLINE ...................................................... Ains. Osastav VIIENDIK- ................................................... Mitm. Ilmaütlev NELI- ...................................................... Mitm. Seesütlev ÕPIK- ................................................... Mitm. Sisseütlev SIRGE RADA ........................................ Ains. Saav MÕRU JOOK .................................................. Mitm. Alaltütlev PIME ÕHTU ................
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE)
number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip),
Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid
nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või mõne teise häälikuga asenduda (enamasti tüve teise silbi alguses) 2. nende olemasolu sõna tüves viitab tüve tugevale astmele 3
osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci)
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!).
komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus erinev lõpp nimetav 1. lahjakkaa/t tytö/t (ains. tüvi) -t nominatiiv lahjakkai/den tyttöj/en -i, -j omastav -en, -den (-tten), 2. (-tten) tyttö/in (ains. tüvi) genitiiv -in (-en), -ten (lahjakas/ten) äiti/en -"- sihitav* 3
· Pikkade madalate vokaalide diftongistumine: mua 'maa' · Pikkade keskkõrgete vok diftongistumine: üö 'öö' · Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i-
komejant, vaatemäng, spektaakel, koomusk, menutükk 17. tartu Maraton Tartu maraton 18. sammusime pikki Ranna teed merepoole sammusime piki Ranna teed mere poole 19. sini-must-valge sinimustvalge 20. jõudsime Peipsiäärsesse uuttüüpi elu majadega asulasse jõudsime Peipsi äärse uut tüüpi elumajadega asulasse 21. äkitselt äkisti 22. kirjuta sõnast AAKER ains. osastav aakrit 23. pidu algab 1. juulist pidu algab 1. juulil
3.2 Kui määrused hõlmavad üksteist, siis koma ei panda. N: Esmaspäeval kell 13.00 algas tund. NB! Nimetavas käändes, e. Ametlikus stiilis see reegel ei kehti! N: Minu elukoht on Sikassaare 2, Kuressaare, Saaremaakond 3.3 Erinevaid määruseid komadega ei eraldada- N: Koosolek toimub täna, 3. märtsil Kuressaares interneti vahendusel II Lause lühendid Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on: a) nud-, tud vorm b) des-. Mata vorm c) nimisüna ains. Või mitm. Nimetavas käändes d) maks vorm ...ja lauses esineb lauselühend määruserollis. 1. Nud-, tud lauselühend nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga! N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud. 2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis 2
astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s- -t -te -id lõpp) -t -te Vokaal
o P.. kasutatamine .. Kasutamine a) ilma eessõnata 1) Eitavas lauses 1) kasutame abivahendina (ei saa lausesse panna sõna ,,koos") N: kirjutan 2) Numbrid 1, 21, 91.. .. pliiatsiga 2) kui vastame küsimusele ? 2, 3, 4, 93, 54.. oms mitm, ns ains. 3) , , , , , 5-20 (k.a. 12, 14..) P.. mitmus b) koos eessõnaga 3) Hulka määravad sõnad: , , 1) kui on näidatud kellegagi, millegagi koos 4) Kui sõnaühend näitab kuuluvust kellele, millele 2) näitab eseme tunnust 3) kaks toiduainet on kokku pandud ja moodustavad ühe terviku N: võileib juustuga
ACTIVE VOICE PRESENT PAST FUTURE FUTURE IN THE PAST SIMPLE ? DO, DOES + 1. ? DID+ 1. SHALL, WILL + 1. SHOULD, WOULD + 1. ains.3. +s, +es. harjumusliku, They learn English at They learned the poem They will learn Latin He said that he would iseloomulikku tegevust school. yesterday. in 2025. learn Latin in 2025. ja kindlat fakti. Üldse 1. every week, always, Last week, in 1998, tomorrow, when he
kaasaütlev vok-mit (i-lõpulistel sõnadel) Käändsõna Tüvevokaal Silpe tüves 1- või 2- tüveline Astmevaheldus (s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub pole „o“ tüvevok, konsonanttüvest); sel juhul kt kt ka rööpvorme, nt osastavat; oksa/de ja oks/te
nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m pikk pika ae pike/m lahja lahja ae lahje/m järsk järsu ue järse/m * hea parem; õhukese õhem; lühikese lühem; pisikese pisem
lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava : mugavi, loetava : loetavi. itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei i-m lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga , kerjajaiga , õnnetomaiga . Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) ,
Seega ei sobinud Hamletile ei käega löömine ega enesetapp- need mõlemad võrdusid talle allaandmisega. Otsuse langetamine polnud sugugi lihtne, sest igal juhul tuli midagi ohverdada. Kuid lõpuks langetas Hamlet siiski otsuse, mida ta õigeks pidas . Isegi kui tal tuli selleks hullu mängida ja talle tähtsaid inimesi solvata. See võis temast küll hoolimatu ja ülbe mulje jätta, en ta tahtis jääda iseendaks. Hamleti plaan õnnestus ja see ains isemõtleja tollases Taani riigis suutis paljutki muuta. Võib küll öelda , et Hamlet lõpuks kaotas , kui kaotuseks lugeda surma. Kuid tema vaim võitis , ta oli suutnud enesele kindlaks jääda ja tal polnud põhjust surma karta , sest tema elu ülesanne oli täidetud. Nii saigi Hamlet vastuse oma küsimusele. Olla , see on julgeda väljendada omi mõtteid. Argust aga ja soovi alati lihtsama vastupanu teed minna pidas
Seega ei sobinud Hamletile ei käega löömine ega enesetapp - need mõlemad võrdusid talle allaandmisega. Otsuse langetamine polnud sugugi lihtne, sest igal juhul tuli midagi ohverdada. Kuid lõpuks langetas Hamlet siiski otsuse, mida ta õigeks pidas . Isegi kui tal tuli selleks hullu mängida ja talle tähtsaid inimesi solvata. See võis temast küll hoolimatu ja ülbe mulje jätta, en ta tahtis jääda iseendaks . Hamleti plaan õnnestus ja see ains isemõtleja tollases Taani riigis suutis paljutki muuta. Võib küll öelda , et Hamlet lõpuks kaotas , kui kaotuseks lugeda surma. Kuid tema vaim võitis , ta oli suutnud enesele kindlaks jääda ja tal polnud põhjust surma karta , sest tema elu ülesanne oli täidetud. Nii saigi Hamlet vastuse oma küsimusele. Olla , see on julgeda väljendada omi mõtteid. Argust aga ja soovi alati lihtsama vastupanu teed minna pidas Hamlet samaväärseks
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV
soovitatav mahutada ühele reale. 5) Võõrsõnade poolitamisel võib arvestada nende liigendumist lähteosisteks : des- infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed
2) kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast lahku(avatud õuevärav). 3) Keeled kirjutatakse alati lahku ( Eesti keel ). 4) Kui põhisõnale eelneb mitmeosaline täiend, siis kirjutatakse ta eelnevatest sõnadest lahku ( Eesti keele õpik ). 5) Hulka ja kogu väljendavad ühendid , kui täiend osa on liitsõna, siis kirjutatakse see lahku ( mereliiva hunnik ) . 6) Kui ains. Om. Olev nimisõna vastab küsimusele kelle? Mille ? , siis kirjutatakse see järgnevast sõnast lahku. 7) Mitmuse om. Olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. 8) Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku , kui ta tähendab erinev, erisugune, tähendusega 9) Ne-ja line- omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku ( meetrilaiune ).
Seega ei sobinud Hamletile ei käega löömine ega enesetapp- need mõlemad võrdusid talle allaandmisega. Otsuse langetamine polnud sugugi lihtne, sest igal juhul tuli midagi ohverdada. Kuid lõpuks langetas Hamlet siiski otsuse, mida ta õigeks pidas . Isegi kui tal tuli selleks hullu mängida ja talle tähtsaid inimesi solvata. See võis temast küll hoolimatu ja ülbe mulje jätta, en ta tahtis jääda iseendaks. Hamleti plaan õnnestus ja see ains isemõtleja tollases Taani riigis suutis paljutki muuta. Võib küll öelda , et Hamlet lõpuks kaotas , kui kaotuseks lugeda surma. Kuid tema vaim võitis , ta oli suutnud enesele kindlaks jääda ja tal polnud põhjust surma karta , sest tema elu ülesanne oli täidetud.
