eluviiside vastu. 2. Gailiti novell ,,Libahunt" on toskaana stiilis novell. Novelli tegevustik järjest kasvab ning muutub põnevamaks kuni viimases lõigus toimub ootamatu muutus. Esmalt jääb mulje, et novell tõesti lõppeb õnneliku armuloona, milles Enrik ja Hundva jäävad elu lõpuni jooksma armununa mööda soid, kuid romantilise meeleolu lõhub Enriku isa, kes tulistab Hundva surnuks ja Enrik jääb metsa huilgama kui üksik hunt. 3. Novell on kirjutatud minategelase vaatenurgast. Enrik jutustab nii armastusest Hundva vastu, põlgusest isa ja Ulla vastu ning ühiskonna nõrkusest. 4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su
Alltüüp LENDAMA · Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid · k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama) · b või d assimileerub (embama, hindama, kondama, lendama, pindama, ründama, valdama) · d või g langeb välja (algama, hiilgama, huilgama, kargama, kiirgama, lõugama, muigama) · b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama) · g:j (hülgama, märgama, pelgama, pärgama, sülgama) PÕHITÜÜP ÕMBLEMA · õmblema-õmmelda-õmblen-õmblesin-õmmelnud-õmmeldakse-õmmeldud · tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le alltüüp VESTLEMA · vestlema-vestelda-vestlen-vestlesin-vestelnud-vesteldakse-vesteldud
kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis. Mu vanemad küsisid mult, mida ma tahan, et nad „kogu selle asja“ suhtes ette geluse põhjustamises ja hiljem sain ma nüpeldada. Sama juhtus korduvalt ka vastu rääkimise võtaksid. Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu
annaabi.ee 