Levinuimad on näiteks boutique, a la carte, Halloween ja ragtime. Võõrsõnamured lahendab tsitaatsõnale sobiva eestikeelse vaste leidmine. Sõna yuppie asemel oleks mõistlike kasutada pintsaklipslane, buffet asemel aga Rootsi laud. Võrdväärse vaste leidmine pole alati lihtne, sest näiteks show vasted vaadend ja etendus ei sobi alati. Tsitaatsõnade kasutamisel peab meeldes pidama, et neis ei tohi kasutada eesti astmevaheldust ( long drink, ains om long drink'i, mitm nim long drink'id). . Võõrnimetuletistega on märgatavalt lihtsam, sest tuleb järgida vaid põhireeglit, mille kohaselt tuletis kirjutatakse nime ortograafiat säilitades (waleslane, newyorklane, hollywoodlik). Häälikute õigekiri b, d, g - p, t, k Laenude kirjutamine nõrkade või tugevate sulghäälikutega on korrigeeritud õigekeelsussõnaraamatu abil. Tugevaid sulghäälikuid peetakse tavaliseks vanemate laenude korral ning nõrki uuemate laenude moodustamisel
pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö ’öö’, suo ’soo’, tie ’tee’, Krõet ’Krõõt’; kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle; teise rõhutu silbi lühenemine: pidand; assimilatsioonid mb > mm, nd > nn, lj > ll, sj > ss: lammad, nõnna, väl´la, kossad ; rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta; algup. diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun : saanad; ains osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad ‘kandjat’; Keskmurde liigendus 1. Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ~ ütessa, `istu ‘istuda’). 2. Lääneosa: (tugevaastmeline seesütlev (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv : kurva), mb > mm (`(h)ammad),
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta
komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus erinev lõpp nimetav 1. lahjakkaa/t tytö/t (ains. tüvi) -t nominatiiv lahjakkai/den tyttöj/en -i, -j omastav -en, -den (-tten), 2. (-tten) tyttö/in (ains. tüvi) genitiiv -in (-en), -ten (lahjakas/ten) äiti/en -"- sihitav* 3
Uus elanik krooni (nt konto jääk). 27 : 5 = 5, jääk 2 kohandab end ümbrusega. Töö kohandati jäänuk bioloogias ja geoloogias: relikt, uutele nõuetele. Inimeste veoks endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv kohandatud veoauto jäänus järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse kompetents võimkond, võimupiirid, jäänused. Maised jäänused (= surnukeha) võimupädevus. Asi kuulub jäätmed (ains jääde) ülejäänu, mis on kultuuriministeeriumi kompetentsi otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid kompetentsus asjatundlikkus, pädevus. toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall. Töötaja valikul on kõige olulisem tema Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. kompetentsus Jäätmetöötlus käsitama aru saama, mõistma; tarvitama, kaasuma juurde tulema, lisanduma. Juba rakendama
Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles ja kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega. Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (lk 141)
Das Bild, -er – pilt Die Handarbeit, -en – käsitöö Die Tischdecke, -n – laudlina Basteln – meisterdama Hängen – rippuma Diskutieren – vaidlema Stricken – kuduma Häkeln – heegeldama Nähen – õmblema Leidenschaftlich – kirglik Musik machen/hören Manchen – suitsetama Tanzen . tantsima Freunde treffen Kochen – süüa tegema Das Flugzeug, -e – lennud Das Schiff, -e – laev Olema ---- oli Sein ------- war Pröterotitum = lihtminevik Ains. I ja III pööre on lõputa Das Wohnmobil, -e – autosuvila, karavan Der Koffer, - -kohver Die Reisetasche, -n – reisikott Der Teller, - -taldrik Das Messr, - - nuga Die Tasse, -n – tass Die Gabel, n – kahvel Der Löffel ,- - lusikas Der Topf, -’’e – pott Da Kissen, - - padi Die Decke, -n – tekk Das Handtuch, -’’er – käterätik Di Seide , -n – see Das Schampoo, -s – sampoon Die Toilette, -n – tualett Der Parkplatz, -’’e – parkimisplats
Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme:
31. Pöördekategooria. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3. pöörded 32. Kõneviisikategooriast üldiselt. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33. Kindel kõneviis e indikatiiv, iseloomustus ja näited. Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse
2.2) c − aerodünaamiline tegur (vastavalt SniP-le “Koormused ja toimed”) A − elemendi või sõrestiku pind m2 Dünaamiline komponent: d s QW = kQW k − tegur, vt EEE Puitmastide puhul dünaamilist komponenti ei arvestata Isolaatorkomplektidele toimiv tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) Tuule otsene jõud toimib tuule suunas ja loetakse rakendatuks komplekti kinni- tuspunkti QWins = qh·Gq·Gins·Cins·Ains qh − dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) Gq · − iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) Gins − isolaatorkomplekti mehaanilise resonantsi tegur − võetakse võrd- seks masti mehaanilise resonantsi teguriga (Gt või Gpol) Cins − isolaatorkomplektide tuuletakistustegur, mis võrdub 1,2 Ains − isolaatorkomplekti pinna horisontaalprojektsioon isolaatorketi tel- jega paralleelsele püsttasapinnale
answersaroundthe class.Ask somepairsto act out . A s an extensi on, S s coul d makea postershow rnq theirdialogues in f ro n to f th e c l a s s . w hat to do i n caseof a naturaldi saster. (Ss'ownanswers) I o Pre-Listening: Elicitfrom Ss what the news on W Tapescript for Exercise30 (p. 156)--+Seep. 15g(T) I u s uallyc ont ains . Sscanreferto p 214of theS,sbookforthesametapescript . Ex plain t he t as k .R e a dth e s e n te n c easn d e x p l a i na ny u n k nownwor ds .E x p l a i th Tapescript for Exercise32 (p. 156)-_rSeep. 15g(T) n a t fo r s o m ei te m s th , e Ss
answersaroundthe class.Ask somepairsto act out . A s an extensi on, S s coul d makea postershow rnq theirdialogues in f ro n to f th e c l a s s . w hat to do i n caseof a naturaldi saster. (Ss'ownanswers) I o Pre-Listening: Elicitfrom Ss what the news on W Tapescript for Exercise30 (p. 156)--+Seep. 15g(T) I u s uallyc ont ains . Sscanreferto p 214of theS,sbookforthesametapescript . Ex plain t he t as k .R e a dth e s e n te n c easn d e x p l a i na ny u n k nownwor ds .E x p l a i th Tapescript for Exercise32 (p. 156)-_rSeep. 15g(T) n a t fo r s o m ei te m s th , e Ss
answersaroundthe class.Ask somepairsto act out . A s an extensi on, S s coul d makea postershow rnq theirdialogues in f ro n to f th e c l a s s . w hat to do i n caseof a naturaldi saster. (Ss'ownanswers) I o Pre-Listening: Elicitfrom Ss what the news on W Tapescript for Exercise30 (p. 156)--+Seep. 15g(T) I u s uallyc ont ains . Sscanreferto p 214of theS,sbookforthesametapescript . Ex plain t he t as k .R e a dth e s e n te n c easn d e x p l a i na ny u n k nownwor ds .E x p l a i th Tapescript for Exercise32 (p. 156)-_rSeep. 15g(T) n a t fo r s o m ei te m s th , e Ss
answersaroundthe class.Ask somepairsto act out . A s an extensi on, S s coul d makea postershow rnq theirdialogues in f ro n to f th e c l a s s . w hat to do i n caseof a naturaldi saster. (Ss'ownanswers) I o Pre-Listening: Elicitfrom Ss what the news on W Tapescript for Exercise30 (p. 156)--+Seep. 15g(T) I u s uallyc ont ains . Sscanreferto p 214of theS,sbookforthesametapescript . Ex plain t he t as k .R e a dth e s e n te n c easn d e x p l a i na ny u n k nownwor ds .E x p l a i th Tapescript for Exercise32 (p. 156)-_rSeep. 15g(T) n a t fo r s o m ei te m s th , e Ss
annaabi.ee 
